kuiva suvega kliima. Kuna suurim sellise kliima ja taimkattega ala on Vahemere ümbrus, on seda loodusvööndit hakatud nimetama vahemereliste metsade alaks. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel Põhja-Ameerikas California osariigis, Lõuna-Ameerikas Tsiili rannikul, Edela- ja Lõuna-Austraalias ning Lõuna-Aafrikas. Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on
suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind meri sademete rikas tuulepealne nõlv mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist,
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
600000 500000 400000 Elanike arv 300000 231000 200000 153000 149000 125000 103000 100000 0 Tunis Sfaks ArianaEttadhamen Sousse Kairuan Kliima Põhja Tuneesias ja ranniku alal valitseb vahemereline kliima Sahara alal sagedaste lõunatuultega troopiline kõrbekliima Keskmine temperatuur talvel 911°C, suvel 3032°C Sademete hulk on Tuneesias üsna väike, Kõige rohkem sajab Telli Atlase põhjanõlvul (üle 1000 mm/a) mujal 250600 mm/a Taimestik ja loomastik Metsa on säilinud vaid mägedes, umbes 4% Tuneesia pindalast Mõningad puuliigid, mis kasvavad Tuneesias: Korgi ja kivitamm, aleppomänd ja elupuu Tuneesias on 84 liiki imetajaid ja 375 liiki linde Rahvastik
aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas. • Lähisekvatoriaalses kliimas on kohati sademeid sama palju kui ekvatoriaalses kliimas, aga mida lähemale poolustele,seda enam sademete hulk langeb, eriti tasandikel. • Lähisekvatoriaalsele kliimale on omane sademete hulga eriti suur aastaajaline kõikumine. • Sama, mis kehtib sademete kohta, kehtib ka pilvisuse ja õhuniiskuse kohta. • Niisugusele kliimale on kõige sobivam taimestikuvöönd troopiline metsatepp ehk savann. Kultuur Iseloomulikud jooned : • Põhimõtteliselt kõik lõuna-aasialastest on moslemid • Põhiliseks toiduks on riis, aga ka mais, nisu ja oder. Joogiks tshai ja tavaline joogivesi. • Naiste põhiliseks riideesemeks on kira ja meestel gho. Mõnes riigis on seaduseks, et riidega katmata tohib jätta ainult käelabad ja näo. • Iseloomulikuks ehitusliigiks on kindlusklooster dzong. • Pühadeks raamatuteks on veedad.
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
Kuulub Musta Aafrika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Riik paikneb Atlandi ookeani lõunaosas, Guinea lahe ääres. Riiki läbivad suuremad jõed on Nigeri jõgi ja Benue jõgi. Nigeeriat läbivate jõgede suubumine Atlandi ookeanisse on soodne tingimus majanduse arengule riigis. See hõlbustab nafta ja teiste maavarade transporti ekspordi jaoks lõuna riikidesse. Riigi lõunaosas valitseb ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima, kuid riigi keskosas valitseb troopiline kliima, mis soodustab kahjurite ja nakkuste levikut riigis. Sealses piirkonnas on väga suureks probleemiks kliima muutumine, globaalne soojenemine, mis on tingitud nafta tööstuse poolt tekitatud õhusaastest. Nigeeria reljeefis vahelduvad lõunas ja põhjas asuvad madalikud, riigi keskosas paiknevate küngaste ja platoodega ning suuremad mäed jäävad Nigeeria kaguosasse. Nigeeria suhteliselt tasandikuline pinnamood on andnud suured eelised sealse majanduse arenguks
Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk · 1 auto 30 elaniku kohta · Tigris ja Eufrat
Autori jaoks oli huvitav jälgida seda, kuidas muutuvad traditsioonid erinevatel Fidzi saartel ja taludes üldiselt. Huvitavaks kogemuseks oli kooli spordipäevas osalemine ja laste inglise keele tundides viibimine. KUI KAUA TA OLI FIDZIL? Mariliis veetis Fidzil 3,5 aastat, kuid raamatus on kirjeldatud anult 3 esimest kuud. Peale Fidzit ta läks tagasi Austraaliasse ning peale selle Eestisse. Tal on plaanis ette võtta uued reisid. UUED TEADMISED Väga troopiline keskkond- palju surfajaid Asub päevade vaheldumise kohas Fidzid olid inimsööjad Süüakse põrandal Võetakse kõiki külalisi lahkesti vastu Kooli spordipäeva võitjad võidavad lehma Paljudel saartel pole elektrit elanikest on India päritoluga Kuigi seal on arenenud kohviistandus, fidzid kohvi ei joo. Eelistavad musta teed Fidzi meeste arvatest ilusad naised on paksud KAS MINA TAHAN FIDZILE? Enne raamatu lugemist ma teadsin, et selline koht nagu Fidzi on
Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. b) kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. c) vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on lühikesed ja energiarikkad
seetõttu ka kiskjad-sisalikud, siis hukkusid nemadki. Osa teadlasi peab süüdlasteks vastilmunud imetajaid. Need, esialgu rotisuurused loomakesed olevat kaevanud sisalike munad maa seest välja, purustanud munakoore ning söönud seejärel munad ära. Niiviisi teinud imetajad aegapidi otsa peale tervele hiidsisalike suguseltsile. Mõndade teadlaste meelest aga võib kivimikihtide järgi otsustada, et maakera kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma. Ühetaoliselt soe troopiline ilmastik asendus vahelduva kliimaga, suved olid palavad ja talved külmad. Suured kõigusoojased dinosaurused ei suutnud sellistes muutuvates oludes enam toime tulla. Mitmete teooriate aluseks on seisukoht, et dinosaurused surid välja üsna pika aja jooksul järk-järgult ning mingit ülemaailmset katastroofi polnudki. Samuti arvatakse ka, et maale langes hiidmeteoriit või et meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. taimed närbusid ning
Eestis esineb seda sageli, ombes võrdselt parasvöötme kontinetaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvusel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk- on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiusel. Ilnm on valdavalt selge. Temperatuur on märatud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Suvel toob ta kaasa palvad ja talvel paselised ilmad. Troopiline mereline õhk- on soe ja niiske. See on kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vöömdis. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sedemeid ei ile. Palju sajab ainult mägede tuulepealseltel nõlvadel ja rannikualal. Troopilist merelist õhku võib Eestisse jõuda erandjuhul suvisel ajal Lõuna -Euroopast. Troopiline kontinentaalne õhk- on palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, nt Sahara kohal
on konarlik Himaalaja mäestik. Põllumajandus on Nepali majanduse tugisammas, tagades elatise kolmele neljandikule rahvastikust. Joonis 10. Nepali maakasutus allikas: atoz-nepal Nepal on väga erineva kliimaga. Põhja-Nepalis on jahedad suved ja ranged taved, lõuna pool aga lähistroopilised suved ja pehmed talved. Nepali on 5 erinevat kliinastsooni, mis on tingitud väga erinevast maapinna kõrgustest. Alla 1,200 meetri on troopiline ja lähistroopiline kliima, selles piirkonnas on domineerivaks maastikuks vihmametsad. 1,200 ja 2,400 meetri vahemikus on parasvööde. 2,400 ja 3,600 meetri vahemikus on külm stsoon. 3,600 ja 4,400 meetri vahemikus on lähisarktiline kliima ning üle 4,400 meetri kõrgusel on polaarne kliima. Maapinna kõrgus mõjutab ka sademete hulka. Sademete hulk väheneb kõrguse suurenedes. Ida- Nepalis on sadenete hulk umbes 2,500 mm aastas, pealinna piirkonnas umbes 1,420 mm
piirkonnas; parasvöötme õhumassid (PÕM); arktilised, antarktilised (AÕM) Niiskuse alusel: merelised õhumassid - toob sademed kaasa; mandrilised õhumassid Arktiline õhk – kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk – niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk – soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal. Troopiline kontinentaalne õhk – palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk – kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud-madalrõhkkond. Sajab. Antarktiline õhk – lõunanabal – on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem
Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka viljakad tasandikud kaguosas Rahvast on rohkem rannikualadel, sest seal on parem kliima. Austraalia keskosa on kõrb, seal hästi elada ei saa. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Sinna on koondnud ka suuremad linnad. Loodus Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi
pindala (km2) 338 14 12 1 268 000 6 Põllumajandusmaa (km2) 27074 2 190 000 6 Põllumaa riigi pindalast (%) 8 3 15 6 Hõivatud inimeste osatähtsus 1.8 5 53 7 (%) Kliimavööde Lähispolaarne ja Troopiline ja parasvöötme okasmets 1 lähisekvatoriaalne 6 Mullad ja maapind okasmetsa leetmullad, Kõrb (kuiv), liivased mullad lõuna-rannikul (80 % Sahara kõrb) 10 metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, tasane pinnamood 1
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kude...
stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad : Taimed : kaktused, kalligoonumid, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, piimalilled, velvitsiad, kõrbetarnad, pujud, kaameliastlad, arbuusid, melonid, datlipalmid Loomad : suslikud, liivarotid, hüpikud, kobrad, gürsad, eefad, kaamelid Inimtegevus : rändkarjakasvatus, põlluharimine vähesel määral, maavarad, turism Probleemid : kõrbestumine Vahemerelised alad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Californias Põhja-Ameerika rannikul, Lõuna-Ameerikas
AIDSI surnuid on 9000 Usk Levinud on mahajaana budismi Vietnami vorm. Tänu naabermaa Hiinale on ka konfutsianism ja taoism au sees. Lisaks on levinud ka kohalik Cao Dai õpetus (alguse saanud spiritualistlikest seanssidest) ja mõningal määral islam. Üllatavalt laialdaselt on levinud ka katoliiklus, seda just lõunapoolses osas, kus praktiliselt igas suuremas külas on oma kirik. Kaart Valitseb kuum ja niiske troopiline kliima. Keskmine temperatuur on talvel 18 kraadi ja suvel 29 kraadi. Hoolimata taimestikus tooni andvate troopiliste metsade vähenemisest sõja ajal, katavad need ikka veel suure osa pindalast Taimed Puudest on kõige rohkem erinevaid mände ja suurelehiste puude liike, samuti bambust ja ronitaimi. Loomad Troopikametsades võib kohata selliseid loomi nagu elevandid, hirved, karud, tiigrid, leopardid ja mitut liiki ahvid
Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikune kliimamuutus Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva i...
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
Power – the party in power: võimulolev partei; - The power of station: jaama võimsus - Power supply: jõuallikas, jõuvaru, toiteallikas - Power consumption: energia tarbimine; voolu tarbimine - Power of attorney: volikiri(authorise somebody else to do something) - Power of figure: arvuaste - The Great Powers: Suurriigid - Power station: elektrijaam Technical and Descriptive Terms Example: Est: pinta – troopiline nakkushaigus(descriptive) Entootne – kõrvasisene(technical) Reasons for using: absence of the object in the TL, need to avoid repetition, building a contrast with another term. You are talking to someone who is not professional, you would use technical Descriptive terms are usually longer and much more transparent than technical terms. Good practise: translate a technical term by a technical term and a
2020 183,108,550 Keskmine rahvastiku tihedus on Bangladeshis 1099/ in /km². Naaberriikidega võrreldes on Bangladeshi rahvastiku tihedus tunduvalt suurem. India keskmine rahvastiku tihedus on 368 in/ km² ja Birmas 75 in/km². Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 30 in/km². Tihedamini on asustatud Dhaka ja Chittagon on kõige tihedamini asustatud alad. Rannikuäärsed alad ja dunglid on väheasustad. Bangladeshis on troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoonhooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe : üleujutused, keeristormid, tornaadod. 2 0-14 aastased lapsed moodustavad 34,3 % rahvastikust. (Mehed 27,551,594/naised 26,776,647) 15-65 aastased tööealised moodustavad 61,1 % rahvastikust. (Mehed 49,956,431 /naised 50,891,519)
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste li...
pidustuste maa, kuid tegelikult on Brasiilia suurim rikkus looduslik mitmekesisus. Brasiilia – see on iga loodushuvilise jaoks tõeline paradiis. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Oma suure territooriumi tõttu (pindalalt maailmas viiendal kohal) on Brasiilia kliima paiguti väga erinev. Suvel (detsembrist veebruarini) on temperatuurid kõrged Rios ja Brasiilia kirdeosas. Ülejäänud aasta keskmine temperatuur jääb 25 °C ja 30 °C vahele. Lõuna-Brasiilias on temperatuuri variatsioon laiem, 15 °C kraadi ümber talvel ja 35 °C kraadi ümber suvel. Amazonase
http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõrge) Suurim järv-Senaatorlike Samudra (77 km²) Suurima mägi- Pidurutalagala (2524m) Põhjaosa on tasandikuline, lõuna osa on mägine http://www.srilanka.travel/index.php
Kirjuta iga numbri järele õige vastus (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... 4. ............................................................................... 5. ............................................................................... 6. ............................................................................... Millest maa põhiliselt koosneb? (mis ainetest) (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... Mis kaasnevad vulkaanidega? (Konspekt) 1. .......
AUSTRAALIA LOODUS Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu
Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne- Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske
11 maja 18° Kalad 40' 12 maja 14° Sõnn 0' HOROSKOOP Horoskoop on taevakehade (eeskätt planeetide) seisu kujutav skeem teatud ajapunktil Täpse sünnikaardi koostamiseks on tarvis teada täpset sünniaega ja -koha geograafilisi koordinaate Horoskoobi võib koostada mistahes hetkele, elus või eluta olendile, kollektiivile ja aastajale jne..jne. SODIAAK Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk sodiaagimärgiks Sideeriline astroloogia kasutab tähesodiaaki, s.t. planeetide tegelikku asendit ja arvestab pretsessiooni SODIAAGIMÄRKIDE ÜLDISELOOMUSTUS 12 sodiaagimärki: jäär, sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion, ambur, kaljukits, veevalaja, kalad Eelnevad grupeeruvad ühiste omaduste ja temperamendi järgi nelja stiihiasse: tuli, maa,
Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni
Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad. Seega koosneb maailm samuti elusolenditest ja rakkudest ning taimedest. Maailm koosnebki süsteemidest ,,inimene" ja ,,loodus". Looduslik süsteem hõlmab kõiki inimesest väljapoole jäävaid sfääre (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) koos nende endi seesmise dünaamika ja vastastikuste mõjudega, mis avalduvad abiootiliste, biootiliste ja keemiliste protsesside kaudu. Need on loodusvarad, mis eksisteeriksid ka ilma inimese olemasoluta
tšempion meister bakenbardid põskhabe guajaav eksootiline vili šanss võimalus tušš värvaine glögi kuum jook šampoon peapesemisvahend krokodill suur troopiline roomaja kissell paks marjajook arhitekt ehituskunstnik detail väike koostisosa kiivi puuvili geograafia maatedus barett peakate bataat köögivili
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud.
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel
temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. 3.1.Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Maist oktoobrini kagumussoon, ning külmad kuivad tuuled põhja mussoonist novembrist aprillini. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus LM - 07 INDIA Referaat Koostaja: Ako Juhtma Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan...
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...
Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris hakkab jõevesi tõusma saavutades vete kõrgperioodi märtsiks. Märtsist juunini on Amazonase jõetase kõige kõrgem, seejärel hakkab veetase alanema ning oktoobriks saavutab jõgi madalaima taseme.
