Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"triias" - 78 õppematerjali

triias - Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad.
thumbnail
2
doc

TRIIAS

TRIIAS Volzia heterophylla Brogniart käb sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus Vihtuimse kala Osteolepis Akantoodi Climatius Hilis-triiase palmiklehik ...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Triias

Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

(paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud; aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum. Imetajate kiire evolutsioon: Ilmusid kiskjalised, kabalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeen 65,5-23,8 mln. · Neogeen 23,8-1,8 mln...

Bioloogia
296 allalaadimist
thumbnail
45
pdf

Elu areng Maal

lõpus ja Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja suur osa mereselgrootutest Triias(251-199,6) Pangea oli hiiglaslik,ulatudes ühelt pooluselt teisele Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad. Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega Juura(199,6-145,5) Hiidkontinent Pangea hakkas Kesk-Juuras lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean Maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle...

Bioloogia
144 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Paleogeen 65,5 Kriit 145,5 Mesosoikum Keskaegkond Juura 199,6 Fanerosoikum Triias 251 Perm 299 Karbon 359,2 Paleosoikum Devon 416 Vanaaegkond...

Ajaloolised sündmused
87 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geoloogiline ajaskaala

AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Erinevad ajastud

ut.ee/BGGM/eluareng/mesosoikum.html). Keskaegkonna tähtsamaid maavarad on nn. Vaikse ookeani maagiväändisse kuuluvad metallimaagid (kuld, tina, volfram jt), kivi-ja pruunsüsi, nafta (Lääne-Siberis) ning põlevkivi ja fosforiit (Kesk-Volgamaal) (I. Arold, 1987). 3.1 Triias Triias oli Mesosoikumi esimene ajastu; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 205,1 miljonit aastat tagasi; järgnes Permile ja eelnes Juurale (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/triias.html). Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral paiknes hiigelmanner, mida eraldas kitsas geosünklinaalne meri. Suur osa mandritest kujutas endas kuivi ja elutuid kõrbetasandikke. Meresetete sea oli valdavaiks lubimudad ja savid (I.Arold, 1987)....

Loodus õpetus
51 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Erinevad ajastud

Maavarad on : kuld, tina, põlevkivi, kivija pruunsüsi. Keskaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Triias Triias oli Mesosoikumi esimene ajastu; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 205,1 miljonit aastat tagasi; järgnes Permile ja eelnes Juurale . Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed (okas ja hõlmikpuud) Mereselgrootutest saavutasid laia leviku karbid. Selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad. Triias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase...

Loodus õpetus
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia: evolutsioon I osa

4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut....

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Paleobiogeograafia ajastud

Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi. Metsad olid lopsakad ja niisked. Oli ka selliseid roomajaid keda peetakse imetajate eelasteks. Nt selline kelle seljal oli puri. Sõltusid päikeseenergiast. Kõigusoojased. MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad · Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid · Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat...

Biogeograafia
27 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loomade Evolutsioon

Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon 345 65 Devon 395 50 Vanaaegkond Silur 435 40...

Bioloogia
171 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa areng

Keskaegkond ehk Mesosoikum Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb kolmeks: 1) Triias (250- 205,1 miljonit aastat tagasi) Jaguneb Hilis-, Kesk- ja Vara-Triiaseks. Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad....

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Korallid

Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide ­ zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maa geoloogiline areng

archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias : kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
2
doc

EVOLUTSIOON

evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...

Bioloogia
169 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loengu materjale III

· Perm: 299 ­ 251 miljonit aastat tagasi. Suurenes paljasseemnete osakaal, maismaal saavutasid ülekaali kahepaiksed, kiiresti arenevad roomajad ja luukalad. (82% perekondadest ja 52% sugukondadest hävis). · Mesosoikum: 251 ­ 65,5 miljonit aastat tagasi. Maismaal valitsesid saurused (õhus, meres ja ka maismaal), ja ka imetajad olid juba. Domineerisid paljasseemnetaimed. Oli 2 suurt organismide väljasuremist (sauruste väljasremine..).Jaguneb: 1. Triias : 251,0 ­ 199,6 miljonit aastat tagasi. Kliima kuiv, kuum. Ilmusid esimesed algelised imetajad. 2. Juura: 199,6 ­ 145,5 miljonit aastat tagasi. Hiidkontinent hakkas lagunema. Domineerisid: paljasseemnetaimed, .. 3. Kriit: 145,5 ­ 65,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite lahknemine. Mereelustikus olid ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike- kadusid sured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja pelemniidid...

Geoloogia
51 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine

ajastu (p pikkus; k kõrgus) Bromtosaurus juura p22m,k5m; (Hiidsisalik) PAmeerikas, taimtoiduline Mammut pleistotseen p3m, k4,3m; Euroopas, Aasias,PAmeerikas Stegosaurused kriit p9m; taimtoidulised Hiidürgvähid devon p3m; meres Hiidkiilid karbon Tiivasiruulatus 0,7m Pareiasaurused triias p3m; (kahepaiksetaolised Euroopas, Aafrikas, Hiinas roomajad) Stegosaurused 19. Ja 20. sajandil hävinud imetajad ja linnud Liik Leviala Hävimise aeg Päriskänguru Macropus greyi Austraalia 1927 Kariibi munkhüljes (Monachus tropicalis) Kariibi meri 1962 Hobuantiloop Hippotragus leucophaeus LõunaAafrika 1800...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Okaspuud

Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi)....

Bioloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun