trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst. Tubaduuride luule
vormid ja liigid.
12-13
Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
Sekstiini luulevorm 6 värs stroofist ja 3 värs saates
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli
Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel
4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada 6.Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik,viljeles eeskätt armastusluulet. 7.Kes olid truväärid? Truväär oli Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik,kes luuletas prantsuse keeles.Üks tuntumaid truvääre oli Richard 1 Lõvisüda. 8."Nibelungide laulu" teema,probleemid ja tegelased? "Nibelungide laulu" põhiteemaks võiks pidada reetmist,armastust,kättemaksu,rüütellikust ja vasallitruudust.
Provanssaali luule on omakorda nimetatud Lõuna-Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provansi järgi. Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete kultuuride mõjud. Lähedal oli Itaalia, kus mäletati antiikaega, Hispaaniast - poeesia mõjud. Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas. Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatuseks oli kohtumine armastatuga. Trubaduurid laulsid armastusest, mängides äsja avastatud riimiga.
daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika areng. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust (laulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel), vaid ka eetilist ideaali
saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute kunst ka seal. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus
Rüütlikultuur Elukutselised sõjamehed ühiskonna kaitsmine Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastus...
Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Mari-Liisa Belohvostova 10.klass Ilmalik muusika Ilmalikmuusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Rüütlipoeesia Rüütlipoeesias esineb armastuse teema (südamedaami kultus) Tekstid väga meelelised ning ülistasid naisideaali Rüütlilaulikud Trubaduurid olid Lõuna- Prantsusmaal Truväärid olid Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid olid Saksamaal ja Austrias Enamasti olid ise laulude autorid ning esitajad Olid enamasti...
ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandus. Kujunes välja ka lüürika. Omased on ka armastusteemad, daamikultus, rüütlielu idealiseerimine. Lüürika on vormikas, eepika seiklus ja fantaasiaküllane. Saksa rüütliluule viljelejad olid minnesingerid, luulel oli kaks suunda rahvalaululähedane ja provanssaali trubaduurid. Tuntuim viljeleja on Walther von der Vogelweide. Trubaduur 14. sajandi provanssaali rüütlilaulik. Esitas lüürikat, ballaade, sironteese.
Liturgiline muusika jumala teenistuse tarbeks Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, ...
Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda
ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Euripides (nimelised Cervantes Tirso de Molina N.Boileau Homeros isikud puudusid) Shakespeare Prantsusmaa Venemaa Inglismaa Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa
käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul
Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule sai alguse 11 sajandi lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muusika on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus
psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka käitumisnormid. 6. Rüütliromaanile iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid ? Mida tähendab väide : rüütliromaan oli avatud süsteem ? Rüütliromaanid said alguse ja levisid Põhja-Prantsusmaal. Seal esitasid romaane truväärid, Lõuna-Prantsusmaal aga trubaduurid. Iseloomulikeks joonteks oli romaanivormis kirjutamine, autori tähtsus ja proosavorm. Esines müstikat(võlurid, haldjad). Rüütliromaan oli avatud süsteem kuna selles räägiti kõigest avameelselt, nt armastusest. 7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ? Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi. Esitajateks oli luuletajatest-lauljatest trubaduurid ja truväärid. Iseloomulisteks
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär
MUUSIKA MÕISTED Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Meloodia helide kaunikõlaline järjestus Tempo heliteose esitamise kiirus Dünaamika õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevasel...
patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. OR...
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku.
kasutusele uus liturgia. - Valis välja laulud mida võib kirikus 13.Mis saj. tekkis motett? kasutada. - Tekkis 13. saj organumi kõrvale. 5.Kui vana on noodikiri? 14.Millal ja kus oli rüütlikultuuri õitseaeg? -Vanim säilinud noodikiri on pärit 8. 9. - 12. 13. saj. saj. - Prantsusmaal ja Saksamaal. 6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? 15.Nimeta kekaegseid pille! - Trubaduurid, Lõuna-Pransusmaal - fiidel - Minnesingerid, Saksamaal -rebekk - harf (keelpillid) 7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid! - trompet - Muinas Egiptus - käsitrumm - Mesopotaamia -tamburiin - India - Hiina - Vana-Kreeka - Vana-Rooma - Sophokles - Euripides - Aischylos 8
burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid Zanrid Gregooriuse koraal1; Missa ordinaariumi osade Monoodia; basso continuo; Sonaadivorm; missa2; heterofoonia3; tsüklid; motett; reekviem; da capo aria; retsitatiiv; sonaaditsükkel; parafoonia; burdoon; ilmalik polüfooniline laul; kantaat; ooper; keelpillikvartett, -kvintett;
Mis on gregooriuse koraal? gregooriuse laul Mis on neuma? Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad Millega on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? ''Kuido käega'' Mis on organum? mitmehäälse kirikulaulu tüüp Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasid organumeid? Millises kirikus nad tegutsesid? Leoninus ja Perotinus Kuidas nimetakse eri piirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal armastusest kangelastest Neitsi Maarjast Kes olid zonglöörid ehk menestrelid ja kuidas nad eristusid rüütlilaulikutest? Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele Mis on motett ja miks ta 13. sajandil kirikutes keelustati? Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. kompositsiooni keerukuse tõttu
Loninus ja Perotinus. Esmene koorkond – Notre Dame’i. 13.s lõpus organum hääbub ja annab teed järgmisele žanrile – motett. Vagandid e. goljäärid on esimesed ilmaliku muusika üleskirjutajad. 1)Rahvakeelsed kangelaslaulud, mis on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos “Rolandi laul”. 2)Ladinakeelsed laulud, mis oli nalja ja pila laulud “Carmina Burana”. 3)Rüütlilaul e. õukondlik luule, 11.s Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid (kõige keerukamad), Põhja- Prantsusmaal troväärid, Saksamaal minnesingerid. Tugevasti seaotud rüütellikkusega ja pühendatud daamidele. Keskaja pillid:1)orel, positiiv, portatiiv 2)keelpillid – fiidel, rebekk, rataslüüra 3)näppepillid – harf, lauto, psalteerium 4)puhkpillid – torupill, flooded, šalmei 4)löökpillid – trummid, tadrikud, kellad, kastanjetid. Muusikal on rütm, meloodia, harmoonia ja sõnad.
vahelises lahingus. Armastusteema puudub. Saksa eepos: ,,Nibelungide laul''. Esiplaanile tõusevad probleemid nagu armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud, tegelaste isiklikud probleemid. Ei ole ajaloosündmustest. 6.Rüütliluule. trubaduur. Teemad. Millal lauldi? Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Oli värsivormis ja võeti kasutusele riim. Trubaduurid olid Euroopa esimesed kunstlüürikud Lõuna-Prantsusmaal. Auasjaks oli daame võluda ja teisi ületada. 7. Rüütliromaan. Milline oli tüüpiline sisu? Rüütliromaanide põhilised teemad olid armastus ja sõda (sündmused üleloomulikud ja muinasjutulised).
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vab...
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid.
suhtus taunivalt, põhjendades, et see õhutab mõttetule verevalamisele ja tõmbab eemale võitlusest ristiusu eest. Rüütlikultuurist ei puudunud ka kangelaseeposed, rüütliromaanid ja armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas kõige enam sel ajal juurdunud daamikultust. Neid kirjutasid poeedid ning muusikud ehk trubaduurid. Kõrgkeskaega võib siiski pidada rüütlite kuldajaks. Nad on üheks iseloomulikumaks tunnusteks sel perioodil. Paljud tänapäeva mehed võiksid õppida neilt seda vaprust ning kombekust. Rüütlikultuuri ei tohiks unustada, sest sellist ajastut enam arvatavasti ei tule.
● Katsed helikõrguste täpsemaks üleskirjutamiseks, noodijoonte arv 2st 1ni-10 saj ● Neumadele lisati kandilised noodipead ehk kvadraatneumad-12 saj ilmalik laul levis enamasti suulisel teel, kirjalikke ülestähendusi tegid vagandid kes olid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Seoses õukonnakultuuriga tekkis 11 saj Provence’i Lõuna-Prantsusmaal rüütlilaul. Lõuna Pr. trubaduurid, Saksamaal minnersinger. Rüütlilaulude temaatitaks olid vapruse ja armastuse laulud, sisult valdavalt ilmalikud. esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 11-12saj. Organumiks nimetatakse teise hääle kaasalaulmist Gregoriuse koraalile. Esimene heliloojate koolkond läänemuusika ajaloos on Notre Dame koolkond, kust on teada esimesed nimepidi tuntud heliloojad- Loohinus ja Perotinus Millise teaduse nelikusse kuulus muusika keskaegses koolisüsteemis?
vaimulikku luuleteksti. Hillem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuse keelset ilmalikku teksti. 13. saj keelati kirikus, kuna neid peeti liiga keerulisteks 19. Esimesed heliloojad: · Leoninus 12. saj II pool, 2-häälsed orgaanumid · Perotinus 12. saj lõpp + 13. saj algus, 3- ja 4-häälsed orgaanumid 20. Keskaegsed instrumendid: · Fridel · Rebekk · Harf 21. Rüütlilaulud ( trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid) 22. 476 keskaja algus 313 keiser Constantinus tunnistab kristlikku kirikut
Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine realismi poole Andus Kujutusobjektiks inimene
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( ...
