projekteeritud ning 20 sajandil ehitatud. Kindlasti on selle hoone näol tegemist Sydney sümboliga. Sydney ooperiteater Kuulsatest näitlejatest on näiteks Austraaliast pärit Mel Gipson, Heath Ledger ja Paul Hogan. Muusikutest laulja Kylie Minogue ning rockband AC/DC. 4. Loodus Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel (juuni, juuli, august) +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia looduse iseärasused tulenevad eelkõige selle saarmandri kujunemiskäigust. Alguses oli ta parasvöötmelise Lõunamandri osa, kuid triivides üha troopika poole põrkus vastu Kagu-Aasia saarestikke. Selle triivi vältel muutus mandri kliima järjest kuivemaks ja palavamaks
Mägine pind. Huand Hes olid rannikul. savannid sobisid Gangese kevadise üleujutused, Keskpäeval võis põlluharimiseks madalikul on mis tõid kaasa palju seal olla isegi üle juunist oktoobrini aasta ringi probleeme. 50 kuumakraadi. kestva vihmae sademeterohke Hiina tsivilisatsioon Seevastu öösel perioodi tõttu. troopiline kliima sai alguse võis olla alla Augustist ja seega põhjapoolsel Huang nulli kraadi. lisandusid põlluharimiseks He tasandikul. vihmadele iga- soodsad olud. aastased Induse orkaanid. Talve- tasandikul on ja kevadkuud olid sademeid suvel kuivad. Sel ajal vähem ja põllud oli vaja
Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugevaimmuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist. Info: http://www.inimene.ee/?disease=j&sisu=disease&did=406&idr=RzbVSyz- JUK03ZTVoiBWicyzvj1 Kollapalavik Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb
Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne vööde Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik: Eelmisel tunnil sai räägitud, et nii loodusolud kui ka majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajandust, ära ei tohiks unustada ka traditsioone ja toitumistavasid. Lisaks neile mõjutab põllumajandust ka tootmise korraldamine. Tootmise korraldamine on aegade jooksul teinud läbi suuri ja keerulisi arenguid.
Hõrendikes esineb kuiva ja niiske aastaaja vaheldumist. Suved on vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega Lähisekvatoriaalsetes hõrendikes domineerivad punakaspruunid ehk ferraliitmullad, mis on huumusevaesed ja väheviljakad. Looduslik taimkate on suures osas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud. Seal on üpris tihe asutus, esineb
2) Coriolisi jõud inertsijõud, maakera pöörlemise tõttu- Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele.
Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 7002000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool
adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi - sepatöös käsutatav terasest alus deodorant ehk desodorant - halva lõhna aldis vastuvõtlik kõrvaldamise vahend, lõhnaeemaldaja ambitsioonikas - auahne dessert - magustoit anekdoot - lühike vaimukas üllatava lõpuga detektiiv - salapolitseinik naljalugu diagramm - joonis
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed o põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. o kasvatatakse suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt
korpuskulaarosakesi. Kõige laastavam tulvavesi. Ametlike andmete kohaselt purustas Hwai ja Jangtse jõe üleujutus 1950. a augustis Hiinas 890 000 maja, röövides peavarju 10 miljonilt inimseselt. 490 inimest uppus. Vee alla jäi kokku 2 miljonit ha maad, millest 1,4 ha muutus harimiskõlbmatuks. Mõrvarlikeim tsüklon. Arvatakse, et 12. ja 13. novembril 1970 Bangladeshis Gangese delta saartel möllanud troopiline tsüklon tappis miljonit inimest. Ellu jäi vähem kui pool piirkonna rahvastikust. Suurim tsüklonikahju. 23.-26. augustini 1992 USA-s Florida osariigis Homesteadi laastanud orkaan Andrew põhjustas kindlustusfirmadele 15,5 miljardit dollarit kahju. Enim tapnud mäelihe. 31. mail 1970 põhjustas Peruus Huascarani mäelt alla paiskunud kivimass Yungay linnas rohkem kui 18 000 inimese surma. Mäelihe algas 900 m laiusest ja
Ökoloogia Ökoloogia on teadus organismide ja nende populatsioonide ning koosluste keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest.. ( Antud teema võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud ...
Teema: Kliima 18. Iseloomusta omal vabal valikul ühe Euroopa riigi (va Eesti) geograafilist asendit vähemalt 4. erineva näitaja kaudu. 1p Panama asub Kesk-Ameerika maakitsuse äärmises lõunaosas. Kaardil paistab see kitsa lookleva maaribana, mis ühendab kaht Ameerika mandrit. Maa keskosa on kõige tasasem ja viljakate orgudega, kuid põllundusega tegelemist raskendavad võimsad vihmametsad. Taimestik on valdavalt troopiline. Palju on roostikke. Panamas kasvab üle 2000 troopikataime; väga palju lilli. Loomastik on lõunaameerikalik- puumad, otselotid, vööloomad, ämblikahvid, sipelgakarud, laisklejad, hirved jpt; palju erinevaid troopikalinde. Oma geograafilise asendi tõttu on Panama Põhja-Ameerikast talvekülmade eest põgenevate rändlindude meelispaik. http://www.miksike.ee PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 10 of 11
pindmise kihiga.Eudrilus eugeniae elutsükkel kestab 50 kuni 70 päeva ja eluiga võib ühest kuni kolme aastani. Kuigi Eudrilus eugeniae suured mõõtmed teevad tema käsitsemise ja kogumise palju kergemaks, võrreldes teiste vihmaussiliikidega nagu näiteks Eisenia foetida ja Perionyx excavatus, tundub ta siiski olema palju tundlikum häirimise suhtes ning ta võib stressitingimustes komposteeritavast materjalist minema roomata.) Perionyx excavatuson troopiline liik, kes on eriti kiiresti paljunevja teda on peaaegu sama lihtnekäsitseda kui sõnnikuussi. Peamiseks piiranguks mõõdukas kliimas kasutamisel on see, et ta ei talu pikka aega +5 oC madalamat temperatuuri. Troopilistes tingimustes on ta aga ideaalne vermikompostimisel kasutatav liik. Väga tavaline Aasia troopilises piirkonnas, samuti laialdaseltkasutatav vermikompostimisel Filipiinidel, Austraalias ja Indias. Tegemist on
tsooni, kõrgeim mäe volcano Tajamulco (4220 m) Vulkaaniline mäed Sierra de los Cuchumatanes ja Sierra de Las Minas, liigub põhja osaga koos madala-mäed Alta Verapaz. Belizi poolt Guatemala poole paiknevad Maya mäed. Metsaga hõlmatud umbes 83% riigi territooriumit. Vulkaanid: riigi territooriumil on 33 vulkaane, mille 3 on ohtu. Kõige kuulsamad vulkaanid Agua ,Pacaya (viimane võimas purskas 1965). Kliima: troopiline, keskmine aastane temperatuur rannikul ja tasandikul on 23-27°, 20 °-15 platool; suvel (novembrist aprillini) ja talv (mai oktoobrini) erineb ainult sademete ja öine temperatuuriga detsembris ja jaanuaris mägedes 0 ° ja -10 °. Kõige kuumemad kuud on veebruarist maini. Talveperioodil (maist oktoobrini) tingitud tugevate sademete perioodil, tormide. Kõige tugevad toimusid aastatel 1998 (orkaani Mitch) ja 2005 (Mill). Keskmine sademetehulk aastas on 1300 mm.
aastatel Saudi Araabia. Siin aitas kaasa ka islami populaarsuse tõus. Neid riike ühendavad keel, usk ja vaen Israeli vastu. 70.aastatel majanduslik diferentseerumine energiakriisi tõttu - OPEC-i 13 liikmest 7 on araabia maad. 1968.a. loodi OAPEC - naftat eksportivad araabia riigid. 4. Järjest muutub mõjukamaks panislamism ja islami fundamentalism. 1971.a. loodi Islami Konverentsi Organisatsioon, peasekretariaat Saudi Araabias, kuuluvad 45 Aasia ja Aafrika riiki 5. Troopiline Aafrika - 1963.a. rajati Aafrika Ühtsuse Organisatsioon, peakorter Etioopias. Algul 31, nüüd 51 liiget. Ühiskond funktsioneerib teistel alustel sugukonnatraditsioonid - tribalism, klienteelsuhted, - koosneb võimulolijast ja tema sõltlaskonnast ehk klientidest. AÜO peamine eesmärk Aafrika riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumatuse säilitamine. 6. ASEAN- loodi 1967.a. (Association of South East Asian Nations) - kuuluvad Tai, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia,
Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline 2|Page tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Pinnamood Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-
tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi. 5. Troopiline Aafrika Aafrika mandri piirjooned olid juba 16.sajandi alguseks Vanale Maailmale tuttavad. Eurooplased piirdusid esialgu vaid rannikuäärsete piirkondade külastamisega,sest Aafrika sisealade halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad.Valgele inimesele sai selgeks, et Must Manner on tohutult rikas nii loodus-kui ka inimressurside poolest.Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega (kuld, elevandiluu, väärispuit, + orjad)
Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C-vitamiini. Neid eksporditakse oktoobrist kuni aprillini peamiselt Iisraelist ja Lõuna-Aafrikast. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist. Säilivad lühiajaliselt +10 C temperatuuril 90 % relatiivse õhuniiskuse juures. Tükeldatud viljad on hinnatud tordikaunistustus, samuti liha ja kalatoitude juures, kokteilide ja alkohoolsete jookide valmistamiseks . Lime Kodumaa on Luna-Aasia troopiline piirkond, eriti Malaisia. Tnapeval kasvatatakse Indias, Egiptuses, Sri Lankal, Keenias jt. Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on vga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforihendite, aromaatsete lide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Silivad halvemini kui sidrunid. Sobivad eriti hsti liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse. Eksootilised viljad
Referaat loodusgeograafias Mato Grosso platoo Planalto de Matto Grosso 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend 3. Geoloogiline ehitus 4. Kliima ja -diagrammid 5. Mullastik 6. Taimkate ja loomastik 7. Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi (pildiseeria) 8. Kasutatud kirjandus/ internet 3 Sissejuhatus "Mato Grosso piirkonnas vahelduvad korrapäratult ürgmets, rohtlad, sood ja roostikud. Sellepärast elab seal lähestikku eri ökosüsteemidele iseloomulikke loomi suurim loomastiku vaheldusrikkus kogu Ameerikas," kirjutatakse ühes lastele mõeldud geograafia entsüklopeedias. Oma referaadis püüan ma mitmesugustes raamatutes, teatmeteostes ja internetis leiduvat informatsiooni kogudes selgusele jõuda, missugused asendi, kl...
paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC. 4 Aastane sademetehulk: rannikumadalikel ja suurte järvede ümbruses 1000-1500 mm/a, sisemaa nõgudes 250-500mm/a. RAHVASTIK Tansaanias on elanikke 36232074
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .......................
· Sügavad põletused: · III aste ehk täielik dermaalne põletus · IV aste ehk subfastiaalne põletus Päikesepõletuse vastu: · Päikeseblokaator, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest. · Määrige peale 30 min enne väljaminekut, regulaarselt, isegi pilves ilmaga. · Kaitsetegur vähemalt 25. Kõrgemägedes 40. · Valige veekindel blokaator. Ka vee all võite saada põletuse. Külmakahjustused: · Inimene on troopiline olend ja ei peaks elama meie laiuskraadil. · Kõige paremini tummene ennast +28C juures alasti puhates · Inimesed elavad ka meist põhjapool: neenetsid, jukagiirid, itelmeenid, nihvid jne on põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda. · Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta. · Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse
4.HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal – õp lk 69 Suur veeringe Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused Temperatuur – mida ekvaatori poole, seda soojem on. Kuid vesi on põhjapooluse ümbruses soojem, kuna seal pole nii palju liustikke, mis annaksid külma vett ning põhja pool on rohkem maismaad. (Maismaa ebaühtlane jaotus) Suur soolsus - Aurumine ületab sademed, pole magedaid jõgesid läheduses, on sisemeri (ookeaniga kontakt puudub, kuid suur aurumine), troopiline kliima Madal soolsus – ekvatoriaalne kliima, sademed ületavad aurumist, palju magedaid jõgesid, Põhja-Jäämeri, sisemeri (kui sademed ületavad aurumise) Hoovuste teke, seaduspärasused ja kuidas kujundavad kliimat Hoovused tekivad püsivate tuulte, vee erineva tiheduse koosmõjul. Külm hoovus on ümbritsevast veest jahedam ja soe hoovus on ümbritsevast veest soojem. Külm hoovus on tavaliselt siis, kui liigub poolustelt ekvaatori suunas ja soe hoovus kui liigub ekvaatorilt
maksumus. Maailma usundid: Kristlik religioon (kujunes 2k aastat tagasi, kõige levinum usk), Judaism (üks vanimaid religioone), Islam (osades riikides õigussüsteemi aluseks), Hinduism (neid on üle 700 miljoni, enamik elab Indias), Buddism (hinduismist arenenud), Konfutsianism (Ida-Aasia moraaliõpetus). Nimeta ja tähista kaardil agrokliimavöötmed. Polaarkliima, lähispolaarkliima, parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde, lähistroopiline vööde, troopiline vööde, lähis ekvatoriaalne vööde, ekvatoriaalne vööde. 11. Pilet Euroopa poliitiline kaart ja selle kujunemine? Keerulise ajaloo tulemusen on Euroopa poliitiliselt killustunud. Siin on 48 üldtunnustatud iseseisvat riiki ja üks koloonia – Gibraltar. Palju Euroopa riigid on liitriigid, mille koosseisu kuuluvad ulatusliku autonoomiaga vähemusrahvuste piirkonnad või osariigid. Enamik Euroopa riike on väike- või koguni pisiriigid. Euroopa riike on väikse või koguni pisiriike
omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: Polaarne, lähispolaarne ,lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, parasvöötmeline. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm.
vastupäeva toimiv hoovuste süsteem kutsub esile pideva itta suunduva külma ringhoovuse ymber Antarktika, mida kutsutakse läänetuulte hoovuseks. Jõudes mandriteni (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia), pöördub üks haru sellest hoovusest põhja suunas piki rannikut üles. Lõuna-Ameerika rannikul kannab nime Peruu hoovus. Hoovuste erinev mõju mandrite ida- ja läänerannikule tuleb eriti selgelt esile Lõuna-Ameerikas, kus Idarannikul ulatub troopiline kliima ekvaatorist kaugele lõunasse, läänerannikul valitseb aga valdavalt parasvöötme kliima. Sama on näha ka Aafrika lõunatipu ümber. Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis (India ookeanis poleks tal kuhugi minna). Atlandi ookeanis nimetatakse põhja passaathoovust Golfi hoovuseks. Saab alguse Sargasso merest, kulgeb piki Põhja-Ameerika idarannikut ja pöördub viimaks
Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja -siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), pärisraikad (hiidkollad), sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad ja kordaiidid. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/karbon
See mõjutab peamiselt temperatuuri Põhja-Tsiilis on üldiselt temperatuur kõrgem, kui Lõuna-Tsiilis. Andide mäestiku kohal sajab palju, sest mäestik hoiab pilvi kinni. Põhja-Tsiilis on kujunenud kuiva kliimaga ala, kus auramine ületab sademete hulga. Sinna on tekkinud Atacama kõrb, mis on maailma kuivemaid piirkondi. Kõrb on tekkinud külma Peruu hoovuse tõttu, mis ei võimalda seal sademete teket. (Joonis 5) Tsiili kliimat kujundavad peamiselt merelised õhumassid, troopiline mereline ja parasvöötme mereline õhk, mis toovad kaasa niiske ilma. Kuna Tsiili asub mere lähedal, siis mõjutab ka see sademete hulka. Joonis 5: Hoovused, kliimavöötmed KLIIMA ISELOOMUSTUS Kuna Tsiili laiub põhjast lõunasse väga ulatuslikult, siis on tema kliima kohati väga erinev. Riigis võib enamjaolt eristada 4 aastaaega: suvi (detsember-veebruar), sügis (märts-mai), talv (juuni-august) ja kevad (september-november).
Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani. Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad mullad, mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi. Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega. KLIIMA Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias troopiline ja ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 1517 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas
GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India.
ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima.
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumee...
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan j...
1.LOODUS Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Põhjaosa hõlmab madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venetsueela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Kõige soojem koht Brasiilias on kirdes, kus temperatuur võib Mai ja Novembri vahel ulatuda üle 38. kraadi. Lõuna-Brasiilias on aga kõige külmem, talvel võivad temperatuurid minna ka alla nulli. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks.
Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Inimene peaks oma põõsaid mitte maha võtma ,nii saab takisatada. 8. Kas kõrbeid esineb ka parasvöötmes? Miks ja kus sellised kõrbed asuvad? Milline kõrb asub Eestile kõige lähemal? Mitu kilomeetrit sinna maad on? Troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. Külmade hoovuste tagajärjel Mäestike varjus Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes)
Koos Rodriguese ja Reunioniga moodustab Mauritius Maskareeni saarestiku. Rahvaarv on umbes 1,1 miljonit. Kehtivaks rahaühikuks on Mauritiuse Ruupia. Mauritiusel leidub erinevaid usundeid naguhindu, Rooma-Katoliku ja moslemi. Saarestik kujunes mitmete vulkaani pursete käigus 8 10 miljonit aastat tagasi. Sealsed vulkaanid pole enam aktiivsed. Mauritiusel on troopiline mussoonkliima. Kõige palavam aeg on jaanuarist aprillini.Selles ajavahemikus võib esineda tugevaid tsükloneid, mil sajab mitu päeva ja tugev tormituul põhjustab palju purustusi. Mauritiuse "talv" kestab juulist septembrini, ning siis on keskmiseks temperatuuriks 24°C.Mauritiusel ongi ainult kaks aastaaega, talv ja suvi. Neil ei ole palju temperatuurierinevusi kuid temperatuur on erinev ja jahedam hoopis saare keskel kui rannikualadel.
Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspool oaase leiduvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. (Türgi, Afghanistan, Pakistan, Iraan) 4.3. Idarannikute niiske valdkond- rikkalikult sademeid, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud. Aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsaid. (Uruguay, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kagu-Austraalia) 5. Troopiline vööde- soojust kuni 11000 kraadi, vöödetest kõige soojem. Temperatuur ei lange kunagi alla 0. Neil aladel leiduvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. (Egiptus, Saudi-Araabia, Algeeria) 6
merelist, mandrilist ja kohati mussoonkliimat (kliimatüübid). Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi valitsevad arktilised õhumassid. Lähisarktiline kliimavööde suvel valitsevad parasvöötme ja talvel arktilised õhumassid. Parasvööde aasta läbi valitsevad parasvöötme õhumassid. Lähistroopiline kliimavööde suvel valitsevad troopilised ja talvel parasvöötme õhumassid. Troopiline kliimavööde aasta läbi valitsevad troopilised õhumassid. Lähisekvatoriaalne kliimavööde suvel valitsevad ekvatoriaalsed ja talvel troopilised õhumassid. Ekvatoriaalne kliimavööde aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde. Köppeni kliimaklassifikatsioon Allikas: Vikipeedia Köppeni kliimaklassifikatsioon loodi 20
Liiv kuumeneb Saharas isegi kuni 90 kraadini. 5 Loodusolud Kliima Kõrbeid jaotatakse eraldi veel kliima järgi: kuumakõrbed, poolkõrbed, rannikukõrbed. On veel ka külmakõrbed, kuid need on jää- ja külmakõrbetes. Kliimat iseloomustab aga kõigeparemini parasvöötme lähistroopiline ja troopiline kliimavööde. Kõrbetele on isloomulik suur kuivus. Sademetehulk on aastas on kuni 250 mm, kuid ka see langeb talvekuudel. Tihti esineb ka ,,kuiva vihma", mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnalegi. Maakera kõige kõrgem temperatuur 57,8 kraadi on mõõdetud Liibüa kõrbes- Al-´Aziziyahis. Samuti esineb seal suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine. Päikese loojudes langeb õhutemperatuus järsult ja võib öösel olla alla 0 kraadi. Ka
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
enneaegsele sünnitusele, või kaasasündinud väärarendile. B-viirushepatiidiga tekib tavaliselt mittemädane maksapõletik. Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter.Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Seda esineb tavaliselt piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud. Väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Võib lõppeda surmaga. Puukentsefaliidiviirus levib inimesele puugi kaudu. See viirus võib põhjustada
1000 mm, Ida- Asustus need riigid masinate, heal suurimast parasvööde, Euroopas suhteliselt varustavad suurt seadmete ja tasemel ja maailmam lähis- Vene tihe. Kesk- osa Euroopast oma kemikaalide kõrgelt ajandusse troopiline, Õigeusk. Euroopas 100- saadustega. tööstus. Olulisel arenenud. panustajai keskmine Erinevad 200 in/km², Imporditakse kohvi, kohal Heal d. Siine temp. loodus suur linnades kakaod, teed ja teenindussektor tasemel on tähtsus on Jaanuaris 0 usundid
Vaikses ookeanis. Riketest põhjustatud lained liiguvad kiirusega 600-800 km/h ja võivad mõjutada rannaalasid ka tuhandete kilomeetrite kaugusel. Kõigis Hawaii saarestiku rannikulinnades on toimivad tsunaami hoiatus sireenid. Siiani pole tsunamid saarestikule suuri kahjusid tekitanud, ning see võib olla tingitud Hawaii saarestikku ümbritsevatest veealustest vulkaaniahelikest, mis vähendavad lainete hoogu ja võimsust.[6] 2.5 Kliima Hawaii kliima on troopiline, kuid sõltuvalt ilmast ja kõrgusest võib see varieeruda. Niiskemad on saarte põhja- ja idaküljed, kuivema kliimaga aga lõuna- ja lääneküljed. Saarestikus esineb kaks aastaaega. Sademete hulk on kõige suurem talvekuudel oktoobrist aprillini. Juulist novembrini võib esineda troopilisi torme ja orkaane.[6] 2.6 Loodus Hawaii elusloodus on kujunenud tänu 70 miljoni aasta pikkusele isolatsioonile. Enne inimeste
niisked, mägised alad külmad ja kuivad. Üldjoontes on kõige kergem kokku võtta Kongo geograafia jagades selle viieks osaks. Pinnamoelt – Kesk-Kongo on madal ja tasane jõeäärne ala, mis on kaetud vihmametsadega; idast on see ümbritsetud mägismaaga; põhjast üle Kongo jõe asuvad lauged rohumaad; läänest jällegi mägismaadega; lõunast mägismaadega, mis lähevad üle savannideks. Kliima – ekvaatorilähedane ekvatoriaalne kliima; seda ümbritsev mussoonkliima; troopiline savannikliima; niiske lähistroopiline kliima; lähistroopiline kõrgmäestiku kliima. Olenemata riigi headest looduslikest võimalustest, on Kongo arengutasemelt suhteliselt madal riik. Riigi SKT on ennustatavalt 2017. aastaks vaid 483$ inimese kohta, kuid reaalne ostujõulisus (GDP PPP) on 811$. SKT-st moodustab 44.2% põllumajandussektor, mis samuti annab aimu riigi madalast arengutasemest. Tähtsuselt järgmine on teenindussektor 33.1 protsendiga ning järgnevalt tööstussektor 22.6%
Puidu ehitus isemoodi – floeem on seespool ja ksüleem väljaspool (seda esineb veel kõrvitsalistel ja emajuurelistel) Õied erksavärvilised, sigimik alumine, ümbritsetud õiepõhjaga (hüpantiumiga) Sugukond mürdilised - Myrtaceae puittaimed, eeterlike õlidega Lehed terved vastakud lihtlehed, läbipaistvate näärmetäppidega Õied neljatised või viietised, aktinomorfsed, lahklehise krooniga Tolmukaid palju, värvilised, sissepoole käändunud Vili on mari või kupar troopiline sugukond, ka Austraalias ja Lõuna-Aafrikas eukalüpt - Eucalyptus guajaavipuu - Psidium nelgipuu – Syzygium aromaticum õienupud on vürtsiks - nelk pimendipuu – Pimenta dioica vili on vürtspipar Sugukond kukesabalised – Lythraceae - henna Lawsonia inermis - granaatõunapuu õieosi kuni 16 õied kiirjad vili: kupar õied kolmesugulised esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised - Onagraceae Perekonnad pajulill (Epilobium)
4) pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes);1) kõrguse suurenedas temperatuur langeb 1km kohta 6°C ; 2) mäestikud püüavad sademeid, mäestike tuulepealsetel nõlvadel on alati rohkem sademeid. 5) valitsevad tuuled: kui tuuled puhuvad tavaliselt mere poolt, toob see kaasa niiskust, kui mandrilt, siis kuiva ilma Pilet 14. 1. Kliimavöötmed. Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähispolaarne, polaarvööde, , nende iseloomustus ja paiknemine. EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE: Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on vägasoe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev jaöö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused. Aastaaeguekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske
parasvöötmeline kliima. Lõunasaarel esineb ka tihedamini udu, ilm on samuti külmem kui Põhjasaarel. Kliima on mõlemal saarel mereline : niiske ja sajab keskmisest rohkem. Põhjasaarel on keskmine temperatuur 13`C ja Lõunasaarel vastavalt 5`C. Sademeid on keskmiselt 500- 1000mm aastas. Lõuna- ja Põhjasaare suuremate linnade sademete ja temperatuuri võrdlus. Valdavad tuuled on läänetuuled, ookeanil esineb pidevalt tugevaid torme. Põhjasaarel valitseb suvel troopiline, talvel parasvöötmeline kliima. Talvel võib sadada lund, kuid püsivat lumikatet ei teki. Kõige soojemaks kuuks Uus-Meremaal on jaanuar, kui keskmine temperatuur on .Sademeid on kogu aasta jooksul ühtlaselt. Peamine erinevus Lõunasaarega seisneb selles, et seal sajab rohkem. Uus-Meremaa mitmekesist loodust tõendab fakt, et ühel ja samal ajal saab võtta päkest ja suusatada läbimata selleks suuri vahemaid. Taimestik ja mullastik
Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
