mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000 taimeliiki, millest 80% ei leidu kusagil mujal maailmas. Õnnetuseks on nõudlus uute põlluharimispaikade järele seadnud suure osa sellest liigirikkusest hävimisohtu. Ida pool on veel säilinud mõningad troopika vihmametsad, kus kasvab väga väärtuslikke mahagoni- ja tulbipuid, kuid läänepiirkonnas on ülekaalus savann ja rohumaad. Madagaskarile on eriti iseloomulikud kohalikku päritolu leemurid ja kameeleonid, samuti elutseb siin arvukalt kahepaikseid ja roomajaid. Majanduslik ülevaade Pindala : 587 041 km2 Rahvaarv : 18 606 000 Pealinn : Antananarivo Peamised keeled : Malagassi Valdavad religioonid : Hõimuusundid , roomakatoliiklus , madagaskari protsentantlus Rahaühik : Madagaskari ariary
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele
Paljude lomade elutegevus talvel on soikunud (?). kõikide organismide elutegevus talvel nendes piirkondades langeb. Taiga jätab tumedate kuuskede tõttu sünge (nii ta ütles, ja nii ju ka on) mulje. 3. parasavöötme metsad, mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid. 4. rohumaad nemad levivad troopika vöötmete kuivemates piirkondades. Rohumaadel on erimaades eri nimed: preeriad ameerikas, stepid venemaal ja ukrainas, pampa Lõuna-Ameerikas, pusta Ungaris, savann Aafrikas, mis on puisrohtla, palju rohttaimi, vähe puid. Veenappusega prk. 5. võsametsad on levinud vahemerelise kliimaga piirkondades, kus talved pehmed ja niisked ning suved põuased. Levivad peale euroopa ka kalifornias ja mehhiko edela osas, vähesel määral ka austraalias, tsiilis ja lõuna aafrikas
- Äravooluhoovused - Vesi liigub triivhoovuste poolt ärakantud vee asemele - Näiteks: Atlandi ookeanis, Labradori hoovus, Kanaari hoovus, California hoovud - Need on külmad hoovused 2. Süahoovused - Suured - Tihedam ja raskem külm vesi sukeldub Antarktika mandrinõlval laskuva hoovusena ookeani põhja poole, edasi liigub põhjahoovusena troopika suunas väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval - Näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus - Väikesed - Esinevad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel - Näiteks hoovus Vahemere ja Atlandi ookeani vahel - Vahemere vesi on Atlandi ookeani veest tihedam (suurem soolsus),
huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivasja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikka, sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas. Kõrgest temperatuurist tingituna on aurumine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Eriti kahjulikud on naatriumisoolas, sest naatrium takistab mullasõmerate tekkimist. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2 miljoni aasta, kusjuures kliima ei ole oluliselt muutunud. Muld ulatub 6 meetri, kohati isegi kuni 10 meetri sügavuseni, s.o sügavamale kui ükski teine muld maailmas. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralsatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei tekigi. Keemiline murenemine on väga
linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. Suurimad linnad Santiago de Chile 4 628 000 Vina del Mar 319 000 Concepcion 318 000 8.1.13 Kristyna Kokk 20 Põllumajandus Maakasutus 8.1.13 Kristyna Kokk 21 Tsiili pinnamood ei soosi eriti p õllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. Mullad Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi gleimullad ja kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem Põllumajandusega on võimalik tegeleda KeskTsiilis, sest seal on selleks k õige paremad tingimused Enamarenenud on loomakasvatusharud on lambad kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas. 8.1.13 Kristyna Kokk 22 Toit Tsiilis kasvatatakse nisu,
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
suurendavad soolsust ja seega ka tihedust. Mida uuem jää, seda soolasem, mida vanem, seda mgedam. Seda sellepärast, et soolasem jää sulab madalamal temperatuuril kui magedam, st sool sulab jää seest välja. Parasvöötmes ja troopika aladelt tuleb pinnahoovustega polaaraladele vett juurde. Jahtumise ja langemisala on väike. Kogu maailmamere pinnal tõuseb üles üle poole vee. Tänu sellele toimubki termokliin. 2 Joonis 5. Veekihid ja nende liikumine Atlandi ookeanis. Joonisel (5.) on näha ka vahepealsete vete kujunemist. Raskem vesi tekib lõunapolaaraladel, sest põhja pool on suur magevee sissevool jõgedest. Lõuna pool aga ei ole maismaad, kus see saaks
Kanjonorg tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud kiiresti ja väga kaua aega, nt Colorado jõgi. 14. Kuidas jõgede veereziim eri kliimavöötmetes erineb? - Ekvatoriaalses kliimavöötmes on jõgede veereziim üsna ühtlane ja vee hulk aasta jooksul sõltub lisajõgede veereziimist. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suurvesi suvel, mil seal on vihmane periood, ja madalvesi talvel, kui on kuiv periood. Troopika kliimavöötme jõgedele on iseloomulik väike vooluhulk ja madal veetase kogu aasta jooksul. 15. Mis põhjustab üleujutusi? - Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest, kui ka lume sulamine. 16. Iseloomusta järvi nende nõo tekkimise põhjal. - Järved võivad tekkida siis kui jää või lumi sulab ja jääb nõgusse kinni, või kui jõgi viib vett kusagile auku ja lõpetab sinna vee vidamise või lõikab järvest läbi ja läheb edasi.
Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti, aga niikaua, kuni jätkub niiskust. Suvel mullad kamarduvad e. kuhjuvad huumusega, sest siis on niiskust vähe. Rohtlates on kõige aktiivsem mullaelustik. (A, B, C) -Kõrbete ja poolkõrbete mullad sellises kliimas on sooladerikkad mullad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Muld tekib vaid seal, kus lähedal on vett. (A, B, C) -Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad mullateke on seal kestnud kõige kauem, kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti ja huumust ei teki. Troopika muldi nimetatakse puna- või kollamuldadeks. Need on savimineraalide- ja rauarikkad. (A, E, B, C) *Kõige hullemini kahjustuvad mullad erosiooni tõttu, selle toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele, nii kantakse mulla
ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd A · Sademeid küllaldaselt ühtlaselt A aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm T · Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca E 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes A suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8- 11°C ) D "Öö on troopika talv" U S Mulla veebilanss Singapuris Niiske ekvatoriaalne kliima (1) M A A T E A D U
Suusagaratega püüab meririst oma saaki. Meririst on lahksuguline ainuõõsne. Pärast munaraku viljastumist, areneb sellest esmalt vastne, kes peagi merepõhjale kinnitub ja polüübiks muutub. Kuna see polüüp on karika kujuline, siis nimetatakse meririste ka karikmeduusiks. Peale pikaajalist kasvamist moodustub kähivastne. Kähivastne jaguneb omakorda veel tähtvastseks, kellest kasvavad uued meduusid. Meriroos Meriroos on peamiselt troopika meredes elav polüüp. Nende välimus meenutab lilleõisi. Nad elavad vaid seal, kus vesi on piisavalt soolane. Enamik meriroose on väikesed, kuni mõnekümne sentrimeetri pikkused loomad. Kuid on ka väga suuri meriroose, kelle suuketta läbimõõt võib ulatuda kuni 1.5 meetrini. Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Nende keha on lihaseline ja kogukas ning sageli värvikirev ümber suuava on tal
(jänes, rebane). Tõendatud, et külmas õhus heli levib paremini ja ei pea olema nii väljaulatuvad kõrvad. Lindude puhul linnud kaotavad palju soojusenergiast noka kaudud linnud, kes on külmadest piirkondadest neil on nokad lühemad siis ei kaota nii palju energiat. · Glogeri seadus niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaiga loomad. Enamasti asuvad niiskemad piirkonnad troopika pool kuival piirkonnal on vähem taimkatet ja seal on üldiselt heledam ümbrus siis peab loom ka heledam olema, et end varjata vaenlaste eest. Taimelehtede suurus ja kuju. · Tervete leheservadega liikide hulk floorast näitab ära, kui palju on sademeid. Sirge serv palju sademeid. Troopikas on peamiselt sirge servaga lehed veemassid jooksevad kiiresti lehe pealt maha meie sakiliste lehtede puhul jääb vesi tilkuma
liitsarikas. Viljaks on kaksikseemnis (kahe poolega jaguvili) 4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika, lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat. Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine. SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised:
· Rüükalad kaovad · Kõhrkalade õitseaeg (haid) · Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite · Palju käsijalgseid ja karpe · Mandrite koondumine hiidkontinendiks · Gondwanal ulatuslikud liustikud · Seemnetaimede levik · Ulatuslike söeladestute teke Karbon, maismaa loomastik · Ilmusid esimesed roomajad · Lendavad putukad KARBONIAEGSED PUUD · SOOMUSPUUD (LEPIDODENDRON) · PITSATIPUUD (SIGILLARIA) · KALAMIIDID (CALAMITES) · KORDAIIDID (CORDAITES) Kliimavööndid karbonis · Niiske troopika · Sesoonne troopika · Subtroopiline kõrb · Soe parasvööde Hakkas kujunema hiidkontinent nagu PANGEA. Võisid eksisteerida liustikud. Maismaa niiske. Siis tegid kiire arengu kahepaiksed ja roomajad. Suurused olid väikese, kuid niisketes soistes alades olid neil üsna soodsad tingimused. Metsad olid võimsad. 4-5 meetrised puud, sõnajalad. Puud olid soomustega kaetud polnud puukoort. Kui metsad surid, tekkis hulgaliselt turvast, mis tänapäeval on kivisüsi. Hiidmõõtmetes putukad
Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöördumatult kivistunud mullahorisonte. 18. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad v äheviljakad ja happelised? Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua ja alumiiniumoksiididega. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 19
Kitsa ja laia ökoamplituudiga liigi näide Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust . Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult.
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut
3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist mingile paigale. Kuna seal on ka mõned üksikud mäed, siis need ei lase teiselt poolt mandrit tulevaid sademeid ja tuuli läbi. Ja lõunaosas paiknev Oranje jõgi mõjutab ka mingil määral sademete hulka. (4.) 3.2 Suvel on Namibi kõrbes umbes 13-15 kraadi ja talvel 15-20 kraadi. Sademeid langeb seal väga vähe ja enamasti talve kuudel. Namibi kõrb asub troopika kliimavöötmes. Seal on troopiline õhumass, millega kaasnevad soojus ja kuumus. Ja tänu troopilisele õhumassile ei lange seal talvel temperatuur väga alla. (1,8) (8.) 3.3 Kuna ta asub ookeani ääres siis mõjutavad kliimat hoovused. Mõjutavad veel ka mäestikud ja liivaluited. (5.) 4. Veestik 4.1 Vett on vähe, mõned väiksemad jõed mida pole kaardile märgitud. Kuna kõrbest möödub
Osoonikiht kaitseb Maa organisme pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest.Osoon tekib suures osas stratosfääris ülalpool 25 km troopika kohal, sealt valgub ta allapoole ja pooluste suunas. Osoon lainepikkuse. E=hv, h=Planki konstant. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja
klimatoloog kliimaklassifikatsioonide alused? Temperatuuri, sademete reziim Õhumasside alusel Mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi? Max ja min temperatuurid Vegetatsiooni perioodi pikkus ja temperatuurid Aastane kõikumine Ööpäevane kõikumine Niiske ekvatoriaalne kliima Sademeid aastaringselt ühtlaselt õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal) temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi ,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur Vihmametsa keskkond Ühtlaselt soe Niiskust palju Muldkate paks, aga toitainete vaene Erosiooniohtlik Tohutu liigirikkus- palju puid, aga alustaimestik hõre Palju rindeid Toodang: kakao, banaan, kookospalm, väärispuit Nt: Amazonase madalik, Filipiinid, Malaka ps Mussoon ja passaatkliima Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi) Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga Talv kuiv, suvi aga sademete rohke Suured üleujutused Nt_: Kagu Aasia rannik
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..........
õhumassid, millega kaasnevad tõusvad õhuvoolud. Kui on aga talv, siis on kagu õhuringlus nihkunud lõuna suunas ja lõunapoolkera ekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid. Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja)
Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu. Keemiline murenemine on intensiivne, pinnasesse imbuv põhjavee toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid. A E B C Muldade degradatsioon ja hävimine
Seda protsessi nim. kamardumiseks. Tänu suurele bioloogilisele aktiivsusele toimub mullas pidev mulasegamine. Kõrbete ja poolkõrbete mullad- Sealsed mullad on soolarikkad. Aktiivset mullateket esineb, ainult seal kust mullad saavad niiskust juurde jõgedelt või põhjaveest. Toimub mulla läbikuivamine ning kõrge soolasisalduse tõttu on muld liiga aluseline, see aga nõuab taimedelt erilist kohastumist. A B C Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad- Mulla teke on neil aladel kestnud kõige kauem ja seetõttu ulatub muld väga sügavale. Kuigi orgaanilist ainet langeb maapinnal palju ,tekib sellest huumus väga vähe ,sest see lagundatakse väga kiirelt ära. Murenemine on väga aktiivne. Kõrge temp ja niiskus tekitab mulda kaoliniitsavi mis hoiab kinni väheseid toitaineid aga ka suurendab läbiuhtuvust. Muld rikastub taimedele mitteoluliste ainetega Fe ja Al. Muld
Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid ( on tekkinud kunagistest mäestikest), savikõrbeid (kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim), soolakõrbeid ( arenevad soolajärvede kallastel), külmakõrbeid ning jääkõrbeid ( asuvad Antarktikas ja Arktikas). Eri liiki kõrbete ühine tunnus on, et seal pole vett. Aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt (Miksike, 2018). Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld (Miksike, 2017) Suurim kõrb on Sahara, mille pindala on 9 269 000 ruutkilomeetrit. Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna- Aafrikas. (GoodNews, 2018) 2. Kõrbetaimed Poolkõrbetes ja kõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on veepuudus taimedel on seda väga raske hankida
einevad nii Euroopas kui Kaug-Idas. Soojades meredes võib planktoni biomass olla madalam kui külmades. Nt. Vahemeres planktonit 10 korda vähem kui Põjameres, 20 korda vähem kui Grööni meres!! Soojas vees tõuseb see ainult upwellingu aladel. Päris külmades vetes aga jälle biomass madalam. Eriti vähe on troopikas süvaveebentost, toitainete puudus, sest nii sügaval vesi ei segune (litoraalis on võrreldav parasvöötmega). Seevastu liike on troopikas rohkem kui külmades vetes, troopika veed üldjuhul vanemad. Peaaegu ainult troopikas: korallid (mitte alla 20 C ja mangroovid. Ränivetikaid on aga nt troopikas vähem. Isendite mõõtmed samal liigil on soojas vees väiksemad rasva vähem (pole talve, milleks koguda varusid). Kagu-Aasias ka jõed elustikult mere sarnased (krabid, krevetid, haid, delfiinid). 1 Sügavus. Polüheetide e. hulkharjasusside, okasnahksete ja vähkide liikide arv on abüssaalis
rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine (nimetatakse kamardumiseks). Huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teine maailma mineraalmuld. Kõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks (puna- ja kollamullad). 9
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
vastavusdeklaratsiooni kümme aastat, elektriseadme puhul alates viimase elektriseadme turule laskmisest ja võimaldama riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul sellega tutvuda. Seadme kliimakindluse tähistamisel kasutatakse nii ladina kui ka slaavi tähestiku trükitähti. Näiteks : W-B valmistatud kasutamiseks kõikjal universumis U-O kasutamiseks maismaal N-Y mõeldud kasutamiseks parasvöötmes, s.h ka Eestis. T-T- troopika M U kogu merealal kasutamiseks Eelpool loetletud tähtedele listakse seadme paigalduskoha täpsustamiseks kehtiv number , nagu näiteks : 1- Mõeldud välistingimustes kasutamiseks ; 2- Paigaldamiseks õues, kuid seade peab olema kaitstud otsese päikese või vihma eest; 3- Kasutamiseks loomuliku ventilatsiooniga, kuid pideva kütteta ruumides; 4- Mõeldud õhutatavatesse ja köetavatesse ruumidesse ( näiteks saunadesse ) ;
sisemine kiht ehk niin elusate rakkude kiht Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. välimine kiht ehk korp koosneb surnud Muud näitajad mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : Värvus Värvus on nägemisaisting, mis sõltub puidu pinnal peegelduva valgusvoo spektraalkoostisest. Põhjamaa puuliikidel on enamvähem ühetooniline värvus, ühtedel heledam, teistel tumedam. Seevastu troopika metsades kasvab väga erinevate värvustega puit (must, roheline, punane). Seepärast need puuliigid on kõrgelt hinnatud mööblitööstuses, kunsti- esemete ja muusikariistade valmistamisel. Puiduliigi määramisel värvuse järgi kasutatakse selleks spetsiaalselt valmistatud värvuse atlaseid, milledesse on koondatud ligikaudu 1000 värvitooni. Läige Läiget omavad ainult mõningad puuliigid. Läiget on parim näha radiaanlõikes, sest
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
33. Parasvöötme ja troopilised õhumassid Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiite languse nurk muutub aasta jooksul,sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Troopilised õhumassid kujunevad troopika piirkonnas. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu,siis soojendab Päike maapinda palju. Troopiline õhumass on väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest,kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal 34. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esineb tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad ja üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal . Väiksemad kui parasvöötme õhumassid
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
rakendus jääaja probleemile" hüpoteesi, et jääaeg esineb alati siis, kui suvine päikesekiirgus põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel muutub minimaalseks. Jahedad suved on Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved. Viimasel ajal on Milankovii teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. (http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg) Elu jääajal Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut, karvane ninasarvik, tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane, lindudest polaarlõoke. (ENE, 1989) Jääaegadel elasid neandertallased. Würmi jääajal elanud neandertallastel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli võrdlemisi väike (155
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: →valguse tugevusest →süsihappegaasi konsentratsioonist õhus →taimede varustatus vee ja mineraalainetega →taime füsioloogilisest seisundist →temperatuurist →lehe vanusest →taimeliigist Fotosünteesiks sobivaim temperatuurivahemik on 0 – 40 Sobivaim keskkond on troopika. Fotosüntees on kõige tõhusaim, kui taimele langev valgus on spektri punases (680 nm) või violetses (440 nm) osas. Klorofüll kasutab just neid pigmente,nende vahele jääv roheline pigment peegeldub tagasi. See tagasipeegelduv valgus satub meie silma, sellepärast näivad taimed rohelised. Valgusstaadium toimub ainult kloroplasti rohelistes osades ergastunud pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi
Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid: Säilitusjuured porgand, suhkrupeet, söögipeet, kaalikas, redis, käpalised Tõmbejuured sibul-, mugul ja risoomtaimedel Õhujuured - epifüütidel Assimileerivad juured - orhideedel Tugijuured troopika hapnikuvaeste soiste alade taimedel Ronijuured Juuremügarad esinevad kõigil oalaadsetel ja veel 140 liigil, moodustavad mügarbakterid Mükoriisa seeneniidistiku ja juurkoe tihe ühendus, neid moodustavad kübarseened Parasiittaim juuri ja klorofülli pole, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (parasiittaime osa, mis tungib peremehe sisse toidu saamiseks) abil (võrmid ja soomukad) Poolparasiit juured ja klorofüll on, aga lisa hangib teistelt taimedelt
Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk- 3 Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka
lähisekvatoriaalses kliimavõõtmes kujunavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid, millega kaasnevad tõusvad õhuvoolud. Kui on aga talv, siis on kagu õhuringlus nihkunud lõuna suunas ja lõunapoolkera ekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid. Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud
Selgroogsed 48k oletatavalt 50k- 5,5 milj Lülijalgsed 1,1 milj *putukad nendest 1 m ilj oletatavalt 2 100 milj ** mardikad putukatest 440k 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; Liigirikkus muutub väiksemaks ekvaatorist eemaldudes. Wallace püüdis esimesena vastata küsimusele, miks on maailma erinevates kliimavöötmetes liigirikkus nii erinev. Troopika suure liigirikkuse kohta väitis, et niiskes troopikas on palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samal ajal kui pooluste lähedal on jääajad liike välja suretanud. Mida kõrgemale ja sügavamale, seda vähem like seal on. 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve);
III PÕLLUMAJANDUS 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on kesised. a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi eriti põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem. d) Maaparandustööd Maade niisutamise ja kuivendamisega Tsiilis eriti ei tegeleta. e) Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega? Põhjenda. Põllumajandusega on võimalik tegeleda Kesk-Tsiilis, sest seal on selleks kõige paremad
*neile lisandub alati +KI (porganditki) 12. 5 poolitamisreeglit eesti keeles 1) Liitsõnade poolitamine – toimub sõna liitumise kohast Nt: müra – karu, alla- hindlus 2) Konsonant (kaashääliku) ühend – viime viimase kaashääliku järgmisele reale, kui talle järgneb vokaal Nt: korst – nale, vintsk – lema (mürama) 3) Kui võõrsõnal on prefiks (ees liide), siis poolitan nii, et liide eristuks tüvest Nt: sutroopika → sub – troopika, anti – staatiline 4) Kui tegemist on võõrsõnaga, milles on 3 vokaali järjestikku, siis võib poolitada vokaalide vahelt ehk silbi piirilt Nt: ideaalne → ide – aalne, revolutsioon → revulutsi – oon 5) Üksikut häälikut realõppu ei jäeta E - male EI SAA TEHA, vaid ema- le, 6) Koma ei tohi olla rea alguses , et………. EI TOHI OLLA 13. Genuiinne sõnavara Genuiinne sõnavara ehk algupärane sõnavara
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kuuba Referaat Koostaja: Madis Raudsepp Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 1. Sisukord Sissejuhatus Sisuline osa Loodus Ajalugu Kasutatud info 2 1. Sissejuhatus Ma valisin Kuuba kuna ma arvasin, et Kuuba on huvitav riik. Töö käigus ma tahaksin rohkem Kuuba kohta teada saada. 3 1. Sisuline osa Kuuba täpne nimi on Kuuba Vabariik Kuuba lipp Kuuba vapp 4 ...
· pikem peiteperiood; Nakkuskolleteks on haiged inimesed ja loomad. Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidetega, piisknakkused väljahingatava õhuga, süljega, tolmuga jms.Mikroorganismide organismi pääsemise teed on väga erinevad. Nakkusteedeks võivad olla nii nahk, limaskestad kui ka seedetrakt. 22. Shigelloos ka düsenteeria Seletus Düsenteeriaks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Ülevaade Düsenteeria on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on düsenteeria ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Ennetamine Düsenteeria vastu ei ole tänaseni loodud head vaktsiini. Kuna esineb enamasti alla 10 aasta vanustel lastel, tuleb kontrollida lastekollektiivide töötajaid düsenteeria infektsiooni suhtes ning isoleerida haigestunud
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Kõrbetaimed Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma kõrbetest ja kõbertaimedest. Räägin sellest mitut erinevat tüüpi kõrbeid on maailmas ja kus kohas asuvad suurimad kõrbed . Kõrbetaimedest toon välja palju erinevaid liike ja kasvukohti ja muud tarka infot . 2 Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja tro...
´´ küsib Ann ´´Tõsine lihtsalt ühega?`` ning Jim Vaatab Anni otsa. ´´Miks sa minu poole vaatad?´´küsib Ann torisedes. ´´Ah, Ei...ei millegi pärast! Kui me ei kiirusta, jääme me klassi hiljaks´´ kiirustab Jim ja hakkab kooli poole minema. ´´Aga oota!´´ hüüab Ann´´Homne lubadus, kas sa unustasid? ´´Lubadus?``küsib Jim teadmatu näoga. ´´Kas me ei nõustunud, et kui ma karate meistrivõistlused võidan siis sa lähed koos minuga Troopika Maale?´´ sõnab Ann natuke vihaselt. ´´Ei...ei ma ei unustanud´´ vastab Jim. Lõbustuspark Käes oli järjekordne ilus päev Troopika Maal mis oli üks paremaid lõbustusparke Jaapanis. Kõige populaarsem sõit oli seal õuduste ameerikamäed ja kuhu poole ka Jim ja Ann suundusid. ´´Vaata Jim! Sellel sõidul on ikka veel vabu kohti. Läheme enne kui kohad ära võetakse.´´ ja Ann
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys. Loodus Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel (juuni, juuli, august) +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia looduse iseärasused tulenevad eelkõige selle saarmandri kujunemiskäigust. Alguses oli ta parasvöötmelise Lõunamandri osa, kuid triivides üha troopika poole põrkus vastu Kagu- Aasia saarestikke. Selle triivi vältel muutus mandri kliima järjest kuivemaks ja palavamaks. Kaasa tulnud metsataimed hävisid või pidid peituma mäestikesse ning kõrbeline keskosa jäi täiesti tühjaks. Umbes 30 miljoni aasta eest, sattusid sinna (võibolla lindude tooduna Malaisiast) esimesed eukalüptid. Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri.
Madal, sademeid palju, A, AT, igikelts, Liigniiske, gleistumine, turvastumine, kultuur puudub. Okasmetsad-leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez. Leostumine, leetumine, kultuur puudub. Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld, kontinentaalne kliima, A, B, C, veerez. Tasakaalus, kamardumine, viljakas muld.kõrbete mullad- kuiv, poolkuiv, A,B,C, aurustumine, sooldumine, ei sobi. Troopika. Pruunmuld, kuum, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhtumine,sooldumine, ferralisatsioon, ei sobi. Lähistroopika- kuiv, kõrge temp, A,B,C, läbiuhtumine, soolarikkad mullad,soojaleebelised taimed. Vihmametsad,lateriitmullad, pidev kuumus, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhteline, keem. Murenemine. Inimtegevuse mõju loodusele tallamine(rasked masinad) muldade tihenemine, õhu ja vee mahtuvuse vähenemine. Muld muutub väga kergeks ja tekib tuuleerosioon. Väetamine- põhjavette ja veekogudesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
