Pideva ookeanipõhja laienemise protsessil tekivad kummalegi poole riftiorgu vahelduvad ookeanipõhja kivimite normaal- ja pöördpolaarsusega magnetanomaaliate ribad e. vööndilised magnetanomaaliad. Igale vööndile antakse tema kivimite vanuse määramise järel kindel number, mille alusel korreleeritakse ookeanipõhja eri piirkondade vanuselist vahekorda. 35. Litosfääri laamad (suuremate laamade arv) ja nende triiv. Triivi mehhanism konvektsioonvoolud. Laamade piirid ja nende tüübid. Suured 7: Aafrika, Antarktika, Euraasia, Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Vaikse ookeani laam. Lisaks vertikaalsetele kõikuvatele liikumistele teevad laamad miljonite aastate vältel läbi ka ulatuslikke külgsuunalisi triive kiirusega mõni cm kuni 20 cm aastas. Laamtektoonika järgi, erinevalt Wegeneri hüpoteesist, triivivad mitte lihtsalt mandrilise koore plokid ookeanilisel koorel vaid
7. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 8. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid: mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 9. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale. 10. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
igaljuhul päriliku struktuuri muutused evolutsioonis. Populatsiooni geneetiline ehk pärilik struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. MIKRO JA MARKOEVOLUTSIOON Makroevolutsioon on suur evolutsioon, mis viib liigist kõrgemate taksonite(süsteemi kategooriate) tekkele ja arenegule. See seisneb erinevate organismi tüüpide tekkes ja edasises evolutsioonis. Põhjuseid on kolm: mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Eristatakse kolme suunda: väljasuremine, täiustumine, organismide mitmekesistumine. Viimane on nendest peamine suund/protsess. Vanem liikidest hakkavad hargnema uued. Need muutuvad ühe erinevamateks liikideks ning millist nähtust kokku nimetatakse diveergentsiks. Makro evolutsioonil on biosüstemaatikas viis riiki, milles on omad hõimkonnad, klassid, seltsid, sugukonnad, perekonnad. Evolutsiooniline täiustumine, mis on üks suundadest, ei ole nii arvukas kui
2900 km sügavuselt - Mis on aulakogeen? Joonelise rifti hääbunud haru - Mida märgib kontinentaalne riftistumine? Uue ookeani teket - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? Ühe mandritevahelise ookeanilise basseini arengustsenaarium selle avanemisest kuni sulgumiseni - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? o Tekib graniitne mandrikoor o Paneedi pinna-vahevöö vahel tsirkuleerib basaltne ookeanikoor o Mandrite triiv, vulkaaniline tegevus - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? mandrite ääred kattuvad justkui puzletükid Eksogeenne geoloogia: Setted Settekivimite moodustumine ehk litogenees Sedimentogeneesi staadium settekivimite lähteproduktide teke (murenemine), erosioon, edasikanne ja ladestumine settebasseinides Diageneesi staadium füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena
Sedimentary rocks are formed by sedimentation of material at the Earth's surface and within bodies of water. , . , , . Moondekivimid Moondekivimid e. metamorfsed kivimid tekivad sügaval maakoores sette- või tardkivimitest muutunud füüsikalis-keemiliste tingimuste toimel. Metamorphic rocks have been changed, usually by heat and pressure, from their original condition into rock with new minerals and/or structures. , Kontinentide triiv 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkisid Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. Laamtektoonika Maa litosfäär liigendub eri suurusega plaadikujulisteks plokkideks e
(ainult need evolutsiooni materjaliks), võib lisanduda uusi alleele. * kombinatiivne muutlikus olulise tähtsusega; suurim osa geneetilisest muutlikkusest; ristsiire; alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel, tekivad erisugused genotüübid * geenisiire erinevate samaliigiliste populatsioonide ristumine, nn geneetilise materjali liikumise tulemus; võivad lisanduda uued alleelid või geenid * geneetiline triiv juhusliku alleeli sageduse muutus; paljunemises ei osale kõik isendid; arvukuse järsk langus, puudub kindel suund, suurem mõju väikestes populatsioonides. Looduslik valik Looduslik valik on organismide eelispaljunemine. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikusese ellujäämises ja ebavõrdses paljunemisese, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Individuaalsetest geneetilistest
TwinFluid). Kuna need lahendused on tehniliselt keerukamad, on nad ka kallimad. Suurem investeering soetamisel peaks aga hiljem end õigustama seeläbi, et on võimalik pritsida: 1 · väiksema veekuluga, mis suurendab tootlikkust ja seeläbi õigeaegse pritsimise võimalusi; 1 · tuule suurema kiiruse korral, mistõttu on pritsimiseks sobivat aega rohkem; 2 · pestitsiidi väiksema kulunormiga, sest triiv on väiksem - see hoiab kokku raha. Saksamaa põldurite kogemused näitavad, et pritsifirmade reklaamitav 50 %- line vee kokkuhoid on siiski raskelt saavutatav ja pestitsiidi kokku-hoid jääb 15 % piiresse. Õhkkardinaga pritsi kasutamine õigustab end rohkem siis, kui tai-mestik on vähemalt 30...50 cm kõrge, madalama taimestiku pritsimisel triiv ei vähene ja kuiva mulla puhul tekib selle minemapuhumise oht. Kõrgema taimestiku ja eriti kartuli
nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib neoonlamp uuesti ja skaalalt loetakse mõõdetud sügavus. Kuna kajaloodi saate- ja vastuvõtu seadmed on paigutatud laeva põhja alla, mõõdab ta sügavust laeva ja merepõhja vahel. Merepinna ja põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline. Triiv - laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva tõelise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust pardast, siis on pluss märgiga, kui aga paremast pardast, siis miinus märgiga
nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib neoonlamp uuesti ja skaalalt loetakse mõõdetud sügavus. Kuna kajaloodi saate- ja vastuvõtu seadmed on paigutatud laeva põhja alla, mõõdab ta sügavust laeva ja merepõhja vahel. Merepinna ja põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline. Triiv - laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva tõelise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust pardast, siis on pluss märgiga, kui aga paremast pardast, siis miinus märgiga
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
· Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta Taimedel vähemalt 110 milj. a.t. Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t. · Seletused Neutraalsed mudelid Bioloogilised interaktsioonid - Keskkonnafaktorid primaarne produktsioon ( pole külma talve) Biogeograafilised protsessid Liigitekke mehhanismid · Mutatsioonid, alleelide varieeruvus · Geneetiline triiv : juhuslik muutus alleelide sagedustes · Looduslik valik : teatud geenidega isendite suurem tõenäosus järglasi anda · Geenivoog : geenide sisseränne teistest populatsioonidest · Asutaja efekt : väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile Allopatriline liigiteke · Geograafiliselt isoleeritud populatsioonid · Kaks varianti Vikareerumine algpop. Laguneb kaheks, mingi takistuse tõttu ( merepinna tõus) Asustamine Parapatriline liigiteke
KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius. MUST AUK - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? Mandrite triiv maavärinad vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil) 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. PÄIKESESÜSTEEM
kasvas. MLB 6001 Üldbioloogia 29 Hulkraksete organismide evolutsioon Tekkisid kambriumi ajastul maismaale umbes 700 miljonit aastat tagasi. Loomariigi hulkraksete arengu plahvatuslik kasv- Kambriumi (umbes 100kond miljonit aastat tagasi kõik hõimkonnad olemas) ajaks olid kõik hõimkonnad äkitselt olemas. Evolutsiooni mõjutavad asjaolud · Kliima muutus lokaalselt mandrite triiv (mõjutasid kindla koha kliimat). Kliima muutused mõjutavad teatud määral, kuid nr 1 on mandrite triiv. · Kliimamuutused vähetähtsad, sest Maa temperatuur on küllalt stabiilne. · Ookeanide tase seotud kuidas mandrid paiknevad. · Mäestikud, mäestike teke seotud mandrite triiviga. Umbes 600 miljonit aastat tagasi algas Kambriumi ajastu Põhja- Eesti sinisavi ajastu.
