− kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; − valtstraati; − külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: − voolavustugevus (fyk või f0,2k); − maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); − ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; − väsimustugevus; − keevitatavus; − keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse
𝑚 − koorma mass, kg; 𝑚0 − rippvagoneti mass koormata, kg; 𝜇 − ratta hõõrdetegur, 𝜇 = 0,03 [3]; 𝑑 − tapi läbimõõt, cm; 𝑓 − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 [3]; 𝐷𝑟 − käiguratta läbimõõt, cm. Kuna sõidutee kaldenurk on 0, siis sõidutee kaldenurgast tingitud liikumistakistust ei ole, kuid vajalik on leida trossajami tõttu tekkiv takistus. Piisava tugevuse peaks tagama 6,4 mm jämedune tross kaaluga 0,16 kg/m ning trossi pikkuseks on võetud 261 m [4]: 𝑊𝑡𝑟 = 𝑚𝑡𝑟 ∙ 𝜇𝑡𝑟 = 41,76 ∙ 0,962 = 40,17 N, (2.2) kus 𝑊𝑡𝑟 on Trossajami liikumistakistus, N; 𝑚𝑡𝑟 − trossi mass, kg; 𝜇𝑡𝑟 − Kasutegur ühe plokirattaga trossisüsteemis, 𝜇 = 0,962 [5]; Kogu liikumistakistus on osatakistuste summa:
). Leidur mõtles, milleks ta saaks hammasratta pöörlemist praktiliselt rakendada. Kuidas oleks lood liikurtõllaga. Erumajor seadis oma aparaadi sõidukõlblikule alusele, pani hammasratta ümber tõmbetrossi ning asetas silmuse teise osa ümber vankriratta. Ja Rivaz tegi seda, midapärast teda on teinud miljonid autojuhid: ta käivitas ettevaatlikult karburaatori. Lootusrikkalt vajutas ta süütenupule. Kolb koos hammaslatiga sööstis silindrist välja. Hammasratas tegi pöörde ja tross tõmbus pingule. Rak-rak rak... Tõld tegi söösthüppe edasi (2, lk 27) . Ükskord, kui Nikolaus Otto uuris mootori käivitusmehhanismi, märkas ta huvitavat nähtust. Alustades katset nagu tavaliselt unustas ta sisse lülitamata elektrisüüte. Mitte lastes sisseimetud gaasi silindrist väljuda, pööras Otto hooratast vastupidises suunas ja gaas suruti kokku. Seejärel lülitas ta sisse süüte. Säde süütas kokkusurutud gaasi, kolb sööstis järsku tavalisest tugevamani
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.........................
NV (varda survejõud); · see on staatikaga ühekordselt määramatu süsteem; Sobivusvõrrand koostatakse deformatsioonide võrdlemise võttega Tõmmitsatega surutud varras Lõike tasakaaluvõrrand Lõige Pöördmuhv Tross: ETAT F = 0 F ehk Varras: EVAV N T1 + N T2 - N V + F = 0 lV ning sümmeetria tõttu l
veetmiseks 39. Millal on laev merekõlblik? a) Kui laev on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ja lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika nõuete kohaselt b) Kui reeder on andnud laevale loa lasti pealevõtmiseks ja väljumiseks merele c) Kui piirivalveamet on laeva üle vaadanud ja munsterolli kinnitanud d) Kui laev vastab kohaliku omavalitsuse poolt esitatud nõuetele. 40. Kas selline tross on kasutuskõlblik? ............................................................. .............................................................. 17 41. Millises rahvusvahelises dokumendis on ära toodud nõuded madruse teadmistele ja oskustele? a) SOLAS b) MARPOL c) STCW d) Meresõiduohutuse seadus 42
vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. (Lisa: Foto 1 „Võrkpalliväljak“) Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. (Lisa: Foto 2 „Pall“) 6 MÄNG Võistkond Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
· kihvade ja kangidega rookurid, mis töötavad kombineeritud liikumisega ; · rookuräkked, mis juurivad edasiliikumisel; Aktiiv juurimismasinaid siin ei käsitleta, sest nende kasutamine on võimalik turvaspinnases. Ehitusplatsi ettevalmistustöödel nende kasutamine on vähetõenäoline. Eesti praktikas leiavad nad kasutust turba kaevandamisalade ettevalmistamisel ja hooldamisel. Passiivjuurijad Üksikute kändude juurimiseks saab kasutada roomiktraktorit koos trossiga: Se11eks asetatakse tross kännule ümber ning traktori otseveoga või traktori veovintsiga tõmmatakse känd välja. Trossveoga juurimismasinate üldiseks puuduseks on ettevalmistuse suur töömahukus ja käsitsitöö kulu ning madal tootlikkus. Samuti juuritakse üksikuid kände ekskavaatoriga kaevates. Kihvade ja kangidega rookurid Kombineeritud liikumisega rookurid on valmistatu traktorite rippseadmeina. Täituriks on kihvadega hõlm Eristatakse kas trossplokk- või hüdrojuhtimisega ning traktori ette ja
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega ...
otsapost kiibi kohal, 15- obadus, 16-silm, 17- plaadike, 18- konks, 19-rõngas, 20- kett, 21- kinniti. 18 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.35. Mahakallutatav trossreeling. 1- otspost, 2- tross koos seeklite, haakide ja pingutitega, 3- vahepost, 4- eemaldatav kettleier konksudega, 5- eemaldatav kettleier seeklitega, 6- kahvel, 7- pidurpolt, 8- kett, 9- pidurduspoldi kinniti, 10- obadus, 11- tugipost, 12- obaduse alus, 13- pidurdusseib, 14- telg. Lainepeegel. Umbreelinguga sarnase ehitusega tõke paigutatakse pakile või vööritekile. Lainepeegel suunab parda taha kõrge lainega pakile või vööritekile sattuva vee kaitstes seega tekilasti ja võimaldades tekitöid
· põiktala kinnitus on samane liigendkinnitusega ning pikkuse redutseerimisteguri väärtus µ = 1; Terastala tõsteseade Lõige I NBC NHG E Tross Lõige II 1250 Põikvarras mg = 3260N K C G F = 0 N I = N BC = N HG = 1630 N
Mõnel pool kasutatakse, kuid mitte laialdaselt, kaheastmelist langetuslabidat. Kaheastmelise langetuslabida keskel liigendil liigub lisakeel. Kaheastmeline langetuslabidas võimendab inimese jõudu 30 korda. Kõige efektiivsem on langetusel abivahenditest vintside kasutamine. Vintsitross ei kinnitata langetatavale puutüvele küll kõrgele, maksimaalselt 2...3 m, kuid selle kompenseerib vintsitrossile rakendatav suur algjõud. Enamasti kasutatakse tõmbevintse. Tähtis on tööohutus, tross peab olema küllaldase pikkusega. 10. Langetusmasinate ajalooline kujunemine, neli raielangitööde kompleksse mehhaniseerimise suunda läbi ajaloo (sh mis toimus paralleelselt nende suundadega Eesti masinmetsaraies). Kuni Teise maailmasõjani kasutati metsaraietöödel käsisaagisid ja laasimiseks kirvest. Kogu puidu vedu langilt käis hoburakenditega. Metsa raiuti talvel. Peale Teist maailmasõda (ca 1950-ndate keskel) jõudis metsa hobuse kõrvale traktor.
mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib kinnitada terastrosse läbimõõduga kuni 8,4 mm või taimseid trosse ümbermõõduga kuni 60 mm. Tross kinnitatakse knaabile samuti, nagu pollaritelegi- kaheksakujuliste keerdudena. Trossi suunamiseks läbi umbreelingu või tekiehitise pardaplaadistuse kasutatakse trossiklüüse. Trossipooli omapära on selles, et trossi liiga kiire mahakerimise vältimiseks,
mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib kinnitada terastrosse läbimõõduga kuni 8,4 mm või taimseid trosse ümbermõõduga kuni 60 mm. Tross kinnitatakse knaabile samuti, nagu pollaritelegi- kaheksakujuliste keerdudena. Trossi suunamiseks läbi umbreelingu või tekiehitise pardaplaadistuse kasutatakse trossiklüüse. Trossipooli omapära on selles, et trossi liiga kiire mahakerimise vältimiseks, mille
mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Peenemate otste kinnitamiseks kasutatakse ka knaape. Knaapidele võib kinnitada terastrosse läbimõõduga kuni 8,4 mm või taimseid trosse ümbermõõduga kuni 60 mm. Tross kinnitatakse knaabile samuti, nagu pollaritelegi- kaheksakujuliste keerdudena. Trossi suunamiseks läbi umbreelingu või tekiehitise pardaplaadistuse kasutatakse trossiklüüse. Trossipooli omapära on selles, et trossi liiga kiire mahakerimise vältimiseks,
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
kuumoodulisse tagasi, sulgesid luugi, täitsid kuumooduli hapnikuga ja asusid päevatööst puhkama. Kuna skafandreid ei lubatud neil ohutuse kaalutlustel seljast võtta, pidid nad magama skafandrites. Teine väljumine Kuule algas 12 tundi peale esimest. Astronaudid kontrollisid aparatuuri ja alustasid ümbruskonna uurimist pildistamise ja pinnaseproovide võtmisega. Nende sihiks oli jõuda Surveyor-III juurde. Ohutult kraatrisse laskumiseks oli astronautidel kaasas tross, kuid pinnas oli piisavalt tugev, et ilma vaevata Surveyor-III juurde jõuda. Astronautidele oli antud käsk mitte läheneda Surveyor-III-le altpoolt, kuna jaam võis alla libiseda ja astronaute vigastada. Astronaudid pildistasid hoolikalt Surveyor-it ning ekskavaatorikopaga kaevatud kraave. Siis asuti jaama detailide demonteerimise juurde. Kopp murti jaama küljest lahti, lõigati ära telekaamera ja mõned muud detailid, võeti värvi- ja tolmuproove
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Välimiselt küljelt toetub survelaagrile vahel. lahutusmuhv 9. Mansett-tihend muhvi ringsoones takistab õli väljumist käigukastist. 124 125 Siduriiingile vajutamisel tõmbab tross lahutushooba 10, see pöördub teljel ja paneb lahutusmuhvi kaudu liikuma varda. Viimane surub surveketta kaudu kokku keerdved- rud, mille tulemusena sidur lahutub. Vabakäigu reguleeri- miseks on tross lahutushoovaga ühendatud keermetatud otsaku 17 abil, mille asend fikseeritakse vastumutriga. Lahutusrnehhanismi blokeerseade töötab järgmiselt. Käigupedaali otstele vajutamisel pöördub selle võllile kin- nitatud nukkhoob 15. Viimane tõstab hooba 13, mis teise
äkki peatub ? 5. Auto sõidab mingi kiirusega horisontaalsel teel. Mootor lülitati välja. Mis nähtuse toimel liigub auto veel mõni aeg edasi ? 6. Kui keha saab kiirenduse, mis siis seda põhjustab ? 7. Dünamomeetrit tõmmati mõlemast pidemest 50 kN 50 kN jõuga 50 kN . Kui palju näitas dünamomeeter ? 8. Veotrossi katkemisjõud on 80 kN. Trossi mõlemasse otsa rakendadi jõud 45 kN ja 45 kN . Kas tross katkeb või ei ? Näidisülesanded: 1. Sôiduauto Saab 9-3 S 5d 2,0T mass on 1,3 tonni ja ta saavutab 100 km/h 8,0 s jooksul. Kui suurele veojõule see vastab ? Andmed Lahendus m = 1,3 t =1300 kg F = ma a = ( v v0)/t v0 = 0 v = 100 km/h, 100/3,6 = 27,8 m/s a = ( 27,8 0 )/8 = 3,47 m/s2 t=8s . F= 1300 x 3,47= 4511 N F=
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
36. Riskianalüüs kodanikukaitses - http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/RISK1_4P.doc (27.05.2008) 37. Siseministeeriumi koduleht - http://www.siseministeerium.ee/17725 (27.05.2008) 38. Siseministri 26.06.2001 määrus nr 78 " Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika" - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? replstring=33&dyn=965540&id=189796 (27.05.2008) 39. Tross. J. Kriisid ja kriisireguleerimine. 2007. a loengumaterjal 40. Tross. J. Tsiviilkaitsest kriisireguleerimiseni. Häire 112, 1406-6130, (2002) nr. 1/2, lk. 13 41. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=12883561 (27.05.2008) 42. Vabariigi Valitsuse 17.septembri 2002.a korralduse nr 618-k "Riikliku kriisireguleerimisplaani kinnitamine" https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=12791075 (27.05.2008)
LS vähesuitsev MAN piirkondlik võrk MCVD modifitseeritud keemiline aurusadestus MFD võnketüübi diameeter MM mitmelaineline MU MU-liides 5 NA aparatuuri arv NZDS mitte nullise hajumise nihe ODF optiline jaotusraam (-sõrestik) ONU optilise võrgu ühik (üksus) OPGW optiline maandus( traat); äikesekaitse tross valguskaablitele OTDR optiline peegelduse aja määramise meetod OVD auru settimise väline PAS profileeritud orienteerumise süsteem PC füüsikaline kontakt PDH pleksiokroorne digitaalhierarhia PE polüetüleen PMD polarisatsioonimoodide hajumine PON passiivne optiline võrk POTS telefoni kõneteenus PVC polüvinüül kloriid RL peegeldiskadu
jätkates suruõhu sissevoolu silindri A poolele. Kui pinnale C mõjuv jõud ületab kolvi B poolelt mõjuva jõu, liigub kolb suunas Z. Selle tulemusel suureneb järsult suruõhu poolt mõjutatav pindala, suureneb jõud ja kolvi liikumine kiireneb hetkeliselt. 5.1.3.5 Kolvivarreta silindrid Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka
jätkates suruõhu sissevoolu silindri A poolele. Kui pinnale C mõjuv jõud ületab kolvi B poolelt mõjuva jõu, liigub kolb suunas Z. Selle tulemusel suureneb järsult suruõhu poolt mõjutatav pindala, suureneb jõud ja kolvi liikumine kiireneb hetkeliselt. 5.1.3.5 Kolvivarreta silindrid Trosssilinder on põhimõtteliselt kahepoolse toimega silinder, mille kolvi külge on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka
(Joon. 13.38.) Otsi poidele andes tuleb juba mõelda sellele kuidas neid hiljem lahti anda. Enamasti kinnitatakse otsad taimkiudtrossist pentselite abil, mis on noaga lahti andmisel mugavad ja ei eelda trossi eelnevat lõdvaksandmist. Seekliga kinnitatud tross tuleb aga eelnevalt lõdvaks lasta. Üks ots vööris ja ahtris soovitatakse kinnitada aasana (duplin) . (Vaata Joon. 13.39., 13.40., 13.41.) Poidelt lahkumisel antakse viimasena lahti tuulepealne või hoovusepoolne ots. Siin tuleb sõukruviga töötamisel eriti ettevaatlik olla, kuna lahtiantud otsad visatakse ahtris vette otse sõukruvi vahetusse lähedusse. Joon
purustada toru või kraani. Reguleerimisorganite ühendamine täiturmehhanismidega. 1. Jäikühendus teostatakse metallvarda abil. Pöörlemisnurk on väike (kuuni 90 º), pöörlemispinnad peavad olema ühel tasapinnal. 2. Trossühendus ühesuunalised, teises suunas raskuse abil. Trosside pikkus L=20 25 m , võivad olla erinevatel tasanditel. Puudused: ajaga tross venib ja kooskõlastavus rikneb. 3. Otseühendus täiturmehhanism asub kohe klapi peal (pneumaatilised, elektrilised). 4. Nukkühendus nukiprofiili abil võib saada vajaliku karakteristiku, pöördenurk 120 300 º . Automaatregulaatorid. See on seade mis töötab koos objektiga ja reguleerib mingit parameetrit objektis. Reguleerimist iseloomustatakse järgmiste parameetritega:
• Alumiiniumjuhtmete ja kuni 150 mm2 terasalumiiniumjuhtmete puhul − normaalsete ankrumastide puhul sõltumata ahelate arvust− katkenud on ühe visangu kaks faasijuhet − kergete ankrumastide puhul sõltumata ahelate arvust− katkenud on üks faasijuhe • 185 mm2 või suurema ristlõikega terasalumiiniumjuhtmete puhul − katke- nud on üks faasijuhe • Mistahes juhtmete puhul − katkenud on üks tross Käsitada tuleb neid katkemisjuhtumeid, mis põhjustavad suurimaid koormu- si masti vaadeldavatele osadele. Juhtmete ja/või trosside tõmbe normväärtusteks võetakse raskem järgne- vast kahest koormuskooslusest (vaadeldud juhtmete arvutamisel) • jäide tuule puudumisel ja temperatuuril –5 ºC või • minimaalne temperatuur jäite ja tuule puudumisel Pingutusmastid tuleb kontrollida EEE-s sätestatud paigaldustingimuste suhtes
Reguleerimisorganite ühendamine täiturmehhanismidega. Jäikühendus teostatakse metallvarda abil. Pöörlemisnurk on väike (kuuni 90 º), pöörlemispinnad peavad olema ühel tasapinnal. Trossühendus ühesuunalised, teises suunas raskuse abil. Trosside pikkus L=20 25 m , võivad olla erinevatel tasanditel. Puudused: ajaga tross venib ja kooskõlastavus rikneb. 1. Otseühendus täiturmehhanism asub kohe klapi peal (pneumaatilised, elektrilised). 2. Nukkühendus nukiprofiili abil võib saada vajaliku karakteristiku, pöördenurk 120 300 º.
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
poole piirdelintidest) ning koosneb mustadest 10 cm küljepikkusega ruudukujulistest võrgu silmadest. Võrgu ülemises servas on 7 cm laiune valge horisontaalne lint, mis on valmistatud üle võrgu serva keeratud valgest riidest ja õmmeldud võrgu külge kogu pikkuses. Selle lindi kummaski otsas olevast avast on läbi tõmmatud nöör, mis kinnitab lindi postide külge, hoides seega võrgu ülemist serva pingutatuna. Selle lindi sisse on tõmmatud painduv tross, millega võrk kinnitatakse postide külge ja mis tagab võrgu ülemise ääre pingutatuse. Võrgu alumise servas on 5 cm laiune horisontaalne lint, mis on sarnane ülemise lindiga, millest on läbi tõmmatud nöör. Antud nööriga kinnitub võrk postide külge ja sellega tõmmatakse võrgu alumine osa pingule. 2.3. PIIRDELINDID Kummagi külgjoone kohale kinnitatakse võrgu külge kaks vertikaalset 5 cm laiust ja 1 m pikkust valget linti. Mõlemat linti loetakse võrgu osaks. ANTENNID
kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga. Kood 413. Pealejooksupidur (inertspidur) Nõuded: 1) pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima; 2) haagise piduriseadme rakendumise lävimisjõud K peab olema: K = 0,02...0,04 P, kus: K lävimisjõud (N); P haagise kaal (arvutuses 10×G, kus G on haagise täismass kgs). Kontrollimine: vaatluse ja dünamomeetriga. Kood 414. Piduri hoob, pedaal ja tross Nõue: piduri hoob, pedaal ja tross peavad vabalt liikuma, vaba ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav seade peab toimima. Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga. Kood 415. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ega tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 416. Piduritorustik
Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna
Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna
Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
187 Westfaal --maakond Lä ane-Saksamaal ,, 214 Ugandi --Tartumaa muistne nimetus ,, 234 kuningas Magnus --Taani prints ja Holsteini hertsog, Ivan IV poolt Liivi sõa ajal Liivi-maal loodud vasallriigi valitseja, nn. «Liivimaa kuningas»; läs hiljem üe Poola poolele ,, 298 rahataguja --keskajal käitö oline, kes valmistas võmude üesandel vä arismetallist müte 371 gildimaja --kaupmeeste üingule, nn. gildile kuuluv kooskämis- ja pidutsemishoone kesk-aegses linnas 394 tross --(moona)voor SISUKORD Tasuja . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Villu võtlused . . . . . . . . . . . . . . 123 Vüst Gabriel . " . . . . . . . . . . . . . 229 Eduard Bornhöe ja tema ajaloolised jutustused 437 Selgitavaid märkusi . . . . . . . . . . . . . 466
Mina pole kuskil käinud. Kuhu ma pidin minema?» «Noh, vaata siia, poiss. Miski ei klapi. Olen ma mina -- või kes ma olen? Olen ma siin -- või kus ma olen? Seda tahaksin teada.» «Noh, arvan, sa oled siin, see on selge. Kuid ma arvan, sa oled põrunud vana narr, Jim.» «Kas olen? Vasta mulle ühe asja peale. Kas võtsid trossi paadist, et seda leetel puu ümber siduda?» «Ei. Mis leede? Ma pole mingit leedet näinud.» «Sa pole mingit leedet näinud? Vaata siia, -- kas tross ei läinud lahti ja parv ei ujunud allavett? Ja kas sa ei jäänud paadiga udusse maha?» «Mis udusse?» «Noh, udusse. Sesse udusse, mis kogu öö me ümber oli. Ja kas sa ei huiganud, kas ma ei huiganud, kuni sattusime saarte vahele ja kaotasime teineteise ega teadnud kumbki, kus teine oli? Kas ma ei põrganud pal- 296 jude saarte vastu, kas mul polnud kole häda, kas ma peaaegu ei uppunud? Kas pole nii, poiss, kas pole nii? Vasta mulle selle peale.» «Noh, see on mulle liig, Jim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
