Laevaga minek oleks olnud võimatu, sest Minos ei lubanud neid ära. Ühel varahommikul nad hakkasidki lendama ning Daidalos õpetas pojale, et ta liiga kõrgele ei lendaks, sest päike sulatab vaha ja et liiga madalale, sest vesi teeb tiivad märjaks ja raskeks. Pärast mõningast lendamist Daidalos ei pööranud enam suurt tähelepanu pojale ja poeg kasutas ära võimalust veidi kõrgemal lennata. Päike aga sulatas tiivad ja Ikaros uppus. Trooja hobune Troojalased arvasid, et nende õuele toodud hiiglaslik puust hobune oli jumalate märk nende võidust Trooja sõjas. Ennustaja nägi ette, et midagi on valesti ja see hobune kuulutab kurja, aga teda ei usutud. Järgmisel hommikul hüppasid hobusest välja kreeklased, kes tegid Trooja maatasa ning võitsid sõja. Sisyphose töö Sisyphos ehitas kindluse, kuid seal ei olnud allikat. Kuuldes, et Asopos ja Zeus tülli läinud on ja Asopos Zeusi taga otsib, läks Sisyphos Asopose juurde
Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni,
Asteroidi grupid Asteroidid on peavöös jaotatud erinevatesse gruppidesse ja perekondadesse, sõltuvalt nende orbiitide iseärasustele. Asteroidkuud on asteroidid, mis tiirlevad ümber suurema asteroidi. Nad ei ole nii hästi eristatavad nagu on planeetide kuud, sest mõnikord on nad sama suured kui asteroid mille ümber nad tiirlevad. Asteroidivöös on ka komeetide peavöö, millelt võisid komeedid maa peale vee tuua. Troojalased on asteroidi grupid, mis tiirlevad samal orbiidil Jupiteriga. Üks grupp on Jupiteri ees, teine aga järel. 8 Välimine Päikesesüsteem Välimine Päikesesüsteem on koduks hiidplaneetidele ja nende kuudele. Mõned lühiperioodilised komeedid tiirlevad samuti selles piirkonnas. Kuna nad asuvad Päikesest
Trieris säilitatavas 15. sajandist pärit käsikirjas, mis räägib taimedest kui armastuse tähistes, öeldakse, et kui matkatakse võõrsile ja jäetakse oma armsam koju maha, tuleb rinda panna põldvahtra oksad. Vahtraleht on oma pika rootsuga sümboolselt puuoksaga seotud ega rebene kergesti, ta jääb nii-öelda oma algallikaga seotuks. Legendid Kreeka saaga kirjeldab, kuidas kavalad kreeklased vallutasid trooja linna puuhobuse abil, mille keresse olid peidetud sõdalased. Pahaaimamatud troojalased tõmbasid hobuse oma linna, hobusesse peitunud sõdurid avasid öösel omadele linna väravad. Järgnes otsustav lahing ja Trooja langes. Trooja hobune olevat olnud meisterdatud vahtrapuust. Kreeklaste puukultus, mis omakorda oli eeskujuks roomlastele, sarnaneb paljuski Põhja- ja Lääne- Euroopa rahvaste, keltide ja germaanlaste poolt omaks võetud tavadega. Puude ja hiite austamise kommetes on palju paralleele. Ka kreeklased pidasid puud elavaks olendiks ja nümfide elupaigaks.
sambaid tähtsusetule hoonele, ikka sellele, mis oli oluline ja andis juba peale vaadates teada , et siin elavad tähtsad ja lugupeetud inimesed. Tänapäeval on hakatud sambaid lisama ka tavalistele elumajadele ja ikka sellepärast, et samba olemasolu muudab maja väärikaks ja silmapaisvaks. Kreeklased nähes, et nad ei suuda vallutada Troojat, otsustasid teha seda kavalusega.Nad ehitasid suure puuhobuse, kuhu peitsid sisse oma sõjamehed ja jätsid selle Trooja müüride taha kingituseks. Troojalased viisid selle oma linna ning said tapetud ja orjastatud.Tänapäeva Trooja hobune on salakaval arvuti viirus, kus hobune esindab programmi ja sõjamehed viirusi.Sarnasus on üks ühele, kui võtta vastu saadetis (kingitus) ja viia see oma linna (arvutisse) ning avastada, et kingitus sisaldas sõjamehi (viirusi). Olümpia mängud on tänapäeval rahvusvahelise spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamänge.Algselt toimus võistlus
I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, relig...
Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km),...
Mütoloogiline aspekt seisneb selles, et V kuulutas uue ajastu saabumist, kel jumalikud ja inimlikud jooned (viide kristusele). ,,A" jaguneb 2ks: Aeneis rändab, siis sõdib Itaalias. Esimene osa sarnaneb ,,Odüsseiaga", teine ,,Iliasega". Odüsseuse õnnetused olid põhjustatud Poseidoni vihast, Aeneis eksirännakud Juno vihast (kreeklastel Hera). Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi laevastikule hirmsa tormi, mille tulemusel maabuvad troojalased tundmatul rannal. Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest
Tal polnud enam lootusi, illusioone, ideid. Maeti Moutmatre'i kalmistule pariisis. 1803-1869 Romantiline kunstnik, nagu teda kujutatakse kurja vaimu võimuses kirglik armuja. Tulvil kõige fantastilisemaid ideid. Mida ta oskas ka realiseerida nii muusikas kui ka kirjanduses. Looming oli mitmepalgeline. Tuntumad orkestripalad: fantastiline sünd, matuse sünd (sõjaväe ork.), harold itaalias (vioola ja ork), avamäng karnevali marss, dramaatiline sümfoonia romeo ja julia. 2 ooperit: troojalased kartaagos, beatrive ja benedict. Oratooriumid: fausti murdumine, kristuse lapsepõlv. Kantaadid: 8 fausti stseeni, 5. mai. Hulk erinevat koorimuusikat. Populaarne on laulutsükkel Suveõhtud. Ta avaldas olulise orkestreerimisõpiku 1844. see sai õppematerjaliks Wagnerile ja Straussile jt. vaatamata oma andele on teda aastaid valesti mõistetud . Ta oli auhinnatud geenius. Isegi tänapäeval kritiseerivad muusikud teda "vigade" tõttu suutmata mõista muusika ülimat originaalsust
776 Kreekas toimuvad esimesed olümpiamängud. Homeros kirjutab ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaq" 754 Etruskid(?) või põgenenud troojalased s asutavad Rooma u 743 Sparta allutab Lõuna-Kreeka 734 Kaldealased taasvallutavad Babüloni 729 Assüüria okupeerib taas Babüloonia 722 Sargon II purustab 3 aastase piiramise järel Samaaria. Iisraelaste ümberasustamine Meediasse Mesopotaamiasse
. . Seepeale kogus ............................... kuningas Agamemnon väe ja purjetas Trooja alla. Sõda kestis ......................... aastat. Kreeka kangelane ............................ tappis Trooja kuninga teise poja Hektori. Kangelane ise hukkus, kuna Hektori vend tabas teda noolega ................................... . Trooja linn suudeti lõpuks alistada kavalusega. Nimelt valmistasid Trooja piirjada kangelase ........................ juhtimisel puust ........................., mille troojalased linna viisid. Peidetud sõdurid avasid aga Trooja väravad. Trooja sõjast on kirjutanud pime laulik .......................... , kes olevat ka eeposte ................................... ja ................................. autor. 2. Nimeta kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades? Too näiteid. Teater: ..................................................................................................................... .........................................................
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
· mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust (6) 26 4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 4.1 Asteroidide vöö Enamik asteroide tiirleb umber Päikese laias vöös Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel (vt Joonis 16). Kaks väikest asteroidide rühma, Troojalased, tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine järel. (1:29) Joonis 17. Asteroidide vöö asukoht Kõik väikeplaneedid on väga nõrgad ning ainult üks- Vesta- on nähtav ilma teleskoobi või binoklita. Arvatakse, et väikeplaneedid on materjal, mis Päikesesüsteemi moodustamisel üle jäi. (1:22) Mitte kõik asteroidid ei liigu Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Esimese taolise
Ta põgenes koos Parisega Troojasse. Seepeale kuulutas Helena abikaasa Menelaos Troojale sõja, et oma naist tagasi saada. Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema.
Trooja hobused · Ründajal tuleb trooja hobune kõigepealt rünnatavasse masinasse sokutada (pipetid!) - kasutaja meelitamine mingi programmiga, turvaaugu ärakasutamine, kasutaja ära petmine; trooja hobune ise ei levi, avab ainult tagaukse või tegutseb iseseisvalt. Tänapäeval on keeruline, kuna arvutid on NATis või tulemüüri taga. Tänapäeval on lahenduseks see, et rünnatav arvuti pannakse ühenduma kuskile välja. · Levinud on ründajale juhtimiskanalit pakkuvad troojalased (varem eriti IRC võrgu kaudu, tänapäeval oma kanalid) - IRC = Internet Relay Chat = jututoad; botide jaoks oma varjatud kanal, botid ootasid käske - nt liituge kanaliga #kanal (nt esimesed 10000 said, teised mitte), seejärel kärk, et tehke DDoS rünnak mingile teenusele. Tänapäeval registreeritakse piisava regulaarsusega uus domeen, millelt ründeid sooritatakse; ei ole võimalik ennustada, milliselt domeenilt järgmised ründed tulla võivad.
Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks tulnud Menelaosele tagasi anda, aga kuna Aphrodite polnud lahendusega rahul, käskis ta ühel Parise meestest Menelaost vibuga lasta. Puhkes uus võitlus. Hektor – troojalane, kuninga poeg. Patrokles (Achilleuse sõber) tahtis minna kreeklastega sõtta. Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma. Patroklos ning Hektor sattusid kokku ning toimus kahevõitlus. Hektor võidab kahevõitluse arvates, et ta on võitnud Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema lasi teha sepal uue sõjavarustuse, mis oli tugevam kui eelmine. Algab eepos Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus
12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Antiikaeg: Kreeka „Ilias“ - Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. „Odüsseia“ - Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Nümf Kalypso juures, kükloopide saar (pimestab Polyphemose, et saarelt minema saada), Kirke (nõid, muutis mehi sigadeks), sireenid (Odysseus
kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. ,,Odüsseia" Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Paralleelselt räägitakse sellest, mis toimub tema kodusaarel Ithakal. Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse,
Solvunud Achilleus keeldub edasistest lahingutest osa võtmast. Ent ema Thetis saab Zeusilt lubaduse, et ahhailased ei saavuta seni võitluses edu, kuni nad on heastanud Achilleusele tehtud ülekohtu. Agamemnon läkitab 9. laulus oma saatkonna Achilleuse juurde, lubades talle Briseise tagasi anda, kui Achilleus nõustub uuesti võitlusse astuma. Kuid Achilleus ei muuda oma meelt. Pööre: Achilleus annab oma sõbrale Patroklosele oma relvad, viimane tõrjub troojalased laevade juurest eemale, siis aga tapab ta Hektor. Achilleuse viha asendub kättemaksuihaga. Pöördub tagasi võitlusse kui kättemaksja oma sõbra surma eest, ükskõikselt võtab vastu Agamemnoni vabandused ja kingitused (Briseis), kipub taplusse. Järgneb äge lahing, sellele omakorda Achilleuse ja Hektori kahevõitlus (Zeus kaalub, kumb võidab, Athena ässitusel võtab Hektor võitluse vastu). Hektor hukkub, Achilleus seob Hektori keha oma
naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja
naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja
Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis. Telki tuli Ache parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ache obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümmer enda kantsi.
kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate
Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ach-e ema oli Thetis. Telki tuli Ach-e parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ach-e obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümmer enda kantsi. Priamos tuleb poja keha küsima, sai selle
Jumalatest oli osa kreeklaste, osa troojalaste poolt. Sõda venis. Eepos algab lauluga "Achilleuse viha". Achilleus röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Achilleus vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Achilleuse ema oli Thetis. Telki tuli Achilleuse parim sõber Patroklos, kes palus endale Achilleuse varustust. Ta sai selle ning pani Achilleuse varustuse omale selga. Troojalased arvasid, et tegu on Achilleusega ning Hector tappis Patroklose, võttis ka varustuse endale. Achilleus süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistatud). Achilleus leppis Agamemnoniga ära ja tormas Hectori vastu võitlema. Achilleuse hobune kukkus aga rääkima, et Achilleus sureb varsti. Achilleus ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. Achilleus seob laiba vankri taha, lohistab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
