Interneti ohud Sissejuhatus Internetiohud kasvavad tänapäeval suure kiirusega. Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks.
Zeusile ei meeldinud Thethise palve. Kuid oma naiseliku kavalusega sai ta siiski Zeusi nõusse ja kreeklasi hakkas saatma ebaõnn. Troojalaste juht Hektor, kuningas Priamose poeg ja Parise vend lõi ahhailaste väed põgenema, jõudis nende laevade juurde. Seda oli Hektoril kerge teha, sest kreeklaste kõige vapram ja haavamatum Achilleus tusatses oma telgis või jalutas niisama mererannal, nuttes taga oma armast Briseisi. Vana kuningas Priamos ja Ilus Helena asuvad linnamüürile ja troojalased avavad väravad ning ründavad ahhailasi. Võitlusse otsustab astuda ka Paris, et otsustada sõja ja Helena saatus kahevõitluses Menelaosega. Algab vihane võitlus. Mõlemad võitlevad täie raevuga, ilusa ja armsa Helena pärast. Paris on noor, tugev ja kiire. Menelaos, aga kogenud võitleja. Siiski õnnestub Parisel Menelaos relvituks teha ja Paris võiks ta tappa. Hetk kõhklust ja Menelaos haarab Parise kiivrist ja kägistab kaelarihmaga. Paris kukub
orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!" ,,Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?" küsib Achilleus süngelt. ,,Jah!" kõlab karm vastus. ,,Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise." Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida, vaevalt suudab hoida kätt mõõgapidemele langemast ning ta lausub, ise üle keha värisedes: ,,Ah seda sa siis kavatsed! Tahad võtta minult selle, kelle sain autasuks! Troojalased pole mulle midagi halba teinud, nad pole mind mitte kuidagi solvanud, aga ikkagi olen ma siin ja võitlen! Ja kelle pärast! Sinu pärast! Sinu pärast, argpüks! Jätsin maha oma maa, tulin siia ja paninelu kaalule ainult sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis sinu venna naise! Sa ütlesid, et Menelaosele osaks saanud solvang oli solvang kogu Kreekale, ja me kuulasime sind, tulime Trooja alla võitlema, ja mina olen võidelnud südimalt kui teised! Kas nii tasud sa mulle nüüd
võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul. Jumalad arutlevad Olümpose mäel, kas jätkata Trooja sõda või see lõpetada. Pandaros jätkab sõda visates noole Menelaose pihta ning rikkus sellega ka rahulepingut. Lahing jätkub. V laul. Käimas on raevukas sõda, Pandaros suri. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laul. Troojalased lubavad Athenale peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingus Diomedese, kuid Athena keeldub. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astynax kasvaks
Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga väepealik oma sõdureid ohjeldab, sest tegelikult pole sõda läbi. Rünnak algab, kuid juhtide seast puudub Achilleus, kes peab oma telgis viha. III laulus - laseb Trooja kuningas Helenal, naisel kelle pärast toimub sõda, näidata kuulsamad kreeklaste väejuhid ette. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusele, et otsustada sõja saatus. Kahevõitluse võidab kreeklane ning troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus - on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et
Agamemnon saadab Achilleuse sõbrad Achilleust sõtta kutsuma, kuid ta keeldub. 10.laul Ahhailaste vanemad peavad öösel sõjanõu. Odysseus ning Diomedes tungivad laagrist välja, tapavad traaklaste kuninga Rhesose ning röövivad tema ilusad hobused. 11.laul Järgmisel päeval saavad Agamemnon, Diomedes, Odysseus, ja palud teised lahingus haavata. Nestor palub, et Patroklos Achilleuse rüüs võitlema läheks. Haavatakse ka Kreeklaste arsti. 12.laul Kreeklastel läheb aina halvemaks, sest Troojalased tungivad kantsi sisse. 13.laul Nüüd käib sõda juba laevade juures. Kui Kreeklaste laevad põlema pannakse, ei saaks nad põgeneda ega toidu ja söögi varusid juurde tuua. 14.laul Zeus lahkub lahinguväljalt. Kreekalastele tuleb appi Poseidon, kelle õhutusel tungivad Kreeklased jälle Troojalastele peale. Aias tabab Hektorit kiviga. 15.laul Zeus tormab tagasi ja aitab Hektori taas jalule. Troojalased suruvad vastase jälle laevade juurde. 16.laul
Ilias Kokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse
· "Ilias" on Iliose e Iloni linna lugu · Loodud VIII saj keskpaiku · Sisaldab üle 15600 värsi · Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi · Achilleus asub taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taha laagrisse · Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja · Järgnevad Hektori matused
Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama,
Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris, olevat Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, ära röövinud, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. 3 . Kuidas lõpeb eepos ,,Ilias"? V:XIII ja XXIV laulus korraldab Achilleus Patroklosele hiilgavad matused.Jõuab öö, kuid kangelane ei uinu.Avaneb uks,telki astub kuningas Priamos, langenud Hektori isa, ja viskub leinas kangelase ette andku ahhaia vägilane tema poja surnukeha ausaks matuseks. Achilleus mõistab vanakeste ja sirutabv paljudele käe. Troojalsed matavad pidulikult oma kangelase
III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul
see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS 'ide korral. Arvuti, kus CIH on BIOSi üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks. Halvemal juhul ootab siis ees kulukas emaplaadi vahetus. Trooja hobused ehk "Troojalased" - parasiitprogramm, mis kahjustab arvuti tark- ja riistvara. Paljundab end arvutisüsteemides, lülitudes teiste programmide koosseisu. Muudab arvuti kaitsetuks rünnete vastu. On veel lisaks Tagaukse Troojalased, mis lubavad teise kompuutri omanikul kehtestada Sinu arvuti üle kontroll ja seda tehakse Interneti kaudu. Kuidast kaitsta arvutiviiruste eest oma arvutit? Üks võimalus on kasutada Teine variant on Windowsiga antiviirustarkvara: kaasaskäiv tulemüür: Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib Arvutil on juba Windowsiga kaasas tulemüür.
See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose. Nüüd on Achilleus vihane ning astub troojalaste ja Hektori vastu. Järgneb Achilleuse leppimine kreeklastega ning Agamemnon kahetseb. Achilleuse hobune saab äkitselt kõnevõime ning ennustab talle surma.
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smith...
ningHektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse
kolme alaossa, millest igaüks sisaldab neli laulu. Trooja Sõda Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris, röövis Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odüsseusega sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. Nii ühelt kui teiselt poolt astusid üles kangelased, pidades kahevõitlust. Nii võitlesid ka Achilleus ja Trooja kangelane Hektor, Parise vend. Viimane neist langes ägedas võitluses. Mitte kaua peale Hektori surma langes ka Achilleus Parise käe läbi. Alles kümnendal aastal said nad linna kavalusega kätte. Kaval Odysseus lasi suure puuhobuse ehitada, mille kõhtu paigutatud 30 osavat sõdurit
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
kopin. Pegasus-oli Kreeka müütides Korintose kangelasele Bellerophontosele kuulunud lendav hobune. 5. 5 loetud müüti. ISE LOED ÄRA NEED, NAHHUJ 6.Homerose eeposed (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") ,,Ilias"- Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse
Ø Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Ø Commercial ware - tasuline tarkvara, mis on seotud litsentsilepinguga. Ø Donationware - tarkvara, mille looja palub vastutasuks programmi kasutamise eest mingit väikest kingitust. OHUD ARVUTILE Ø Spioonitarkvara - hinnanguliselt 80% arvutitest sisaldavad selle kasutajale teadmata spioonitarkvara. Ø Viirused ja troojalased - levivad peamiselt e-posti vahendusel või interneti "tumedatest" nurkades. Ø Spämm - See pole küll niivõrd suur oht arvutile, kuid võidelda sellega ilmselt tuleks. Ø Ja kindlasti kasutaja ise - kõige suurem oht arvutile on alati selle kasutaja. % Diagramm ohtudest arvutile 15% Spioonitarkvara Viirused ja 45% troojalased Spämm
põgenema. Hukkus ka Laios- Oidipuse pärisisa. Teel Teebasse sai Oidipus jagu sfinksis, kes kogu linna hirmu all hoidis. Tänuks selle eest sai ta kuningatrooni ja naiseks Laiose lesk Iokaste- pärisema. Said lapsed. 15 aastat hiljem tabas Teebat katk. HOMEROS ,,ILIAS" Kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Järgmisena suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Hektori matused.
mida Pyrrh viskas muutusid naisteks.Uued inimesed olid targad ja vastupidavad piinades ning kannatustes.Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. 11.Kirjuta eeposest „Ilias“? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briesise.Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast.Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel,ahhailased suruvad troojalased tagasi.Õhtul põletavad langenud,ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi.Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi,Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusesse meelitada.Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose,kes lööb troojalased laevade juurest tagasi,kuid langeb ise Hktori käe läbi.Nüüd asub Achilleus taas võitlusse,tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse.Peetakse Patroklose
peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklese, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse
orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ,,Odüsseias" kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Miks Trooja puhkes? Kes võitlesid? Kaua kestis? Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing kreeklaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Sõda kestis 10 aastat ning troojalased võitsid. Jumalate roll eepostes Jumalad sekkuvad inimeste tegemistesse. ,,Iliase" keskne episood, kangelased Achilleuse raev. Paris, Menelaos, Odysseus, Hektor, Achilleus Ühine ja erinev eepostes Mõlemal on 24 laulu, üks autor, algus on traditsiooniline- kõigepealt pöördutakse muusa poole ja seejärel esitatakse lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil ülev ja
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma
Pahavara Mis see on? Mis on pahavara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara Ussviirus
lahingusse astuks; kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Achilleuse viha ei lahtunud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, Andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik usuksid, et kangelane on jälle võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma. Tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ning jumal Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina- ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe völja andsid. Nüüd käis kõik väga kähku. Achilleus, kes ei suutnud mõelda muust kui kättemaksust Hektorile, saatis Agamemnonile teate, et on valmis ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise talle tagasi. Nüüd tormas Achilleus lahinguväljale ja tappis loendamatuid vaenlasi, kuni jõudis lõpuks Hektorini. Kahe sangari vahel algas kohutav võitlus. Et nad olid vastastena võrdväärsed, pidi otsuse tegema Zeus: Achilleus jäi ellu ja Hektor suri.
,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" ,,ILIAS" (Kreeklaste ühine ,,ODÜSSEIA" (Igal kangelasel saatus) on oma tee) Homerose esimese eepose tegevustik Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil samuti piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam aasta viiekümne päevaga. Ahhailased nii suurejoonelistest sündmustest nagu piiravad linna, troojalased teevad retki ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad edu. Siin peitub ka põhjus, miks endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata
Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamiseks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune,kuhu kreeka sõdalased peituvad ning jäetakse linna väravate ette seisma. Troojalased arvavad,et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse.Öösel ronivad kreeklased välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn hävitati.
Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4. Millised tuntumad eeposed valmisid Trooja sõja ainetel? -Kuulsamad kangelaseeposed olid” Ilias" ja ,”Odüsseia" 5. Keda pidasid kreeklased nende eeposte autoriks? - Kreeklased pidasid ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost Rauno Roosimägi 10E
1. Filmi süzee langeb suurel määral eepose sisuga kokku, v.a lõpp, mis on võetud Vergiliuse ,,Aeneisist" ning jumalate liinid. Jälgi, milline on filmis kreeklaste ja troojalaste suhe jumalatega. Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet. Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest/viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate
Louis Hector Berlioz (1803 1869) Mari Press Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Ko...
Paljud tahtsid hobust linna viia: säärane võimas pühadekink Athenale pidi neile kindlasti õnne tooma. Teised hoiatasid selle eest, eelkõige muidugi õnnetusekuulutaja Kassandra. Poseidoni preester Lakoon lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Juba hakkas troojalaste seast kostma hääli, mis nõudsid jubeda puukuju põletamist. Ent Odysseus oli troojalaste umbusku ette näinud. Ta oli maha jätnud Sinoninimelise spiooni, kelle troojalased kinni võtsid, et teda üle kuulata. Tema riided olid räbaldunud, ja nõnda kõlas päris veenvana tema ütlus, et ta oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need hirmsa Odysseuse nõuandel tahtnud teda ohverdada, et pälvida kojusõidul jumalate soosingut. Puuhobusega olevat kreeklased tahtnud lepitada Athenat, kes oli vihane pallaadioni varastamise pärast Troojast, ja olid teinud selle nii suureks, et ta Trooja linna väravatest läbi ei mahuks
Ilias Trooja sõja põhjus: Zeusi tahe. Gaia kaebus inimeste (edaspidi in.) rohkuse üle ja paljub et Zeus in. hävitaks. Zeuas aga keeldub ja lubab puhkeda Trooja sõjal, et in. ennast ise hävitaksid. Ennustus: Trooja sõda ei võideta ilma Achilleuseta. Teema: Achilleuse viha Agamennoni ja hiljem troojalaste vastu. Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitl...
Ilias Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale
ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". 2.2 Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused.
nõuandel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Hiiglasliku hobuse sisse peitsid end kõige vapramad ja julgemad kreeka sõjamehed. Kreeklastest jäi maha veenev kõnemees Sinon, kes vaikset laagrit uudistama tulnud troojalastele seletas, et teda taheti ohverdada Athenale, ent tal õnnestus öösel põgeneda ja laevade lahkumist oodata. Ta ei unustanud ka teist osa oma legendist, mille kohaselt mõõtmetelt tohutu suur puuhobune oli pühendatud Athenale, kelle viha alla peaks troojalased sattuma, kui nad kuju lõhuksid. Linna müüride vahel aga muutuks hobune troojalastele õnne ja kreeklastele õnnetust toovaks. Puuhobune lükati läbi värava ja veeti künkale. Sõja lõppemisest joovastunud troojalased läksid oma kodudesse. Öösel tulid kreeklased hobusest välja ning avasid oma tagasipöördunud kaaslastele linnaväravad. Süttisid tulekahjud, linn põles, puhkesid tapatalgud. Trooja oli kaotatud. Trooja hobune või danaoslaste kingitus on saadetis,
sõidab Mükeenesse ja seal kohtub Heleniga, kelle ta võtab koju minnes Troojasse salaja kaasa. Mükeene kuningas Agamemnon vihastab ja sõidab koos Kreeka sõjaväega ja oma vennaga Troojat vallutama ja Helenit ära võtma. Tolle aja suurim sõdalane Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Kreeklaste ühel juhil Odysseusel tuleb mõte ehitada puust hobune ja sellese sõdurid ja
jääval väljal, sagedased olid röövretked linnalähedastele saartele ja ümbruskonna linnadesse,. Lahinguvarustusse kuulusid odad,mõõgad,soomusrüü ja kiiver(oli pronksist), lihtsõdurid võitlesid jala ja ülikud sõjavankreil. Trooja vallutamine ahhailased jätsid randa hiiglasuure puust hobuse,püüti kinni üks allesjäänud mees, kes seletas et hobune tehti Athena auks ja selleks nii suur et troojalased teda linna ei jaksaks vedada. Troojalased toimisid vastupidi, preester Laokon küll hoiatas neid kuid teda ei kuulatud, öösel tulid hobusest välja mehed kes avasid linna väravad teistele sõdalastele, trooja riisuti paljaks ning põletati maha, mehed tapeti ja naised viidi orjadeks. Ilias Eepose alguses tuleb Apolloni preester suurte lunaandidega Agamemnoni juurde oma tütart vabaks nõudma. Talle ei anta tütart, suures vihas paneb ta vangistajatele peale needuse. Sünnib palju halba,
MIDA KUJUTAB ENDAST VIIRUS ,,TROOJA HOBUNE" ? Inglise keeles- Trojan Horse on pealtnäha väga huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid tegelikult see nii ei ole. IT mõistes on see pahavara, mis tuleb tavaliselt kaasa mõne teise programmi või rakendusega. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis käivitades võib teha palju pahandust- ehk siis arvuti on Trooja- hobune on programm ja sõjamehed seal sees on viirus. Troojalased reeglina ise ei tule arvutisse, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse kooseisus käivitama. Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja linnale suure puuhobuse, mille sisse olid peidetud Kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linnaväravatest sisse olid vedanud, tulid sõdalased hobuse seest välja ja linn langes. MIS ON VIIRUS?
Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune. Kinni püütud ahhailane ütles, et see on nende austuseks ja nii suur selle tõttu, et troojalased seda linna vedada ei saaks. Kuid nii tehti. Öösel aga tulid puuhobusest välja sõdalased, kes avasid väravad ning lasid ka teised sisse. Trooja rüüstati ja põletati maha. Mehed tapeti ja naised võeti orjadeks. Kuid pärast sõja lõppu polnud ka ahhailased rõõmsad, sest kaotatud oli palju mehi ning vaid vähesed jõudsid koju. Menelaos ja Helena rändasid veel kaua pärast sõda.
teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid
1.Mis põhjustas Trooja sõja? Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise.Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. 2.Millise sündmusega algab ,,Iliase" tegevus? Illiase tegevus algab Ahhailiste kõige võimsama Achilleuse ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tüliga! 3.Täida tabel. Trooja Kreeka Tähtsamad Hektor,Raris Odüsseia,Herakles,Paris, kangelased Helena, Achilleus, Manela...
valmistatud betoonist Diagramm, millel on kujutatud Constantinuse kaare dateerimist erinevate reljeefidega. Joonis 1 Huvitavad faktid ● Constantinuse triumfikaar on Rooma kolmest allesjäänud keiserlikust triumfikaarest suurim ● Kaare ülaosas olevad kaheksa skulptuuri pärinesid Traianuse foorumist ja kujutavad endast Daakia sõdalasi, keda Troojalased sõjas edukalt võitsid. ● Keskkaare kohal olev kiri on pikk ja kordub mõlemal pool kaare. Tähed oleksid algselt inkrusteeritud kullatud pronksiga. Põhjakülg. Oratio. https://images.squarespace-cdn.com/content/v1/565edc5ee4b0a1cc6f5d911d/1517760845242-M3M65RTUCCGJNHKOWCZN/Constantine+Frieze.png? format=1500w pealdise detail.
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu....
Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfä...
ASTEROIDID Vändra Gümnaasium 2011 MIS ON ASTEROIDID? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired ASTEROIDIDE NIMED JA ...
peale Menelaos, Helena abikaasa, kuulutas sõja Trooja vastu, et oma kallimat tagasi võita. Niimoodi algaski trooja sõda! Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei
nende algsest loojast (Brian jne). Arvutiviirusi on väga erinevaid ning neid luuakse juurde iga päev. Seetõttu on väga oluline kaitsta oma arvutit viirusetõrjeprogrammide abil. Kasutatud kirjandus Abel, P., Andašev, A. & Solovjov, S. 2011. Meie arvuti õpik. Tallinn. 223 lk. Hanson, V. 1994. Häkkerid, kes nad õieti on? Arvutimaailm nr 3, lk 59. Kaseorg, M. & Leping, V. 1998. Informaatika I. Viirused, lk 120-122. Kirna, A. 2009. Arvutikaitse ABC. Troojalased, lk 66-67. Laanemäe, A. 2000. Eetika alused. TTÜ. 152 lk. Laanemäe, A. 2003. Insenerieetika. TTÜ. 168 lk. Praust, V. 1997. Infoühiskonna aabits. Aidake! Pahalased tulevad, lk 169-184. Õigekeelsussõnaraamat. 1999. Eesti Keele Instituut, Tallinn, lk 117. Kasutatud Interneti allikad Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Arvuti- ja informatsioonieetika. [http://www.eetika.ee/et/133135]. Viimati kasutatd 14.11.2014
ülemäära hirmsaid teemasid harrastavaks ja maneerlikuks. Niisugust pitserit kannab ka skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga. Kreeklaste juht Odysseus lasi Epeiosel ja Athenal valmistada puust hiigelsuure hobuse, kuhu ta oma parimate võitlejatega sisse ronis, et hävitada Trooja. Ülejäänud kreeklased lahkusid laevadega merele. Troojalased arvasid, et see hobune on kreeklaste kingitus. Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Apollon kartis, et tema plaan hävitada Trooja, nurjub ja saatis merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
