Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja...
· Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20. Räägi ,,Rebaseromaanist". - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas
e) Agnus Dei Jumala tall II. Proprium teksid muutuvad vastavalt kiriku kalendrile III. Õpetlikud tekstid ja evangeeniumi lõigud Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks: 1. Rüütlimuusika 2. Ränd- ja rahvamuusika Rüütlimuusika õitseaeg oli 11. ja 12. sajandil Prantsusmaal ja Saksamaal. Rüütlitel oli südamedaami kultus. Sõjakäigult tulles lauldi neile serenaade. · Prantsusmaa trubaduurid · Saksa minnesingerid Rüütlilaulikutest kasvas välja kõrgetasemeline laulukunst. Laulja oli ühtlasi ka helilooja ja pidi ennast pillil saatma. Sellel ajal hakati korraldama ka lauljate võistlusi. Igal linnal pidi olema oma meisterlaulja, kes kuulus ka linnavalitsuse koosseisu. Rahvamuusika esitajad olid poolprofessionaalsed rändmuusikud. Saksamaal kutsuti neid spielmanideks, prantsusmaal songloorideks. Kirik ja riigivõim ei sallinud rändmuusikuid. Nad
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud -
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk ...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
senjöörile eksides reeglite vastu ja selle olukorra parandamiseks tunnistati üks senjöör teisest paremaks ja teine vanne tühistati. Feodaalide sõjad mõjutasid kõgu ühiskonda, kuna nõrgendasid omavahelisi suhteid ja pinged riigis suurenesid. Suurfeodaalide liiga suur võim nõrgendas kuninga oma ja nii muutus riigi valitsemine ebastabiilsemaks. Rüütlikirjandus hakkas ühiskonnas levima ja muutus väga populaarseks juba 12.ndal sajandil. Esimesteks rüütlilüürika edendajateks olid trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal. Saksamaal nimetati lüürikuid minnesingeriteks. Eriti populaarseteks said rüütliromaanid, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur ja tema ümarlaua rüütlid. Rüütliromaan rõhus just eriti rüütlieetikale, tuues välja nende parimad omadused: aususe, heldekäelisuse, vahvuse ja neidude päästmise. Rüütliromaanid on avaldanud mõju ka 21.sajandile kus seniselt kuulub "Kolm musketäri" üheks osaks kohustuslikust kirjandusest põhikoolis
Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid. Rüütlilaulude peamisteks teemadeks oli armastus (südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema) ja kuulsaim rüütlilaulik oli Adam de la Halle. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Pillid ja pillimuusika keskajal Umbes 9
Lääne-Rooma Ida-Rooma Jumal Jumal Kirik Keiser Keiser/kuningas Kirik Rahvas Rahvas Keskaeg Jaguneb: varajane keskaeg (5.-11.saj.) kõrg- e. Klassikaline keskaeg (11.-15.saj.) hiliskeskaeg (16.-17.saj.) Stiilid: Basiilika (5-9.saj) gregooriuse laul Romaanika (10-12.saj) organumid, trubaduurid Gootika (12.-14.saj) Notre Dame'i koolkond, motetid Arhitektuur Kirikute püstitamine: Romaani kirik- kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad Basiilika- Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe. Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid Gootikas suured roosaknad Tahvelmaalid Tiibaltarid.
1. ring paganad, kes ei uskunud/tundnud Kristuse armuõpetust. nt. Homeros, Vergilius, Platon, Sokrates, Aristoteles, Julius Caesar paistis päike ning suurmehed istusid aukohtadel. 2. ring - armupatustajad nt. Minos (Zeusi poeg, Egeuse saarte valitseja, oli põrgus kohtumõistja), Kleopatra, Antonius karistuseks ringlesid igavesti tules 3. ring prassijad, liigsööjad, liigjoojad nt. trubaduurid Kerberos kisub neilt karistuseks nahka maha 4. ring ihnuskoid ja rahalaristajad karistuseks on neil kaelas raske rahakott ja nad veeretavad raskeid kandameid 5. ring vihased, kurjad, kadedad karistuseks peksavad üksteist, kadedad hulbivad soos 6. ring - ketsrid karistuseks on neil kõrvetav kuumus 7. ring - ülekohtused, tapjad, enesetapjad karistuseks on neil põletav tulevihm 8
Vana-Rooma: ladina keel, skaldide luule; anglosaksi rooma rahvaluule, eepos(,,Beowulf"), alliteeriv olustikujant, atellaan, kreeka värss, kroonikad, kultuuri mõju (oma kangelaslaulud, veiderdajad nimedega jumalad), Rooma ja rändlaulikud. teater (lauskmaal), miimid, Rüütlikirjandus, mantli- ja toogakomöödia, trubaduurid, fablioodid Pr-l. eleegia allegoorilisus ,,Rebaseromaan" & ,,Roosiromaan" Ajastu Kreeka: Homeros ,,Ilias"; Pr. rahvuseepos ,,Rolandi Dante Alighier ,,Jumalik kirjanduse ,,Odüsseia", Sappho- laul", Hisp. ,,Laul minu komöödia", Francesco Petrarca,
21. Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? Ta leiutas kompaktse joonesüsteemi, mida kasutatakse tänapäevani. 22. Mis on organum? Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasi organumeid? Mis millises kirikus nad tegutsesid? Organum on ainus mitmehäälsuse tüüp. Leoninus ja Perotinus. Note Dame'is 23. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaa), truväärid (Põhja-Prantsusmaa), minnesingerid (Saksamaa). Laulsid peamiselt armastus- või kangelaslaule. 24. Nimeta keskaegseid pille! rebekk, fiidel, harf, lauto, psalteerium, organistrum, flööt, salmei RENESSANSS 25. Millal oli renessanss muusikas? 14.-16. sajand 26. Mida tähendab sõna renessanss? Taassünd, Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. 27
ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · ...
või vaimulikud (luule on ladinakeelne ja siivutu sisuga armu- ja joomalaulud) · ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest. · Rüütlilaulud keskaegne õukondlik luule. Esitajad trubaduurid (Lõuna- Prantsusmaal; truväärid Põhja-osas, minnesingerid Saksamaal). · Huglaar alamast seisusest rändlaulikud · Ristisõdade ajal pidid naised õukonnaelu üle võtma -> ka naislaulikud · Kuulsad rüütlilaulikud: Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Richard I Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid:
Vaimulik muusika levis kirjalikult Keskaegne ilmalik laul Levis suuliselt ( st. teatakse sellest vähem) Goljaarid e. vagandid- rändavad üliõpilased, teenistuseta vaimulikud ,,Carmina Burana" ,,Beureni laulud" Carl Off- saksa helilooja 20.saj loonud samanimelise vokaal-instumentaal suurteose Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill
Keskaeg Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. 5.-15.sajand Ristiusk- kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik. (Katoliku kirik-üleüldine) Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud. Haridus oli privileeg. Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut) Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus. Saatan oli endine ingel Lucifer, kelle jumal minema kihutas pattude pärast. Puhastustuli- purgatoorium Pärispatt- Aadama ja Eeva patt. Kõik kehalised, ihulised naudingud ja vajadused olid tagaplaanil (puhtus oli tabu ja keelatud) Alavääristati tunded. Piibel- kreeka keeles biblia- raamatud Vana (jumala sõnum- saabuv jumalariik, Iisraeli rahva ajalugu) ja Uus (Jeesuse elu j...
Rüütlilaul oli keskajal ainuke kirikust väljaspool toimiv luule ja laulu valdkond. Alguse sai 11. saj Pranstusmaalt. Rüütlilaulus oli luuletekst ja laul lahutamatud. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema, mis seostub rüütlikultuurile iseloomuliku südamedaami kultusega. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest(kuningad, hertsogid, krahvid ja kõrgvaimulikud). Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Tuntuimad trubaduurid: Ventadorn, Richard Kõvisüda, Adam de la Halle Mitmehäälsuse kujunemine Sai alguse 11. 12. sajandil. Pikka aega oli ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum : Gregooriuse lauluse lisati saatehääled. Organum saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil, põhiliselt Pariisis (seostatakse gooti stiiliga). 13. sajandil kujunes mitmehäälsuse kõige olulisemaks vormiks motett : aluseks oli Gregooriuse laul (nagu organumis), aga selle kohale lisanusid uute tekstidega uued hääled. Pillid
20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele, kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu. Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid. Kirjanduses oli oluliseks zanriks rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes välja pärilik seisus aadel. Trubaduurid rändlaulikud 4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega. Näljahädad olid keskajal sagedased. 5)linnakultuur; toimus linnakultuuri taassünd. Kehtis linnaõigus, sealsed inimesed olid vabamad kui maarahvas. Elatusallikaks kaubandus ja käsitöö. Linnas oli hea elada sest need olid kindlustatud müüridega, see pakkus kaitset
kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' · Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga) · Trubaduurid rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas ringirännates oma luuuletusi ja laule. Luulezanrid 1. alba (hommikulaul, mida esitatakse siis kui paar läheb lahku oma romantiliselt kohtumiselt) 2. tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel) 3. pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles) 4. serena (armastuslaul daami akna all) 5. kantsoon (kolmest kuni seitsmest salmist koosnev luuletus) 6
Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik ...
Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid Kuulsaim ,,Rolandi laul'' 11.sajand Rüütlilaul e. Keskaegne õukondlik luule rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj. lõpust Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: armastus, kangelased ja Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikud
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja....
Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika. Rüütlilaul sai alguse 11.sajandi lõpus Provence's Lõuna-Prantsusmaal. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Rüütlilaul oli õukondlik luule. Valitses kangelas- ja armastusteema. Kangelaslauludes idealiseeriti vaprust. Armastuslauludes oli südamedaami jumaldamine. 13. Kes olid rüütlilaulikud ja kuidas neid nimetati Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaal ning Saksamaal? Trubaduurid (Lõuna-Prantusmaa) Truväärid (Põhja-Prantsusmaa) Minnesingerid (Saksamaa) 14. Kuidas/miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? Ristisõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel, sealhulgas tegelesid nad ka rüütlikultuuriga. Kui mehed olid sõjas, siis pidid naised hakkama saama. Mitmehäälne muusika 15. Mitmehäälse muusika kujunemine. Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikus alguse 11.-12. sajandil
2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul
kandsid rändlaulud. Prantsumaa oli 11,sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubatuuride muusikakultuur Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade. Trubaduuri ja truvääri muusika lähtus laulu aluseks oleva luule värsi mõõdukust ning seetõttu jäigi mitmeteks sajanditeks laulu rütmi määrajaks. Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja – esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid Pariisis koolkonnaheliloojad.
ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. RÜÜTLIROMAAN 12. sajandi keskpaiku puhkes kurtuaasne kirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid hakati kutsuma TRUVÄÄRIDEKS. Nende peamiseks loominguzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Ajapikku omandas
4.2.2. Trubaduuride luule Trubaduurid, eelkõige Provence i päritolu, olid omast ajast ees ja nende looming oli peenetundeline ja vormiliselt mitmekesine. Kuna nad kirjutasid ise luuleteosed, meloodia sinna juurde ja veel esitasid ka seda lugu, siis lõid nad ise kogu oma repertuaari. Nende loodud on luulevormidest sekstiin, kantsoon, sirventeesid, romansid. Kõige läbivam teema li armastus ja daamide ülistus, aga oli ka kindlasti taplusi ja sõdu. Tavaliselt teenisid trubaduurid erinevate isandate õukondades, kirjutades laule ka tellimusena. Lisaks Prantsusmaale olid sama tüüpi luuletajad ka Saksamaal, kus neid nimetati minnesingeriteks. Nende luule oli lähemal rahvaluulele, vähem maneerlik ja ülistatavateks daamideks on vahel lihtsad neiud. (Talvet, 1995 : 57-60) 4.3. Linnakirjandus Linnakirjandus hakkas välja arenema samal ajal kui rüütlikirjandus, aga see tekkis linnade ääres
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
viisakus, tundeerksus. Rüütlikirjandus on keskendunud daamikultusele- võitlused oma isanda eest, et pälvida armastatud naise tähelepanu. Muutus maailmapilt: algselt oli naised vaid patu põhjustajad, nüüd omandasid nad paremad omadused. Kirjanduse osatähtsus suureneb- kirjaoskajate hulk ei suurenenud. Palju lugesid ka daamid. Anonüümsus kadus, autoreid teati, kuid nende looming allus rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis Pr.maal. Põ-pr- truväärid, Lõ-pr- trubaduurid (aadelkonnast pärit laulikud). Põ.pr truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste žanrinimetusena esmakordselt sõna romaan. Veidi hiljem levis rüütlikirjandus ka Lä-eur, Sm, Ingl m. Trubaduuride luule Provence’i trubaduuride luule on vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega. Trubaduurid- luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luuletajatena leiutasid kõikvõimalikke uusi stroofivorme ja riimiskeeme. 1) tume stiil (suletud) 2) selge
Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. (trobar ja trouver-leidma ja leiutama) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid-12.saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul.
Kangelased tegutsevad justkui tühjas ruumis. Poeesias võib märgata mõnevõrra enamat. Looduspilt saab inimese vaimse elu sümboliks. Kangelase meeleolusid seostatakse ümbritseva maailma seisundiga. Nagu näiteks ,,hommikute helk ja õhtute valgus", ,,tärkavad rohukõrred". Tunnete ja kevadise looduse rõõmus ärkamine, ilusa naise võrdlemine imekauni maikuuga, kurbus ja sügis või talv looduses- need motiivid muutusid trafarettideks. Sellest kaugemale ei lähe isegi suurimad trubaduurid. Seega ei ole loodusel kui iseseisval väärtusel veel kohta kirjanduses ega maalikunstis. Keskaja inimene ei tundnud looduse kirglikku kutset, sest ta polnud loodusest lahutatud ja elas selle sees. Loodusesse esteetilise suhtumise mõiste on veidi teise tähendusega. Loodus võis keskaja inimeses esile kutsuda nii imetlust kui ka hirmu, kuid need emotsioonid on seotud ainult puhtpraktilise vajadusega rahuldada looduse arvel oma elulisi vajadusi. W
Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kanti ette lauldes selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik Keskaegne ilmalik laul Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaulud õukondlik luule Rüütlilaulikud Rüütlilaulikud: trubaduurid, truväärid, minnesingerid Alamast seisusest muusikud: hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust (linnamuusikute tsunftide eelkäijad) Rüütlikultuuris peamiselt armastus- ja kangelaslaulud. Südamedaamikultus. Pillid ja pillimuusika keskajal Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. ...
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
· Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, nende elurõõmuse kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. · Kõige enam on säilinud 12. Sajandil õitsele löönud rüütlilaulikute kunsti, mis esindas ilusa, peene elu kultust, teisisõnu õukonnaluule. · Erinevates piirkondades nimetati neid erinevalt: 1) trubaduurid Lõuna- Prantsusmaal 2)truväärid Põhja-Prantsusmaal 3)minnesingerid Saksamaal. · Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: 1)armatus 2)kangelased 3)Neitsi Maarja teema · Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Motett mitmehäälne laul · 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina motett. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse (Palestrina), mis põhjustas katoliku
Kõige tugevamini on rüütlikirjandus esindatud Prantsusmaal. Varaseimaks kurtuaasse kirjanduse hälliks on Provance Kagu-Prantsusmaal, kus tekib oma liigis ületamatu provanssalikeelne rüütlilüürika. Naabrus antiiksete pärimustega Itaaliaga ja araabia kultuuriga Hispaaniaga soodustavad priviligeeritud seisuse haritust. Rüütlite elulaadi kirjanduslikuks väljendajaks on lüürika, mida viljelevad kutselised luuletajas trubaduurid. Trubaduuride luules on valdavaks lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on
5.Rüütliluule. 12.sajandil, kui tekkis rüütlikirjandus, siis arenas sellest välja ka rüütliluule.Rüütliluule keskajal väljendas eelkõige elurõõmu ja teemadeks olid o Armastus o Naudingud ja seiklused o Harmoonia Korraldati lauluvõistlusi, kujunes välja feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ühiskonnas toimunud muutustest:varem õiguseta naised võtsid innukalt osa seltskonnaelust. Prantsusmaa trubaduurid olid luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Saksamaal nimetati laulikuid-minnesinger.Loomig lähemal rahvaluulele. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud suur hulk laule- umbes 2500. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale. 1. kantsoon- armastustemaatiline luuletus 2. sirventees- sõttaminekulaul 3. pastoreel- rüütli kohtumine karjuseneiuga.Enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. 4. romansis- rüütli püüd võluda aadlineidu 5
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule 11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks =Rüütlitel kujune oma elulaad ja moraal =Euroopa barbaarsed rüütlid puutusid kokku Araabia ja Bütsantsi kõrgema kultuuriga -Võtsid selle üle Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus =Kurtuaasne tähendab peenekombeline =Pärineb Prantsusmaalt -Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid -Põhja-Prantsusmaal truväärid Individuaalne kirjandus =Luuletamine on auväärne =Sellega algab ilmalik kirjandus ja muusika =Kujuneb mitmezanriline kirjandus Palju liike =Hommikune äratuslaul ehk alba =Õhtulaul ehk serena =>serenaad =Vaidluslaul ehk tensoon =Tantsulaul ehk ballaad =Neiu, kelle peig läks ristisõtta, kaebelaul ehk romanss =Karjaselaul ehk pastoraal Sisu