V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume
Keskkaeg 4.-5. saj - 16.saj Gregorius Suur (540-604) - kasvas Rooma kirikuvõimu tähtsus. -võttis kasutusele uue jumalateenistuse korra -idee muuta kirikud ühtlaseks *ladina keel kirikutesse (praegu kasutab Katolikukirik) *ühtlustab jumalateenistuse (liturgia) korra -tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm,...
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt)...
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND) 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüüt...
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
◦ Armastusteema ◦ Daamikultus ◦ Rüütlielu- ja vooruste idealiseerimine ◦ Lüürika on vormirikas ◦ Eepika on seiklus- ja fantastikaküllane RÜÜTLILUULE Rüütliluule: ◦ teise nimega Provanssaali luule ◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele ◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e. rändajad laulikud, kellest nüüd said nimedega tuntud luuletajad ja heliloojad ◦ Säilinud üle 2500 luuleteksti ◦ Väljendas elurõõmu, noorust, kaunidust, harmooniat, armastust, seiklust, kirge ja naudingut. ◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline fraas Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON refräänist koosnev Harilikult Luuletus, mis on
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilid...
Keskaeg: TUNNIPALVUS - lihtne, tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, peetakse 8 korda pevas kloostrites MISSA - igapevane peamine jumalateenistus, ldehitus keerulisem, seotud paljude rituaalidega. 1) Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja snaliturdia, mis on seotud phakirja tekstide lugemise ja kommenteerimisega jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Missas igal peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes ...
Armastus ja kirjandus 1. Trubaduurid on prantsuse rüütlilaulikud 2. Rüütlite elus oli armastus väga tähtsal kohal. Ei olnud enam esikohal võitlus isamaa ja usu eest, vaid eelkõige südamedaami eest. 3. Tristan ja Isolde on tuntuma rüütliromaani kangelased. Tristan on orvuks jäänud kuningapoeg. Kuldjuukseline Isolde on neiu, kelle juuksekarva oli pääsuke toonud. Valgekäeline Isolde on naine, kes tahab Tristanit omale meheks. 4
5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 7.Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8.Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9.Selgita mõisted: Organum esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi
Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine.
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
kollane värv, kuid eriti suure ohuga oli triibuline ja kirju. Kulda peeti kõige õilsamaks tooniks. VASTA KÜSIMUSTELE. 1. Kui pikk oli keskaeg? 1000 aastat ehk 10 sajandit 2. Täida tabel, mis iseloomustab neid muusikaliike. Vaimulik muusika Ilmalik muusika Seotud kirikuga Rüütlilaulikud Gregorius o Trubaduurid Orel o Truväärid Ladina keel o Minnesingerid Laulsid mehed Kangelaslaulud 3. Nimeta keskaja pillid. Orel, fiidel, rebekk, harf, flöödid. 4. Kas väide on tõene (T) või väär (V)? Pille mängiti nii laulu kui tantsu saateks …T… Rüütlilaulud olid vaimuliku muusika valdkond …V…
mida kanti ette lauldes, seetõttu nimetatakse seda ka rüütliluuleks. Luule ja muusika on siin lahutamatud, kõik luuletajad olid ka lauljad. Sageli mängiti laulu esitamisel saateks ka mõnd pilli. Rüütlilaul on ainus ilmaliku muusika valdkond keskajal, millest on tänaseks üsna hea ülevaade. Rüütlilaul levis 12.-13. sajandil peamiselt Prantsusmaal ja Saksamaal. (Alguse sai see 11. sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaalt, Provence`ist.) Rüütlilaulikutele tekkisid ka nimetused , need olid trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal ning minnesingerid Saksamaal. Rüütlilaul levis samuti pikka aega vaid suulisel teel ja kirja hakati seda panema alles hiljem. Peamiselt on säilinud tekstid, mitte viisid, sest viiside meeles pidamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui kirja panemine. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levis nende looming tänu alamast seisusest rändmuusikutele, kes nende laule edasi laulsid.
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
