Vahest harva tehti spetsiaalset kehalise ettevalmistuse treeningut, näiteks hüppeid mattidel. Valtrile meeldisid peamiselt kõrgus- ja teivashüpe, vähemal määral ka tõkkejooks. Edaspidisele mõeldes muretseti ketas. Toomas Külveti arvates omandas Valter täielikult flopitehnika üheksa-aastaselt ja saavutas kõrgushüppes ka oma esimene võidu TV olümpiastartide finaalvõistlustel Tallinna. Kümneselt jäi kevadtalvine treening nõrgaks, kuna kohalik võimla oli rivist väljas. Kuid see- eest treenis kevadel vägagi hoolikalt, teda innustas väljavaade kaasa teha TV olümpiastartide finaalis. Väga palju tegeles Valter teivashüppega. Väga hoolikalt tegi tireltõuse kangil ja käte kõverdamist, kasutas rööbaspuid ja ronis köiel. Samal aastal prooviti ka tõstmist. 43- kilose kehakaalu juures tõukas Valter üle 37,5 kilogrammi. Üheteistkümneaastaselt aga tõstis üles oma kehakaalu ja vähemaga ja ei
Testi läbiviimisel hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm. Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening. Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDA; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest Regulaarse terviseliikumise korral on mõtekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus,
alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 25. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 26. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud
kohtades. See pärineb antiiksest Kreekast, aga muutus populaarseks kasutusalaks 3 Venemaal, Ida-Euroopas ja USAs, eriti New York City's. Nüüd tegeletakse tänavatreeninguga terves maailmas. Tänavatreening on kombinatsioon kergejõustikust ja vabaharjutustest. Street Workout on tänapäevasem versioon keharaskuse treenimisel. Street Workout tiimid ja võistlused toimivad ülemaailmselt. (Wikipedia.org) Tavaline treening koosneb füüsilistest harjutustest nagu rippes kätekõverdused, kätekõverdused, harjutused õlavarre kolmpealihasega, kõhulihaste harutustest ja kükkidest. (Wikipedia.org) Mõned peamised kasud, mida tänavatreening annab: · See on täielikult tasuta · Saab harrastada absoluutselt igal pool väljas ja siseruumides · Varustus võib selleks täielikult puududa · Sellega kaasneb tervislik eluviis (Wikipedia.org)
automaatmõtted 13. Ärevuse kognitiivses profiilis a) mõtted on suunatud tulevikku ja hinnangud on selektiivsed 14. Kujutlustega tööks nimetatakse patsiendi mõtete suunamine positiivsele ja temale turvalisse kohta 15. Eksponeerimiseks nimetatakse korduvalt välditava tegevuse/olukorra/asja esitamist patsiendile 16. Lõõgastustehnikate hulka kuuluvad autogeenne treening,hingamisharjutused 1. Kultuurilinee norm lähtub - enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2.KKT loojaks peetakse – Beck 3.KKT peamine ja kitsam eesmärk on - : korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4.Negatiivsete automaatmõtete aluseks on – HÄIRE AVALDUMISE VORM 5.Käitumuslikud tehnikad on peamiselt suunatud – praktilisele probleemidele 6.Kognitiivne viga, mille korral enda nägemine mingi välise sündmuse põhjusena, ilmneb – personalisatsioonis 7
Füüsiliselt mitteaktiivsus tähendab selgelt kõrgemat riski haigestuda erinevatesse haigustesse nagu südamehaigused, diabeet, vähk, kõrgvererõhutõbi, luu- ja liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja jõutreening on kasulikud, kuid tundub, et jõutreening on glükoosi homöostaasi (tervisele on vaja, et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust
· transport · kaitse 32) Veri, koostis ja ülesanded - Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Veri transpordib toitaineid kudedesse, teostab gaasivahetust ning eemaldab ainevahetuse jääkprodukte. Verel on ka kaitsefunktsioon, mida täidavad antikehad. 33) Kehaline treening ja vereloome - Aeroobses tsoonis toimuva vastupidavustreeningu tulemusena suureneb erütropoees. Punaliblede maht suureneb, mis omakorda suurendab hemoglobiinisisaldust. Nii erütrotsüütide kui ka plasma maht kasvavad sel puhul ühepalju, hemoglobiinisisaldus aga oluliselt ei muutu. Suuremahuliste treeningute puhul suureneb aga tippsportlastel plasma maht rohkem ja hemoglobiinisisaldus reeglina väheneb, tekitades nii sportlasel aneemia
"Bree Tanneri lühike teine elu" Stephenie Meyer Triin Raudla ja Cätlin Tuuling Tegelased Bree Diego Riley Victoria Fred Volturid Cullenid Raul SEATTLE PIIRAMISRÕNGAS- OHVRITE ARV KASVAB TAAS. Sõprus Bree ja Diego vahel Kõndivad diskokerad! Uus kodu Riley jälitamine Musta keebi saladus Diego kadumine Karm treening "Meil on vaenlane, me ei saa enam niisama looderdada!!!" LAHING!!! The End Is Near... "Teie selle üle ei otsusta!" Aitäh
Sellise südame omanik võib edu saavutada kõikidel spordialadel. Kehalise koormuse puhul täiustub inimese hingamine. See tagab gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamislihased tugevnevad, rindkere liikuvus suureneb, paraneb kopsude mahutavus. Treenitud inimesed suudavad hinge kinni hoida üle poole minuti kauem kui treenimata inimesed, samas aitab hingamispeetuse proov ehk apnoe proov määrata õige kehalise koormuse hulka. ORGANISM JA KEHALINE TREENING Organismis toimuvad treeningu käigus mitmed muutused, need võib tinglikult jagada kaheks: energeetilised ning ehituslikud ehk plastilised muutused. Energeetilised muutused Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks. Treenituse teke Treeningu käigus tekib väsimus, mistõttu, treeningu lõpuks väheneb kehalise töövõime tase tunduvalt
emotsioonid välja elada. Kokkuvõtteks võib öelda seda,et kui regulaarselt tegeleda kick- boxinguga muutub inimene rahulikumaks, enesekindlamaks ja saavutab samas ka hea füüsilise vormi. Kick Box aeroobika (lisaks kasutusel nimetused Tae-bo, BoxBic, BoxMix) on treeningtund, kus lihtsates liikumiskombinatsioonides kasutatakse erinevaid poksi- ja enesekaitse liigutusi/lööke kombineeritult aeroobika põhisammudega. Intensiivne treening, mis koosneb jala-, rusika-, küünarnuki- ja põlvelöökidest. Sisaldab endas Tai poksi, kung fu, karate ja kickboxi elemente. Harjutusi tehakse muusika saatel. Tund annab tõhusa koormuse, südame-veresoonkonna vastupidavuse, saavutamiseks ning arendab kõiki põhilisi lihasgruppe. Liigutused on kergesti omandatavad, ilma keerulise koreograafiata, ent vajavad õppimisel siiski veidi koordinatsiooni. Treeningutes õpitakse tajuma oma jõudu ja seda konstruktiivselt rakendama. Tunni
Trenn ja söök Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist. Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga kerge, on oht, et tunned end treeningus nõrga ja väsinuna
spermaprooviga mehed tarbisid rohkem süsivesikuid, kiudaineid, foolhapet, C- vitamiini ja lükopeeni. Samuti sisaldas nende menüü vähem rasvu ja rohkem valke. Uurijate sõnul avaldab negatiivset mõju ka see, kui toidus leidub vähe antioksüdantseid toitaineid. Mendiola uurimisrühm järeldas, et toitumine näib spermakvaliteeti mõjutavat, kuid väite lõplikuks kinnitamiseks tuleks lisauuringuid korraldada. · Regulaarne ja mõõdukas treening: Mõistlik oleks kolm korda nädalas paarkümmend minutit intensiivset trenni (või pooletunnine mõõdukas treening viis korda nädalas). · Regulaarne arsti külastamine: Vanuses 1618 tuleks noormehel teha esimene visiit meestearstile. Selles vanuses on võimalik avastada pea kõik haigused, mis võivad tulevikus viljakust mõjutada, ning need välja ravida. Üldiselt võib öelda, et selles
varustus ning teadmised, et seda pädevalt teha. Kindlasti ei ole kõigil vanematel võimalik finantsiliselt oma lapsi trennidesse panna, siis rääkimata ise treeningutes käia, mis maksavad. Kuid koolides toimuvad huviringid, mis on tasuta ning seal saab osaleda, üldiselt toimuvad küll üks kord nädalas, aga üldpilt on ikka parem kui mitte midagi. Sama käib ka täiskasvanute treeningute kohta. Tallinnas on erinevaid treening gruppe, kes saavad ise kokku ja lihtsalt teevad koos, et siis üksteist motiveerida ja kõik oleks lihtsam. Üldiselt ei ole nende eest vaja midagi maksta või on sümboolne väike summa, mis on kindlasti palju odavam kui maksta mõnele spordiklubile igakuiselt suuri summasi. Samuti on võimalik internetist leida erinevaid treening videoid, mille järgi saab väga lihtsalt trenni teha. Selle jaoks ei pea isegi kodust lahkuma ning hoiab igati aega kokku, mida kõigil hirmsasti puudu jääb.
Juhendaja: Ludmilla Vaik Kehalise Kasvatuse õpetaja Pärnu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................lk 3 2. Treeningu põhiseadused.lk 4 1 3. Mis on treening...............lk 5 4. Kuidas tagatakse areng...lk 6 5. Puhkus.............................lk 7 6. Pulss................................lk 8 7. Kasutatud kirjandus.........lk 9 2 Sissejuhatus Selleks, et pikamaajooksudes või üldse spordis vastu pidada, tuleb teha trenni ja seda tuleb teha õigesti. Lisaks tuleb osata ka õigesti puhata. Selles referaadis tuleb juttu trreningust,
100% korda kõrgem kui naistel. Nende hulgast sõltuvad otseselt lihaskonna soo-omane areng, karvakasv, häälepaelte ja suguelundkonna areng. Paljud spordiga tegelejad tarvitavad anaboolseid hormoone, mille positiivseid efekte kiputakse sageli kahjuks ülehindama ja negatiivseid alahindama. Milline on siis nende ainete efekt ? Tõepoolest nad suurendavad oluliselt lihaskoe massi ja seda eriti juhul, kui nende kasutamisega kaasnevad täisväärtuslik toitumine ja treening. Samuti kasvab organismi üldine ja seksuaalne aktiivsus - seda vähemalt ravimite tarvitamise alguses. Iseloomulik on kasvav söögiisu ja agresiivsuse tõus, mida kirjanduses on nimetatud "steroidivihaks". Kui nende kasutamine toimub organismi aktiivse kasvu perioodil, on ootuspäraseks toruluude kasvutsoonide enneaegne sulgumine koos järgneva kasvupeetusega. Varasema maksakahjustuse korral tekib naha kollasus, hiljem rindade haiguslik suurenemine
millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt õigesti ja keskendunult lugematute korduste kaudu võib teha mängijast tõelise viskaja. Sellele aitab kaasa ka jätkuv mentaalne treening: mängija visualiseerib 3 kuni 5 minuti jooksul õnnestunud viset, selle vormi, tunnetust ja ka näiteks korvivõrgu sahinat. - Jalgade töö: mängijad peavad mõistma, et jalgade kiire töö ja palli püüdmine on eduka viskamise aluseks
............ 4 Soovitused algajale ................................................................................................................. 5 Suusatamise terviseriskid......................................................................................................... 5 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis · suusatamine sobib igas vanuses · suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele · suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid · suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis · suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks · suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk · vigastuste risk suusatamisel on madal · suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe
KENDO Karmen Pumalainen 11. euroopa Mis on Kendo? • Jaapani keeles - 剣道 [kendõ] • Mõõga tee • Abe-ryū kenjutsu koolkond • Jaapani võitluskunst, mis põhineb mõõgavõitluskunstil KENJUTSU Kendo ajalugu • 16. saj • Kenjutsu kolooniad • puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge • Kendo kaitsmed ehk BOGU (4) : 1. Pea kaitsmed 2. Kõri kaitsmed 3. Käte kaitsmed 4. Keha külgede kaitsmed Vöö astmed • Hierarhia • Eksamid • 6. kyū kuni 1. kyū-n – baasteadmised • 1-5 dani • Renshi, kyōshi ja hanshi AITÄH!
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained
probleemiks joosta 70 - 75 minutit kindlas tempos (mitte väga koormaval tempol jõuab selle ajaga joosta umbes 10 - 11 km). Väga tähtis on arvestada iga sportlase individuaalseid iseärasusi, siis hea võimalus igal sportlasel enda jaoks õige jooksutempo leidmisel, on kontrollida soorituse jooksul enda pulssi. Võrkpalluri jaoks on kõige sobivam pulsilöökide arv jooksmise ajal vahemikus 144 - 156 lööki minutis. Sellise tempoga joostes on soorituse kasu maksimaalne ning treening ei muutu liialt väsitavaks. Kuna igal sportlasel on erinev koormustaluvus, siis just sellise pulsi jälgimisega saab ka iga võrkpallur endale sobiva jooksutempo. Kuna võrkpall on võisktkondlik ala, siis on tähtis, et kogu võistkonna treenitus oleks ühtlane, et kasutada kõiki mängijaid, sooritada vahetusi, mis aitavad mängu sekkuda ja punkte teenida. Mitte vähem tähtis ei ole võrkpallis jõutreening. Võrkpallurite jõuettevalmistus jaguneb järgnevalt:
Tervisespordiga alustajad treenivad tavaliselt üks kuni kaks korda nädalas. Aktiivsed treenijad juba kolm kuni neli korda. Tavaliselt on soovitatav jõuda kolmel korral nädalas trenni kuna kolme kuni nelja päeva pärast lihased nii-öelda unustavad trenni mõju ära. Treeningu kestvus peaks olema 45 - 60 minutit, aga regulaarselt harjutades võiks treeningu kestvuseks olla juba 60 - 90 min. Spordiarstide sõnul annab algajale piisava koormuse ülepäeviti tehtav pooletunnine treening. Vastupidavuse arenedes võib paari kuu pärast alustada ühe- kuni kahetunnise jooksuga kord nädalas. Maa, mis selle aja jooksul läbi joostakse, pole oluline. Tähtis on, et organism töötaks. Algajad võiksid jooksu aega iga päev paari minuti võrra pikendada, kui see ei käi üle jõu. Jooksutempoks võiks valida kerge sörgi. Tempo on õige, kui treenija suudab oma kaaslasega juttu ajada. Mõõdukas tempo on oluline ka seetõttu kuna niimoodi liikudes võtavad lihased
külge, et võrdse kehamassi puhul võib halval juhul päästja ka ise kaasa minna, sest uppumishirmu jõud on meeletu.” Olümpia võidud 1900 -tl! Medali Inimesed aasta ala d Ivar kuld 1980 4x200 m vabalt teade Stukolkin Ivar 1980 400 m vabaujumises pronks Stukolkin Neli mõjuvat põhjust, miks hakata ujumas käima 1) Mitmekülgne treening 3) Tugevam süda Kõige parem treening on selline, mis treenib Ujumine parandab suurel määral sinu võimalikult palju lihaseid, kuid ei tee aeroobset võimekust. Treeningu ajal neile liiga. Ujumine on trenn, mis erineb kujuneb sul uus hingamismuster, mis väga jooksmisest või jõusaalis parandab kopsude ja südame tööd. käimisest, seega sobib hästi selliste Sinu südamelihas muutub palju
a. Üldinfo Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud rehabilitatsiooniprogramm vanglasüsteemis võeti kasutusele 2001. aastal, kui koostöös Soome Justiitsministeeriumiga said meie vanglatöötajad koolitust „Viha Juhtimise“ programmis. Sellest ajast alates on programmide hulk Eesti vanglates kasvanud. Programmid, mida 2014. aastal kasutatakse vangla ja kriminaalhoolduse süsteemides on järgnevad: Liiklusohutusprogramm Agressiivsuse asendamise treening Viha juhtimine EQUIP Sotsiaalsete oskuste treening Eluviisitreening Õige hetk VÕIDA Seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamise programm Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Selle loetelu juurde lisanduvad koostööpartnerite poolt läbiviidavad programmid, mis on eelnevalt kooskõlastatud ja hinnatud Justiitsministeeriumi poolt. Näiteks 2013. aastal oli tihe
kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust. 3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening. Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema tugevad jalad ja ka kogu keha. Tugevad jalad võimaldavad teha jooksusamme kiiremini ja muuta neid suuremateks. Ka käed peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga. Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes üksi jooksutrenne on võimatu muuta oma tehnika paremaks, sellist
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel
Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendi...
· Hematokrit · Erütrotsüütide arv ruumalaühikus veres · Erütrotsüüte iseloomustavad indeksid · Ferritiini kontsenratsioon immunoloogilised näitajad: 3. Kehalise töövõime hindamine morfoloogiliste meetoditega- Uurimistasandid (meetodid)- organism; organid; koed; rakud; rakuorganid. Spordi morfoloogia tegeleb organismi struktuuride muutuste uurimisega erinevate seisundite puhul nagu sportlik treening, ületreenituse sündroom ning uurib neid muutusi erinevatel tasanditel. Elavas org. struktuuri ja funktsiooni vahel kindel seos. 1.Funktsioon kujundab struktuuri, kutsudes esile 3 ümberkorraldusi(näit. Tõstja harjutab). 2.Struktuur tagab funktsiooni. Keskkonna muutusedtingivad struktuuri- hiljem ka funktsiooni muutusi.(evolutsioon) kohanemine e. adaptsioon
Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening treening taastav treening muu ettevalmistus (matk, tegevus taastav võistlus) tegevus Nädalate planeerimisel peaks iga kolmas või neljas nädal olema taastava iseloomuga, s.t. kergema koormusega. Aastaringne harjutamine · Kevad-suvine periood (aprill-juuni): Üldkehalise ettevalmistuse
Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus.
Teda inspireerisid nooruspõlve mälestused töötades raud kangiga Kregg´i kaasamine väljatöötamisse Otsustati kasutada painduvaid klaaskiust keppe Töö põhimõte Klaaskiust keppide painutamine kasutades lihasjõudu Erineva jäikusega keppide vahetus tagab raskustaseme muutmise võimaluse Erinevate harjutuste sooritamiseks saab muuta keppide asendit tasapindade suhtes Kasutamise võimalused Individuaalne treening Rühmatreeningud Kardiotreeningud Jõutreeningud Plahvatus treeningud Eriala treeningud Taasturavi Positiivsed omadused Mobiilne Lihtne kasutada Ei vaja palju ruumi Palju kasutusvaldkondi Palju erinevaid harjutusi Sobib hästi venitusharjutuste sooritamiseks Eriala lähedase jõutreeningu läbi viimine Sihtgrupp Noored Rahvasportlased Amatöörsportlased Profisportlased
Anna treening Nimi Rühm Kood Juhendaja Kersti Antoi Nupud: Algseis- mesilane, Anna lähevad algpositsioonidele ning päike hakkab pöörlema Kohale- Anna liigub maa pealt starti ning mesilane lendab taevas START!- Anna alustab on treeningut jooksurajal Muutuja: Kiirus-kkk Kasutamine: Mängu eesmärgiks on mängu peategelase Anna jooksukiirust arendada enne suur võistlust. Mängu alguseks tul Seejärle vajutades nupule Kohale, liigub Anna jooksuraja kõrval oleval maa pealt starijoonele.Enne treeningu alu Mäng lõppeb, kui Anna on ületanud finisi. Algseis Set anna = Shapes("anna") Set mesilane = Shapes("mesilane") Set päike = Shapes("päike") Set maa = Shapes("maa") Set taevas = Shapes("taevas") anna.Rotation = 0 anna.Left = 0 mesilane.Rotation = 2 mesilane.Left = 2 ...
hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. 11
taastusravi, ratsutamisteraapia, tegevusteraapia, hooldusravi. Ravi eesmärk on arendada kehalist liikuvust ja lihaskonda nii, et laps iseseisvalt oma igapäevase eluga hakkama saaks. Ravi on kompleksne. Kõige olulisem ravis on füsioteraapia ehk ravivõimlemine, mis toimub igale lapsele eraldi tema vajadusi arvestades. Ravi tulemused on seda paremad, mida varem sellega tegelema hakatakse. Vajalikuks võivad osutuda ka kõne treening logopeedi õpetusel, ortopeediline ehk liigeste kirurgiline korrigeerimine, psühhoteraapia. Lisaks kasutatakse ravilahenduste leidmisel ka psühholoogilist kompleksuuringut. Psühholoogilise sekkumise eesmärgiks on lapse ja tema pere toimetuleku parandamine, kognitiivsete ja arenguliste iseärasustega arvestamine ja sobivate sekkumisviiside planeerimine. Krampide raviks kasutatakse antikonvulsante ehk krambivastaseid ravimeid (kvi. arbamasepiin, klonasepaam).
tasemed inimeste kaalu langetamisel, töövõime vajalikul tasemel pikema aja jooksul - kiirus – võime sooritada liigutust võimalikult lühikese Aeroobse treeninug osad: ajaga - põhitreening - võimsus= jõud x distants/aeg -kiirused ja maksimaalse vastupidavuse treening - osavus – võime liigutada oma keha ruumis kiirelt ja täpselt (jõu, kiirused, tasakaalu koordinatsiooni kompleks) - laktaadi treening - tasakaal Soovitused: -koordinatsioon - treeni regulaarselt 3.Millised on erinevad energeetilised rajad -aktiivne eluviis erinevatel kehaliste harjutuste intensiivsustel?
tähtsaks muutunud kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi. Näiteks on NATO jõud osalenud konfliktide reguleerimises Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas, samuti Iraagis ning Afganistaanis. Kuigi NATO on sõjaline organisatsioon, ei ole tal oma sõjaväge, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest. Kuigi relvajõud läheb kasutusse alles tõelise sõjaohu korral. NATO sõdurite väljaõppes senisest tähtsamaks on muutunud psühholoogiline treening, näiteks õpetatakse sõduritele, kuidas suhelda vaenulikult meelestatud kohalike elanikega ilma relva kasutamata. NATO laienemise tulemusel on organisatsioon muutunud üleeroopaliseks, mille funktsiooniks on ühendada Euroopat, mitte aga kaitsta Lääne- Euroopat kommunistliku Ida-Euroopa eest. Kuigi Venemaa pole NATO liige, käib nende vahel regulaarne suhtlemine. Venemaa kaasamine suurendab stabiilsust ja soodustab rahvusvahelise vastasseisu vähendamist
süüfilis Nakkushaigused, mida põhjustavad ALGLOOMAD – malaaria, toksoplasmoos Traumad, vigastused Ennetamise viisid: Toituda tervislikult (roheline, vitamiinirikas, vähe rasva) Hooldada hambaid Kehahügieen Haiguste perioodil vältida rahvarohkeid kohti Töö ja puhkuse režiimi tasakaalustatus Regulaarne treening, liikumine 15. Päriliku eelsoodumusega haigused Alkoholism, hüpertoonia, hüpotoonia, rasvtõbi, vähktõved, diabeet Ennetamine: Suguvõsa uuringud Soola piiramine toidus, tervislik toitumine Kehakaalu normaliseerimine Stressi vähendamine Mõõdukas kehaline aktiivsus Suitsetamisest ja alkoholist loobumine 16
Hi impact - suure koormusega aeroobikatund, mis koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele.
Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud. Istuva tööga kaasneb vähene aktiivsus ja ülekaalulisus. Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja
hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 24. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 25. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere
USA-s inseneripitsat. Vanne ja sõrmus. 9 Tudengist inseneriks Tuleb hakata ise oma tähtaegu määrama, kogemusi ja võimeid hindama. Soovitused: · sobiv stiil · valvas ja külmavereline · lõpeta tööd · kontrolli oma tööd · ära pelga tundmatut · väljenda end lihtsalt · vali rollimudeleid Töökohaga tutvumise strateegaid: · upu ja uju kohe ise tegema · negatiivne kogemus oma teadmistele tuleks läheneda kriitilisele · treening tööga teoreetilised treeningud töö kõrvalt · täismahuline treening puhtteoreetiline ettevalmistus tööks · integreeriv strateegia nii töö kui treening Sagedasemad probleemid: · kohanemine firma tavadega · aeglane liikumine mööda ametiredelit · rutiinne töö · arusaamatus, mida sinult tahetakse · oma nishi leidmine · ebarealistlikud ambitsioonid · algatusvõime puudumine · seltskonda mittesulandumine
omavahelist proportsioone, kõnnitempot ja maastikku, millel põhiliselt liigutakse. Arvestama peab ka sellega, kuidas kepikõndija kõnnitehnikat valdab ja milline on keppide pikemaajaline kasutusotstarve. Ideaalne käimiskepp on: · kerge · käija suhtes õige pikkusega · pinnasele kohase otsikuga · mugava käepideme ja rihmaga Kepikõnni õige tehnika ja tõhus treening õnnestuvad kõige paremini, kui kasutad spetsiaalselt kepikõnni jaoks väljatöötatud vahendeid. Kepikõnni käepide peab olema vormitud käe ergonoomikat arvestades, see tähendab, et spetsiaalne kergesti reguleeritav rihm toetab kätt, võimaldab sellise haarde, kus käepidet pole tarvis kõnni ajal suruda. Treeningkoormus peab olema optimaalne Treeningprogrammi kavandamine sõltub sellest, kui aktiivne tervisesportlane olete treeningspordiga alustaja - 1-2 treeningkorda nädalas
Inimene sõjas Aegade algusest peale on inimesed sõdasid ja lahinguid pidanud, paljud on tänu sellele hukkunud. Ka tänapäeva ühiskond ei jää sõjategevusest puutumata. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Kõigile on teada, et ajateenistus on Eestis kohustuslik meestele, kuid ka naised võivad sellest osa saada, kui vaid soovivad. Enamasti viibitakse sõjaväes kaheksa kuud või üksteist kuud, kuid on võimalus hakata ka elukutseliseks sõjaväelaseks. Ajateenistuse ülesandeks on mehi koolitada riigi kaitsmiseks sõjaolukorras. Õpitakse teooriat ja ellujäämist, toimub pidev treening füüsilise sooritustaseme tõstmiseks ning lisaks sellele valitseb sõjaväes kõrge distsipliin, mis tagab kuulekuse. Tänapäeval saadetakse sõjategevusse ajateenistuse läbinud inimesi, kuid vanasti see nii ei ol...
Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks
Hingav ja vastupidav kangas Põhineb programmil, mis koosneb intensiivsetest ja konkreetsetest harjutustest Kasutusel mitmed abivahendid ja nende toel tehakse terapeutilisi harjutusi Füsioterapeudid spetsiaalselt koolitatud Üks seanss kestab kolm tundi, mis toimub viis korda nädalas, kolm nädalat järjest Soojendus, kudede massaaz Universaalsed harjutused Tasakaal, koordinatsioon Harjutused ämblikul Kõndimisharjutused Funktsionaalne treening Peaeesmärgiks parandada ja muuta lihastelt, sidemetelt, liigestelt tulenevat rõhku, vähendada patsiendi patoloogilisi reflekse, taastada füsioloogiline lihaste koostoime ja taastada jõuvarusid, et panna vastu gravitatsioonijõule Aitab ajust tulevat informatsiooni muuta realiseeritavaks TheraSuiti abil info talletub, kuidas kehasised protsessid toimuvad Harjutused muutuvad kergemaks ja sujuvamaks Treenib närvisüsteem
mõjutavad? 3. Mille poolest erineb imetaja süda linnu või kala südamest? 4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähemalt 5) 11. Millised on vererakkude omadused (kuju, liikuvus, eluiga ja ülesanded?) a)erütrotsüüdid b)leukotsüüdid c)trombotsüüdid 12. Millised rakud on õgirakud ja lümfotsüüdid
Emotsionaalselt võivad olla noored ebastabiilsed (puberteet), mis võib võistlemisega seotud psüühilise stressi tingimustes kaasa tuua soorituse hüppelise languse või täieliku läbipõlemise. Treeneritel selles vanuses lastega on äärmiselt oluline leida individuaalne suhtluskeel, kuna tujud on kõikuvad. Suureneb eakaaslaste roll laste ning noorukite sportimise mõjutajana. Siin tuleb mängu mõtestatud treening ehk et treeningul tehakse erialaspetsiifilisi harjutusi rohkem, enam ei ole asjad niivõrd mängulised. 3) Investeerimise staadium (16eluaastat-) Oluliseks etapiks noorsportlase karjääris nii füüsilise, psühholoogilise kui ka sotsiaalse küpsemise seisukohast. 20nda eluaasta paiku on noorel välja kujunenud väärtuste süsteem ning selgemaks saab kas noor tahab jätkata sportlaskarjääri v see lõpetada. Väheneb
..........................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste...................................................................................... 5 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine........................6 2.2. Agressiivsuse asendamise treening..............................................................................7 2.3. Viha päeviku kasutamine.............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kirjandus...............................................................................................................................11
Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusatamise positiivsed mõjud organismile 1. Sobib igas vanuses. 2. Tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist ja ainevahetust. 3. Koormab vähe liigeseid. 4. Ta on justkui kogu keha treening, tugevdades nii üla- , alajäsemeid kui ka siseelundid. 5. Vigastuste risk suusatamisel on madal. Suusatamise miinused 1. Nõutav varustuse hoolduse elementaaroskus. 2. Nõutav ka suusatehnika valdamine. 3. Vahelduvad lumeolud teevad harrastamise probleemseks. 4. Head keskused asuvad kaugel(eemal) suuremast asustusest. 5. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid.
Kui järgitakse reziimi ja ettekirjutusi, siis paranemine on täielik Füsioteraapia Küünarliigese sirutused maksimaalse lõpp-liikuvuseni Soovitatav ennem soojusravi Lihasjõudu suurendavad harjutused kui patsient 2 nädalat akuutse valu vaba Haardejõud, randme sirutajad ja painutajad, m triceps brachii, m biceps brachii, "rotator cuff" (m supraspinatus, m infraspinatus, m teres minor, m subscapularis) Operatsiooni järgselt pole soovitav treening 2-3 kuud Lisaks Külmravi 10-15 min 4-6 päevas Iontoforees Impulssravi Lasterteraapia Ultraheli Akupuktuur Ortoosid, teipimine (nt kinesioteip) Kasutatud kirjandus http://orthoinfo.aaos.org/topic.cfm?topic=a00068 http://www.healio.com/orthopedics/shoulder-elbow/journals/ortho/%7B4131ff1c-1148-4 http://www.physiotherapy-treatment.com/lateral-epicondylitis.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14741/Skeleti...;jsessionid=8906 http://www.youtube.com/watch
Koolitusplaani näidis Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht Juhtkond Juhtimiskoolitus / * juht kui visiooni looja ja 4 x 2 päeva treening innustaja * väärtuspõhine lähenemine strateegiale * sisemine turundus kui juhi töövahend * õppiva organisatsioonini jõudmise teed ja vajalikud kompetentsid * Organisatsioonikultuuri, 2 x 1 päev või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