metsad muutuvad läbipaistvaks? ("Hõbevalgem", 1976) KOKKUVÕTE Lennart Merist Presidendist suure algustähega kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote. Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid, nii soosikud kui ka põlualused, nii 18 väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama. Lennart Meri oli silmapaistev president, kes kujundas peale Baltimaade iseseisvumist mitte ainult maailma suhtumist Eestisse vaid kogu Baltimaadesse, kuid ta oli ka silmapaistev inimene. Selle kõige põhjuseks oli hämmastav oskus
See linn on aga nii püha, et Saatan sinna minna ei tohi, kuid kuna elu talle kallis on siis on nõus tingimusel, et Joann ei tohi retkest mitte kellelegi rääkida. Joann ja Saatan sõlmivad lepingu ning munk sõidab põrgulise seljas Jeruusalemma. Järgmistel päevadel ei suuda Joann nähtut enda teada hoida. Öösel kuuleb ta jälle naiste hääli, ta sängitatakse kivist kirstu ning munk sõidab seejärel mööda jõge põrgu. 39. Rüütlikirjandus ja trubaduurid, tuntumad luuletajad, jutusta mõne loo sisu, Adam de la Halle ja Bernard de Ventadorn. 12. sajandi rüütlikirjanduse keskuseks oli Provincé. Kogu rüütlikirjanduse õitsenguaeg oli 12.-13. sajand. Kahjuks hävitab katoliku kirik selle kultuuri. Trubaduur rüütlisoost kirjanik, pidi olema innovaatiline laulik. Kõige võimsam trubaduur oli Inglismaa kuningas, kes nimetas ennast truvääriks. Rüütlikirjandus e
Euroopas kadus sel ajal kirjanduses anonüümsus. Nüüd teati rüütliromaanide autoreid ja trubaduure. Kerkisid esile esimesed silmapaistvamad autorid. Autorite looming pidi alluma rangetele vormilistele normidele. Ajaliselt hiljem hakkas rüütlikirjandus levima ka mujal Lääne-Euroopas. Põhimõjutused tulid Prantsusmaalt. Trubaduuride luule Rüütlikirjandusega tekkisid uut tüüpi aadlisoost laulikud. Põhja-Prantsusmaal olid truväärid, Lõuna-Prantsusmaal (Provence'is valdavalt) trubaduurid. Provence'is viljeleti elurõõmsat ja nõudlikku, viimistletud keelega luulet. Trubaduur tuleneb „trobar“, mis tähendab „leidma“. Trubaduuride poolt on 500 stroofivormi leiutatud. Nad leiutasid kõikvõimalikke riimiskeeme ja luulevorme ning võistlesid omavahel nende peenuses. Trubaduur Daniel mõtles välja eriti vorminõudliku luulevormi, sekstiini. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud ligi 2500 laulu. Juhtival kohal on kantsoon, mida viljeleti enim
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide...
· 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Mitmehäälne muusika Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist.
Bütsantsi romaanid- kahe armastja õnnetu saatus, tuntuim ,,Tristan ja Isolde". Väga tuntud teema on ka Püha Graal. 13. sajandil ei kirjutatud enam ajaloost, romaan sai oma praeguse tähenduse, värsivorm asendus proosaga. 5. Trubaduuride luule Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega, autor on teada. Korraldati ka lauluvõistlusi. Sm minnesinger. Esitati lauldes, luulevormis. Alates trubaduuridest tekkis individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...
Esimeses osas jutustatakse, kuidas Kurtuaasse kultuuri tegevuskohaks oli loss Nibelungide soost kangelane Siegfried, Väline peen käitumine pidi peegeldama kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe sisemist täiuslikkust Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Jumala asendamine naisega; taevane Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne maisega tekstis naituda Islandi kuninganna Brunhildiga. Trubaduurid Siegfried nõustub. Ta teeb ennast võukuue Alba hommikune äratuslaul; serena v abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri serenaad õhtulaul; sirventees sõttamineku- asemel Brunhildiga. Kui mõlemate laul; tensoon vaidluslaul; ballaad ajaloo- abielust möödub 10 aastat, lähevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
