Liigi osakaal on korrutatud naturaallogaritmiga liigi osakaalust H´ = p i lnpi Ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil: Kui ühtlus on maksimaalne (liike ühe palju), siis Simpsoni indeksi pöördväärtus 1/ on võrdne eksponentsiaalse Shannoni indeksiga eH´ ja on võrdne liikide arvuga S. eH´ ja 1/ [0< eH´ ja 1/ > S] Simpsoni pöördväärtus on tundlikum ühtluse komponentide suhtes: Eühtlus = (1/)/S 42. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 1)Wallace arvas, et troopikas on rohkem liike, kuna seal on olnud pidevalt soe ja niiske kliima, ka jääajal. See on andnud soodsad tingimused liikide evolutsioneerumiseks.
harunev või harunemata, horisontaalse, tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: epifüütsed orhideed Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad
Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Terved metsatüübid võivad lihtsalt kaduda, samas võivad tekkida mitmed uued kooslused ning ökosüsteemid. Kuna suurem soojenemine toimub tõenäoliselt suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, siis põhjapoolsemad metsad kannatavad rohkem kui parasvööde või troopika omad. Metsad on ka peamised süsiniku hoidjad ja säilitajad ning metsade kiire hävitamise käigus vabaneb süsihappegaas - üks kasvuhoonegaasidest. Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab 11% globaalsest saastest. Haigused ja Epideemiad. Kuumade päevade sageduse suurenemine põhjustab suurlinnades õhu halvenemist, mis omakorda viib välja südame-, kopsu- ning teiste haigusteni. Suureneb suremus, eriti just vanemate inimeste seas. Soojemas
produktsiooni. Neto tähendab seda, et summaarsest fotosünteesist (brutost) on lahutatud maha fotosünteesivate organismide enda energiatarve (hingamine). Seega on primaarne netoproduktsiooni tulemus see, mis on potensiaalselt saadaval heterotroofidele. Brutoprimaarproduktsioon = varis + biomassi juurdekasv + hingamine. Netoprimaarproduktsioon = bruto hingamine (autotroofne+heterotroofne). 3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks? Troopika vihmametsad leidub palju liblikõielisi puid, temperatuur varieerub vähe (25 kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne
on 23,5° N (põhjapöörijoon) või puhub kolmekümnendatelt 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel laiuskraadidelt ekvaatori poole. paralleelidel on päike seniidis üks LÄÄNETUULED - kord aastas (pööripäeval). püsivad tuuled, mis on ülekaalus ÕHUMASS – ulatuslik ning parasvöötmes. Nad puhuvad horisontaalselt suhteliselt põhja- ja lõunapoolkera troopika homogeensete füüsikaliste piirkondadest, kus kujuneb omadustega osa atmosfäärist. kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide ÕHURÕHK – õhu rõhk mingis suunas, kus kujuneb kindlas kohas Maa atmosfääris. TSÜKLON – maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, madalrõhuala. Coriolisi jõu mõjul
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsi...
süsinikusisaldusega.Huumushorisondile järgneb sisseuhtehorisont.Mustmuldades toimub intensiivne mullasegunemine organismide poolt. 4.Kõrbete ja põõlkõrbete mullad-tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas,ning on sooladerikkad,kuna aurumise käigus jääb mulda soolasis.Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime.Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim. 5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld on happeline ja rikastunud Fe ja Al oksiididega,mis annab mullale punakaskollase värvuse(puna-ja kollamullad). - Leetumine,happeliste huumusainete toimel mineraalid lagunevad ja laguproduktid uhutakse sügavamale.Huumushorisondi alla tekib hele leethorisont.(parasvöötmes)
Põhja-Austraalia 4. kuiv troopikakliima (BWh, BSh): kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid. Väga kuum ja kuiv, talvel jahedam. Temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50 °C, samas võib ka suvel esineda öökülmi. Sademeid alla 300 mm, enamasti 100- 200 mm, sajab periooditi. Pinnavett ei ole. Sademete vaesus pidurdab mullateket. o troopikakõrbe (troopika stepi) alltüüp: üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel. Lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeteta periood. Väga kõrged temperatuurid kuival perioodil. o troopikakõrbe keskkond: kuivad jõesängid – vadid, nõgudes pinnase sooldumine. Taimkate väga hõre, eriti kuivalembesed taimed, tugeva juurestikuga, sukulendid. Inimesed koondunud oaasidesse, kus põhjavesi on maapinnale lähemal. Sademete väga suur muutlikkus, paduvihmad üle mitme aasta.
*Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. *Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. *Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. Coriolise efekti mõjul muutub tuulte suund läände ja nimetatakse need idatuulteks. *Ekvaatori kohalt liigub õhk troopika suunas ning kuna on ta külm ja raske, langeb ta 30-tel laiuskraaditel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. * Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. *Õhuringlust muudavad keerumaks
Ookean neelab suure hulga CO 2. Süsihappegaasi jaotus ei ole ühtlane. CO2 hulk on viimase 600miljoni aasta jooksul kahanenud, on olnud aegu, kui teda oli sama palju kui praegu, aga on ka 15korda rohkem olnud. Süsihappegaas on kiirguslikult aktiivne. Neelab 12,9-17,1µm lainepikkusi. Peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. Osoon Osoon tekib UV lagundava toime mõjul. Vertikaalne ja horisontaalne jaotus atmosfääris on väga keerulised ja muutlikud. Enamus temast tekib troopika kohal 30opõhja-laiust kuni 30o lõuna-laiust. Osoon on kiirguslikult aktiivne ja kaitseb meid päikese kiirguse eest. Osooniauguks nimetatakse piirkonda kus koguosooni paksus on alla 220DU (Antarktikas) ja alla 300DU (Arktikas). Soojus, kiirgus Energia füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või jõu võimet teha tööd. Potentsiaalne energia Võime teha töd on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes.
N2=1/lambda E2,0=N2/N0 N2 on väiksem või võrdne N0 1. Tasakaalulisus kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline nähtus või suurus? St kas ta kujuneb välja mingite vastandlike jõudude tasakaaluseisundite või mitte. Kas see tasakaal on püsiv või mitte. 2. Kas kooslused on/võivad olla liikidega küllastunud? 3. Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? Tabel. Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust. Niiskes troopikas on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur ja Wilson uurisid kuidas ühel saarel kujuneb välja elustik ja diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel. Joonis. Immigratsioon ja konkurentne väljatõrjumine hoiab asja tasakaalus.
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
HELIOTROOP • Õied Väikesed lillad madalatesse sarikaisse koondunud. Lõhnavad • Lehed Süstjad, karedad tumerohelised • Muld Vett läbilaskev huumusrikas muld • Märkused Õied meelitavad liblikaid ligi • Päikesepaisteline ning soe kasvukoht. Eeldab toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat pinnast. IMPATIENS – PEREKOND LEMMMALTS • Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ning troopika. Lemmaltsad võivad kasvada kuni 2 meetri kõrgusteks, kuid valdav enamus neist on meetri kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed Impatiens noli- läikima. tangere õrn lemmalts IPOMOEA – PEREKOND LEHTERTAPP/ILUBATAAT • Lehtertappude õied on lühiealised, kestavad enamasti vaid ühe päevaTaim on puhmikutaoline,
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
- tee sordist, - teelehtede tüübist, - tõmbamisajast. Mida kauem lasta teel tõmmata, seda rohkem on selles parkaineid ja kofeiini. Tees sisalduvad parkained vähendavad organismi võimet omastada mineraalaineid, eriti rauda: juur-, puu- ja teraviljadest, pähklitest, munadest, piimatoodetest. 38. Tee koristamine. Teelehtede kogumine on mahukaim töö istanduses. Troopika aladel kogutakse saaki aastaringselt, tulles sama põõsa juurde tagasi umbes iga 10 päeva järel. Põõsas annab aastas 30 korda saaki. Väljaspool troopikaalasid ja kõrgemal troopikamägedes võetakse lehti ainult suveperioodil (maist septembrini). Kõige jahedamates kohtades saab lehti koguda vaid kolm korda hooaja jooksul. Inimene kogub päevas umbes 30 kg värskeid võrseid. Parima kvaliteediga teed kogutakse päevas 1824 kg (selleks tuleb teha umbes 70 000
Tees kui toniseerivas joogis on: - kofeiini 1,54%, tavaliselt 23%, - parkaineid 12%, - aromaatseid ergutava toimega eeterlikke õlisid, - ensüüme, - polüfenoole, - üle 200 lõhnaaine, - rohkesti vitamiine, - mineraalaineid (nt kaaliumi, magneesiumi). 24.Tee koristamine. Teelehtede kogumine on mahukaim töö istanduses. Troopika aladel kogutakse saaki aastaringselt, tulles sama põõsa juurde tagasi umbes iga 10 päeva järel. Väljaspool troopikaalasid ja kõrgemal troopikamägedes võetakse lehti ainult suveperioodil (maist septembrini Kõige jahedamates kohtades saab lehti koguda vaid kolm korda hooaja jooksul. Inimene kogub päevas umbes 30 kg värskeid võrseid. Parima kvaliteediga teed kogutakse päevas 1824 kg (selleks tuleb teha umbes 70 000 noppimisliigutust, väga suur vilumus).
mitmesuguseid kahjulikke happeid, üheks nendest o- palmitiinhape, valge vahasarnane substants. Sellakplaadid. Esimene sellakplaat valmistati 1897. aastal ning neid kasutati kuni 1950.aastateni mil nende asemele ilmusid vinüülplaadid. Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Tekib mõnedel troopika ja lähistroopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tulemusena. Putukad moodustavad läbiseedunud taimemahlast endale kaitsekihi ümber. Sellaki pehmenemistemperatuur on 77 - 85º C, lahustub alkoholides ja leeliste vesilahustes. Erinevate firmade poolt valmistatud plaadid erinevad koostiselt oluliselt. Erinev on nii sellaki kvaliteet ja kogus ning veelgi enam kasutatavad täiteained. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st
· Riversleigh/Naracoorte ( fossiilide leiukohad) · Kesk-Ida vihmametsade reserv · Fraser'i saared · Suur Vallirahu · Suurte Siniste Mägede ala · Hear ja McDonald'i saared · Kakaduu Rahvuslik park · Lord Howe saared · Macquarie saared · Purnululu Rahvuspark · Kuninglik Väljanäituste hoone ja Carltoni aiad · Hai laht · Sydney Ooperimaja · Tasmaania metsik loodus · Uluuru-Kata Tjuta Rahvuspark · Troopika ala Queenslandis · Willandra järvede piirkond FAUNA Varajases geoloogilises ajaloos, Austraalia lõigati ära mandrist ning see võimaldas loomadel arendada oma populatsiooni. Peaaegu kõik Austraalia põlised imetajad on kukkurloomad. Kukkurloomad sünnitavad pojad ning siis kannavad neid endaga kaasas kukrus kõhu all, kuni poeg on piisavalt vana et ellu jääda üksi. Teine ebaharilik tüüp imetajaid on monotreemed. Monotreemed munevad oma munad selle
· 3)puidu tihedus,mahumass,erimass · 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus,soojamahtuvus,soojapaisumine jne · 5)puidu akustilised omadused: · 6)puidu elektrilised omadused jne. PUU VÄRVUSED · Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega. · tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega kuid põhjalaladel kasvavad puuliigid . · Puidu värvus pole alati püsiv,sagelikasvab värvuse inevsiivsu koos kuu vananemisega.See on täheldatav eriti lülipuidulistel puiduliikidel.Mõnede puiduliikide värvus hakkab õhu käes seistes värvus muutuma n:lepp.pöök,tamm. · Tamme puit muutub vees seistes tume pruuniks või isegi mustaks siis võib teda
varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured · Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada
vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada
• Algloomad - üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega. Põhjustavad koduloomadele ja inimestele haigusi. Liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nt: amööb, kingloom, silmviburlane. III. SEENERIIK Seened. 1. Kus seened elavad? Nad elavad niidistikuna varjatult mullas, puidus, juurtel, lehtedes jm. Kõige liigirikkamad on seened parasvöötme ja troopika metsakooslustes. Seente mitmekesisus: nende kasvukohad ja eluviis on mitmekesised. Mõni seen on kübara ja jalaga, mis kindlal ajal mullast välja trügib. Suur osa seeni on aga mikroskoopilised (neid on rohkelt mullas ja maapinnal kõdus). Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel. Osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke.
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
Qurum võtab kokku Omaani arheoloogia, ajaloo ning kultuuri. Rahvusmuuseumis on kollektsioon hõbeda, ehete, relvade ning iidseid kividest taieseid. Qurumist saab teha kruiise mööda palmidest pulbitsevat rannikut ning seal asuvad ka suurepärased rannad ja kalastuskohad. (Oman sightseeing 2012) Salalah. Lõunaregiooni pealinn on üllatav linn mis on õnnistatud viljaka maaga. Asetsedes mööda liivarandu ning hõlmates endas kookospalmide hiide ning banaani istandusi, tundub Salalah kui troopika, kuna see on ainsaks kohas Araabia poolsaarel, kus on vihmaperiood. Al-Balidi varemed asuvad iidses linnas Zafaris ning on peamiseks turismimagnetiks. Külastamist väärib ka Al Hafah turg, mis on kuulus oma parfümeeria poolest. Salalah rannad on jalustrabavad ning väärivad avastamist. (Ibid.) Sohar on kodulinnaks legendaarsele meremehele Sinbad. Pika ja rikka meresõidu ajalooga, Soharis asub ka Sohari sadam- aukartust äratav 4-korruseline ehitis kuue torni ja ülalt vaatava muuseumiga
Shannoni indeks on seda kõrgem, mida rohkem on mingis analüüsis olevate liikide hulk (ja vastupidi), kusjuures mingi liigi tuntav domineerimine teiste liikide üle aga langetab indeksit . Ühtluse indeks - ;( E = (1/lambta)/S mida erinevamad nad on, seda väiksem on ühtluse indeks. Kui ühtlus on maksimaalne (1), siis , st kõiki liike on koosluses täpselt sama palju, ressursid on võrdselt jaotatud. 41. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; Bioloogilise mitmekesisuse teoreetilised käsitlused. Peamiselt vaidlus kolme probleemi üle: 1. Kas mitmekesisus on tasakaaluline või mittetasakaaluline?
hk. Cycadophyta Ekvatoriaalses vöötmes 48 Hk. Sõnajalgtaimed parasvööde hk. Õistaimed (katteseemnetaimed) Troopika ja lähistroopika Kasvavad eri kliimavöötmetes ja erinevates tingimustes seega on nende sarnasus tulenev suuremate geenirühmade ülekandest. 49 Osi Efedra Kasuariin hk. Sõnajalgtaimed Hk. Katteseemnetaimed hk. Gnetophyta (õistaimed) kõikjal
Aafrikast pärit punase puu liikidena kasutatakse okumee, sapeli, kasipo, makoree jne puiduliike. Enim on kasutust leidnud mahagon. Mahagoni puidunimele lisandub _____________________________A. Roos______________________________ 26 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ sageli kasvukohamaa nimetus nt. hispaania mahagon, nigeeria mahagon, ameerika mahagon. Ameerika mahagon (Swietenia macrophylla) on üks troopika parimaid puiduliike, tema maltspuitu tavaliselt ei kasutata, on halli või kollakasvalge värvusega. Lülipuit on värskena roosaka või lõhevärvi, hiljem muutub kuldse läikega punakaspruuniks. Puit on enamasti sirgkiulise struktuuriga, kõva, tihe ja raske. Suhteliselt stabiilsete mõõtudega, niiskusmuutumise korral deformatsioonid väikesed, kaardub vähe. Kasutatakse mööbli tööstuses, peentisleritoodete valmistamisel, treimis- ja
Beetamitmekesisus: taimede kasvukohtade mitmekesisus. Hinnatakse samaastmeliste süntaksonite arvuga (ehk assosiatsioonide).Näitab, kuidas piki ökogradiente kasvukohtadel liigiline kooseis erineb. Liikide arvu suhe koosluse liikide arvuga. Gammamitmekesisus: maastikurajooni taimkatte mitmekesisus. summeerub kooslusteja kasvukohtade, ehk alfa- ja beetamitmekesisuse mitmekesisustest. Liigiline mitmekesisus suureneb liikudes poolustelt troopika suunas, meres ekvaatori suunas liikudes. 11.02.14 Konkurents, olelusvõitlus Konkurentsiahela tipus olev organism mõjutab temast allpool olevaid organisme ja nemad jällegi endast allpool olevaid jne. Kõige suurem konkurents on samasse perekonda või liiki kuuluvate liikide või isendite vahel (sest nende vajadus ressursside järele ja nende hankimise metoodika on sarnane). Liigisisene ja samasse perekonda kuuluvate liikide vaheline konkurents ei ole ainuke
Ronib köitraagudega. Kasutatakse haljastuses. Perekond tamm: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad kõrged puud ja põõsad. Lehed hõlmised, saagja, oga- või terveservalised nahksed lihtlehed. Kollakasrohelised isasõied kimpudena rippuvates urbades, emasõied ühe kaupa lehekaenlas. Vili üheseemneline tõru. Puit kõva ja raske, vastupidav. Liike 200-800 (harilik, punane, valge, must). Levinud põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Haljastuses. 63. Harilik ja punane tamm Harilik tamm: Quercus robur Levinud Euroopas, Balkanil, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 30m. Valguse ja kasvukoha suhtes nõudlik, põua ja õhusaastekindel, hiliskülmaõrn. Punane tamm: Quercus rubra Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30m. Lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga,
Kord eksinud vaene tütarlaps metsas ära. Ingel tulnud ta juurde ja annud talle sulise kuue. Selle kuue varal lennanud ta metsast välja, kuid moondatud ise tuviks. Et tuvi inimesest tekkinud, on ta inimeste juurde jäänud elama. 5. Ööbik (Luscinia luscinia) 52 Ta pesitseb Ida-Euroopa maades (v.a põhja piirkonnad) ning Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi. Ta talvitub Ida- Aafrika troopika lõunaosas] Ööbik on Eestis levinud ja tavaline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust on hinnatud 130 000 200 000 paarile. Ööbik võib laulda terve öö ehast koiduni, esimesel kahel nädalal pärast laulu algust ka päeval, vaikides veidikeseks vaid keskpäeval. Lauldes istub ta maapinna lähedal oksal, veidi kühmu tõmbununa ja ripakil tiibadega. Üldiselt on ööbik ettevaatlik lind, kes varjatult elab, kuid laulmise ajal ta unustab ohu ja siis võib talle väga ligi minna.
40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate Näärmekarvadega Selts mürdilaadsed – Myrtales Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000-5000 liiki ja mõned väiksemad – k ukesabalised ja pajulillelised Enamasti puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega Puidu ehitus isemoodi – floeem on seespool ja ksüleem väljaspool (seda esineb veel kõrvitsalistel ja emajuurelistel) Õied erksavärvilised, sigimik alumine, ümbritsetud õiepõhjaga (hüpantiumiga) Sugukond mürdilised Myrtaceae puittaimed, eeterlike õlidega
Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad. Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. Coriolise efekti mõjul muutub tuulte suund läände ja nimetatakse need idatuulteks. Liikudes ekvaatori poole saab õhk üha rohkem soojust, soojeneb ja tõuseb üles, mistõttu tekib parasvöötmes madala õhurõhuga vöönd. Ekvaatori kohalt liigub õhk troopika suunas ning kuna on ta külm ja raske, langeb ta 30-tel laiuskraaditel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine toimub mitte põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid muutub tuulte suunad Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. Troposfääri ülempiiril on õhu liikumise suunad täiesti vastupidevad.
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
maailmarekordid; 29. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; 30. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt küürselg- kõver (hump-backed curve; 31. Liikide arvu ja pindala seos; 32. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;33. Haeckel’i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel); 34. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 35. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 36. Ttroofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 37. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 38
mõjutab see Maa osoonikihti globaalselt. Antarktika kevade lõppedes, peale antitsükloniaalse keerise lagunemist liiguvad tema üksikud tükid kaootiliselt poolustest eemale ja rikastuvad osooniga. Kõrgustel 12-25 km vähenenud osoonisisaldusega kiht võib seega sel viisil küündida K.Eerme(1992) andmeil koguni 20-ndate laiuskraadideni. "Seda kinnitab ka S.P.Petrovi 1990 aastal tehtud globaalse osoonijaamade võrgu analüüs:novembris ja detsembris on ka troopika kohal osoonikihi paksus oluliselt väiksem."(Avaste 1990, lk. 51). 3.2.3 Osoonikihi olukord polaaralade kohal 1969 aastaga võrreldes on osooni hulk osoonikihis vähenenud 10% ."TOMS satelliidilt saadud 1979-1990 korrigeeritud vaatlusandmete põhjal on suurematel laiuskraadidel vähenemistendents suurim hilistalvel ja varakevadel"(Kyrö 1993,lk. 3) M.Chanini(1993) andmetel toimub osoonikihi hõrenemine peamiselt kahel kõrgusel. 45 kilomeetri kõrgusel on hävinud 5-18% osoonist
osa puitunud, otsas rohtsed võrsed. Levinud kasvuvorm külma või kuiva aastaajaga paikades: tundras, põhjataigas jäävad puitunud osad lume alla, troopikas kaitseb kuivamise eest. Hemikrüptofüüdid (enamus meie rohttaimi): talvel või kuumal-kuival aastaajal rohelised võrsed/lehed valdavalt puuduvad. Pungad vahetult maapinnal või selle ülemises kihis, juurestik hästi arenenud, püsikud. Eriti levinud parasvöötme ja troopika rohumaadel (stepid, rohtlad, pampad jne). Kaitse külma, tule, kuivuse,ärasöömise eest. Krüptofüüdid liigid, milliste puhul võib ette tulla ebaregulaarsust soodsa aastaaja algusajas ja pikkuses (mäginiidud, poolkõrbed, laialehised metsad, veekogud). Kohastunud pikaajaliselt säilitama varuaineid ja soodsates oludes kiiresti tärkama. Terofüüdid üheaastased, läbivad elutsükli väga kiirelt niipea, kui selleks avaneb võimalus. Parasniiskes
adherentsifaktorid, aga nende rollid on teadmata. Äge diarröa on iseparanev, patsiendid saavad ainult toetavat ravi. Antimikroobne ravi on näidustatud kroonilise diarröa või süsteemse infektsiooni korral. Aeromonase liigid on penitsilliin-, tsefalosporiin- ja erütromütsiinresistentsed. Tsiprofloksatsiin toimib Euroopas ja Ameerikas, Aasias esineb resistentsust. Toimivad ka gentamütsiin, amikatsiin, TMP- SMX. Plesiomonas shigelloides. G- pulk Esineb troopika mudas, vees, mereloomadel, kaladel, aga ka veistel, kitsedel, sigadel, koduloomadel, konnadel, ahvidel. Infitseerib ilmselt saastunud joogi- või tarbevesi. 0,5…3,2% populatsioonist võib esineda kandlust. Infektsioosne doos on ilmselt suhteliselt suur. Esineb suvekuudel. Nakatumistõenäosus on suurem imikutel, vanuritel, kroonilistel haigetel. On seostatud gastroenteriidi, koliidi, septitseemia, meningiidi tekkega, kuid tõestatud pole. Gastroenteriit on reeglina
Marjadest valmistatakse hoidiseid ja mitmetel liikidel on tegeldud sordiaretusega paremakvaliteediliste viljade saamiseks. Süstemaatiliselt on olukord väga segane ja paljudel juhtudel käsitletakse maailma 4 jõhvikaliiki omaette perekonnana (Oxycoccus Adans.) kuid sama tihti leiavad jõhvikliigid käsitlemist koos mustikatega.. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, liikide koguarv perekonnas on ühtedel andmetel 300-400, teistel vaid 150 (200), kasvades lähisarktikast troopika mägedeni, mõned liigid kosmopoliitse levikuga. Perekond jõhvikas (Oxycoccus Hill) [oksükókkus] Oxycoccus on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest oxys = terav, hapu ja kokkos = mari. Perekonda kuuluvad roomavad, peente nõrkade võrsetega kääbuspõõsad, milliste võrsed puituvad teisel aastal. Lehed vahelduvad, igihaljad, pealt punaka varjundiga, alt vahakihi tõttu valkjad, terveservalised, leheservad veidi allakäändunud. Õied enamasti ühekaupa, harvem sarikjates
alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad · Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised · Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel Quercus - ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad enamasti kõrgetd puud ja põõsad. Liigitunnuste muutlikkuse ja perekonnasisese ristumise tõttu eristatakse perekonnas u. 200800 liiki, mis on peamiselt levinud põhjaparasvöötmes ja troopika mägedes. Seoses keerulise süstemaatikaga ja suurte liikide arvuga, on perekond tihti jaotatud omakorda alamperekondadeks. Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kaheks alamperekonnaks: valged tammed ja mustad e. punased tammed. Alamperekondades olevad tammed erinevad teineteisest nii puidu ehituse, lehtede kuju, kui ka tõrude idanemise ja maitse osas. Mõnedele tammedele on iseloomulik kolletanud lehtede jäämine talveks puudele ja säilumine seal kevadeni. · Lehed on heitlehistel e
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
e) Tegevustest saab harrastada veel näiteks Austraalia Alpides suusatamist f) Põliselanike (aborigeenide) kultuur sisemaal g) Loodeosas pärlipüük h) Lõunaja kaguosa viinamarjaistandused (Austraalia vein) UNESCO maailmapärandisse kuuluvad järgnevad objektid: Kakaduu RP; Suur Vallrahu; Villandria järve piirkond; Lord Howe' saar ja seda ümbritsevad saared; Tasmaania ürgloodus; Austraalia idaranniku vihmametsad; UluruKata Tjuta RP; Queenslandi troopika kaitseala; Shark Bay; Fraseri saar; Riversleigh ja Naracoorte kaitseala; Heardi ja McDonaldi saar; Macquarie saar; Greater Blue Mountains'i ala; Purnululu RP; Melbourne'i näitusehoone ja Carltoni aiad. 40. Antarktika kui turismi sihtkoht Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, selletõttu talle on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel on ta üsna karm. 41
omavad suuremat tähtsust. Heeringlaste sugukonda kuuluvatel kaladel on piklik keha. Küljejoon puudub, soomused eralduvad kergesti, seljal on üks uim selja keskosas. Liha on rasvarikas (kuni 22%) ja sisaldab vähe luid. Sugukonda kuuluvad heeringas (jaguneb omakorda püügipiirkondade järgi atlandi, vaikse ookeani, valge mere jne. heeringaks), sardiin, sardinella, sardinops, räim ja kilu. Kasutatakse soolatult, suitsutatult ja konservide valmistamiseks. Ansoovislased elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika rannavetes. Väliselt sarnanevad räimega, kuid on väiksemad ja suure suuga. On maailma kalasaagis esikohal, kuid suur osa neist langeb röövkalade saagiks. Tähtsamad esindajad on hamsa (euroopa ansoovis) ning peruu ja jaapani ansoovis. Kasutatakse soolatult ja konservide valmistamiseks. Lõhelaste keha on kaetud tihedalt liibuvate soomustega ning neil on küljejoon. Seljauim asub selja keskosas, sabauime lähedal on rasvauim. Lihas on vähe luid, liha
sordiaretusega paremakvaliteediliste viljade saamiseks. Süstemaatiliselt on olukord väga segane ja paljudel juhtudel käsitletakse maailma 4 jõhvikaliiki omaette perekonnana (Oxycoccus Adans.) kuid sama tihti leiavad jõhvikliigid käsitlemist koos mustikatega. Käesolevas käsiraamatus vaatleme perekondi eraldi. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, liikide koguarv perekonnas on ühtedel andmetel 300-400, teistel vaid 150 (200), kasvades lähisarktikast troopika mägedeni, mõned liigid kosmopoliitse levikuga. 2/3 perekonna liikides pärineb Malaisiast, umbes 90 liiki mujalt Aasiast, 5 liiki Aafrikast, 25 liiki Lõuna-Ameerikast ja 26 liiki Põhja-Ameerikast. Euroopa on kodumaaks 6 liigile. Mitmed liigid omavad haljastuslikku tähtsust. Paljundatakse nii seemnetega kui ka pistikutega. Sinikas (Vaccinium uliginosum L.) [uliginósum] Uliginosus sood armastav. Sinikas
Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide arvu erinevates taksonoomilistes rühmades, näiteks hõimkondades või klassides. Kogu maailma maakera loodusliku mitmekesisuse taustal sõltub antud liigi väärtus ka tema ökoloogilisest tähtsusest. Näiteks üks troopika vihmametsas kasvav puuliik, millel elab sadu vaid sellele kohastunud putukaliike, mõjutab maailma liigirikkust rohkem kui mistahes taimeliik parasvöötmes. 3) Ökosüsteemide mitmekesisus. Ökosüsteemide mitmekesisuse kirjeldamine ei ole nii selgepiiriline kui geeni või liigi tasandil. Piirkondlikul või kohalikul tasandil rajaneb ta enamlevinud taimekoosluste omadustele. Mõnikord määratakse ökosüsteemide mitmekesisust liigirikkuse alusel. Mida rohkem on teatud alal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
