TREENINGUTE MÕJU ORGANISMILE Merily Randmaa Kadi Jürimäe Hanna Greta Schults Sandra Ruus KATSED Võrdlesime katsetes astmaatiku(Merily) vastupidavust ja terve inimese (Kadi)vastupidavust. Korraldasime kolm katset. ESIMENE KATSE Esimeses katses sõudsime sõudeergomeetriga 250 meetrit. Pulss Aeg Pulss Pulss enne pärast 5min sõudmist taast. KADI 100 1.13 165 109 MERILY 86 1.02 138 91 1.KATSE JÄRELDUS Merily aeg oli kiirem ja samuti taastus pulss kiiremini. Järelikult astma siinkohal erilist rolli ei mänginud. TEINE KATSE Teises katses jooksime 3x60m. Vererõhk enne Vererõhk pärast KADI 120/63 124/56 MERILY 1...
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs........
Kursusetöö teemaprojekt Saksa Tehnoloogiakoolis Veebileht - info idamaise tantsutrupi ..... kohta ja treeningute broneerimine Kursusetöö teemaprojekt Koostaja: ..... Eriala: Tarkvara arendus Juhendaja: ..... Teema lühiiseloomustus ja töö kirjutaja eesmärk Lõputööks oleks aktiivselt tegutseva idamaise tantsutrupi ..
Võimalus kohtuda uute inimesega (rühmatrennid) Lühiajaline mõju sporti tehes Pulsi sagenemine Hingamise kiirenemine Vererõhu tõus Pikaajaline mõju sporti tehes Lihaste tugevnemine Vastupidavuse suurenemine Kopsumaht suureneb Rasvkoe vähenemine Verevarustuse paranemine Aitab hoida noorena Ainevahetuse paranemine Pikaajaline mõju sporti tehes Paraneb rüht Ennetab haigusi Erinevate treeningute mõju Jooksmine Jõusaal *kõigi *teatud lihasgruppide lihasgrupi treenimine ja treenimine ja arendamine arendamine *mõjub *suurem mõju kõikidele lihastele treenitud lihastele võrdselt Erinevate treeningute mõju Ujumine
Kiirjooksja aastane treeningplaan Aastatreening e. makrotsükkel pikkusega 4-12 kuud jaguneb reeglina baas- ja spetsiaalettevalmistus perioodiks, võistluseelseks- ,võistlus-, ja üleminekuperioodiks. Makrotsükkel jaguneb mikrotsükliks pikkusega 1-3 nädalat ja mesotsüliks pikkusega 3-6 nädalat. Kiirjooksa üldettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine
......................................................................................................................................7 Teine iteratsioon 2.1 Kasutusjuhtude mudel......................................................................................................................................8 2.1.1 Broneeringute arvestus.........................................................................................................................8 2.1.2 Treeningute arvestus ..........................................................................................................................10 2.1.3 Klientide arvestus................................................................................................................................11 2.1.4 Töötajate arvestus ..............................................................................................................................12 2.2 Andmemudeli registrid
· Spordiasutuse töö korraldamine · Spordiasutuste töötajate ehk treenerite töö korraldamine 1.3.Protsessi tegutsejad Spordiasutuse tegutsejad ja suhtlejad on: · Klient kes soovib end registreerida teatud treeningutundi. · Treener, kes võtab registreerimise vastu ja kinnitab treening aja, mida klient on soovinud. 5 1.4. Tegutsejate infovajadused · Treeningute ajakava · Treeninguid läbiviijad treenerid · Kliendi pääsme isikukaardi andmed 1.5.Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega Treeningule registreerimisest huvitatud osapooled on järgmised: Klient Klient on huvitatud õigeaegsest registreerimisest kuna see on eelduseks, et saab kindlalt treeningus käia omalt poolt valitud treeneri käe all. Treener Treener on huvitatud tema sporditundides käivatest klientidest.
ainevahetuset ja sajast muus erinevusest. Iga jooksa on erineva taastusvõimega. Siin on siis maratonijooksja 10 käsku, kuna eelistan ise ka joosta pikemaid vahemaid. 1.Jookse pikki maid Pikad ja piisavalt rahulikud jooksud on maratonitreeningute nurgakiviks. Nende abil harjuvad jalad pikaajalise koormusega ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval, nii et pikemate otsade pikkus on lõpuks u. 25-35 km. Pikka maad mine jooksma vaid hästi puhanuna ja peale jooksu tangi kindlasti uut energiat ja vedelikku. 2.Jookse kiiresti Kuigi treenid eesmärgiga läbida 42 km, peaks treeningute seas olema ka lühikesi ja kiireid jookse. Need parandavad maksimaalseid vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. 3-21 kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi.
27. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine – homikul) ja staaionil(tugevamine vasika lihaseid – õhtul) 28. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 29. Päev- ei ole treeningut 30. Päev- ei ole treeningut 31. Päev- staadionil (kross) Üks treening kestab ümbes 2 tundi. Keerulisemad treeningud on päeval. Aga jooks on õhtul. Toidurežiim. 7-9 – Hommikusöök 11-12 - Toitu hommiku treeningute pärast (tundi jooksul) 13-14 - Lõunaoode 15-16 - Lõunasöök 18-19 - Õhtusöök (treeningute pärast) Ratsioonis domineerivad valke ja süsivesikuid.
väsimus jmt). Need faktorid piiravad sportlase töövõime täielikku realiseerimist. Erinevalt treeninguperioodist nõuavad võistlused maksimaalset võimete realiseerimist. Järelikult on võistlusteks ettevalmistava perioodi pea- mised ülesanded: • vähendada pikaajalise treeninguga kaasnenud füsioloogilist ja psühholoogilist stressi; • realiseerida viimase raske treeninguperioodi positiivsed nihked; • optimeerida sportlikku suutlikkust. Võrreldes treeningute parima töövõimega paraneb ettevalmistava perioodi jooksul töövõime veel keskmiselt 3–5%. Seega on võistlusteks ettevalmistav periood sportliku edu seisukohalt ülioluline. Seda üllatavam on aga as- jaolu, et praktilises elus rakendavad üllatavalt vähesed treenerid siin ratsionaalset käitumist, eelistades edu leida katse-ebaõnnestumismeetodi toel. Üks põhjus on väga suure hulga sportlikku tulemust (ja õnne) mõjutavate fak- torite olemasolu
Ületreening ja ülekoormus Essee Sportides on tähtis meeles pidada, et teeksid seda korralikult ning jälgiksid et ei viiks oma pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid. Ületreening on kõige sagedasem spordialadel, kus treenitakse palju jõusaalis, näiteks nagu kulturism. Trennide puhul siis saab vahel vähemaga parema trenni, kui saaks seda rohkema vaeva korral.
muusika kuulamist. Muusika aitab viia mõtted mujale ning sa ei kuule ka oma hingeldamist. Üheks parimaks motivatsiooniks jooksmisel on Nike+ komplekt, see mängib sinu valitud muusikat ning võimaldab sul saada jooksvalt kõikvõimalikku informatsiooni treeningust: aeg, distants, põletatud kalorid jne. Pärast jooksmist kui oled oma iPodi arvutiga ühendanud näed koheselt ka tulemusi. Nii on lihtne jälgida oma treeningute edenemist ning saad seada endale ka kõrgemaid eesmärke. 1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval
Närvisüsteemi erutuvus kasvab ja ainevahetus kiireneb. Viimased asjaolud tingivad treenitud organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine– ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride ületamine võib tekkida üheainsa koormuse ajal, mille tagajärjeks on äkiline ülepingutus. Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvorme ongi ületreening. Ületreeningu peamised põhjused Valesti valitud treeningukoormused. Ülemäärane, liiga sage või raske treening. Piisava ettevalmistuseta või liiga tihe võistlemine. Tasakaalustamata treening või treeningprotsess. Ebasoodsad tingimused – psühhoemotsionaalne pinge, distressidega eluviis,
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JA...
spetsialiseerunud pikamaajooksule. Meie ettevõtte suunaks on kvaliteet teenuste pakkumine, innovatiivsus ja hea koostöö. Ettevõttes töötab inimesi nii Eestist kui Ameerikast, oleme rahvusvaheliselt meelestatud organisatsioonikultuuriga äriühing ning soovime pakkuda nii oma klientidele kui töötajatele parimat keskkonda eneseteostuseks. Pakutav töökoht: TREENER-PEDAGOOG Tööülesanded: · Treeningute läbi viimine · Spordikooli admistratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. · Erinevate abinõude rakendamine sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks. · Spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni pidamine (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). · Spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamine ja arvete edastamine õppuritele.