ASK 40. Takisti (madala-, ja kõrgeoomilise) ekvivalentskeemid kõrgsagedusahelas. Ekvivalentskeemil asendatakse takisti jaotatud mahtuvus (hajumahtuvus) ekvivalentse kondekaga ning jaotatud induktiivsus (hajuinduktiivsus) induktiivpooliga. Nii võib takisti sageduslike omadusi hõlpsasti määrata analüüsides lihtsaid skeeme. 41. Takistite omamürade liigid ja millest nad sõltuvad? Mürasid võib liigitada kolme gruppi: segavad signaalid(häired), triiv ja elementide omamürad(soojusmüra ja voolumüra). Elektronide hulga statistilised fluktuatsioonid kutsuvad esile müra, tekivad pinge ja voolu juhuslikud komponendid. Elektronide hulga statistilisi muutusi põhjustab elektronide pidev kaootiline liikumine(soojusliikumine). Voolumürad tulenevad masstakistite voolujuhtiva materjali teralisest ehitusest. Voolu kulgedes läbi sellise materjali kuumenevad osakesed erinevalt, osakestevahelised kontaktpinnad muutuvad,
aegsest atmosfäärist. 2) ookeani põhjasetetest süvaookeani karbonaatsete setete hapniku ja süsiniku isotoopkoostis peegeldab miljonite aastate jooksul toimunud kliimamuutusi. Saadud andmed näitavad, et jääkilbid on kasvanud ja kahanenud ning geoloogilisel ajaskaalal on see toimunud sageli ning regulaarsete tsüklitena. Võimalikud põhjused Kõige pikema perioodiga (200-500 milj. a.) muutused on tingitud Päikesesüsteemi liikumisest läbi Galaktika. Mandrite triiv, mägede teke, maapinna ja ookeanide konfiguratsioonide muutused toimuvad ajaskaalas miljon kuni sada miljonit aastat. Maa orbiidi ja telje muutlikkus. Päikese aktiivsuse kõikumine. Ookeani tsirkulatsiooni muutused. Vulkaaniline aktiivsus. Atmosfääri koostis. Kliima mõjutajad Maa kliimasüsteemi "katel" on Päike. Pilved muudavad atmosfääri saabuvale kiirgusele vähem või rohkem läbipaistvaks ning reguleerivad nii energia laekumist. Ka saab
hetkel kehtiv Maa magnetiline polaarsus. Pideva ookeanipõhja laienemise protsessil tekivad kummalegi poole riftiorgu vahelduvad ookeanipõhja kivimite normaal- ja pöördpolaarsusega magnetanomaaliate ribad e. vööndilised magnetanomaaliad. Igale vööndile antakse tema kivimite vanuse määramise järel kindel number, mille alusel korreleeritakse ookeanipõhja eri piirkondade vanuselist vahekorda. 28. Litosfääri laamad (suuremate laamade arv) ja nende triiv. Triivi mehhanism konvektsioonvoolud. Laamade piirid ja nende tüübid. Suured 7: Aafrika, Antarktika, Euraasia, Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Vaikse ookeani laam. Lisaks vertikaalsetele kõikuvatele liikumistele teevad laamad miljonite aastate vältel läbi ka ulatuslikke külgsuunalisi triive kiirusega mõni cm kuni 20 cm aastas. Laamtektoonika järgi, erinevalt Wegeneri hüpoteesist, triivivad mitte lihtsalt
5 miljoni aasta järel, muutus ise toimub aga reeglina paarikümne tuhande aasta kestel. Selle põhjused, nagu Maa magnetvälja enesegi korral on ebaselged. Kui Maa magnetism on aga tingitud Maa tuuma välisvöö metallilise ainese liikumisest, siis võib Maa magnetvälja inversioon olla tingitud selle vooluse suuna muutustest või ajutiselt tekkivate ning siis kaduvate ringvooluste tekkimisest. 30. Litosfääri laamad (suuremate laamade arv) ja nende triiv. Triivi mehhanism konvektsioonvoolud. Laamade piirid ja nende tüübid Maapõue sügavuse suurenedes mineraalide tihenemisega kaasnevad eksotermilised protsessid koos elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja välistuumast tõusva süvasoojusvooga tekitavad vahevöös kivimmassi viskoosset voolamist ja ülessulamise koldeid, mis hakkavad üles, maapinna suunas liikuma, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus.
