Et Maa asend kinnistähtede suhtes muutub väga vähe, võib täispöörde tegemise aja samastada ajavahemikuga kinnistähe järjestikuste kulminatsioonide vahel. Keskmine täheööpäev kestab 23 tundi, 56 minutit ja 4,09054 sekundit. Ööpäevaks ehk keskmiseks päikeseööpäevaks aga loetakse keskmist ajavahemikku, mille jooksul Päike teeb oma näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru. Mis on troopiline aasta? Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Võrdle Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär).Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi) ja asub Päikesest minimaalselt 1,56 astronoomilise ühiku kaugusel. Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning atmosfäärirõhk pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil
Heyerdahl võttis noore mehena nõuks 1937. aastal koos naisega pöörduda tagasi loodusesse. Raamat ise aga on kirjutatud mitu aastakümmet hiljem. 3. Tegevuskoht-manner, riik, piirkond-võimalikult täpselt. Uuri kaardilt, kus see koht on, lisa kaart ja näita seal piirkond. Fatu hiva asub Vaikses ookeanis Markii saarestikus Prantsuse-Polüneesias, kuulub Prantusmaa alla, ta on kõige lõunapoolsema saar Markii saarestikus, kokku on neid saari 14. Saared on sademeterikkad ja neil kasvab troopiline vihmamets. Kogu saarestiku pindala on 1049 ruutkilomeetrit ja seal elab umbes 8700 inimest. Saare asukoht Markii saarestikus. Fatu hiva ülevalt vaadates. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest. Peategelased olid siin autor ise kes oli väga hakkaja inimene ja kannatlik. Ta ootas mitu aastat seda reisi, õppides sella aja sees kõike selliste saarte kohta, rääkides inimestega kes seda saart tunnevad , uurides teatmeteoseid just nimel Markiisaarte kohta
Maailma suurima mandriliustiku keskmine paksus on.. a) 1km b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid b) Jääkaru c) Morsad Tundras valitseb... a) Lähispolaarne kliima b) Parasvöötme kliima c) Ekvatoriaalne kliima d) Troopiline kliima Tõeline okasmetsa lind on... a) Lumepüü b) Metsis c) Lumekakk d) Lunn Mitu liiki hülgeid elab Antarktikas, kes on suurepäraselt kohastunud mereeluks? a) 2 b) 5 c) 15 d) 20
4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemiseks, pöörlemiseks ja telje pretsessiooniks. 8. Mis on troopiline aasta? See on päikeseaasta aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.
portugallased jt AAFRIKA JAOTAMINE EUROOPA RIIKIDE VAHEL Suurem osa Põhja-Aafrikast kuulus 19. sajandil formaalselt Türgi impeeriumi koosseisu Vaid Maroko oli täielikult iseseisev Prantsusmaa oli vallutanud Alzeeria ja Tuneesia Troopilises Aafrikas konkureerisid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Portugal, Hispaania ja Belgia. Berliini konverentsil saavutati põhimõtteline kokkulepe 19. sajandi lõpuks oli Aafrika troopiline osa jaotatud Kasutatud allikad: 1. http:// Tänan kuulamast ! 2. www.miksike.ee http:// et.wikipedia.org/
Tai Kuningriik Üldine Pealinn Bangkok Pindala 514 000 km2 Asub Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel Vahelduv reljeef Troopiline kliima Tihe veestik Keskmine temperatuur +31 Rahvastik Rahvaarv 65,3 miljonit Räägitakse tai, inglise keelt Usundid: budism, islam ja vähe kristlust Bangkokis elab 10% elanikest Rahvastiku tihedus 132 in/km2 Majandus SKT 273 mln dollarit Toodete ja teenuste eksport 73,7% Toodete ja teenuste import 75,8% Kogu väljaminekud 15,6% SKP iga-aastane kasv elaniku kohta 3,6% Tai majandusharud
EUROPE! PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga. * Kesk ja lääne Euroopa on tihedamalt asustatud * Euroopa rahvastik vananeb. RAHVUSED JA KULTUURID * palju rahvuseid ja kultuure * enim räägitakse inglise keelt, siis saksa j...
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki. 2000 kalaliiki. 200 erinevat roomajat. Rahvuskala on Bangus Tarsier (tontkandlane) Maailma kõige väikseim ahv. Kaalub ~ 70-650 g 90-160mm pikk. Whale shark Maailma suurim kala 9m pikk Pole ohtlik inimesele Kõrgeimad tipud Apo - 2954 m Rulog - 2929 Mount Tabayok - 2842 Inimesed Mala...
Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe: üleujutused, keeristormid, tornaadod. Haridussüsteem 35% õplasi 434 309 üliõpilast Majandus Põllumajandus: riis,dzuut, tee, nisu, suhkruroog, tubakas, kartul, kaunviljad, õliseemned, vürtsid, puuviljad. Looma ja linnukasvatus: veised,kodulinnud. Tööstused Tekstiilitööstus Paberitööstus
Sri Jayawardenapura Kotte Rahvaarv: 107 508 (2012) Pindala: 17 km² Geograafiline asend Saareriik India ookeanis India lõunatipust jääb riik itta Loodusvarad Saarel leidub märkimisväärsetes kogudes järgmisi mineraale: Ilmenite, Päevakivi, Grafiit, Ränidioksiid, Kaoliniit, Vilgud ja Toorium Manneri lahes nafta Kliima ja pinnamood Peamiselt sile ja üksikute kõrgemate kaljudega ranniku joon Mäed peamiselt riigi lõuna-kesk osas Kõrgeim koht Pidurutalagala, 2524 m Kliima peamiselt troopiline ja soe Keskmine aastane temperatuur 28 kuni 31 kraadi Loodus Tänan kuulamast Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka#cite_note-popsl-3 http://et.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka http://en.wikipedia.org/wiki/Colombo http://www.geohive.com/cntry/srilanka.aspx http://en.wikipedia.org/wiki/Sri_Jayawardenapura_Kotte http://en.wikipedia.org/wiki/Ilmenite http://en.wikipedia.org/wiki/Feldspar http://en.wikipedia.org/wiki/Graphite http://en.wikipedia.org/wiki/Silica http://en
Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, Sudaan, Saudi Araabia, Jeemen Keskkonnaprobleemid Kalastajad püüavad lubatust rohkem Tööstuslinnad lasevad ülejäägid merre Naftatankerid ohustavad merevett Kaldad rikutud turistide poolt Majandustegevus Punane meri on tähtis laeva liiklusele: Suessi kanali kaudu käib ühendus Vahemere, Punase mere ja India ookeani vahel Miks see meri erineb teistest? Maailma kõige põhjapoolsem troopiline meri 10% selles meres elavates kaladest ei ela mitte kusagil mujal Aitäh kuulamast!
Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel soe ja suvel jahe, ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal, ilm on peamiselt pilves ja sajune. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja väga kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal, ilm on pilvitu. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lähedaes madalrõhuvööndis, ilm on väga vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond.
akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
Aconcagua. 8.1.13 Kristyna Kokk 10 Kõrgeimad mäed Ojos del Salado 6864 m Tupungato 6800 m Parinaota 6630 m 8.1.13 Kristyna Kokk 11 Ojos del Salado Tupungato Parinaota 8.1.13 Kristyna Kokk 12 Kliima Territooriumi omap ärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest tulevad suured kliima erinevused. P õhja Tsiilis valitseb troopiline k õrbekliima. Alates ll st 28 ° on valdav lähistroopiline kõrbe, veelgi lõuna pool vahemereline ning KeskT siili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8 °C. Aasta keskmine temperatuur on 11°C. Aastane sademete hulk on 300 400mm. 8.1.13 Kristyna Kokk 13 Vetevõrk
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias.
Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm. Parasvöötme õhumass-See tekib 50-60 laiuskraadidel. 1.Mereline- Suvel: j...
savi kivistised (Kunda) Madal meri Harjumaa (Tiskre) liivakivi Vähe kivistisi (jahe meri) Pakri (Harjumaa) liivakivi VANAAEGKOND Troopiline meri, palju Harjumaa organisme (Vasalemma), lubjakivi Lääne-Virumaa (Porkuni) Dolomiit (rikkalik Saaremaa (Panga
Kõrbed ja poolkõrbed (8.kl) Koostanud: R. Alumets (2011) 1. Asukoht Parasvöötme lõunaosas, lähistroopilises ja troopilises kliima- vöötmes. Kõrgrõhualad, laskuvad õhuvoolud, pöörijoonte lähedased alad. 2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB
DATLIPALM · Kõrbes levinum palmiliik · Troopiline kliimavööde · Leidub peamiselt Saharas, Araabias · Elab kuni 200 aastaseks · Juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. · Datlipalmid hakkavad vilja kandma 4.-8. eluaastal · Hooaja kohta võib saada 80120 kg datleid, aga nad ei küpse samaaegselt seega aastasse mahub mitu saagikoristust · Varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust - tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. · Lehtede varjus lesivad ka kõrbeloomad(kaamlid)
loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7) Sõna savann tähendab "ilma puudeta tasandikku" kuigi tavaliselt on savannides hajusalt kasvavaid puid.(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Savannid jäävad vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas
mets lõunaosa Lähistroopiline pistaatsia, loorber pulstikkits Aafrika põhjaosa, Euraasia kesk ja Väga vähe lõunaosa, Austraalia kesk ja huumust, Aaloe, viigikatkus, Karakal, skorpion, Kõrb lõunaosa Troopiline helehallid turkestani magun kõrbeiguaan Aafrika kesk ja lõunaosa, Lõuna Hüään, must Aafrika keskosa, Austraalia põhja ja Lähis Kõrrelised, ninasarvik, aafrika Savann keskosa ekvatoriaalne Ferralliitmullad akaatsiad, palmid elevant
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus...
BRASIILIA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldine iseloomustus Lõuna-Ameerikas Click to edit Master text styles Troopiline Second level Keskmiselt arenenud riik Third level Fourth level 8 511 965 km2 Fifth level Ränne · Üle 95% rahvastikust · Etnilised grupid: valged moodustavad portugali keelt 53,7%, mulatid 38,5%, kõnelevad brasiillased mustad 6,2%, muud · Aastas saabub peamiselt 10 (jaapanlased, araablased) 000-1...
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
Sahara kõrb Sahara On maailma kõige kuumem kõrb Pindala on 9,400,000 km2 Valitseb kuiv troopiline kliima Aastas sademeid 20mm ja 100mm, olenevalt piirkonnast Suurimad liivamäed ulatuvad 180 meetrini 1/6 on kaetud liivaga Oaasid Kõrbetes on oaasid Oaasid paiknevad tavaliselt seal, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga ja kus seetõttu tekivad allikad ja järved. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Probleem
Õhumassid Õhumassid · Õhumassid on enam- vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid · Õhumassid haaravad enda alla tuhandete ruutkilomeetrite suurused maa-alad Mandrilised ja merelised õhumassid · Mandrilised õhumassid on kuivad, sest tekivad maismaa kohal · Merelised õhumassid on niisked, sest tekivad mere kohal Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) · Õhk on kuum ja niiske Troopiline õhumass (TÕM) · Õhk on kuiv ja soe Parasvöötme õhumass (PÕM) · Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, talvel külm ning suvel soe · Parasvöötme mereline õhumass on niiske, talvel soojem ning suvel jahedam kui parasvöötme mandriline õhumass Antarktiline ja arktiline õhumass (AÕM) · Õhk on kuiv ja külm Õhumasside tekkepiirkonnad Lingid · http://www.cbs3springfield.com/weather/classr · http://www.uwsp
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond
Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa. Maapinnalähedase õhukihi temp inversion- külm õhk, soojem õhk, külm õhk, külmumine. Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised. Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige
looduskatastroofidega. Taolised sündmused tuletavad meile taas kord meelde, et oleme veel kaugel oskusest loodusnähtusi tänapäevaste teaduslike meetoditega ette näha või valitseda. Meie planeedi sisemuses pulbitsevad kujuteldamatud jõud ja maakeral märatsevad ühtepuhku kohutavad tormid. Looduskatastroofe on palju ja erinevaid: orkaanid, maavärinad, malihked vulkaanipursked, tsunaamid, tornaadod ning metsatulekahjud. Orkaanid Orkaan on troopiline madalrõhkkond, milles on aluspinna lähedal kokkuleppeliselt suurim püsituule kiirus üle 32,7 m/s. Püsituul on arvestatud tavaliselt 1 min keskmisena, kuid võib-olla ka 10 min keskmine. Tuulepuhangud võivad olla muidugi 10% või enamgi keskmisest tugevamad. See suurima tuulekiirusega tsoon võib-olla väga kitsas. Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel võib-olla orkaanitugevusega tuulte riba silma ümbruses ainult 10-30 km laiune.
kui ka metallimaake. Rikkalikumad naftamaardlad asuvad põhjas, kõige enam Venezuelas. Kivisöevarud on aga kasinad. Andide tekkimisel maapõues valitsenud kuumus aitas kaasa paljude kaevandatavate metalli-maakide tekkele. Peamisteks maavaradeks on: boksiit, vask, raud, plii, hõbe, tina, nafta ja kivisüsi. Põhja-Tsiilis asuv Chuquicamata on üks maailma suuremaid vasekaevandusi. Kliima: Ladina-Ameerikas on neli peamist klimaatilist regiooni: troopiline, ariidne, parasvöötmeline ja külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Gujaana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama.
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel oo...
Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa *kartul parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina *sojauba lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina *maapähkel soe parasvööde; Hiina, USA, Brasiilia *oliivipuu lähistroopiline; Kreeka, Itaalia, USA *raps parasvööde; Hiina, India, Saksamaa *päevalill parasvööde ja lähistroopiline kliima; Ukraina, Venemaa,
Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooni- periood Aktiivsete temp. summa < 1000°C Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) Põhjapõdrakasvandused
Dzuut Dzuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust.
Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. 2. Pinnamood: Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. 3. Kliima: Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. 4. Taimkate: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. 5. Rahvastiku tihedus ja rahvused: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese
tavaliselt on päevane temperatuur 20- 22°C. Talved on külmad ja lumised. Singapur 28...29°C 28...29°C Singapuris on 1°17N 103°50E Palavvöö 26 meetrit merepinnast Aastaajad Ööpäevas troopiline puuduvad vihmametsa kliima kõrge niiskustasemega .
Kollapalavik ,,Haigus on pärit ilmselt Aafrikast, kust see kandus LõunaAmeerikasse 16. sajandil sinna veetud orjadega. Alates 17. sajandist on Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas olnud mitmeid tõsiseid kollapalaviku epideemiaid. 19. sajandil arvati see kõige ohtlikumate nakkushaiguste hulka" Wikipedia.com Kollapalavik on troopiline viirushaigus, mis on lühikese peiteajaga. Haigus kulgeb enamasti { kergelt, gripisarnaste Click to edit Master text styles
Posit. Kiirgusb. Kui maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat kui ise ära annab. Negat. Kiirgusb- maapind annab rohkem ära kui juurde saab. Õhu- ja tuuleringlus. Madalrõhkkond- tsüklon- alla 760mmHGtõusvad kerged õhud, toimub kondenseerumine. Kõrgrõhkkond- antitsüklon-üle 760 mmHg laskuvad õhuvoolud, päikesepaise.tuul puhub alati kõrgema rõhualalt madalamale kuni tasakaalustatakse. K->M Õhumassid ekvatoriaalne-ekvaatori läheduses, temp kõrge, niiske, eestis pole. Troopiline mereline- 30-40 laiuskraadid ookeaniline, niisked, eestis suvel. Troopiline mandiline- maismaal, kuivad, eestis pole. Parasvöötme mereline- 60laiustel, niiske, sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front-
Regiooni suurima pindalaga riik on Hiina (9 572 900km²). Väikseima pindalaga riik on Macau (28km²). 34. Mis meelitab turiste Aasia riikidesse? Aasia riikidesse meelitab turiste lugematu arv vaatamisväärsuseid, ajalugu ja kultuur. 35. Millises Austraalia regioonis valitseb turismiks sobivaim kliima? Rannaäärsed alad Vaikse ja India ookeani ääres, suusatamiseks Austraalia Alpide piirkon. (Põhja-Austraalias ja Ida-Austraalia, kus on troopiline kliima. Talvekuud on soojad ja suvekuud rannikualadel kuumad). 36. Millised veekogud ümbritsevad Aafrikat? Aafrikat ümbritsevad Atlandi ookean (Vahemeri) ja India ookean (Punane meri). 37. Millised on Aafrika peamised kõrbed? Sahara kõrb, Liibüa kõrb, Namibi kõrb ja Kalahari kõrb on Aafrika peamised kõrbed. 38. Millised märksõnad seostuvad Aafrika kui turismisihtkohaga? Tantsud, trummid, maskid ja müstika, metsik loodus, suured loomad, päikseline 39
temperatuuriga Kõige külmem kuu. Jaanuar 12° Jaanuar 4° temperatuuriga Temperatuuri kõikumine 16° 13° Aasta sademete hulk 28 mm 611 mm Sademete reziim Suvel on põud, talvel Sügisel on palju sajab vähe sademeid Kliimavööde Troopiline kliimavööde Parasvööde Loodusvöönd Poolkõrbed ja kõrbed Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Kairos on kliima soojem ja kuivem, sademed peaaegu puuduvad. Suvel on ränk põua periood, kus ei saja tilkagi vett. Talvel tuleb vett vaid peotäie jagu. Londonis on tavaline parasvöötme mereline kliima. Keskmised temperatuurid ja
Polaarjooned tähistavad neid laiusi, kust alates esinevad polaaröö ja polaarpäev. Parasvöötmetest pooluste suunas asuvad külmvööd. Nende piirideks on polaarjooned. Kliimavöötmed Soojusvöötmete piires on kliimaerinevused siiski suhteliselt suured. Veelgi täpsemaks kliima üldistamiseks on kasutusele võetud kliimavöötmete süsteem. Kõige levinum kliimavöötmete jaotus on järgmine: 1) ekvatoriaalne vööde 2) lähisekvatoriaalne vööde 3) troopiline vööde 4) lähistroopiline vööde 5) parasvööde 6) lähispolaarne vööde 7) polaarne vööde. Sarnaselt soojusvöötmetega paiknevad ka kliimavöötmed vöödena ümber maakera. Kliimavöötmeid eristab soojusvöötmetest ühtlasem ilmastik vöötme piires, samas on aga erinevalt soojusvöötmete piiridest kliimavöötmete piire raskem määratleda. Kuhugi täiesti täpseid piire tõmmata ei olegi võimalik. Kliimavöötmete piirid ei ole sirged, vaid kõverad.
Ühest küljest piirab Brasiiliat Atlandi ookean, teistest külgedest on Brasiilial ühine piir kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega, v.a Tsiili ja Ecuadoriga. Brasiilia pealinnaks on Brasilia, riigikeeleks portugali keel, mida on arvukate välismaalaste poolt on sõnavaraliselt laiendatud ning mida kõneleb seal ligikaudu 190 miljonit inimest. Brasiilia populatsioon moodustab ühe kolmandiku Ladina-Ameerika populatsioonist. Brasiilia loodus on niiske ja soe, troopiline. Selles riigis asub suurem osa Amaszonase jõest ning seal paikneb ka maailma suurim vihmamets. Kõrbesid ega kõrgmäestike seal ei leidu. Brasiilia tulutoovamateks majandusharudeks on kaevandamine, tootmine ja põllumajandus. Brasiillaste haridustase on suhteliselt madal, kuid üha enam pannakse rõhku noorte haridusele, sest mida kõrgem haridus, seda rohkem teenitakse. Brasiilias on selgelt näha klasside erinevus, kuid suurlinnades elavad inimesed on enamasti jõukad. Viimastel aastatel
Brasiilia 2015 Asukoht 8 511 965 km² Maismaapiiri pikkus 14 691 km rannajoone pikkus on 7491 km Pinnamood Põhjaosa hõlmab Amazonase madalik Lõunaosas mägine (Campos ja Gerali mäed) Kõrgeim tipp Neblina mägi 3014m suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi jõed hästi laevatatavad Kliima nelikliimavöödet ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. sajab paljudes kohtades mitu meetrit aastas Taimestik 58% Brasiilia pindalast kaetud metsaga Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost, teistest kiltmaa piirkondadest, rannikumäestikud kasvab rikkalikult troopikapuid Palju kasvab kohalikke puuvilju kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal Sisemaal savannid
+ Amazonase vihmametsad Pildid: https://c2.staticflickr.com/6/5054/5402199326_2ddd1902f3.jpg; http://cdn.wanderlust.co.uk/contentimages/wanderlust/lists- 8-incredible-animals-in-brazils-amazon-rainforest.jpg?width=620&height=372; http://media.buzzle.com/media/images- en/gallery/earth-science/450-480311415-amazon-jungle.jpg; https://i.ytimg.com/vi/JEsV5rqbVNQ/hqdefault.jpg; + ÜLDINFO Moodustab 60% troopilistest vihmametsadest Asub Lõuna-Ameerikas Pindala: 7 000 000 km2 Kasvab 90% maailma taimeliikidest Ekvatoriaalne/Troopiline kliimavööde Soe ja niiske kliima Üsna hõredalt asustatud + Ekvatoriaalsete vihmametsade asukoht Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAI...
Suurus ja soolsus Pindala Soolsus 422 000 km2 16-18 Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus Läänemerega Soolsus Läänemeri 8-10 Must meri 16 -18 Pindala Läänemeri 373 000 km2 Must meri
Orkaan Tornaado Kristjan Laura Orkaanid Orkaan e taifuun e troopiline tsüklon on tugev tuul, mis toob kaasa tormi. Tihti tuleb orkaaniga kaasa ka vihm, mis võib kaasa tuua üleujutusi ja kahjustusi põllumaadele ja hoonetele Tekivad peamiselt hilissügisel ja talvel Euroopas on tihti ründavad orkaanid Suurbritannia ja Iirimaa põhjarannikut ja liiguvad edasi Norra merre Tekivad tihti Kariibi meres ning liiguvad New Orelansi ja Florida poole USA on riik, kus orkaanid on iga hilissügisene nähtus. Paljud on ohutud ja
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike.
elab Punane värvus. seal.Rinnded* 2. 10. ja 20. Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised. Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. 30. ja 40 Kuiv kuum suvi, Viljakad Igihaljad Vahemereline laiuskraadide jahe vihmane pruunmullad põõsastikud põõsastik ja mets vahemikus. talv. 5. Parasvöötme Kuiv. Lössimullad. Kuivalembelised Parasvöötme lõunaosas, 40-55k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