Tõuseb teadlikkus sotisaalsetest probleemidest ning oskus neid lahendada. Pärnu Noorte Vabaajakeskus on alternatiivne vabaajaveetmise võimalus noortele vanuses 13 21 eluaastat. Keskuses oleks võimalus kasutada koosolekuteruumi, spordisaali, jõusaali. Noortebändidele on loodud ka mõni bändiprooviruumi. Kohvikus võimalus korraldada erinevaid näituseid. Suvisel perioodil saab spordisaali kasutada laagrite majutamiseks. Keskuses olevat spordisaali saab üürida erinevate treeningute läbi viimiseks. Kui aga otsite omale sobivat treeningut, siis oleme meeleldi valmis meie majas toimuvate erinevate treeningtundide läbiviijatega sind kokku viima. Nädalavahetuseti on aga spordisaalis on noortel võimalus täiesti tasuta sportida.
natukene. Iga järgmise päevaga muutub jooksmine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada jooksmise maad. Arenguks on vaja järk-järgult suurenevaid koormusi. Nii on see igasuguste võimete arendamisel. Koormuste all mõistetaksegi kehaliste harjutuste mõhu suurust organismile. Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini.
Toitumise mõju lihastaastumisele Toitumine ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud Energia taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud Lihase ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine
(Mitchell, T., Longyear, S.) Kokkuvõte Sulgpalli spetsiifika koormab kõige rohkem hüppeliigeseid, selga, põlvi ja õlavööd. Hüppeliigesevigastused esinevad järgnevatel kujudel: venitus, nihestus või rebend. Põlvevigastustest võib esineda sidemete rebendeid. Seljavigastuste põhjusteks on tihti lülisambalülide nihkumine, tursed ja lihaskrambid. Õlavigastused on tingitud enamasti ülekoormusest. (Lasn, S., Tõnnus, A., Tarto, J. 2011) Uuringud on näidanud, et efektiivne treeningute ja puhkuse korrapärane vaheldumine, parandab mängijate füüsilisi näitajaid, vähendab vigastusjuhtude arvu ning aitab kaasa kiiremale taastumisele, vähendades seeläbi treeningutest ja võistlustest puudumiste arvu. Vigastuste vältimisele peaks jõu- ja vastupidavustreeningute sooritamisel kindlasti tähelepanu pöörama. Jättes enne võistlust tegemata korraliku soojenduse, suurendatakse vigastada saamise võimalust mitu korda. (Cockram, A., Tolley, J. 2006) Kasutatud kirjandus
................................................................. 12 3.1.1 Klass ........................................................................................................................ 12 3.1.2 Sugu ......................................................................................................................... 13 3.1.3 Vanus ....................................................................................................................... 13 3.2 Treeningute sagedus ning pikkus ................................................................................ 14 3.3 Harrastavate spordialade liigitus ................................................................................ 16 3.4 Muusika kuulamise sagedus ........................................................................................ 17 3.4.1 Küsitlusele vastanud õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula .................... 18 3.4
teenindav- ja muu personal on väga lahke ja vastutulelik, samuti on neile võimalik esitada erinevaid küsimusi, millele nad leiavad alati võimalikult ruttu vastuse. Näiteks kui mõnel klubiliikmel saabub välismaalt sõber või tuttav, kes soovib samuti spordiklubis treenida selle aja jooksul, mil ta viibib Eestis, kuid ei taha maksta iga treeninkorra eest 150 krooni, on alati võimalus ka klienditeenindajatega kokkuleppele jõuda ja leida odavam lahendus, näiteks nädalane tasuta treeningute kaart. Ühesõnaga kliendi muredele või probleemidele leitakse alati lahendus, mis on sobilik mõlemale 8 poolele. Lisaks on võimalik ettevõtte kaudu tellida ka odavamalt treeninguks vajalikku varustust: kindad, randmekaitsmed, pulsikellad, rattariided jne. Antud ettevõttes on müügieelne teenindus väga hea, kuna igat inimest, kes spordiklubisse saabub koheldakse hästi, naeratatakse, pakutakse kohe abi, antakse nõu,
ühenduskohta, see on kõõluse ja lihase sidelüli. Seda nimetatakse lihase kõõluse venituseks. (http://www.liigume.ee) Paljud säärelihasest tingitud vigastused tekivad ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. Sellele vigastusele võib kaasa aidata magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus. Kui keegi on sattunud ületreenituse ohvriks, siis tuleks kahandada treeningute arvu ja kilomeetreid ning oleks vaja vältida rasket maastikku ning vähendada treeningute mahtu. (http://www.liigume.ee) Vigastus võib tekkida ülevenitamisest. Kui see on juhtunud, siis tuleb venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga.Magama minneks teha vigastatud kohale niiske soe kompress see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi (http://www.liigume.ee) Achilleuse kõõlus Achilleuse kõõlus on kõige võimsam ja suurem kõõlus kehas. Need koosnevad
suurt pingutust ja võib-olla suudad tõugata ainult 4-5 korda. Iga järgmise päevaga muutub käsiku tõukamine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada korduste arvu. Arenguks on vaja järk-järgult suurenevaid koormusi. Nii on see igasuguste võimete arendamisel. Koormuste all mõistetaksegi kehaliste harjutuste mõhu suurust organismile. Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini.
Lisaks räägitakse teistest trennikaaslastest, treeneritest ja Johanna emast-isast. Loomulikult ei maksa unustada hobuseid! Ka hobustega juhtub palju põnevat ja naljakat, rääkimata sellest, kui põhjalikult ja nauditavalt suudab raamatu autor kirjutada treeningutest, võistlustest ja sellest, mis on hobuspordis oluline. Kooliteema saadab lugejat pidevalt tublist õppijast Johannast saab sündmuste tõttu üsnagi halb õpilane, kes püüab põgeneda tavaelust varjule treeningute maailma. Tänu iseendale, lähedastele ja sõpradele suudab ta ennast kokku võtta ning taas kord särada. Johanna suudab üle olla ka populaarsete tüdrukute ebameeldivast käitumisest ja nende ninameest isegi aidata, mistõttu kaob ka kiusamine ning raamat lõppeb positiivsetes nootides. Autor on oma noorsooromaani sisse toonud ka põnevust, mis seotud ratsutamistreeneritega, kuid kõik polegi nii hirmus, kui mõnele tegelasele
............................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................ 12 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 13 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen juttu ujujate tehnilisest ettevalmistusest, treeningute planeerimisest, tehnika täiustamisest, tehnika efektiivsusest ning erinevatest harjutustest nii maapeal kuivas kui ka vees. Valisin selle teema, kuna tegelen ka ise hobikorras ujumisega ning tahaks selle kohta ka rohkem teada saada ka teadusliku poole pealt. 3 Ujujate tehniline ettevalmistus Individuaalne ettevalmistusplaan (IEP) peaks moodustama „tuumik(alus)dokumendi“, millele rajaneb ujuja sportlik ettevalmistus
imendub väga kergeseti ja seega kasutavad sportlased seda peale raskeid treeninguid, et taastumine oleks efektiivsem. 2) fruktoos - C6H12o6 puuviljasuhkur. Leidub valmis marjadesja puuviljades ja soovitatakse diabeedikutele kuna fruktoos ei vaja rakku pääsemiseks insuliini. 3) riboos - C5H10o5. 4) desoksüriboos - C5H10o4 Oligosahhariidid 1) maltoos - C12H22O11 linnasesuhku. Samuti väga hästi imenduv süsivesinik, mida sportlased kasutavad suurema lihasmassi saavutamiseks treeningute ajal. 2) laktoos - piimas sisalduv suhkur 3) sahharoos - suhrupeedis ja suhkruroos sisalduv suhkur Liitsuhkrud 1) tärklis - C6H10O5(üldvalem) leidub kartulites ja sibluates ning banaanis 2) tselluloos - C6H10O5 taimede ehitus materjal. Meile tuntud ka kui paberi tooraine. 3) klitiin - C6H10o5 putukate toesed ja seente rakukestad on sellest tehtud. Nagu eelpool mainitud siis inimene saab oma põhiosa energias just
suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea jooksutehnika omandamiseks ei tohiks alustada treenimist võistluskiirusel, vaid alustada tuleks pisut pikematest ja rahulikematest intervallidest ning seejärel kaasata kiiremaid ja lühemaid intervalle. Nii harjub õpilane tasapisi kiirjooksu liigutusega ja õpib oma keha jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast väsitavat intervalltreeningut. Jooksu tuleks harjutada ka muutuvates tingimustes. Selleks sobib ideaalselt jooks mägisel murdmaal või raskendatud tingimustes näiteks liivas-, samblal- või lumes. Järk-järgult keskkonna muutusega harjudes tagatakse liigutusvilumuse stabiilsus
arendatakse. Stepptantsu ei saa õigesti õppida iseenese tarkusest. On kindlad nõuded ja nipid, millele oskab tähelepanu pöörata ainult kogenud treener. Päka ja kontsa alla on kinnitatud stepirauad. Algselt olid need puust,20.sajandist metallist Stepikingadel on alati nahktallad, sest kumm summutab heli Kõva ninaosa nagu balletisussidel võimaldab stepikingadega ka varvastantsu teha Raudade kinnitamiseks kasutatakse ühte või mitut kruvi. Treeningute ajal on need keeratud sügavale plaadi sisse, et ei kriimustaks põrandat. Esinemise eel keeratakse kruvi lõdvemaks, et sammude hääl oleks tugevam. Päkaraua all on metallist või polüuretaanist plaat, mis võimendab sammude kaja. Eesti stepiajalugu algas 20. sajandil üksikute fanaatikute esilekerkimisega Inge Põder oli esimeste hulgast, kuid rahvasuu teab rääkida steppijatest, keda olevat nähtud siin seal tantsimas.
spordiharjutust edukalt sooritada Individuaalsus – spordiharjutuse sooritamise reaalne viis, mille omapära määravad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt Kindlus – kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel Stiil – tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomulikud antud sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu: • vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste vahendite kasutamine jt); • perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treeningute
töötab ka muude kultuurisuundade puhul, sest tunnen ennast kõige kindlamini muusikas. Aga kaldun arvama, et see võib nii olla küll. Suureks mõjutajaks on kindlasti ka keskkond ja geneetilised omadused. Oleks huvitav teada saada, miks Kunda noored eelistavad massikultuur. Kas mõjutajaks võivad olla sõbrad? Vastuse saamiseks peaks teemasse sukelduma psühholoogiliselt. Kui eelnevad lõigud käsitlesid valdavalt muusikat, siis spordist rääkides on põhilisteks eeldusteks treeningute olemasolu kodukohas. Treeninguvõimaluste mitmekesisus tagab noorte võimalused spordivaldkonnas. Siit ka minu oletus: ``Kas noored on ühesugused selletõttu, et linn pole suuteline pakkuma noortele mitmekesiseid vabaaja veetmise võimalusi?``. Erinevad treeningud, ühingud ja huviringid tagaksid ka mitmekesise ühiskonna. Kui võimalusi vabaaja veetmiseks on vähe, siis on ka inimesed sarnased, sest noori arendab ja inspireerib keskkond, kus nad viibivad.
ja mineraale, mis on vajalikud spordijookides. organismi taastumiseks Imendub kiiresti ja kustutab treeningu järel. hästi janu. Isotooniline (osmolaarsus 296 Hüpotooniline (osmolaarsus mosm/l). 250 mosm/l). CARBOCOC 4 GATORADE Tänu universaalsusele sobib jook igapäevaseks kasutamiseks Gatorade taastab higistamise tõttu treeningute vahel. kaotatud vedeliku organismis. Spordijook taastab energiavarud 6 protsendiline süsivesikute ja naatriumi lahus tagab kiire vedeliku ja elektrolüütilise tasakaalu. imendumise. Toodet eristab teistest Hüpertooniline (osmolaarsus 349 samalaadsetest hea mosm/l). vitamiinikompleksi (eriti tähtsad B1 ja B2) sisaldus.
Järvamaa kutsehariduskeskus Kyokushin karate" ,, Referaat Inimene PH1 Särevere 2011 Sissejuhatus Kyokushin Karate on jaapani võitluskunst, mida peetakse üheks karmimaks võitluskunstiks tema treeningute, kui ka võitluse ning kaitse pärast. Selle loojaks peetakse 71 aastat treeninud Karate meistrit Masutatsu Oyama-t, kes lõi selle võitluskunsti 1964. aastal. Rohkem tähelepanu on pööratud jalgadele, nende painduvusele, löögi kiirusele ning tugevusele kuna eesmärgiks on vastane ühe löögiga ,,knockouti" lüüa. Kyokushin Karate pole ainult võtlus, see on ülesehitatud filosoofia alusel, mis õpetab igale õppijale distsipliini ning vastupidavust. Just sellepärast arvatakse, et Kyokushin Karate õpilasi on maailmas üle 12 miljoni, sealhulgas üle 40 aasta vanuseid inimesi. Kyokushin Karate-d õppivad inimesed kannavad ,,Gi"-d , e...
Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned Mirell Põllumäe 11.b klass Sparta riik asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas. Koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati. Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus. Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat, kes pidid üksteise otsustega arvestama, hoidis see ära türanni etteotsa tekkimise. Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ...
halb halb vähem hea hea Avarus 1 2 3 4 5 Kaasaegsus 1 2 3 4 5 Puhtus 1 2 3 4 5 Mitmekülgsus 1 2 3 4 5 8. Ma leian, et spordiklubi treeningute valik on Kasin 1 2 3 4 5 Mitmekülgne 9. Ma leian, et spordiklubi hinnakiri on Odav 1 2 3 4 5 Kallis tel e-mail kodulehekülg
Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all
nendes tribüünides on veel lootust. Tribüünide koju jõudes hakatakse Katnissile ja Peetale iluprodsetuure tegema. Nad käivad ka peaaegu iga päev hotelli kõige alumisel korrusel treenimas. Kui nädal möödas, viiakse kõik tribüünid hõljukitega areenile ja võitlus algab. Katnissi vaatenurgast: Ta arvas alguses, et ta ei saa areenil olles hakkama ja oli nö. ''haavatav'', kuid treeningutel ta sai nippe ja enesekindlust juurde. Treeningute viimastel päevadel oli ta juba üpris valmistunud, kuigi ta polnud veel päris kindel mida ta areenil ette võtab, kuna iga aasta oli areen erinev. Areenil olles õppis ta palju asju juurde. Haymitchi vaatenurgast: Minu arvates oli see raamat väga huvitav, kaasahaarav ja õpetlik. See õpetas, kuidas metsas toime tulla: nt kuidas süüa hankida, mis taimed/marjad on söödavad jne. Seda on ka võrreldud ka Stephenie Meyeri ''Videviku saaga''dega. Öeldakse, et see on veel kuulsaim kui
Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1...
..8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov. Vastupidavus treeningutel on kehale väga suured plussid ka lihtsalt tervisesportlasele, kuna treening: parandab töövõimet, annab igapäevatoimetusteks rohkem energiat tugevdab südant
saavutusvõime ja energiavarud teatud aja vältel suuremad kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkivad muutused on aluseks treenituse kasvule. Selline suurenenud saavutusvõime ei püsi aga kaua. Kui uut koormust ei järgne, langeb saavutusvõime endisele tasemele. Sellepärast peab treening olema süstemaatiline ja kindla sagedusega. Juhuslik harjutamine ei vii edasi. Seega sõltub treeninguefektiivsus sellest, millisesse taastumisfaasi langeb järgmine koormus. Kui treeningute vahe on liiga pikk ning selle vältel jõuab suurenenud saavutusvõime mööduda, siis uus pingutus algab jällegi endiselt tasemelt. Sel juhul töövõime ei kasva. Kui aga treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib võimete paranemise asemel välja kujuneda krooniline kurnatusseisund. Organismi saavutusvõime kasvab vaid juhul, kui järgmine koormus langeb ületaastumisfaasi.
ei pöörata piisavalt tähelepanu, järgneb dekompensatsioon: organismi kohanemisvõime langeb ning tekib ületreenitusseisund (vt joonis 4). (Ibid) Joonis 4. Superkompensatsiooni efekti sõltuvus treeningute ja taastumise erineva kasutamise korral. A – treeningute ja sobiva puhkeperioodi korral järgnev superkompensatsioon. B – liiga suure koormuse või lühikese taastumisperioodi järgne dekompensatsioon. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 5 Treeningkoormus on mahu ja intensiivsuse kombinatsioon. Sportlase organismi adaptsioon erinevatele koormustele on individuaalne. Mitmeaastase treenimise puhul on oluline, et
Varustades oma keha piisava koguse veega, hoiame ära vere paksenemise, mis raskendab vere transpordi omadusi. Vere paksenemine vähendab võimet varustada keha hapnikuga ning energiaga ehk toitaneinetega ning vähendab võimet eemaldada organismist väsimust põhjustavaid jääkained. Piisav kogus vedelikku tagab ka loomuliku piimhapate vabastamise protsessi toimimise. Selle protsessi mittetoimimine vähendab oluliselt meie sportlikku sooritusvõimet ning kordusharjutuste või raskete treeningute ajal (näiteks peale harjutustevahelist pikemat pausi) kujutab see olulist riski tervisele. Isotooniliste jookide abil kaotatud ioonide (eelkõige naatrium ja kaalium) pidev kompenseerimine organismis hoiab keha konditsioonis, mis parandab sooritusvõimet, sportimise efektiivsust ning kiirendab taastumisprotsessi peale treeningut . Mitte ainult januks..... Me peaksime mõistma, et janu tunne, mis sunnib meid jooma on signaal vedeliku puudusest. See on stressi märk, mida tuleb ennetada korduva
spordiala, kuna koolis lihtsalt ei jõua ja puuduvad kõikide valdkondade varustus ning teadmised, et seda pädevalt teha. Kindlasti ei ole kõigil vanematel võimalik finantsiliselt oma lapsi trennidesse panna, siis rääkimata ise treeningutes käia, mis maksavad. Kuid koolides toimuvad huviringid, mis on tasuta ning seal saab osaleda, üldiselt toimuvad küll üks kord nädalas, aga üldpilt on ikka parem kui mitte midagi. Sama käib ka täiskasvanute treeningute kohta. Tallinnas on erinevaid treening gruppe, kes saavad ise kokku ja lihtsalt teevad koos, et siis üksteist motiveerida ja kõik oleks lihtsam. Üldiselt ei ole nende eest vaja midagi maksta või on sümboolne väike summa, mis on kindlasti palju odavam kui maksta mõnele spordiklubile igakuiselt suuri summasi. Samuti on võimalik internetist leida erinevaid treening videoid, mille järgi saab väga lihtsalt trenni teha. Selle jaoks ei pea isegi kodust lahkuma ning
Raamatut „Sinu parim vorm jõusaalist“ peab iga jõutreeninguga tegeleja lugema Martin Lapin Janar Rückenbergi raamat „Sinu parim vorm jõusaalist“ on treenimise ABC igale jõutreeningu harrastajale. Seal räägitakse kõigest, mida vajalik, et olla heas vormis ja spordis edukas. Raamatus lükatakse ümber mitmed tervisespordiga seonduvad müüdid ja antakse head nõu alustajatele kui ka edasijõudnutele. „Sinu parim vorm jõusaalist“ on 2014. aastal valminud terviseraamat, mille autoriks on treener ja kulturist Janar Rückenberg. Mees on tegelenud jõusaali treeninguga peagi 20 aastat. Lisaks on Rückenberg õppinud kehakultuuri ja saanud kulturismi maailmameistrivõistlustel 3. koha. Raamatus käsitletakse väga palju erinevaid treeningualaseid teemasid. On välja toodud erinevad treeningkavad, räägitakse parimatest harjutustest, toitumisest, halba...
parandamine on raske. Kiirusvõime arendamisel tuleb järgida järgmisi metoodilisi soovitusi: • kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust • enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus. • puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib. • treeningute vahel peab sportlane täielikult taastuma. Kiirustreening peab järgnema kergemale treeningule. • tipp-perioodidel peaks tegema lühiajalisi maksimaalse kiirusega piiratud arvul sooritusi. Kiirustreeningus on põhiliseks harjutamismeetodiks kordusmeetod. HARJUTUSED KIIRUSVÕIME ARENDAMISEL Kiiruse arengule aitavad kaasa igasugused hüppeharjutused: hüpped jalalt jalale, ühel jalal, tõkkehüpped, sügavushüpped. Selliste harjutuste sooritamisel on hästitreenitud sportlasel soovitav
(allikas: www.alkoinfo.ee ) 1.2 Projekti eesmärk Noorte alkoholi tarbimise vähendamine 1 aasta jooksul ning nende suunamine erinevatesse huviringidesse, treeningutesse. Tõsta noorte teadlikkust alkoholi kahjulikkusest. Visioon: Noorte alkoholi tarbimine väheneb ning teadlikus alkoholi kahjulikkusest suureneb. Infopäev, mille raames korraldatakse ka meediakampaaniaid, loenguid ja võistlusi, tekitab noortes teadlikkust alkoholi kahjulikkuse kohta. Noorte huviringide ning treeningute kohad kasvavad, lisaks noored ei tarbi enam liigselt alkoholi. 1.3 Projekti analüüs ja hindamine Alternatiivsed lahendused Teostatavuse hinnang Riskid Laste usaldus ja austus täiskasvanute 1 Karistamine ja ähvardamine Võimalik vastu kaob Informeerimine alkoholi eelarve läheb lõhki
kohalikel omavalitsustel, seda eeskätt kõikide kehalist aktiivsust soodustavate tegevuste kättesaadavaks tegemise kaudu. Kui omavalitsuse piires puudub ujula, siis tuleb leida võimalus piirkonna laste transpordiks ujumistundidesse. Kui KOV piirkonnas on spordisaal, jõusaal, ujula, staadion, siis kindlasti peab olema piirkonna lastel soodustingimustel aeg nende võimaluste kasutamiseks. Oluline on nii KOV materiaalne toetus vähemkindlustatud peredest pärit laste treeningute toetamisel kui ka spordi/tantsu treeningute koha leidmisel, vahendite muretsemisel ja võistluste korraldamisel. Kohalike omavalitsuste korraldamisel regulaarselt toimuvad üritused (perepäevad, matkad, võistlused), rajatavad spordiehitised (ujulad, staadionid, spordisaalid), piirkonna ettevõtete tunnustamine, kes tegelevad lastespordi sponsorlusega on samuti võimalused väärtustada ja kinnistada liikumisega seotud harjumusi.
mitmesugused rasedusest tingitud hädad. Paljudel naistel ilmnevad seljavaevused ning samuti võib ka vereringe olla kohati häiritud. Paljusid hädasid saab leevendada või üldsegi vältida tehes sobivaid harjutusi ja jälgides pidevalt oma kehaasendit. Seega tulekski ennast raseduse käigus hoida heas füüsilises vormis, et vältida võimalikke hädasid ning, et sünnitus kulgeks libedamalt. (Lember, 2005) Raseduse jooksul ei tohi oma keha erinevate treeningutega üle koormata. Treeningute pikkus ei tohiks ületada poolt tundi ning põhiliselt tuleks keskenduda kolmele peamistele lihaste grupile selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Treenides seljalihaseid on võimalik ennetada seljavalusid. Treenitud kõhulihased aitavad kaasa sünnitusele ja hoiavad ära kõhuseinte väljavenimist. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata ka rühti ja hingamist parandavatele harjutustele, sest nendega on võimalik ennetada jala- ning samuti ka seljavalusid. (Perekool
KOKKUVÕTE Liikumisharjumused Eestis pole ununenud. Kultuuriministeeriumi spordiosakond teeb kõik selle jaoks, et eestlaste keskmine eluiga pikeneks märgatavalt; rajades mänguväljakuid, puhkeplatse, spordiväljakuid ja muid kohti, kus saab elada ja tegutseda aktiivselt. Järelikult on hoiakud Eestis muutumas liikumisharjumuste koha pealt palju paremaks. Lisaks toetatakse aktiivselt noortesporti ja muidugi tänu Eesti suurepärastele saavutustele suures spordimaailmas on laste huvi treeningute vastu kasvanud, sest igaüks meist tahaks olla suurena Erki Nool või Andrus Veerpalu, Kristina Smigun või Jane Salumäe. Taas kord saame kinnitust, et olukord pole nii halb, aga samas võiks see olla parem! Liikumine kooliteel on koolipäeva lahutamatu osa. Uurimistöö näitas, et kooliteel ollakse küllaltki mugavad, paljud kasutavad autot isegi väga lühikese koolitee puhul. Peaksime alustama just kooliteest oma liikumisharjumuste edendamist, liikudes nii edasi
grupis. Grupi läbijad annavad kriminaalhooldusametnikele jooksvat informatsiooni kriminaalhooldusaluse osalemise kohta. Noorteprogramm EQUIP Justiitsministeeriumi poolt rakendusele võetud tõenduspõhine kuriteoennetusprogramm EQUIP. Antud programmi eesmärgiks on õpetamine noortele vastutusrikkast mõtlemist ja käitumist kaaslaste abistamise kaudu. Osaleda saavad keskmise või kõrgema retsidiivsusriskiga vägivaldsed noored, kes on motiveeritud käitumise muutmises. Programm toimub treeningute vormis. Sotsiaalsete oskuste treeningus mängitakse läbi erinevaid olukordi, õpitakse käituma tasakaalukalt ja konstruktiivselt. Noored arendavad oma rahulolematuse väljendamise, lohutamise, negatiivse survega toimetulekuoskusi. Nad õpivad pingeliseks vestluseks valmistumist, kaklusest hoidmist, teiste abistamist, tunnustamise väljendamist, toimetulekut vihase ja süüdistava inimestega, konstruktiivset reageerimist ebaõnnestumisele
Rasva on ju rohkem või vähem Aeglaselt põlevaid süsivesikuid sisladavad kartul, riis ja leib. Kaalus maha võtta soovijad peavad lõviosa energiast saama samuti nendest ainetest. Millegipärast arvatakse, et kartul teeb paksuks. Kartul sisaldab rikkalikult kaaliumi, samas aga vähe naatriumi. Kaalium soodustab vee lahkumist organismis, mis on oluline rasvade sünteesi allasurumiseks ja kehamassi vähendamiseks. Rikkalikult peaks sööma juur-ja puuvilja. Treeningute tulemusena kasvab organismi vitamiinivajadus. Suvel ja sügisel saame värsetest aiasaadustest oma vitamiinid kätte. Talvel ja kevadel on aga toit suhteliselt vitamiinivaene, eriti c-vitamiini osas. Siis peaks ikka apteegist abi otsima. Energiavajadus- spordikauge mehe päevane energiavajadus päevas on keskmiselt 3000kcal. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid on see suurem ja oleneb treeningu intensiivsusest, koormuste suurusest, samuti sportlase kehakaalust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
