Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"trivimi velliste" - 35 õppematerjali

trivimi velliste - on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige.
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÜRO

Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude okupatsiooni vältel. ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi, Ida-Euroopa, Lääne- Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti suursaadikud ÜRO juures Eesti suursaadikud ÜRO juures New Yorgis 1991-1994 Ernst Jaakson 1994-1998 Trivimi Velliste 1998-2000 Sven Jürgenson 2000-2004 Merle Pajula 2004 Jaak Jõerüüt 2004-2008 Tiina Intelmann Eesti alalised esindajad teiste ÜROga seotud organisatsioonide ja programmide juures: Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu organisatsiooni ettevalmistav komisjon (CTBTO Preparatory Commission) ja ÜRO Viini büroo Katrin Saarsalu...

Ühiskond
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laulev revolutsioon

Kuna Eesti lippu oli keelatud näidata, siis meeleavaldajad otsustasid heisata 3 rahvusvärvi eraldi lippudena üksteise kõrvale. Toimusid öölaulupeod ning Eesti lipud toodi välja. Pärast neid öölaulupidusid ei olnud enam tagasiteed. Revolutsioon oli saanud endale nime ja rahvahulkade toetuse. Muinsuskaitse Selts, mida juhtisid Trivimi Velliste ja Mart Laar, pidasid avalikke arutlusi Eesti kultuuri ja ajaloo üle. Eesti Rahvuslik Iseseisvuspartei, mida juhtis Lagle Parek, oli üpris hulljulge. Gorbatsovi üllatas säärane iseseisvuspuhang. Vabadusjanu vaigistamiseks asendas ta vanameelse Eesti kompartei juhi mõõduka kommunisti Vaino Väljasega. Eestisse asustatud venelased aga olid hakanud närviliseks muutuma. 1940. a al oli venelaste % elanikkonnast tõusnud 8%st 40%le, seda peamiselt Nõukogude venestamispoliitika tõttu...

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti riigi taasiseseisvumise kronoloogia

20.august asutatakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga. 26.-28.august Lauluväljakul toimub ,,Rock-Summer '88". 9.-11.september Uus EKP peasekretär Vaino Väljas toetab esimest korda rahva nõudmisi ja EKP juhtkonda uuendatakse. 11.september RR suurim massiüritus ,,Eestimaa laul 1988", millest võtavad osa 300 000 inimest ja kus Trivimi Velliste ütleb esimest korda avalikult välja nõudmise Eesti iseseisvuse taastamisest. 17.september ERSP saadab ÜROle memorandumi olukorrast Eestis. 1.-2.oktoober Tallinna linnahallis võetakse vastu RR üldprogramm, resolutsioonid, valitakse volikogu ja eestseisus. 4.oktoober Tallinn tervitab olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Tiit Sokku. 8.oktoober Pärnus on rongkäik loosungitega ,,Eestile omariiklus". 17...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Omariikluse taastamine ja taasiseseisvumine

Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid, kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste , Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast ­...

Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Riigikogu - Referaat

- Riigikaitsekomisjon Riigikaitsekomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivaid eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamisel. Komisjoni esimees: Mati Raidma Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen Komisjoni liikmed: Tõnu Juul Jaan Kundla Tarmo Kõuts Kalvi Kõva Lauri Laasi Nelli Privalova Jaak Salumets Trivimi Velliste Komisjoni ametnikud: Aivar Engel Helena Koff Irene Talu 10 - Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on üks Riigikogu alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. Aastal. Alguses oli komisjoni nimeks sotsiaal-, töö- ja tervishoiukomisjon. Alates 1992. Aasta 1. Detsembrist on komisjoni nimeks sotsiaalkomisjon. Komisjoni tööst...

Ühiskonnaõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Riigikogu

70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85. Olga Sõtnik 86. Jüri Tamm 87. Toivo Tootsen 88. Toomas Trapido 89. Mai Treial 90. Margus Tsahkna 91. Ester Tuiksoo 92. Peeter Tulviste 93. Marika Tuus 94. Toomas Tõniste 95. KenMarti Vaher 96. Lauri Vahtre 97. Toomas Varek 98. Trivimi Velliste 99. Vladimir Velman 100. Taavi Veskimägi 101. Harri Õunapuu...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas Eestil oli 1939. aastal alternatiive?

Keeldumise korral oleks NSVL kasutanud Eesti vastu jõudu, Eesti juhtkond otsustas NSVL nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939.a. kirjutati vastastikuse abistamise lepingule Moskvas alla ja juba 18. oktoobril jõudsid Punaarmee sõdurid Eestisse. Peale Eestiga lepingu sõlmimist, tehti samasugune leping ka Läti ja Leeduga. Kuid, kas Eesti Vabariigil tegi õigesti, et NSVL vastu ei hakatud? Trivimi Velliste ütles, et Päts ja Laidoner tegid väga hästi, et nad vastu ei hakanud. Et see oli ainuvõimalik ja ainuõige variant. Seda arvamust temaga jagan ka mina, et lepinguga nõustuda oli õige. Kui Eesti oleks NSVL sõjaliselt vastu hakanud, siis arvan, et meie kaotused oleks olnud väga suured. Kui Eesti oleks Balti riikidega ühiselt NSVL vastu sõdinud, isegi siis oleks me alla jäänud, sest NSVL oli rohkem sõdureid ja sõjatehnikat. Kuid, vaatame asja nüüd teise nurga alt...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Riigikogu

Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95. Toomas Tõniste 96. Ken-Marti Vaher 97. Lauri Vahtre 98. Toomas Varek 99. Trivimi Velliste 100. Vladimir Velman 101. Harri Õunapuu Kasutatud kirjandus Ühiskonnaõpetuse 9. klassi õpik. (Lk. 57-60) http://www.riigikogu.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu#Riigikogu_liige...

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu, sisukas konspekt

7 SRÜ ­ sõltumatute riikide ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. NSVL ­ nõukogude sotsalistlike vabariikide liit. oli aastatel 1922­1991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolsevistlik diktatuur. ENSV ­ eesti nõukogude sotsialistlik vabariik. oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 1940­1991. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. EKP ­ eesti kommunistlik partei oli Eesti NSV ainupartei. Gorbatsov ­ NSVL juht Jeltsin ­ Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas -...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloolised isikud

Lagle Parek- on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 esimees 1988-1992. Oli Eesti Kongressi liige. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Tiit Madisson-on Eesti vabadusvõitleja , kirjanik ja poliitik. Jevgeni Kogan Otto Tief Mart Laar Trivimi Velliste Jevgeni Kogan-endine Interrinde aktivist ja kunagine ENSV ülemnõukogu ning Tallinna linnavolikogu saadik. Otto Tief-oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. Mart Laar-on Eesti poliitik ja ajaloolane. Oli Eesti peaminister. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Trivimi Velliste-on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige. Kuulub erakonda Isamaa ja Res Publica Liit....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Taasiseseisvumine

" 2. LÕPU ALGUS Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuks 1985. aastal oli selge, et vanamoodi edasi minna ei saa. Nõukogude Liit oli pankrotis ning lagunemise äärel ja Gorbatsov alustas uue suunaga, mille märksõnadeks on perestroika ja glasnost ehk algas uuenduste ja avalikustamiste periood. Sellest haarasid kahe käega kinni ärksamad tegelased kõigis ammu vabadust ihkavates liiduriikides. Üks aktivistidest, Trivimi Velliste on tabavalt märkinud: Gorbatsov tegi ühe väga suure ja põhimõttelise vea. Kui anda inimestele, keda on 50 aastat maha surutud, võimalus sõnavabaduseks ja kõige südamelt ära rääkimiseks, väljub see kontrolli alt ja nad mõtlevad ,,AHHA! Meie suur võimalus midagi muuta! Teemegi siis seda, aga teeme seda meie moodi!" ja see ei olnud ilmselgelt see, mida Gorbatsov oli saavutada tahtnud. 1987. aastal hakkasid aktiivsemad tegelased oma uusi võimalusi katsetama ­ kui...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Riigikogu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse se...

Ühiskond
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailma organisatsioonid

In April 2005, a UN peacekeeping seminar Train the Trainers with participants from nearly 30 countries, organised jointly by Estonia and the United Nations, took place in Tallinn. Estonians representatives to the UN The permanent representatives of Estonia to the UN in New York · 1991- 1994 Ernst Jaakson · 1994- 1998 Trivimi Velliste · 1998- 2000 Sven Jürgenson · 2000- 2004 Merle Pajula · 2004 Jaak Jõerüüt · 2004-present Tiina Intelmann The permanent representatives of Estonia to the UN and other international organisations in Geneva · 1998- 1999 Priit Pallum · 2000- 2004 Clyde Kull · 2004-present Tõnis Nirk European Union The European Union (EU) is a political and economic community of twenty-seven...

Maiskonnalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvuse taastamine

Eesti iseseisvuse taastamine 1987-1992 Iseseisvuse taastamise eeldused - 1) Sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus, mis ilmnes juba 1980. aastate alguses. 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul aval...

Eesti keel
74 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti taasiseseisvumine

Vastseliina Gümnaasium EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki. 1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu. 1986 aasta aprillis toimunud Tsernobõli katastroof sisendas i...

Riigikaitse
29 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Kui peaassamblee nõustub arvamustega, siis seda nimetatakse resolutsiooniks või deklaratsiooniks. Liikmesorganisatsioonid võivad kirjutada ka rahvusvahelist seadust.Seda nimetatakse riikide vaheliseks lepinguks või konventsiooniks. Eesti ÜROs Eesti sai ÜRO liikmeks 17.septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜROs oli Ernst Jaakson. Eesti suursaadikud New Yorgis: 199194 Ernst Jaakson 199498 Trivimi Velliste 19982000 Sven Jürgenson 20002004 Merle Pajula 2004 Jaak Jõerüüt 20042010 Tiina Intelmann 2010praeguseni Margus Kolga Eesti praegune liikmelisus Maailma terviseorganisatsiooni Täitevkogus 2009 2012 UNESCO maailmapärandi komitees 20092012 ÜRO arengufondi täitevnõukogus 20112012 UNICEFis 20112013 ÜRO piinamise vastases alamkomitees 20112013 ÜRO naiste õigusi edendavas agentuuris 20102012 Eelseisvad kandidatuurid...

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti taasiseseisvumine: Loominguliste liitude ühispleenum, Interrinne, Gorbatšov jne

oktoober 1987 ­ Võru kalmistul toimus Ain Saare juhtimisel Vabadussõjas langenute mälestusele pühendatud meeleavaldus, välja oli toodud ka sinimustvalge lipp) ja Pärnu (7. november 1987 - Alevi kalmistul vabadussõjalaste kalmude juurde ja täitevkomitee ette kogunesid inimesed) meeleavaldustest kohkunud juhtivad isikud survet EMSi asutamise edasilükkamiseks. Liikumise eestvedaja ja initsiaator Trivimi Velliste valiti esimeheks, aseesimehed olid Jaan Tamm ja Henno Sarv. Oli ka 37-liikmeline volikogu. Volikogu liikmetest valiti 15-liikmeline juhatus. Auesimeheks valiti mainekas kunstiajaloolane Villem Raam. EMS oli demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, tänu millele hakkasid eestlaste rahvuslikud tunded pead tõstma. EMSi eesmärgiks oli: · tagada eesti kultuuri järjepidevus · säilitada rahva ajalooline kokkuhoiutunne...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine

sisu/olemus Hirvepargi miiting 1987 Lagle Parek, Tiit Avalikustati MRP Madisson, Johann sisu rahvale Kõiv, Enn Tarto Oktoobri- Majandus- demonstratsioon autonoomiaidee Muinsuskaitse 1988 Trivimi Velliste liikumine ,,Tartu muinsuskaitse päev" Öölaulupidu 10-14 juuni 1988 Rahvas kogunes Raekoja platsile või lauluväljakule ning lauldi isamaalisi laule Võeti vastu November 1988 Võeti vastu...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo kontrolltöö õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31

Isikud. 1) Mihhail Gorbatsov ­ Nõukogude Liidu viimane riigipea. 2) Boriss Jeltsin ­ Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president. 3) Karl Vaino ­ Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 4) Vaino Väljas ­ endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar ­ Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste ­ Eesti poliitik. Oli aastail 1989­1992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek ­ Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 1988­1992, Eesti Kongressi liige. 8) Edgar Savisaar ­ Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees. 9) Lennart Meri ­ Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001....

Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun