Aeg 27,06 Rinnuliujumine, 50m - Jessica Hardy (USA). Aeg 29,80 Liblikujumine, 50m - Therese Alshammar (Rootsi). Aeg 25,07 Eesti rekordid · Mehed: Vabaujumine, 50m Miko Mälberg. Aeg 22,37 Seliliujumine, 50m - Andres Olvik. Aeg 26,11 Rinnuliujumine, 50m - Martti Aljand. Aeg 27,99 Liblikujumine, 50m Indrek Sei. Aeg 24,45 · Naised: Vabaujumine, 50m Triin Aljand. Aeg 25,12 Seliliujumine, 50m Triin Aljand. Aeg 29,45 Rinnuliujumine, 50m Jane Trepp. Aeg 31,32 Liblikujumine, 50m Triin Aljand. Aeg 26,16 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine 2. http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/4581 3. http://www.trimm.ee/article/ujumine 4. http://www.annaabi.com/materjal-30641-ujumine(referaat 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumise_maailmarekordid 6. http://www.swimming.ee/?page=sk&marx=leht_sisu&toode=5&owner=10
kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas seal, kus 1922. aastast on apteek paiknes aga vaekoda. Selleks, et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- jakülgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukk-dekoor valmis Walteri töökojas. Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi
Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri. Mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja-lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. 5 Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud põletatud savist torustik. Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba
peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Ilusaim näide on siinkohal väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, olles erakordselt elegantne ja sarmikas. Elumaja tüübis juhtis loojaid eklektismi vaim erilaadiliste elementide ühendamisele (näiteks
Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4 X 100 m ja 4 X 200 m vabalt teateujumine. Euroopa parim vabaujuja Alain Bernard Eesti parim vabaujuja Jane Trepp Seliliujumine Olümpiamängudel on kavas 100 m ja 200 m distants. Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega. Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks
Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti Kesk-Eestis ehitati 3 löövilisi kodakirikuid. Koeru, Ambla, Türi, Pilistvere. Tallinn ja Põhja-Eesti Põhja-Eestis ehitati nii ühe kui ka mitmelöövilisi kirikuid. Keila kirik (ehitati 14. saj, torn ehitati 19. saj), Haljala kirik, Viru-Niguli, Viru-Jaagupi
ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju
Jrk.nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. Tööde, kulude nimetus Monteeritavad r/bet paneelid 220 mm 670m2 Monteeritavad r/bet paneelid 265 mm 252m2 POK talad 220 paneelidele 1710 mm 1720 mm 980 mm 1200 mm Monoliitsed r/betoon talad BT-11....BT-19a;BT-21..BT-25;BT-02; armatuuri talades R/betoonist seinad armatuuri seintes R/betoonist monoliitplaadid vahelagedes armatuuri monoliitplaatides Keldri monoliitne trepp armatuuri trepis Monoliitne trepp 1.korrusel armatuuri trepis Välistrepp koos tugimüüriga armatuuri välistrepis ja tugimüüris Tuulekodade monoliitne alusplaat armatuuri alusplaatides Tuulekoja monoliitne r/betoon trepid armatuuri treppides Vahelagede monolitiseerimine armatuuri 50kg/m3 -oletuslik Monoliitsed r/betoon vööd paneelide alla armatuuri 80 kg/m3 oletuslik Columbia silluste paigaldamine CKS 15-1,0-190-240 15-1,2-190-240 15-2,0-190-240 30-1,0-190-240 30-1,2-190-240
4. MÕISA PARK 9 Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool-hooned läbisegi teedega, sekka ka pargipuid jms, siis hoone tagaküljel paiknes suur mõisapark. Majandushooneid seal ei olnud; ainsateks ehitisteks olid seal,aednikumaja, lehtlad, tiigid.Kui mõisahoone ringi poole avanev sissepääs oli kujundatud tavaliselt piduliku välisukse või portikusena, siis pargi poole avanes lai trepp ja veranda. Peahoone taga asetseb väga suur ja liigirikas park. Park sai oma lõplikud mõõtmed kahekümnenda sajandi algul von Wahlide omanduses. Park on vabakujuline. Puud paiknevad vabades gruppides. Kogu mõisakompleks-nii majandus, kui ka pargipool oli aiaga ümbritsetud: ca meetrikõrgune piirdemüür.Lisaks oli aia või piirdemüüriga tavaliselt omavahel eraldatud ka peahoone esi-ehk majanduskülg ning hoone taga asuvast pargipiirkond. Varasematel
rahu altar- legend rooma asutamisest ja Augustus perega rongkäigus Basiilika-*ehitustüüp, kus peeti kohtuid, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid*põhiplaan ristkülik, sambad jagasid 3. osaks- lööviks*keskmine külgmisest kõrgem, külglöövis aknad 7. templid- *Fortuna Virilise tempel · kõrgel alusel · trepp ühest kitsamast küljest · sammaste paigutus nagu kreeka periteeril · naose ees sügav eeskoda e portikus · naosel on seinaga liitunud poolsambad seina liigendamiseks ja kaunistamiseks *Panteon
kõrgune ning käte siruulatus on 28m. Jalamil on väike kabel ja vaateplatvormilt avaneb imeline vaade Rio de Janeirole, lahele, Ipanema ja Copacabana rannele ja Sugarloaf'i mäele. Kuju püstitamiseks kulus 5 aastat (1926-1931) ning põhiline raha saadi annetustest. Kuju on kujundanud brasiilane Heitor da Silva Cosa, kuid teostanud praentsuse skulptor Paul Landowski. Ametlikult pühitseti kuju 1931 aasta 12. oktoobril, ning see muutus brasiillaste soojuse sümboliks. Mäe tippu viib trepp, millel on 220 trepiastet, kuid saab ka minna tõstukiga. Jeesuse kuju on suur vaatamisväärsus ja väga kuulus koht ning kindlasti ka väga hea paik hingepuhastamiseks. Machu Picchu Machu Picchu ( vana mäetipp) avastati aastal 1911 arheoloogi Hiram Binghami poolt. 15.sajandil rajasid inkad 2400 meetri kõrgusele Machu Picchu mäetippu imelise linna. See linn jäi puutumata ka Hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt
Versailles' loss Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Pe...
seinamaali nende autoriks on Marc Chagall, kes need spetsiaalselt selle ruumi jaoks kavandas, neis maale on ka õuset näha.Maalid on umbes 30 jalga(9,1m) laiad ja 36 jalga(11m) pikad.Lõunapoolsel seinal oleva maali pealkiri on The Triumph of Music(Muusika triumf) ja põhjapoolsel neinal on The Sources of Music(Muusika allikad). 2009. aastal otsustas ooperimaja juhatus kasutada maale pikaajalise laenu tagatisena.Maalide väärtuseks hinnatakse umbes 20 miljonit dollarit. Fuajees domineerib trepp, mis ühendab põhilist korrust ülemiste korruste ja madalamate salongidega.Fuajees ripuvad 11 kristalllühtrit, mis menutavad tähti või tähtsadu . Auditooriumis on 21 ühesugust lühtrit, nendest suurim diameeter on 18 jalga(5,5m).Need olid kingiks Austraalia valitsuselt ning nende autor on Dr.Hans Rath J&L Viini Lobmyerist. Lühtrid tõstetakse etenduse ajaks 3
Rooma kirikutest on kuulsad: erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat; San Giovanni in Laterano esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" keiser Constantinus Suure poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik. Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Tituse võidukaar Rooma linna ehituskunst Alates 1. sajandist eKr võime rääkida roomlaste endi ehituskunstist. Praktilised roomlased mõtlesid eelkõige ehitiste püsivusele, otsides tugevamaid materjale ja vastupidavamat konstruktsiooni
Joogivesi puhtuse kontroll. Õhk-atmosfääris olevaid gaase peetakse üheks mõjuriks osoonkihi auklikuks muutumisel. Happevihmu põhjustavad õhku sattunud vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid, mis pärinevad näiteks elektrijaamadest ja muudest sütt, kütteõli või gaasi põlevatest tehastest ning mootorsõidukitest. Veeteed. Vee saastumise põhipõhjusteks on tööstuslike reovete suunamine merre ja jõgidesse. Tina. Müra. 3. Ohud ja õnnetused. Lastega seotud ohud (köök, trepp,elutuba,söögituba). Vanuritega seotud ohud ( kukkumised). Õppimispuudega inimestega seotud ohud (isiklik vastutus). Tööõnnetused. Õnnetused reisimisel. Nakkused. Epideemiad. Tuleõnnetused. 4. Elanike teadmised ohtudest. Olukordades, kui inimelu pole otseselt ohustatud, on nende toimingute eesmärk vigastuste ja haiguse vältimine või vähemalt minimaliseerimine. · Ohtude ja õnnetuste seos elukaare etappidega NB
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (4. novembril 2014) Sümbolism, juugend, rahvusromantism I OSA. ÜLDKÜSIMUSED. Õpik - Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile“, kirjastus Kunst, Tallinn, 2003 –lk 10 – 29, küsimused lk 16, lk 23, lk 29 1. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbolistid? Suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 2. Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu või vorm? Teose sisu 3. Iseloomusta lühidalt sümbolismi kui kunstivoolu! Sümbolism pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süžeedega kunstivool. Teemasid lahendati süžeede abil, mis olid ebatavalised, tähtlikult mitmetähenduslikud ja salapärased. Sellega taheti rõhutada, et elu on müsteerium. 4. Kes on prerafaeliidid? Nimeta kunstnikke-prearafaeliite! ...
Loodame, et nad veel Eesti pinnale pääsevad. 1961-1962 Uueks õppeaastaks ettevalmistamise ja koolimaja kapitaalremondi käigus toimusid suvel enneolematud ümberehituselikud tööd. Mõisaaegsete vanade lagunendu puutreppide asemele ehitati kaasaegsed betoontrepid. Tekkis kaks trepikoda. Keskmisest osast varem ei pääsenud keldrikorrusele ja õpilastele tuli kogu aeg liikuda riietusruumidesse ühte kitsast treppi mööda. Koolimaja lõunapoolses otsas aga kaotati trepp teise ja keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti ümberehituslikus korras direktori ja kojamehe korteri alla (korterid valmisid 1962 a. veebruariks). Saal ja kolm klassiruumi said samal suvel uued puitpõrandad. Kogu koolimajas viidi läbi põhjalikud värvimistööd. 1963-1964 Eriti rikkalik ja väärtuslik kingitustekott oli alati "Valguse" kolhoosil. Oktoobri revolutsiooni
Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti. Ülevool on tõke sängis, millest vesi üle või läbi voolab. Tõkke võib moodustada lävi või külgkitsend. Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse. 5 Kus kasutatakse kalatreppe ja milleks? Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad ujuda ja ületada mitmetest suhteliselt madalatest trepiastmetest koosnevat trepistikku, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid - arhitekt Fritz Högeri kavandatud Chilehaus (1923), selle järgi on Tallinna hoone oma nime ka saanud. Maja on ekspressionistlikus stiilis, seda on näha hoone sümeertilisest kompositsioonist ja mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tüki...
jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). · Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. · Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Huvitav! · Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. · Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. · Ükski hoone ei tohtinud lossist kõrgem olla - see reegel
olema minimaalselt 2 ,05 meetrit. Evakuatsioonitreppidel 2,1 meetrit. Üldkasutatavates ehitistes 2,3 meetrit. Trepiastmed võivad olla kas lahtised või kinnised. Astmed võivad olla trepitalale toetatud : Alt Külgede pealt Keskelt Konsoolina seina. Riputatud üles Keerdtrepp, mis on toetatud keskpostile. Trepil peab olema mugav ja ohutu liikuda. Liiga järsul trepil on raske liikuda, eriti trepist alla tulla. Liiga laugjas trepp võtab liiga palju ruumi. Trepi kalle ei oleks suurem kui sisetrepil 25-37 kraadi, välistrepil 18 23 kraadi. Trepil mugavaks liikumiseks on väga oluline valida mugav trepi samm e astme tõusu ja astme laiuse suhe. h + b = 45...47 2h + b = 60...63 Astme laius võib olla vahemikus 26...32 cm ja kõrgus 14...20 cm. Välistreppidel on vajalik minimaalne kalle, et vesi ei jääks trepile püsima. Kui astmete esiservad ei ole paralleelsed (keerd ja murdjooneline trepp). Siis mõõdetakse
Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Lodza on hoone gabariidi sisse jääv kuid väljaspool asuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Hoonete konstruks skeemid- Hoonete kandekonstruktspeavad andma hoolene ugevuse ja püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vltel. Põhilisteks kandekonstruks on: kandvad sise ja välisseinad, karkass
aadressil Vabaduse 23 teisel korrusel. 2. TÖÖRUUMID Tööruumideks valisime Valga kesklinna peatänava ääres oleva maja teisel korrusel olevad ruumid, mida me rendime ja mille omanikel on sama hoone esimesel korrusel kontoritarvete pood. Ruumiomanikega on meil tehtud rendileping ja igakuiselt maksame neile üüri 4000kr, mis sisaldab juba ka elektrihinda, vett ja kanalisatsiooni. Salongi sissepääs on maja tagant, kust viib trepp teisele korrusele. Maja taha saab sõita ka autoga ja seal on kuni viiele autole tasuta parkimisvõimalus olemas. Ruumide plussiks on see, et need on remonditud ja sobivad hästi salongiks, kuna seal asus ka varem salong, mis kolis sealt paar kuud tagasi teise kohta. Ruumide ainsaks miinuseks on see, et need on ahiküttega ja tuleb talvehooajaks muretseda puud. Ühel aastal talveperioodi jooksul läheb umbes 10 ruumi puid. Ruutmeetreid on seal 48-49m2, millest 20m2 on juuksuritööruum,
eraldatud omapäraseks akendeta kambriks , mida sai seespoolt kindlalt sulgeda. Ilmselt oli kivilavatisiga varustatud ruum piiskopi erala. Alkoovi olemasolu on seostatud piiskop Heinrich III tapmisega linnuses 1381. a. Piiskopi kägistas järjekordse tüli käigus toomisand Hermann Bolne. Muide, nimetatud sündmusega seoses on Kuressaare linnusest esmakordselt ajalooallikais juttu. Nurgatoast viib trepp loodetiival eenduvale rdule - danskerisse. Samas ruumis asub ilus linnuse vapi ja kolmiksiirudega kaunistatud kamin (praegusel kujul XX sajandi algusest). Piiskopi eluruumide seintel on eksponeeritud üksteist suurepärast XVII sajandi 2. poole barokse puunikerduskunsti teost - vappepitaafi. Nende laialdane loomine oli seotud aadlike vana, Saksamaal juba XIV sajandil
Peab olema pidev ja tihe ning selle tööiga ei tohi olla lühem ehitise tuldtõkestava kaitsekihiga. 1-otstarbekus ehk funktsionaalsus 2-tugevus ja püsivus 3-kestvus, soojustatud(!) lagi on ühtlasi ka hoone katuseks) tööeast. tööiga 4-tulekindlus 5-tervisekaitse 6-keskkonnakaitse 7-majanduslikkus 8-nägusus Trepp,lift eskalaator(on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks Monoliitne karkasss on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse korruselt korrusele) Vundamentide rajamissügavus sõltub: r/betoonkarkassiga.
Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ja uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised verandad, mille katustel meandrimotiiviliste rinnatistega rõdud. Ka põhjafassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal teisel korrusel kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsl Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi.
Seal elutoas lamas diivanil see noormees kes oli saalist väljaläinud, ta magas, hallidekaantega raamat rinnal. Tüdruk vedas aga meest edasi enda järel, toast läbi järgmise ukseni. Mees ei näinud siin majas ühtegi ust ennem kui seisis täielikult ukse ees. Tüdruk oli mehe vedanud ruumi kus polnud muud valgust kui aknast paistva tänavavalgustuse kuma. Mees ei näinud toas midagi peale laia trepi, mis algas kohe ukse kõrvalt. Tüdruk hoiatas meest ette, et trepp on ebaühtlane. Mees koperdaski esimese astme otsa ning võttis siis trepikäsipuust kinni, mis oli metallist ja külm. Trepp tegi käänaku ja ülalt hakkas valgus paistma. Valgus tuli läbi klaas ukse kus oli näha naise varju, kes ennast riietab. Tüdruk aga haaras mehelt tugevalt käevarrest ja vedas mehe teisele poole kus oli koridor. Koridor oli pikk ja hämar, seal istus ka laua juures üks valge kuuega mees. Järsku jõudsid nad ukseni, kuhu tütarlaps koputas ja siis ukse lahti lükkas
paigutamine lennuki pikitelje lähedale soodustab lendu ühe mootoriga. Ka sabamootorite korral on müra kabiinis märksa nõrgem. SE 210 on alltiivaline koorikkerega keskmiste lennutrasside reisilennuk. Tiib on varustatud pidudusklappide ja tagatiivaga, mis võimaldab maanduda kiirusega 260km/h 1000m pikkusel betoonrajal. Hermeetilist reisijate salongi toidab värske õhuga tehiskliimaseade. Öennuk toetub kokku 10 sissetõmmatavale rattale. Reisijate sissetõmmatav trepp paikneb sabaosas kere all. ,,Caravelle" on varustatud täiusliku piloteerimise- ja navigatsiooniaparatuuriga, sealhulgas poolautomaatse maandumissüsteemiga, mis kondlustab ohutu maandumise 30 m vertikaalse ja 400 m horisontaalse nähtavuse tingimustes. KOPTERID TRANSPORDIKOPTER MIL M-6 NSV Liit Esmalend 1957 Tiiviku läbimõõt 35 m Pikkus 35 . . .41,7 m Tühimass 27 240 kg Stardimass 40 500 . . .42 500 kg
(istumispingiga ruumi). Sellele liitus kahe siseruumis asuva sammastereaga viielööviline Basilica Ulpia, millele järgnesid raamtukoguhooned. Õue keskel seisis Traianuse sammas. (38 meetrit kõrge marmorblokkidest, katteks spiraalne reljeefidest 200 meetri pikkune riba, millel kujutatud Traianuse sõjakäiku Daakiasse. Kõige selle keskel kõrgel alusehitisel seisis Traianuse tempel, mille sissekäigu juurde viis hiigelsuur trepp. Tituse triumfikaar: See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab
kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud põhiliselt sellise ilme, nagu sellele anti käesoleva sajandi algul: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus betoontrepp, mis viib seitsmendale korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal algasid umbes meetri kõrgusel korruse põrandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist. Ülemised korrused olid mõeldud linnuse kaitsemeeskonnale. Huvitav on viies korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal. Siin on säilinud kaks müürisisest
CA ru 11 18' Joonestada sansdlme, vannitoa, WC ja k6okide plaanidele santehnilised seadmed ning seintesse ventilatsioonil66rid (m66tkava 1:50), vt. tk. 20. Tdhistada uksed. ,1q*. 12 ^/1 ,U' Q7 -, - .d(/ KAHEMARSILISE TREPI KONSTRUEERIMINE TREPP LOIKES JA PLAANIL ,b,b, -+-?ft * I "l I -t- I A-A l l LJ s A 13
Ruumid ja korrused pidid sulanduma välisfassaadiga. Tõi kunsti ornamendid, mis pidid olema sisekujundusel ja tarbeesemetel samad/sarnased. ¤ Edward Burne- Jones - maalikunstnik ¤ Arthur Macmurdo joonistab motiivi -> uus ornament. Puudub geomeetria, ebasümmeetrilised kujundid, lähtub orgaanilisest loodusest (lehed jne). ¤ Victor Horta Belgia- lainelisus, uus ehitustehnika, materjaliks raudbetoon- annab kandvad osad elegantsemaks teha. Ornament katab kõike (põrand, sein, trepp, käepidemed) ¤ Antonio Gaudi Hispaania- hinnatud arhitekt, loominguline, lainelisus, loodusornamendid, draakonimotiiv. ,,Püha Perekonna kirik" Barcelonas. (Pühendas end kiriku ehitamisele, elas seal, keegi teda ei näinud. Kui suvalisel hetkel jalutama läks, jäi trammi alla. ,,Güelli park" - fantaasiaküllane. ¤ Hector Guimard prantslane- arhitekt- Pariisi metroo sissepääsud. ¤ Aubrey Beardsley- inglane- isikupärane figuuride üleminek ornamendiks.
looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1. Valaste juga Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp. Tekkis 150a tagasi maaparandustööde käigus. 2. Toila Oru park Põhja-Eesti liigirikkaim LK alane park. Varem asus seal Oru loss, mis oli K. Pätsi suveresidents aga see hävis II MS-s. Toila on sajandite vanune suvituskoht. 3. Kurtna järvistu Eesti järvederikkaim ala, 40 järve, tähistatud matkarajad. 4. Kuremäe nunnaklooster vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja.
aastal loobuti puuehitistest ning neid püstitati veel vaid eeslinnades väljaspool müüri. Majad erinesid keskajal üksteisest vähe, sest ajastule oli individualism võõras ja omapäratsemist peeti häbiväärseks. Õige oli ehitada nii, nagu teised samast seisusest inimesed olid juba ehitanud. Majad olid praktilised ja asjalikud, kuid fassaadide kujundamisel kordusid mõned detailid, mille ülesanne oli kaunistada. Üks selliseid motiive oli kõrge teravkaareline niss. Kui maja ukseni viis trepp, siis seisid selle kõrval sageli etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki või mõnd sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Iga ajastu jälgi, kuid eriti palju just hiliskeskaja pärandeid, on Eestis näha Tallinna vanalinnas. Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja- Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis.
Katuse täpsem konstruktsioon lõikel. Põrandad: Armeeritud betoonist aluspõrand, mille all 100mm vahtpolüstereeni, ehituskile ja liiv. Trappidega varustatud ruumides 2 % kalle põrandatrappide suunas. Aknad ja uksed: Osaliselt avanevad puiduvärvi puitraamidega pakettaknad.Välisuksed mitmevärviline puit,siseuksed puit. 4 Trepp:puitastmega puit-või metallkarkassil ühe tõusuga sirge trepp ,käsipuu kõrgus min.90 cm.Astme kujundamisel lähtuda norm astmete mõõtmetest 17cm laius 27cm. 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud eriosana vastavalt litsentsi omava firma poolt. Eramut varustatakse tänava veevarustuse võrgust. Torustikena on kasutautd plastmasstorusid, horisontaalse jagamisega kinnise ehitusviisiga. Soojavee varustus toimub boileriga. Majasisese veevarustuse väljaehitamisel on kasutatud ainult materjale,
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 ...
CA ru 11 18' Joonestada sansdlme, vannitoa, WC ja k6okide plaanidele santehnilised seadmed ning seintesse ventilatsioonil66rid (m66tkava 1:50), vt. tk. 20. Tdhistada uksed. ,1q*. 12 ^/1 ,U' Q7 -, - .d(/ KAHEMARSILISE TREPI KONSTRUEERIMINE TREPP LOIKES JA PLAANIL ,b,b, -+-?ft * I "l I -t- I A-A l l LJ s A 13
sõja sündmusi. Sellel on kõik loomulik, naturalistlik, just nii nagu oli, portreelik, dünaamiline. Rooma tunnus: dünaamiline, portreelik, naturalistlik. TEMPLID Näiteks Maison Carre, mis on sarane kreeka templile, aga sambad on nüüd poolsambad, mis taanduvad ornamendiks, nad ei kanna enam. Tempel on laotud üles müürina tellistest, pealt laotud marmoriga. Konstruktsioonist on saanud ornament. Kreeka templit ümbritses trepiastmestik, siis roomlastel tuleb ainult trepp templi eest alla. Tempel on justkui tõstetud postamendile. Tunnuslik orderi kompositsioon, segati dooriat, jooiat ja korintose stiili ja lisandusid ka uued stiilid. Rooma sambad tõsteti postamendile esindades suursugust. Rooma “Panthenon”. Rooma riigi phateistlik mudel. See tempel oli kõigile pühendatud, kõik inimesed ja usundid on võrdsed keisri ees. Rooma keiser oli faktiliselt jumalatest üle. Jumalatega tingiti. Roomlased oskasid tingida
Brasiillastele on kõige tähtsam nende perekond. Inimesed Braiilias on väga energilised ja sõbralikud. Rahvastik:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html 2. Lunastaja Kristuse kuju Rio de Janeiros Corovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega raudbetoonist ja voolukivist kristus ehk Lunastaja kristuse kuju on üks külastatumaid ning tuntumaid monumente Brasiilias. Mäe tippu viib trepp millel on 220 astet, kuid on olemas ka tõstuk. Mäe jalamile on püstitatud kabel ning vaateplatvormilt avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole ja Tijuca Forestini rahvuspargile. Kuju on koos pjedestaaliga 39,6 meetrit kõrge ja 635 kilogrammi raske ning on merepinnast umbes 700. m kõrgusel. Kuju kavandas kohalik insener Heitor da Silva Costa, kuid valmistas Poola-prantsuse skulptor Paul Landowski. Ehitamine võttis aega 9 aastat 1922 kuni 1931 ning kuju avati 12 oktoobril aastal 1931
rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt · Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus · Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel · Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat · Ratast ega raha ei tuntud · Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp · Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi · Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulike jõude · Nähtamatult, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui ka taimi · Samaanid olid erilised inimesed, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maiseid eluprobleeme lahendada, näiteks haigeid ravida · Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid
väheniiske, niiske, märg 3 töötajat x 119 lühiülevaade EUR = 357 koristusainetest EUR tüüpruumide koristamine (WC, trepp jne) 11 KOKKUVÕTE Käesoleva iseseisva töö teemaks oli koolitusplaani ja koolituslepingu koostamine. Autor koostas selle Tartus kahekümnendat aastat tegutsevale Barclay hotellile, kus ise töötas administraatorina. Töö koosnes kolmest peatükist. Esimeses peatükis tutvustas autor tabeli vormis Barclay hotelli personali ning nende peamisi tööülesandeid, töö teises peatükis koostas töötajatele
Võimalusel tasub aknad paigutada rühmiti see tagab hea valgustuse, huvitava ruumilahenduse ja avarama väljavaate. Kõrgemas ja sügavamas ruumis on parimaks lahenduseks kaks või eman katuseakent üksteise kohal: ülemisest langeb valgus kaugemale ruumi sügavusse ning alumisest avaneb meeldiv väljavaade. Üksteise kohale paigutatavad aknad peavad olema ühelaiused, üksteise kõrval jääad ühekõrgused. Aken trepi kohal annab hea efekti: trepp on valge, valgus langeb ka alumisele korrusele ning trepist alla minnes on võimalik välja vaadata. Aken võiks sel juhul olla võimalikult pikk, jälgides trepi kallet. Kasutada võib kahte ülestikku paigaldatud akent. Trepi kohal paiknev aken peaks kindlasti olema ülaltavanev. 9 Sagedasemad kasutusvead Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama,
Võimalusel tasub aknad paigutada rühmiti see tagab hea valgustuse, huvitava ruumilahenduse ja avarama väljavaate. Kõrgemas ja sügavamas ruumis on parimaks lahenduseks kaks või eman katuseakent üksteise kohal: ülemisest langeb valgus kaugemale ruumi sügavusse ning alumisest avaneb meeldiv väljavaade. Üksteise kohale paigutatavad aknad peavad olema ühelaiused, üksteise kõrval jääad ühekõrgused. Aken trepi kohal annab hea efekti: trepp on valge, valgus langeb ka alumisele korrusele ning trepist alla minnes on võimalik välja vaadata. Aken võiks sel juhul olla võimalikult pikk, jälgides trepi kallet. Kasutada võib kahte ülestikku paigaldatud akent. Trepi kohal paiknev aken peaks kindlasti olema ülaltavanev. 9 Sagedasemad kasutusvead Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama,
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad
Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei tule kunagi. Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on. Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte? Kahjuks küll. Inimesed, kes kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. Kui ma tunnen, et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb ka see, et keegi teine minust ei sõltu või usun ma, et keegi minust ei hooligi
Traditsiooni kohaselt alustatakse sumeri linnakultuuri käsitlemist Uruki rajamisest Eufrati äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini
(077) 39 212, rahvaste keraamikast. Iidse rakutehnika 052 08 415. Külastamine demonstratsioonpõletused kokkuleppel. Pilet: õpilased 4 EEK, täiskasvanud 10 EEK (grupis 7 EEK) Kontakt Pr Meedi Ümar Kärde mägi ja neitsihaud Piibe maantee ääres Peatuskohtast maantee ääres viib trepp üles mäele Kärde mõisapreili hauakivi juurde. Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse oru veerule tema lemmikkohta. Preili
Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pidada järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suur pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tantsiks seal tohutu arv inimesi. Kui kell lõi üks, kadus ka kummituspidu. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki tema kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel öelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme,
võitlesid üksteisega paatidest. Mõned gladiaatorid pidid võitlema metsloomadega, näiteks lõvide ja tiigritega. Võitluse lõppedes lohistati laibad areenilt ja verised kohad kaeti liivaga. Colosseum on praegu varemetes ja üle poole on hävinud, aga ikkagi on ta Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. CHICHEN ITZA VAREMED Yuacatani poolsaarel asuva maiade kultuspaiga Chichen Iza Tuhande saali kompleksi varemete juurde viib lai trepp ümbritsetuna kuuesaja samba jäänustega. Chichen Itza tähenab ,,püha kaevu". Selle kopleksi juurde kuulub observatoorium, kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi inimstusse, tolteegide valduses
Väljak asub kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed Kesklinn (1940.- 50. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Kesklinna hoonestus pärineb Sillamäe kui tööstuslinna rajamise algaastaist. Sõtke jõe paremal kaldal asuva linna vanima osa ehitamise põhialuseks oli 1946.-47. aastatel koostatud linna I generaalplaan (Lengiprosaht) ja 1948. aasta detailplaneerimise projekt (Lengiprosaht). Eesti kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
