konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri põhimõtteliselt erinevaks nii egiptuse kui ka kreeka arhitektuurist. 6 Rooma templis olid kõrgel alusel, millel oli trepp ainult ühel, kitsamal küljel. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset vaid ainult dekoratiivne osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks. Triumfikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjuseid. Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani
monument Tartus. Huvitavaks fenomeniks akendeta hooned - kirikud, muuseumid, etc. Eeskujuks antiiksed templid, millel polnud aknaid. Matkimine oli kulukas ja ebapraktiline, kuid seda harrastati siiski märkimisväärselt palju. Nt Saint Madeleine'i kirik Pariisis, mis on katoliiklik kirik, kuigi meenutab Kreeka templeid. Prantsusmaa esimene klassitsistlik ehitis Trianon Versailles pargis, arhitektis Gabriel. Veel tuntumad klassitsistlikud ehitised Prantsusmaal: Pariisi Panthéon ja Tähe triumfikaar. Panthéonist pidi saama peakirik (esialgu peapiiskopi residents), autoriks J. G. Soufflot. Ehitas peale kõrge kupli, mis meenutab Bramante Tempiettot. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses võeti kirikult ära ja muudeti matusepaigaks. Tähe triumfikaare autoriks J. F. Chalgrin.Püstitati Napoleoni auks, vahepeal ehitustööd katkesid, avati 1836. Kõrgus 50 m, laius peaaegu 50, kaunistatud rikkalikult refjeefidega, neist tuntuim Rude' ,,Marseljees."
natsionaalsotsialismi algusajal. 1941 - romaan "Armasta oma ligimest" pagulusest. 1945 - romaan "Triumfikaar". Sisuks pagulus, koonduslaagriteema. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on Saksamaalt natside eest põgenenud arst, kes leiab mehe, kes ta koonduslaagrisse saatis, ja tapab ta. Seejärel otsustab ta end üles anda. Champs Elysee alguses asuv triumfikaar on Pariisi üks sümboleid. 1952 - romaan "Elusäde" käsitleb koonduslaagriteemat. 1954 - romaan "Aeg antud elada, aeg antud surra" räägib II maailmasõjast, sõjakuritegudest. 1956 - romaani "Must obelisk" tegevus toimub kahe maailmasõja vahel Osnabrückis. 1961 - romaan "Taeval pole soosikuid" käsitleb kadunud sugupõlve teemat. 1962 - romaan "Lissaboni öö" räägib jälle pagulastest. Remarque kohta on öeldud, et ta on kogu elu kirjutanud üht ja sedasama raamatut
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Saksamaal kandis kerge ja graatsiline varaklassitsism zopf stiili nime. Ajastu ehitusmälestisi: J. G. Soufflot, Panteon Pariisis (1755–92), J. A. Gabriel, Concorde’i väljak Pariisis (1757) J. A. Gabriel, Väike Trianon Versailles’is (1762) R. Adam, Adelphi maja Londonis (1768–1772) C. Langhans, Brandenburgi väravad Berliinis (18. saj lõpp), J. F. Chalgrin, Triumfikaar Pariisis (1806), B. Vignon, Madeleine’I kirik Pariisis (1806–1842) K. F. Schinkel, Vana muuseum Berliinis (1822–28) K. F. Schinkel, Teatrihoone Berliinis (1818–1819) L. von Klenze, Glüptoteek Münchenis (1840. aastad) W. Wilkins, Londoni Rahvusgalerii (1832) W. Thornton, (projekt) Kapitooliumihoone Washingtonis (alust. 1793, lõpet. 1903). A Rinaldi, Marmorpalee Peterburis C
Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla termid (saunad), millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres, sisaldas palju ruume, mis kõik olid kaetud vägevate silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ehitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale – Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon – asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina niššides asuvad jumaluste kujud
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
maailmasõjas ja on olnud koonduslaagris, Gestapo käes, põgenenud Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab, et peab tagasi minema, ükskõiksus, see letargia kaob. Sõidab tagasi Saksamaale, kuigi teab, et pannakse uuesti kinni. Leiab haigla üles, 4. Korrusel naine suremas, lubab olla seal seni, kuni sureb. Hüppab alla, tõmmates valvuri endaga kaasa, sest valvur ootas juba ukse taga. 1946 ilmub ,,Arc de Triumpfe" triumfikaar, ja see osutub ta teiseks menukaks romaaniks. Kirjanikud ise hindavad ennast teistmoodi, ise arvas, et tema parimad raamatud on ,,Läänerindel muutuseta" ja ,,Taeva soosikud?". See triumfikaar teistest peajagu kõrgemal. Tegevus toimub Pariisis, seal on saksamaalt põgenenud kirjurg, kelle nimi on Ravic, tegelik nimini on Fresenberg. Nii nagu ikka, siis enamasti kõikides R teostes on väga sarmantne inimene. Mees, kes on Saksamaal ja Euroopas väga tunnustatud ja tuntud kirurg
Tõde võib olla küll üks, kuid ta on nii suur, et paistab iga vaataja poolt isesugusena... Tõe lähedal olija on eriti lähedal valele. Tõde ei öelda näkku. Isegi enesele mitte. Miski pole täiuslik kõige jõhkramalgi valel on oma tõeterad sees! 29 Igavene tõde on see, mis on juba minevikku läinud 12. Triumfikaar Tegevus toimub 20 saj. Prantsusmaal Pariisis. Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub suurlinnas Pariisis, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on
Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas, mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. · 2
saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Nad jutustavad kangelastegudest, mille auks triumfikaar on ehitatud. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisi kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Kõige paremini on säitinud Marcus Aureliuse ratsamonument. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasutused. Roomlased said kuulsaks oma lõbujanu poolest. Rooma valitsejad mõistsid, et vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks tuleb ehitada
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
Saksamaalt Prantsusmaale. Ta annab teada, et Saksamaal on lootusetult haige tema naine. Otsustab, et peab tagasi minema, ükskõiksus, see letargia kaob. Sõidab tagasi Saksamaale, kuigi teab, et pannakse uuesti kinni. Leiab haigla üles, 4. Korrusel naine suremas, lubab olla seal seni, kuni sureb. Hüppab alla, tõmmates valvuri endaga kaasa, sest valvur ootas juba ukse taga. 1946 ilmub ,,Arc de Triumpfe" triumfikaar, ja see osutub ta teiseks menukaks romaaniks. Kirjanikud ise hindavad ennast teistmoodi, ise arvas, et tema parimad raamatud on ,,Läänerindel muutuseta" ja ,,Taeva soosikud?". See triumfikaar teistest peajagu kõrgemal. Tegevus toimub Pariisis, seal on saksamaalt põgenenud kirjurg, kelle nimi on Ravic, tegelik nimini on Fresenberg. Nii nagu ikka, siis enamasti kõikides R teostes on väga sarmantne inimene. Mees, kes on Saksamaal ja Euroopas väga tunnustatud ja tuntud kirurg
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
triumfisammas ( nn. Trajanuse sammas ) - 38. meetri kõrgune marmorsilinder, mille tipus oli Trajaanuse figuur ( alates 16. saj. Peetruse kuju ). Sammast kaunistab spiraalne reljeeflint ( kogupikkus 200 m ), millel on kujutatud Daakia sõdade sündmusi. Triumfiehitised olid rooma elustiili juurde kuuluvad iseenesestmõistetavad rajatised. Juba vabariigi ajal ehitati triumfikaari, keisririigi ajal kerkis neid aga igal pool. 81. aastal ehitati Forum Romanumi lähedusse Tituse triumfikaar, mis tähistas 79. aasta Tituse poolt mahasurutud juudalaste ülestõusu. Võidukaare kõrgus on 15,4 m, seda kroonis võitjakvadriiga ( peaaegu kohustuslik element kõikide triumfiväravate juures ). Ühe avausega võiduvärava kaks võimsat pülooni on ühendatud võlvkaarega, selle kohal olevat antablementi kaunistab kiri, et kaar on Senati poolt pühendatud jumalikule Titusele. Püloonide nurki liigendavad
Napoleon III üritab nüüd Haussmann'i abiga korda luua. Läbi tihedalt asustatud ja keskaegse tänavavõrguga Pariisi kesklinna rajatakse laiad ja noolsirged bulvarid (ringtee, rajatud end. kindlustusvallidele) ja avenüüd, see tähendas muidugi vanade kitsaste tänavate ja selleäärsete majade likvideerimist. Uued sihid koonduvad enamasti monumentaalsetel väljakutel, nt Place Etoile: 12 tähekujuliselt hargneva tänavaga väljak, mille keskel seisab Napoleoni triumfikaar. Selline tähekujuline teede ristumine oli barokse pargi üks kujundusvõtteid juba Le Nôtre'i ajal. Sirged ja laiad tänavad võimaldasid vaateid Pariisi ajaloolistele ehitustele ja ühtlasi kasutada kahureid tänavarahutuste vaigistamiseks. Sealjuures oli oluline ka tänavate kvaliteet - puude read teede ääres, rentslites jooksev vesi, tulbad, kõnniteed, pingid, lambid, prügikastid.Tööliskvartalid kesklinnas tehti maatasa ja nende elanikud asustati äärelinna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