Kõrbed asetsevad Seal on kuiv Seal on väga väike Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe Loomi on vähe ja nad on Sealt kaevandatakse naftat ja Kõrb kuuma ja kuiva troopiline kliima. huumus kiht ja taimed sisaldavad enamasti kohastunud sealse veevaese muid vajalikke maavarasid. troopilise kliimaga Õhk on seal väga sellepärast üsna tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud
temperatuur põhjaosas 17-25, lõunaosas 15-21 C°). Sierra, Peruu mägise siseosa, moodustavad Andide ahelikud, orud, ja ahelikevahelised kõrglavad. Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked seismilised tegevvulkaanidega (Misti, 5821 m) Lääne-Kordiljeerid, kus asub Peruu kõrgeim tipp Huascaran (6768 m). Neist idas asuvad Kesk- ja Ida-Kordiljeerid. Lõunaosas moodustavad liitunud kõrglavamaad sisemaise kiltmaa Puna. Selle serval, Boliivia piiril, paikneb Titicaca järv. Sierras on troopiline kõrgmäestikukliima ( temperatuur põhjaosas 12-16 ja lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm). Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suu...
10 pikemat jõge Saksamaal Doonau Rein Elbe Odra Mosel Main Inn Weser Saale Spree Suurimad järved Bodeni Müritz Chiemsee Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajalised pakase ja lumeperioodid haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatuur 0°C Sademete hulk mõõdukas(500mm) Madalikel on 600800mm/a Mägedes üle 1000mm/a Mägede vahelistel aladel kohati alla 500mm/a Vahetevahel soe troopiline tuul Suhteliselt kõrge niiskustasemega kliima Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes Maastik Saksamaa asub lehtmetsade vööndis Mäestikes okasmetsad Päikesekiirgust on palju, mullad viljakad Metsavarud väikesed Veevarud suured niiske kliima tõttu Asub parasvöötmes Merelise ja mandrilise kliima siirdeala KeskSaksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt Veestik Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted
niiske,soodustab lähtekivim O- lagundamist A-B-C Rohtlad Parasv, soe, tasakaalus Kõdukiht, kamardumine viljakas kontinentaalne, huumuskiht, vahel liig kuiv sisseuhte, lätekivim O-A-B- C Kõrb-ja Troopiline, Auramise Sisseuhteh, sooldumine Ei ole viljakas poolkõrb parasv, vähe üleolek lähtekivim A-B- sademeid, soe, C pinnas soolane vihmamets Ekvatoriaalne, läbiuhteline Kõdukiht, Keemiline viljakas kuum, niiske sisseuhteh E-B murenemine
- atmosfääri haarav püsiv õhuvoolude süsteem · TUUL õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest. · ÕHUMASS ühesuguste omadustega (temperatuur, niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse maapinnalt. Õhumassid · Polaarne õhumass külm ja kuiv. · Parasvöötme mereline niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe · Mandriline õhumass kuiv, suvel soe ja talvel külm. · Troopiline õhumass kuiv ja palav. · Ekvatoriaalne õhumass niiske ja palav. Õhuringluse skeem paberil! Õhuringlust mõjutab: · Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule. · Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled · PASSAADID püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat.
niiskemaks. Külmade hoovustega liikuv õhk muudab maapinnale jõudes kliima jahedamaks ja kuivemaks. 14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt
Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani oln...
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas ...
Laskuvad õhuvoolud – õhurõhk kõrge, kuivad ja suure survega aluspinnale Briis – kohalikud tuuled Idatuuled Läänetuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid 1. Troopiline tsüklon Esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25o põhjalaiuse vahel ookeani kohal Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s
Eestis on põllumajanduslikku maad 100 652,3 km², mida on 96 394,5km² rohkem, kui seda on Fidži saartel. Eesti eeldused on suuremad, sest maad on rohkem. Suurim takistus on kliima, mis nii soodne Eestis ei ole. Paremat eeldust näitab veel põllumajandusliku maa suurus inimese kohta. Eestis on igale inimesele põllumajanduslikku maad 7 ha, mida on 14 korda rohkem, kui Fidži saartel. Riik Fidži Eesti Kliimavööde Niiske troopiline Üleminekuline parasvöötme passaatkliima kliima Kliima iseloomustus Passaattuuled puhuvad idast Tugevad tuuled, sademed, ja kagust. Briisid on järsud pärastlõunal ja õhtul hilja. temperatuurikõikumised , Suuremaid temperatuuri mis on suurimad sügisel ja kõikumisi ei ole. Suvel on talvel. Rannikualadel ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