Genotüüpide sagedused täiskasvanuil Nii mõnigi kord see mudel lihtsustub - näiteks siis, kui me eeldame panmixis tüüpi paardumist: s.o ei eelda populatsioonisisest erinevust seal. Hardy-Weinbergi tasakaal HWT on populatsioonigeneetika vanimaid mõisteid (1908) ja omab siiani laia kasutusala. HWT on genotüüpide sageduste tasakaal, mis saabub olukorras, kus paardumine on juhuslik ja kus protsessi ei mõjusta ei looduslik valik ega juhuslik geneetiline triiv. Juba sellest määratlusest on näha, et HWT on ideaalmudel. Kuid selle mudeli tugevaks küljeks on tema paikapidavuse kontrollitavus. 67.Homöostaas ja geneetiline triiv Homöostaas bioloogiliste süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes amased kehatemperatuuri ja vere pH h. Ökosüsteemides avaldub pinnaühiku klorofüllihulga h.,
15. Millised määramatuse allikad esinevad keemilisel analüüsil? Millised neist on enamasti rohkem ja millised vähem olulised? Proovi võtmine (mitteesinduslikkus), proovi eeltöötlus (proovi ebahomogeensus, analüüdi proovist eraldamise ebatäielikkus, analüüdi adsorptsioon või lagunemine või lendumine, ebatäielik reaktsioon, saastumine), lahuste valmistamine, kaalumine, kalibreerimine, mõõtmine (segajad, korduvus, triiv, mäluefektid). LABORITÖÖ PRAKTILISED ASPEKTID 16. Ainete puhtus. Miks on ainete puhtus raskesti määratletav? Tooge näiteid erinevate kasutusvaldkondade jaoks olulistest ja ebaolulistest lisanditest. Lisandid on ainetes nt seepärast, et sünteesi lähteained ei ole puhtad, sünteesil tekivad kõrvalproduktid, aine puhastusprotsessist tulenevad lisandid, lisandid tekivad nt aine seisnemisel lagunemisel, saastumine õhu ja veeauruga, reaktsioon õhu komponentidega, pakendist imbub lisandeid
mingi muu. Praktiliseks on suurimaks triivi põhjusteks temperatuuri ja toitepingete muutused. Vaadeldavas lülituses toovad need muutused kaasa kollektor voolu muutusi. Kui meil ühel nimetataud põhjusel suureneb esimese astme kollektor vool siis peaks suurenema ka väljundpinge (MI toime). Kuid kui samal ajal tekib samasugune voolu muutus ka teises transisoris siis püüab see hoopiski väljundpinget vähendada need toimed kompenseerivad teineteist ja praktiliselt triiv kaob. Opvõimendeid iseloomustatakse terve rea parameetridega: 1. Toitepinge see on kahepolaarne toitepinge mille korral on tagatud tehnilistes andmetes antud parameetrid. Eritüüpi opvõimendidel on toitepinge vahemikus 3 - 200V. Reeglina töötavad opvõimendid ka madalama toitepingega kuid see toob kaasa parameetrite muutusi. 2. Tarbitav vool see on toiteallikatest tarbidav vool normaalses
teoreetiliselt võimalikuks – tekiks vastuolu LV hinnaga. Pidas polümorfismi suhteliselt stabiilseks. Negatiivsel valikul suur roll. Arvasid, et lõviosa on kahjulikel mutatsioonidel, juhusel nägid väikest rolli. Neutraalne evolutsiooniteooria – suur hulk evolutsioonis tekkinud molekulaarseid muutusi on neutraalsed ja fikseerunud tänu juhusele (geenitriivile). Ehk neutraalse teooria järgi peamiseks molekulaarse evoutsiooni teguriks on mutatsioonid ja triiv. Negatiivsel valikul nägid samuti suurt rolli, kuid nende arvates oli suur osa neutraalsusel. Neutralistide arvamusel on juhusel märksa suurem roll kui kasulikel mutatsioonidel. Peaaegu neutraalne evolutsiooniteooria on neutraalse teooria modifikatsioon, kus on sisse toodud kergelt kasulikud ja kergelt kahjulikud mutatsioonid. Puhtalt neutraalses evolutsioonis ei olenud populatsiooni suurusel tähtsust, aga siin on. Väikeses populatsioonis,
Madalikule sattumise oht on eriti suur kanali avatud osast suletud ossa üleminekul. Kui külghoovusest tekitatud kõrvalenihe kompenseeritakse lihtsalt rooli vastu-hoidmisega, siis tugeva tuule korral võib selline roolikalle osutuda mitte ainult kasutuks vaid ka madalikule viivale triivile kaasa aitavaks. Kui laev kipub luhvama (läheb iseenesest tuulde), on eriti kerge tulema viga laeva üleminekul kanali kinnisest osast avatud ossa. Sel juhul kasvab tuule rõhk avatud ossa väljumisel, triiv suureneb ja laevajuhil võib tekkida kiusatus laev vastu tuult viia pannes rooli pardasse. Tagajärjeks on kiiruse kaotamine ja triivi edasine suurenemine. Antud juhul oleks õige esmalt suurendada kiirust ja alles seejärel tegutseda rooliga. Kitsuses ja faarvaatril liikudes on üldjuhul kõige ohutum hoiduda laevatee telgjoonele, mida tavaliselt tähistab ka liitsiht või ujuv märgistus poide ning toodrite näol. Kõrvalekalle telgjoonest suurendab madalikule sattumise ohtu
Prokarüootide teke > (ainuraksete) eukarüootide teke > hulkraksete kujunemine Populatsiooni geneetilise muutlikkuse kaks peamist allikat on mutatsiooniline- ja kombinatiivne muutlikus, mis moodustabki muulikkusest suurema osa. BIOGENEETILINE REEGEL kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest liikidest säilivad ka täiseas. EVOLUTSIOONI SUUNAVAD TEGURID mutatsioonid. looduslik valik. geneetiline triiv. Geenivool. päriliku materjali rekombineerumine INIMESE RUDIMENDID: kolmas silmalaug, kõrvalihased, Darwini köbruke, keha osaline karvkate, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased, umbsoole ussripik, õndraluu. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI SARNASUSED: toimuvad samad protsessid (loodulik valik), aluseks geneetiline muutlikkus, mõlemais on mitmekesistumine, muutuste kohastumuslik iseloom.
Mailma meri on pidevas liikumises mida käivitavad tuul, temperatuuride erinevus, gravitatsioon. Mailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusumõõna ajal. Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks. Hoovused tekivad mitmesugustel põhjustel püsivad ühes ja samas suunas puhuvatel tuulte mõjul tekivad triivhoovused mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis kui väljuvad neid tekitavad tuulte mõju sfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Triiv hoobused on näiteks Atlandi ookeani põhja- ja lõuna pasaav hoobused. Ookeani pinna taset mõjutavad ka maismaalt merre suubuvad suured jõed ning kestvalt ja tugevad vihma sajud ookeani kohal.Selle tulemusel tuleb vesi kõrgema taseme kohast madalmasse ära voolama ja tekib äravoolu hoovus. Hoovused tekivad ka erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuute aladel. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on vahemere vee tase madalam
Maavärinate levimine. Maa sisemus on vedelas olekus, kuna ristlained ei levi sinna. 1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. 2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st. 3) Kõige all on jällegi tahke tuum. Tahkes olekus on see tänu suuremale rõhule. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? * Mandrite triiv * maavärinad * vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?
Nt UK, Gröönimaa, Jaapan- osad külgnevast mandrist. Madagaskar, Uus-meremaa- eraldi kontinent. Alumiseks strukuutrseks korruseks on aluskord (kristalne kivim), kõigil mandritel see paljandub teatud kohtades(kilpides). Suur osa aluskorrast kaetud settekivimite kihtidega -> platvormid. Self on mandrilise maakoore osa, millel on vesi peal. Geoloogiliselt sama mis manner. mandrite triiv! asukoht on ajas muutuv. jagunevad osadeks. Aafrika+Aasia. Punane meri neil vahel. ühinevad. Aasia+Euroopa. Uuralid liidavad. Mandrilava kallakus on mere suunas 10ndik kraadist. Üldiselt üleminekualal!! 17.Maailmameri, tema alajaotused ning põhjareljeef, ookeanite suurimad süvikud. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks
See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovići hüpotees. 2. Mandrite paigutus ja albeedo- Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas.Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid
· Metoodiline lähendus, mille käigus otsitakse liikide tänapäevaste levikute algpõhjuseid ajalooliste protsesside hulgast; fülogeneesipuude ruumiline analüüs, kus uuritakse ajalooliste tegurite mõju geneetiliste liinide geograafilisele levikule. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi: · taksonite teke · taksonite väljasuremine · taksonite levimine Taksonite tekke mehhanismid: · mutatsioonid alleelide varieeruvus · geneetiline triiv juhuslik muutus alleelide sagedustes populatsiooni järgmistes põlvkondades · looduslik valik teatud geneetilise koodiga isenditel on suurem tõenäosus järglasi anda · geenivoog geenide sisseränne teistest populatsioonidest · asutaja efekt väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. · Allopatriline liigiteke uus liik tekib geograafilise isolatsiooni tõttu lähteliigist.
elektronide negatiivse laengu tõttu on suunatud elektriväljale vastu. Vabad elektronid hakkavad selle mõjul liikuma, olgu nende suunatud liikumise keskmine kiirus . Isegi küllalt suure voolutiheduse korral jääb vabade elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus hinnanguliselt 108 korda väiksemaks kui nende kaootilise ehk soojusliikumise keskmine kiirus. Järelikult lisandub vabade elektronide kaootilisele soojusliikumisele elektrivälja rakendamisel nende vaevumärgatav triiv elektrivälja sihile vastassuunas. Sellepärast nimetatakse elektronide suunatud liikumise kiirust ka triivkiiruseks. Triivkiirus ei saavuta kunagi suurt väärtust sellepärast, et elektronid põrkuvad pidevalt metalliioonidega ja elektriväli saab neid segamatult kiirendada ainult kahe järjestikuse põrke vahelisel ajal.Kui sellise kiirusega liikuv vaba elektron põrkub nüüd metalliiooniga, annab ta sellele osa oma kineetilisest energiast
aminohappe jäägile valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) - erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Geneetiline polümorfism - populatsiooni geneetiline mitmekujusus; nähtus, mille puhul populatsioonis esineb mingi geeni kaks või enam sagedat alleeli. Tihti kaasneb feneetiline polümorfism. Geneetiline triiv (geenitriiv) - alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. Geneetiliselt muundatud toit - on toit või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMOsid).
Vegeler jäeti kuni 1968 sinna paika. Siis tekkis probleem, et keskahelikes on kivimid nooremad ja äärtes vanemad. Mandrite triiviga seletati loomade ränne kontinendilt kontinendile ning Aafrika ja Ameerika kivimite sarnasus. Praegu on mandrite triivi hüpotees ainuvalitsev. Plaadid liiguvad üksteise suhtes. Tulenevalt sellest hüpoteesist on rekonstrueeritud mandrite paigutusi ajaloo erinevatel etappidel. Eesti ala triiv: 500 miljonit aastat tagasi oli Eesti ala lõuna pool ekvaatorit, tekkisid sooja mere setted. Devoni lõpust tõusis Eesti vee peale ja setteid enam pole ja edaspidist triivi ei saa enam jälgida. ELUSA LOODUSE ARENG Proterosoikum+arhaikum= prekambrium. Elu madala tasemega ja säilmeid vähe. 1863 eraldati need kaks välja kanada kilbil. Vanimad kivimid 3,8 miljardit aastat vanad. 3 miljardit aastat tagasi oli elu põhiliselt bakteriline. Vanusega üle 2 miljoni on leide Kanadas
Kuid erinevatel kontinentidel asuvad samavanuselised kivimid viitasid üllatuslikult magnetpooluste erinevatele asukohtadele, mis tähendab, et justkui Maal oleks samal ajahetkel olnud igal kontinendil oma magnetiline poolus, mis on täiesti ebareaalne. Lihtsam on seda seletada faktiga et kontinendid on muutnud oma orienteeritust ja asukohta püsivate geograafiliste ning magnetiliste pooluste suhtes. 91. Litosfääri laamad (suuremate laamade arv) ja nende triiv. Triivi mehhanism konvektsioonvoolud. Laamade piirid ja nende tüübid. Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest ( ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini( mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Laamad: 7 suurt(üle 100 milj km2) 8 keskmist ja 20 väikest. Laamadevahelisel piiridel avaldub Maa sisejõuduse aktiivne tegevus: vulkanism, tugevad maavärninad,
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
Osadel liikidel esineb ka haploidne partenogenees, mitte kui sigimise vorm vaid kui soo määramise mehanism. Näit. kiletiivalistel (mesilased, sipelgad) viljastatud munad (diploidsed) arenvad emasteks (või töömesilasteks, see sõltub toitmisest), viljastamata munad aga isasteks (haploidsed). Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel. Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või alleel kandub järglaskonnale eelistatult. Meioos inimesel Primaarsed idurakud diferentseeruvad varakult ja tekivad idukotis. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nimetatakse neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- 1. Profaasi, nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks
Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerid trombid jms. Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus jne. Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. 18. Maakera veevarud. Veeringe. Hüdrosfäär - geosfäär, mis hõlmab planeedil Maa oleva keemiliselt sidumata vee Arvestades aine jäävuse seadust on maakera varud piiratud. Ehkki vesi on kõige laiemalt levinud loodusvara, on veega seotud mitmeid olulisi probleeme. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, kui täna. Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks.
ajalugu. Mööndes liikide loomist valmiskujul mistahes jumala poolt välis- taks vajaduse süstemaatikat (ja üldse bioloogiat) arendada ja õppida. 1.1.3.1. Käesolevas kursuses eeldame, et õppijal on ettekujutus liikide tekke tunnustatud põhiviisidest: 1) Allopatriline liigiteke, mis seisneb ühe, algse liigi jagunemisel vähemalt kaheks geograafilise isoleerituse tõttu. Isolatsiooni on põhjusta- nud algse levila jaotumine geograafiliste tegurite mõjul (mäeahelike teke, mandrite triiv, jne.), või uue osa-areaali teke eelmisest geograafiliselt eraldatud alal (seemnete sattumine kaugele ookeanisaarele vms.). 2) Sümpatriline liigiteke, mille puhul liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud allühikuteks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevale ökoloogi- lisele nishile (kaasa arvatud parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeesorganismidele), ristumist vältivate piirangute tekke tõttu (etoloo- giline sobimatus; erinev õitseaeg taimedel, jne.) vms
