Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"triumfikaar" - 269 õppematerjali

triumfikaar ehk võidukaar (keiser Constantinuse triumfikaar Roomas – 4 saj algus – kaunistatud kreeka sammastega) 5. Mausoleumid 6. Termid ehk saunad (Caracalla) 7. Tempel (Pantheon – kõigi jumalate tempel) 8. Elumajad/paleed/mitmekorruselised elumajad
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

6 Rooma templis olid kõrgel alusel, millel oli trepp ainult ühel, kitsamal küljel. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset vaid ainult dekoratiivne osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar . See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks. Triumfikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjuseid. Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani...

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kunstiajalugu 10 kl

Sellel oli 80 sissepääsu. Mahutas üle 50000 vaataja. Väljaspoolt oli näha kolme korrust kaari. Poolsambaid kasutati välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis sambad. Neljandal korrusel olid pilastrid ­ poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid. Triumfikaar ­ see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Seina friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga, see poolkorrus oli atika. Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust....

Kunstiajalugu
235 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma. Bütsants

seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana ­pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne...

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma X klass

latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Barokk, rokokoo, realism

Tänu arhitekt Hausmannile lammutatakse Pariisi vanalinn. · Uutele hoonetele kehtestati karmid nõuded, majadele hakati panema arhitektide nimesid. · Tähtsad ehitised: Napoleon laseb ehitada kiriku la Madeleine, sambaid 52 tk, peripteemi põhiplaaniga. · Templi ees oleks nagu teine ehitis, laes valgus avad. Portikus ehk eeskoda · Lisaks Tähe Triumfikaar ­ 50 m kõrge, kaare all põleb igavene tuli, mis on pühendatud hukkunutele. Asub 13 tee ristkohal. · Teine tirumfikaar on Carousel, mille peal on rohelised hobused. Kolmeväravaga ja vaatega Louvre õuele. · Kolmas triumfikaar on büroohoone, arhitekt oli noor taanlane. · Napoleoni sammas ­ 40 m kõrge. Selle ees on Vendome väljak · Tekkisid kunstiakadeemiad, kus õpetati joonistamist ja maalimist Skulptuur · Kopeerib antiik skulptuuri. · Tähtsamad on Canova, Bertel Thowaldsen...

Kunstiajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
40
pptx

Vara -ja kõrgklassitsism

Kolmas tase Neljas tase Viies tase Madeleine'i kirik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tähe triumfikaar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Septimus Severus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase...

Kunstiajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teadus ja kultuur 19. saj

Leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ­ajaloost. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest. Arhitektuuris toetus sageli dooria, joonia või korintose stiilis sammastele kolmnurkne viil. Põhiplaanid lihtsad, siledad ja väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad range mõnikord kõledagi ilme. Näiteks on Pariisis asuv Pantheon, Madeleine'i kirik, tähe triumfikaar , tartu ülikooli peahoone. Sisekujunduses tüüpilised kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ja kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisem ajajärk on ampiirstiil. Klassitsistlik maalikunst ­ lihtne ja selge kujutamislaad, ülevad ja õpetlikud teemad, inimesed maalidel meenutavad pigem skulptuure. Värvid tuhmid ja varjunditeta. Jacques Louis David, Jean Auguste Dominique Ingres....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus. Ja kümme aastat (313) hiljem kuulutas keiser Constantius ristiusu lubatuks ja lasi ennast enne oma surma risti lüüa. Kunst oli kristlastele alguses lubamatu. Aga see ei omandanud suurt täh...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Romaani stiil

1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................................................ 6 Saksamaa...

Kunstiajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma kunst

triumfikaared - *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka *seina liigendasid sambad või poolsambad *friisi ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga-atika *reljeefid ja tekstid seintel selgitasid püstitamise põhjust * nt keiser Constantinuse triumfikaar 6. foorum- *väljak, mis ümbritseti esinduslike hoonetega *fassaade ilmestasid sambad *hooned foorumi ümber olid sümmeetrilised *paraadlik eripära *monumendid, sambad, triumfikaared Tarajanuse foorum-*pääses ühest suurest kaaravaga väravast*väljakut ümbritsesid fassaadid, mida kujundasid sammaste read*väljaku keskel Tarajanuse...

Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Rooma kunst

Iga valitseja pidas ma auasjaks lasta ehitada toredaid sammaskäikudega väljakuid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle, et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari . Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis ­ monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. 9 Tituse triumfikaar Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva...

Kunstiajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

1941 - romaan "Armasta oma ligimest" ­ pagulusest. 1945 - romaan "Triumfikaar". Sisuks pagulus, koonduslaagriteema. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on Saksamaalt natside eest põgenenud arst, kes leiab mehe, kes ta koonduslaagrisse saatis, ja tapab ta. Seejärel otsustab ta end üles anda. Champs Elysee alguses asuv triumfikaar on Pariisi üks sümboleid. 1952 - romaan "Elusäde" käsitleb koonduslaagriteemat. 1954 - romaan "Aeg antud elada, aeg antud surra" räägib II maailmasõjast, sõjakuritegudest. 1956 - romaani "Must obelisk" tegevus toimub kahe maailmasõja vahel Osnabrückis. 1961 - romaan "Taeval pole soosikuid" käsitleb kadunud sugupõlve teemat. 1962 - romaan "Lissaboni öö" räägib jälle pagulastest. Remarque kohta on öeldud, et ta on kogu elu kirjutanud üht ja sedasama raamatut...

Kirjandus
224 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vana-Rooma kunst

Sellele liitus kahe siseruumis asuva sammastereaga viielööviline Basilica Ulpia, millele järgnesid raamtukoguhooned. Õue keskel seisis Traianuse sammas. (38 meetrit kõrge marmorblokkidest, katteks spiraalne reljeefidest 200 meetri pikkune riba, millel kujutatud Traianuse sõjakäiku Daakiasse. Kõige selle keskel kõrgel alusehitisel seisis Traianuse tempel, mille sissekäigu juurde viis hiigelsuur trepp. Tituse triumfikaar : See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati...

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Roomlastel õnnestus hästi ka suurte väljakute kujundamine. Neid nimetati foorumiteks. Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud...

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Forum Romanum. Keiser Tituse Keiser Hadrianuse Makett triumfikaar mausoleum Foorumid Monumendid Mausoleumid Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele...

Kunstiajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Konspekt ptk 15-18

6. Perugias. u. 400. e.m.a. saj. keskpaik e.m.a. Kimääri pronkskuju Kapitooliumi emahunt. Arezzost. u. 5.-4. saj. u. 500-480 e.m.a. e.m.a. Veji Apollo. u. 510 e.m.a. Rooma arhitektuur Ristroidvõlvide skeem Durhami katedraali näitel. Silindervõlv ja ristvõlv Constantinuse triumfikaar Pantheon Ara Pacis Marcus Aurelius Trajanuse sammas ja foorum Augustuse foorum Rooma skulptuur ja maalikunst Caracallade büst ja pea. Tiberius Augustus...

Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rooma ja etruski mõisted

k. ater ­ suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula ­ väike pühamu aditus ­ sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus ­ peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt ­ veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae ­ Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater ­ Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium ­ rõivistu antiikaja termides apsiid ­ ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul,...

Kunstiajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Brunelleschi arhitekt Medici pere - tellinud palju ehitisi Raisanud raha kunsti peale Palju noormehi saavad skulptori hariduse Alberti Tuntum ehitis asub Mantovas - Sant' Andrea kirik Selle juures on omapärane see, et selle eeskoda on triumfikaart meenutav ja selle kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar 16.SAJANDI KÕRGRENESSANSS 16.sajandi kõrgrenessanssi keskuseks on Rooma, millest kujuneb suurlinn Rooma kannatab Itaalia sõdades vähem kui teised linnad Roomas elab 16.sajandi keskpaigas umbes 100 000 elanikku Kõige silmapaistvam paavst renessansiajastul on Julius II Tema asutab ka uue paavstide residentsi Püha Peetri kirik (tsentraalehitise plaan lk.60) Ehitatakse 17.sajandil basiilikaks ja enamus kirikust on barokkstiilis (nt....

Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kunstiajalgu

*kirikuhoone sissekäik läänepool. *lööv-pikkihoone transept-põikihoone Constantinus Suure triumfikaar . apsiid-poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Jooksjad. Mustafiguuriline amfora valgmik-akendeosa kampaniil-kui kellatorn asub eraldi. Aatrium-aatrium...

Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ­ ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus ­ Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst ­ kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned ­ jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' ­ säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga ­ jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür ­ 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km. 7. Rooma skulptuur Vabafiguurid, portree skulptuurid. Kujutati iseennast mitte jumalaid. Roomast kujunes välja...

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun