Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe. Kõrbetes kasvavad taimed on kuivusega kohastunud. Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. Suurimad kõrbed on näiteks Sahara, Araabia ja Austraalia. Teistsugune on aga troopiline kliima mandrite idarannikul, kus ookeanidelt puhuvad passaattuuled ning mandrite idaranniku mäestikud põhjustavad sademeid. Need õhumassid toovad rannikualadele piisavalt sademeid ning sellest tulenevalt on neis piirkondades üsna hea kliima, mis meenutab ekvatoriaalset, kuid on inimestele pisut paremini talutav. Sellised piirkonnad on näiteks Brasiilia kagurannik ja Kesk- Ameerika. Passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näitek...
Troopiline Kliimavööde Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem kui ekvatoriaalvöötmes). Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40 °C. Talvel on aga madalamad (+15°... +25 °C). Sademetehulk on seal väiksem kui 250 mm aastas.Troopilises vööndis võib esineda mitu järjestiku sajuta aastat
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt
kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala
Troopiline vihmamets. Viljandi Gümnaasium. Martin Kabanov II KU Mõiste. Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-25...
Orkaan Orkaan Orkaane klassifitseeritakse Saffir-Simpsoni skaala alusel Orkaani silm Tsükloni tekimist pole võimalik ennustada Foto: Orkaan Taifuun Taifuun Esinevad Vaiksel ookeanil Taifuunide moodustumise ja arenemise jaoks on kuus peamist nõuet Taifuun Lan põhjustas tugeva vihma ja üleujutuse Jaapanis, mille tõttu lagunes Kishiwada mägedes kulgev tee Foto: Kishiwada, Jaapan Troopiline torm Troopiline torm Vähe intensiivsemad kui orkaanid Troopiline torm Cindy tõttu tekkis üleujutus, mis kattis Lakeshore´i sõiduteed Foto: Lakeshore´i sõidutee New Orleansis 2017. aasta troopilised tsüklonid 2017 Atlandi Orkaanihooaeg oli üks katastroofilisemaid hooaegu 17 troopilist tormi ja 10 orkaani Kõige intensiivsemad orkaanid olid Irma, Harvey ja Maria Havannas olid tänavad üleujutatud pärast 5.kategooria orkaani Irmat
Pt 43 TROOPILINE AAFRIKA Troopiline Aafrika uusajal 1. Peamiselt just portugallaste meresõitudele olid Aafrika mandri piirjooned juba enam-vähem tuttavad 2. Eurooplased külastasid algul ainult rannikuäärseid alasid, sest sisealaga halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad. 3. Aafrika on tohutult rikas nii looduse- kui ka inimressursside poolest. 4. (NEG MÕJU AAFRIKALE)Orjakaubandus kogus järjest rohkem hoogu ja see tõi kaasa a. Elujõulisema rahvastiku kadu b. Kohalike tavade ja traditsioonide hävimine c. Sotsiaalse struktuuri lõhkumine d. Orjakaubandusega seotud sõjad + kultuuriväärtuste hävitamine 5. POSITIIVSEID MUUTUSI a. Hariduse ja meditsiini areng 6. Oluliseim euroopa kultuuri element, mis Aafrikat mõjutas oli KRISTLUS 7. Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ri...
, , . 60 . . H 4 8 . x o o. T : 1. - . 25 27 . 1800 o . 80%. . 2. - 1800 3500 . , o . , , . 3. - a . . . . , . 50% . 6 . 1500 , 750 - , 100 - , 400 - , 100 - 60 .
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib
Troopiline ja Lõuna-Aafrika: põlisrahvaste kultuuri erijooni Hanna Kuusemaa II dek Tartu Kunstikool Aafrika maailma kultuuriloos · "Inimühiskonna häll". Leitud luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhi...
Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta
KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu gradiendi suunast) põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 1) TROOPILINE ÕHURINGLUS · Suhteliselt kitsas ekvatoriaalses vööndis on õhurõhk kogu aasta madal ja puhuvad nõrgad muutliku suunaga tuuled. · Ekvaatori kohal kujuneb madala õhurõhuga vöönd, sest maa ja vesi soojenevad tugevasti. · Tekivad intensiivsed tõusvad õhuvoolud (soe õhk hõre ja kerge, madal rõhk).
Orkaan Katrina Uku Ojasild 10d Orkaan Katrina 23.31. august 2005 Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. Ta oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan eales. Katrina tekitatud kahjud ulatusid 81.2 miljardi dollarini. Orkaanis ja selle tekitatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest. Kuidas tekkis? Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas Lõuna- Florida esimese astme orkaanina põhjustades seal mõned surmad ja väiksemad üleujutused.
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...
kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid. Troopiline: palav, kuiv troopiline kliima, õhk kuiv, taevas pilvitu. vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike Parasvööde: mandriline: temp. amplituudi kõikumine surre, vähem sademeid,. Lähispolaarne: lühike suvi, valgusküllane jahe ja niiske, läänetulled . Talv pikk, külm lumevaene, tugevad tuuled, polaarsed idatuuled
Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põ...
Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S
Kliimavöötmed Sirje Rits Juhendaja Marika Anissimov Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk lähisvöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Ekvatoriaalne Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured
Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad esile niiske ja vihmane, talv kuiv. troopiline õhk (TÕ) soe ning kuiv ja jahedam periood. Troopiline vööde Troopiline õhk (TÕ) Aasta ringi palav (suvel keskmiselt Vähe sademeid Passaadid Kaks aastaaega- 25°C, talvel <20°C). Õhutemperatuuri (<500mm/a). tinglikult võiks
looduslikult levivad poolkõrbed ja kõrbed rändkarjakasvatus idarannikute lähistroopiline kliima talv lühike ja pehme, kliima niiske vegetatsiooniperiood 811 kuud aastas 23 saaki lähistroopiline kliima talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis troopiline kliima T T T T - idarannikute mereline troopiline kliima soojushulk planeedil maksimaalne (kuni 10.000 °C) põllumajandus võimalik oaasides ja kõrbekarjamaadel troopiline idarannikute kliima niiske ookeanilt puhuvad passaadid troopiline kliima
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon ORKAAN-kariibi mere troopiline tsüklon TORNAADO- USA keskosa troopiline tsüklon MAKJA-igihaljas kõvalehine võsa vahameremaades GARIIG-prantsusmaa igihaljas kõvalehine võsa FRÜÜGANA- Balkani ps'l igihaljas kõvalehine võsa TOMILLAAR- Hispaania igihaljas kõvalehine võsa CHAPARRAL-Pürenee ps ka Californias KAMPO-Brasiilia mägismaa savann LJAANO- Orinoco madaliku savann SKRAB- raskesti läbitav torkpõõsastik Austraalias
Euraasia keskosas vaskuss, preeriakudres habehein, preeriaroh sibultaimed, kõrrelised Vahemereline Lähis- Mandrite Pruunmullad Muflon, kvoll, Oliiv, oleander, loorber põõsastik ja mets troopiline läänerannikul, pulstikits, känguru piinia, iilekstamm, kliimavööde korgitamm, mürt, kuis pool aastat maasikapuu, küpress, valitseb kuiv ja lavendel, rosmariin,
vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske) U võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu S Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T · Troopiline õhk T 20-35°NS E · Ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal A kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi D · Mereline õhk - m kujuneb ookeani kohal U · Kontinentaalne õhk - c kujuneb mandri kohal S Peamised õhumassid M · Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) väga A
aga meenutas tänapäevast ~65 milj Paleogeen E külmem ja 23 -65,5milj kuivem kliimaperiood,v ahel oli ka troopiline Mesosoikum Kriit K troopiline kesaegkond 65,5 kliima -145,5milj fanero Juura J troopiline soiku 145,5 kliima m -199,6milj 65-251 milj Triias T kuiv ja külm
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Ma räägin lähisekvaatorilisest kliimavõõtmest. Siin räägin ma mis on sellele Iseloomulikud õhumassid ja Iseloomulik kliima. Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass. Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
taimekoosluste vähenemine Vahemereline Lähis- troopiline Mandrite Pruunmullad Muflon, kvoll, pulstikits, Oliiv, oleander, loorber, Tihe inimasustus, Muldade väljakurnamine, põõsastik ja mets kliimavööde läänerannikul, kuis känguru piinia, iilekstamm, põllumajandussaaduste vee- ja tuule erosioon,
taimekoosluste vähenemine Vahemereline Lähis- Mandrite Pruunmullad Muflon, kvoll, Oliiv, oleander, Tihe inimasustus, Muldade põõsastik ja troopiline läänerannikul, pulstikits, känguru loorber, piinia, põllumajandussaaduste väljakurnamine, vee- mets kliimavööde iilekstamm, korgitamm, ja tuule erosioon, kuis pool aastat mürt, maasikapuu, töötlemine ja turism
Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed. Niiskete lähistroopiliste metsade ala on mussoonide tõttu kujunenud Põhja-Ameerika ja Euraasia idarannikutel. Kliima Kui üldiselt rääkida lähistroopilisest kliimast, siis seal on selgelt välja kujunenud kaks aastaaega - suvi ja talv, üleminekuaastaajad on aga vähem märgatavad. Talvel valitseb seal parasvöötme õhumass, suvel aga troopiline õhumass. Parasvöötme õhumass kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Seega toob parasvöötme õhumass lähistroopikasse talvel jahedama kliima. Troopiline õhumass kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti
Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud: Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma. Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel soe ja talvel väga külm. Troopiline mereline õhk - soe & niiske. Eestis esineb harva ja seda suvel. Troopiline kontinentaalne õhk - palav & äärmiselt kuiv, Eestisse ei jõua. Ekvatoriaalne õhk - kuum & väga niiske, esineb paduvihmasid. Eestisse ei jõua. Antarktiline õhk - külm & kuiv. Mis on frondid? - Õhumasside piirialad. Tekivad erinevate omadustega õhumasside piirialadel.
Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused.Aastaaegu ekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu ja aasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on 1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem.
SMUUTID & KÜPSETISED Sisukord 1. Suvine marjasmuuti 2. Banaanismuuti 3. Maasikavahu smuuti 4. Troopiline smuuti 5. Feta-Spinati sai 6. Imemaitsev 2 koostisainega nutellakook 7. Juustuküpsised 8. Õunamuffin Smuutide puhul on marjade arvukus maitse järgi! SUVINE MARJASMUUTI Vaja läheb.. maasikad 100ml piima mustikad vaarikad 5 sl õunamahla Jääkuubikud (valikuline) Pane blenderisse marjad ja seejärel lisa piim ning õunamahl (Soovil ka jää). Blenderda kõik ära ning smuuti on valmis. BANAANISMUUTI Vaja läheb.. 1,5 banaani 50ml piima 50g vanillijäätist
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. ...
Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Rahvaarv: 84,2 miljonit Rahaühik: dong Iseseisvus: 2september 1945 Geograafia Rohkem kui poole riigi territooriumist moodustuvad mäed ja kiltmaad Pikk merepiir ja palju jõgesi. Troopiline kliima Loodus Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele Loodus Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse 19.saj vallutasdi Lõuna-Vietnami prantslased 2.september 1945 kuulutasid Vietnmi kommunistid välja isesesivuse 1945-75 Vietnami sõda 1976 taasühendati Vietnam 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted . Ajalugu
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga
Geograafia Kliimavööndid: · Polaarne · Lähispolaarne · Parasvööde · Lähistroopiline · Troopiline · Ekvatoriaalne Kliimatüübid: 1. mereline 2. mandriline Õhuringlus: Kliimat mõjutab reljeef: Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks
ANTARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jkilbi kohal, maakera kige klmem piirkond ARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud P-Jmere jvljade kohal, liikudes lunasse hk soojeneb vhehaaval ja muutub kuivemaks (Eestis talvel, phjustab tugevat klma, ja kevadel, ilma jahedust ja selgust) EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme...
Bali saared Selles slideshows on 10 küsimust koos õigete vastustega. Kellele kuuluvad Bali saared? Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Bali saared kuuluvad.. Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Milline kliima valitseb saarel? Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Saarel on ... kliima Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Milline ookean jääb Balist lõunasse? Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Balist lõunasse jääb.. Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Kui kõrge on sealne kõrgeim tegevvulkaan? 900 meetrit 3142 meetrit 201 meetrit Bali saarel ei ole vulkaane. Sealne kõrgeim tegevvulkaan on.. 900 meetri kõrgune 3142 meetri kõrgune 201 meetri kõrgune Bali saarel ei ole vulkaane. Viimane rahvaloendus saa...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kliimavööde: troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes Õhumassid: troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme) Temperatuur: päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad: kaks aastaaega Miks on kõrbed just seal kus nad on?
Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks. ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja
Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks. ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja
· Vaikse ookeani laama liigub aastas umbes 5-6 mm jagu Aasia mandri poole. 1959. aastast on Hawaii USA 50. osariik. Pindala: 16760 km2 Haldusjaotus: 5 maakonda Pealinn: Honolulu Valuuta: USA dollar Ajavahe: Kell on12 tundi eesti ajast järel RAHVAS TIK · Rahvaarv: 1,27miljonit · Usund: peamiselt kristlus · Riigikeel: hawaii keel ja inglise keel · Pärismaalased: polüneeslased KLIIMA · Troopiline vööde · Suvi (aprill-november) 23,9º - 31º C. · Talv (detsember-märts) 20º - 21,2º C. · Keskmine veetemperatuur on 24 C. Taimestik · Loodusvöönd: troopiline vihmamets. · Ligi 90% siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest on sellised, mida ei leidu kusagil mujal maailmas. Rahvuslill: Kollane Palm hibiskus Rahvus puu: Kukui puu Lobster Claw flower Akulekule
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