Kliima muutumist käsitletakse vähemalt kolmes erimõõdulises ajaskaalas: - geoloogilises (aastamiljonid ja aastatuhanded); - ajaloolises (aastatuhanded kuni aastasajad); - nüüdisaegses (aastakümned). ÖL. Maa temperatuuri muutustel ja sellega seonduvatel kliimamuutustel on keerulised põhjused: Astronoomilised tegurid näiteks Päikese aktiivsuse muutused, Maa orbiidi ekstsentrilisuse muutused Päikese suhtes, Maa telje kalde muutused. Geoloogilised tegurid näiteks mandrite triiv, ookeanipõhja topograafia muutused, vulkaanipursked, mägede moodustumine, erosioon ja kivimite murenemine. Ookeanidega seotud tegurid näiteks El Niño mõju, ookeanivee ringluse muutused, meretaseme muutused, jää moodustumine, fütoplanktoni õitsemine ja dimetüülsulfiidi teke. Maapinnaga seotud 17
korpusesse. Tüüpiliselt transiitsagedus Ft kuni 3MHz, nihkepinge väiksem kui 10mV, toitepinge väiksem kui 20V. 2. Täppisopvõimendid suurevõimendus teguri ja väiksese nihkepingega. Võimendus tegur kuni 30 millionit, nihkepinge väiksem kui 100µV. 3. Eriti väikese nihkega opvõimendid ettenähtud alalispingeliste signaalide mõõtmisteks mitmesugustes mõõteskeemides. Nihkepinge väiksem kui 10µV, triiv väiksem kui 1µV tunnis. 4. Väikese müraga opvõimendid ettenähtud nõrkade vahelduvsignaalide mõõtmiseks, omamüra pinge väiksem kui 5nV. 5. Laiaribalised opvõimendid suure väljundpinge kasvukiirusega ja neil puudub sisemine sageduskorrektsioon. Tänu suurele väljundpinge kasvukiirusele on neil ka lai võimendatav sagedusriba. 6. Väikese voolutarbe ja madalapingega opvõimendid ettenähtud kasutamiseks
risustamist ning vee-elustiku kahjustamist. Veekogu valgala ei tohi reostada kemikaalide, naftasaaduste, jäätmete ja muude reoainetega. Soovitatav ei ole pritsida maaparandusobjektidel kogujakaevudele lähemal kui 1 m. Arvestada tuleks ka maapinna kallakuga ja kui see on veekogu poole, siis tuleks kaitsevööndit suurendada. Veekogude läheduses pritsimisel on soovitatav kasutada pihusteid, mille piiskade triiv (minemakandumine) on väiksem. Muld on küll peamine puhver, kus toimub mürgiste ainete kahjutustamine, kuid seda vaid teatud piirini. Muldade puhverdusvõime on erinev ja sõltub nende füüsikalis-keemilistest omadustest. Et mulda mitte koormata, tuleb hoiduda taimekaitsevahendite üledoseerimisest taimekaitsetöödel ja niinimetatud "igaks-juhuks" kasutamisest, sest muld on keskkond, kust sinna sattunud liigsed taimekaitsevahendite kogused liiguvad põhjavette või pinnavee kaudu
Tõendeid selle kohta, et maakeral kliima muutub, saame nii arheoloogiliste kaevamistega saadud tõenditest kui ka inimajaloo kirjalikest allikatest. Tõenditeks on näiteks muutused teatud piirkondade taimekasvus, muutused poolustelähedaste jääkilpide suuruses, puude aastaringides, korallides, meretaseme tõusus või languses jne. Kliimamuutusi tekitavad ka Päikese aktiivsuse muutused ning muutused Maa telje kaldenurgas. Laamtektoonika tõttu toimuv mandrite triiv muudab nii merede kui ka mandrite pindala ja asetust. Muutusi tekitavad ka metsade kadumine suurtel pindaladel ja nende asendamine põldudega, kõrbestumine, liustike sulamine jms. Kliimat iseloomustatakse mitmete konkreetselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed jm. Kliimat ja selle muutumist iseloomustavad aga ka mitmesugused ilmarekordid. Pikaaegsete kliimaandmete alusel koostatakse kliimamudeleid - need on mineviku, oleviku ja
küllalt suure voolutiheduse korral jääb vabade elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus hinnanguliselt 10 8 korda väiksemaks kui nende kaootilise ehk soojusliikumise keskmine kiirus. Järelikult lisandub vabade elektronide kaootilisele soojusliikumisele elektrivälja 9 rakendamisel nende vaevumärgatav triiv elektrivälja sihile vastassuunas. Sellepärast nimetatakse elektronide suunatud liikumise kiirust u ka triivkiiruseks. Triivkiirus ei saavuta kunagi suurt väärtust sellepärast, et elektronid põrkuvad pidevalt metalliioonidega ja elektriväli saab neid segamatult kiirendada ainult kahe järjestikuse põrke vahelisel ajal. Metalliiooniga põrkudes annab elektron elektrivälja mõjul saadud kineetilise energia talle ära, s.t. see muutub ioonide soojusliikumise energiaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
