a) teatud keemilised elemendid: hambaplommid (Hg), patareid (Li) b) ravimid: eriti antibiootikumid c) meessuguhormoonid d) rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine: (D-vitamiin näo väärarengud, A- nõrgamõistuslik) e) olmekemikaalid: kodukeemia, putukamürgid, paljundusaparaat (eritab osooni) 9. Füüsikalised teratogeenid a) kiirgused: radioaktiivne (kõige ohtlikum), röntgenkiirgus, äärmuslikud infrapunakiirgus väärtused. b) Traumad: kukkumised, põrutused, vibratsioon c) Tubakasuits: loote vere O2 sidumisvõime kahaneb, labiilne närvisüsteem, sündides väiksemad. 33 Histogenees ehk kudede kujunemine Eristatakse 2 etappi: üldine ja spetsiifiline a) Üldises etapis: · Rakud paljunevad, kasvavad. · Nende bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud
intensiivsus. TREENINGU SAGEDUS Sageduse all mõistetakse treeningkordade arvu nädalas. Treenida tuleb võimalikult süstemaatiliselt. Ebaregulaarne harjutamine on sageli tervisele kahjulikum kui üldse harjutamata jätmine (näiteks tugeva intensiivsusega treening 2–3 korda kuus). Ebaregulaarse ja madala intensiivsusega treeningute efektiks võib olla peamiselt söögiisu paranemine, mis viib lõppkokkuvõttes kehakaalu tõusule. Arvestama peab sellega, et mittetreenimise korral (haigus, traumad jne) langeb aeroobne töövõime kiiresti: juba 2–3nädalane mittetreenimine vähendab oluliselt südame minuti- ja löögimahtu. Kui kahe treeningkorra vahele jääv aeg on liiga pikk, taanduvad ka lihased tagasi treenimata (endisele) tasemele. Arvukate uuringute põhjal soovitavad nii UKK Instituut Soomes kui ka ACSM (American College of Sports Medicine) harjutada hea enesetunde ja vormisoleku nimel: • algajatel kaks korda nädalas;
kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust. Põhjused: • Löök pähe, • kukkumine, • vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • füüsiline vägivald jne Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla:
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
· Meniere tõbi · Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) · Vanaduskuulmisnõrkus · Enneaegsus, hüperbilirubineemia · Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) · Segatüüpi KL Neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislangusesamaaegne esinemine Kõige sagedasem põhjus otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad · Tsentraalne KL Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused) Eelkõige häirub kõnest arusaamine, heli lokaliseerimise võime Võib kaasneda kuulmislangus Rinne test on negatiivne, kui patsient kuuleb nibujätke juures helihargi heli paremini kui kõrvalesta ees ehk kui luujuhtivus on õhujuhtivusest parem. Test on negatiivne konduktiivsel kuulmislangusel. Rinne test on positiivne, kui õhujuhtivus on luujuhtivusest parem (normaalkuulmine).Weberi ja Rinne
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.25 Rohked uurimused laste ja noorukite psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas tõestavad veenvalt seda, et lapseea psühholoogilised traumad avaldavad tugevat mõju inimese kogu järgnevale elule, tema iseloomu kujunemisele, psüühilisele ja füüsilisele tervisele, ühiskonnas hakkamasaamisele.26 Mitmed autorid märgivad tähtsaid meditsiinilisi, sotsiaalseid ja kriminaalseid aspekte laste julmal kohtlemisel ja neil edaspidi omapärase "vägivalla tsükli" kujunemist, kus agressiivne vanema käitumise mudel antakse edasi põlvest põlve ja on olemas otsene korrelatsioon karistuse karmuse ja agressiivsuse väljenduse vahel.
käärimisprotsessis pärmseente elutegevuse tulemusena. Alkohol nõrgestab kesknärvisüsteemis toimuvaid pidurdusprotsesse ja viib enesevalitsuse, enesekontrolli, enesekriitika, ettevaatlikkuse jne. ajutisele või lõplikule kadumisele. Joobnud inimesed on tavaliselt ohjeldamatud, iseteadvad, nad kaotavad enesevalitsuse jne. Alkohol nõrgendab tunduvalt vaimset ja kehalist töövõimet, nägemisteravust, liigutuste koordinatsiooni ja täpsust. Selle tagajärjeks on liiklusavariid, rasked traumad ja muud õnnetusjuhtumid. Alkoholi süstemaatiline tarvitamine viib ohtliku haiguse - alkoholismi e. joomatõve tekkimisele. Selle haiguse tekkimises ja kujunemises on süüdi inimene ise. Kroonilisel alkohoolikul kujunevad maksarakud ümber. Need asenduvad koheva sidekoega, mis pole võimeline täitma ühtegi maksa arvukatest funktsioonidest. Haigetel on seedehäired, paremal pool roiete all valutab, nahk kiheleb. Maksa alkoholikahjustuse korral on sapipigmentide vahetus põhjalikult häiritud
eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edenda vate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist. 4.Tõhustame alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu ja taotleme alkoholi ning tubakareklaami täielikku keelustamist. TERVISHOIUPOLIITIKA EESMÄRK JA ARENGUSUUNAD 1.Peame prioriteetseks alkoholi ja narkootikumidega seotud kahjustuste nagu traumad, vägivaldne surm, tööõnnetused, HIV, enesetapud jne vähendamist. Selleks on vaja muuta alkoholi müügipoliitikat, reguleerida seda nii aktsiisi kui müügi kohtade ja -aja piirangute kaudu. Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist. 2.Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise kontrolli, mis peab toimuma perearstide ja pediaatrite koostöös. Ka vandame selged ja konkreetsed
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud si...
tegevusetus või süsteemi mistahes osas põhjustada vara või maine kaotuse ning takistada seetõttu eesmärkide saavutamist. Riskide hindamisel peab siseaudiitor rakendama selget ja asutuse eesmäarke arvestavat süsteemi. Riskide hindamine peaks toimuma koostöös juht- konnaga. Küsimused, mis on riskiküsimustikes: Milline on avaliku sektori üldine riskitase? Korruptsioon, potentsiaalsed streigid. Millised on majanduslikud ja füüsilised kahjustused TMK töötajate vastu? Traumad. Kuidas määratleda asutuse kaitstuse eesmärki ja kes või mis peab olema kaitsutud ja kelle eest peab olema kaitstud? Eesmärgiks on kaitsta võõraste isikute ligipääsu eest kooli, vara kaitstus, tagada turvalisus koolimaja ümber eelkõige transpordivahendite kaitsmine. Auditi vajaduse hindamisel tuleks lähtuda järgmistest riskiteguritest: 1) Võimalus muuta vara rahaks või raha pettuse teel kõrvaldada
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
komplimendi või fagotsütoosi puudulikkus. Immuunpuudulikkuse tulemusena pole organism suuteline reageerima bakteritele, viirustele jt võõrainetele adekvaatsete immuunvaegusega. Tekivad rasked bakteriaalsed või viirushaigused, seedekulgla talitlushäired, nahamädanikud. Sagedamini esineb pahaloomulisi kasvajaid. Immuunpuudulikkuse vormid:kaasasündinud e primaarne immuunpuudulikkus; omandatud e sekundaarne immuunpuudulikkus (nakkused, AV häired, traumad, põletused, immuunsüst kasvajad).Immuunsupressioon on immuunsüsteemi pärssimine, mis vähendab organismi kaitsevõimet haiguste vastu.Immuunsüsteemi organid: tsentraalsed e primaarsed elundid (luuüdi, tüümus),perifeersed e sekundaarsed elundid (lümfisõlmed, põrn, kurgumandlid, lümfoidne kude). Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS. AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks HIV-i viirus
immuunreaktsioonide osa haiguste patogeneesis (patogenees - õpetus haiguste kulgemise seaduspärasusest)) tulenev hind. · Oksüdatiivne stress, tekkepõhjused, tagajärjed Oksüdatiivne stress - kontrollialt väljunud vabade radikaalide tootmine, mis tekitab biomolekulide ja kudede kahjustusi ning arvatakse olevat immuunpatoloogia ja vananemise üks peamisi põhjuseid. Allikad (tekkepõhjused): Heitgaasid, traumad, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine ja muu. Vabade radikaalide teke ja vananemine: Kõigusoojased loomad elavad kauem külmas kui soojas. Suurema kehamassiga loomad elavad kauem - liiguvad vähem, tarbivad vähem hapnikku (pole absoluutne tõde, sest istumisega tekivad haigused). Kaloripiirang - vähem kaloreid, pigem vitamiine ja mineraale.
Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber Poegimisjärgne: excess NSC's / inadeq efv fiber 21. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud.
), stress, kaasnevad haigused- 40%- l metriit, mastiit, päramiste peetus, jalad Vanus: vanematel loomadel Aeg: 80% esimese poegimisjärgse kuu jooksul Söötmine: ○ Kinnislehma ratsioon: +DCAD / inadeq efv fiber ○ Poegimisjärgne: excess NSC’s / inadeq efv fiber 22. Sigade sisehaigused: Liikumisaparaat (põrsaste streptokokoosne artriit, osteokondroos); Väga levinud nii imik-, võõrdepõrsastel kui ka nuumsigadel. Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud.
Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni
ebapiisav turvalisus inimest ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas (vaesus, inimeste- vahelise abivalmiduse vähesus), teiselt poolt inimese enesega seotud negatiivsed tegurid (nt halb füüsiline ja/või vaimne tervis, madal haridustase, käitumistavade eiramine). Täiskasvanutel on vigastustega otseselt seotud alkoholi liigtarbimine. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus. 5. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele. Riskid ·Ühest liigsest joogist piisab, et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks,
sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas. *Puudulikud vanemlikud oskused kahjustavad rängalt lapse tervist ja lapse heaolu. Head ja usalduslikud perekondlikud suhted on lapse depressiooni ja suitsiidi kaitseteguriks. *Raputatud lapse sündroomi all kannatab 40,5 alla üheaastast last 100 000 lapse kohta (USAs 26). *Viimaste aastate lõikes on 41% 1-4 aastaste laste surmadest tinginud õnnetusjuhtumid, mürgistused või traumad. *2012.a. registreeriti 50 imikusurma. Vanuses 0-4 suri samal aastal 66 last ja vanuses 5- 9 näol hukkus 7 last. *Eesti paistab ELs silma keskmisest kõrgema narkoainete ja alkoholi tarvitamise sagedusega 15–16a. kooliõpilaste seas. * Väärkoheldud lapsel võivad välja kujuneda käitumishäired, tema psüühiline ja emotsionaalne heaolu on saanud kahjustada, mis omakorda soodustavad krooniliste haiguste tekkimist ja nõrgendavad üleüldist immuunsussüsteemi. Pideva hirmutunde,
poolteist] d) toidulisandid (vitamiinide väärtarbimine [ohtlik eriti vit. A ja D ületarbimine (näo väärareng), foolhappe puudujääk (seljaaju song)] (foolhape vähendab infarkti) 3) Füüsikalised a) erinevad kiirgused (ohtlikeim radioaktiivne kiirgus [mahajäetud sõjabaasidest leitud esemed], röntgenkiirgus [rasedate uurimiseks kasutatakse pehmeid meetodeid-ultraheli], äärmuslikud infrapunakiirgusväärtused [külmumine, ülekuumenemine] b) vibratsioon c) mehhaanilised traumad (kukkumised, põrutused, löögid) Väärarengutest NL-s ei räägitud, neid ,,polnud" * Esimesel kahel nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, tagajärjeks mikroabort kui midagi viltu läheb. * Kuni kolmanda arengukuuni on tagajärjeks struktuursed kõrvalekalded (näo [jänesemokk- suulaelõhe; hundikurk], jäsemete, siseelundite väärarengud). * Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised puuded (loomulik sünnitus ->
· Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)
VEISEKASVATUS SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paa...
· Lehma potentsiaalne eluiga on 20-25 aastat, millest majanduslik kasutusiga võiks olla 10-12 aastat. Ehk 8-10 laktatsiooni. · Tipptoodanguga lehmad saavutavad toodangu maksimumi kolmanda-kuuenda laktatsiooni vahel. · Kaasaegsetes karjades on lehmade eluiga vaid neli kuni viis aastat, mis tuleneb enamasti praakimistest haiguste tõttu. · Tervisehäireid põhjustavad intensiivne toodang, vähene resistentsus (vastupanuvõime haigustele), mitmesugused traumad, rasked poegimised jne. · Samuti lüpsivigadest põhjustatud udara rikutus, ahtrus, mitmesugused ainevahetushäired- ja haigused. · Praakimisi soodustab ka intensiivne tõuaretus, mille tõttu lehmade jõudlus kasvab väga kiiresti. · Parema jõudlusega lehmad lüpsavad enamasti juba esimesel laktatsioonil enam kui bioloogilise tipptooodangu saavutanud lehmad eelmisest põlvkonnast
käitumisele, parandada rahva tervist ja muuta efektiivsemaks raha kasutamist. Meie eesmärgiks on luua kogu elanikkonna tervislikku käitumist soosiv elukeskkond ning soodustada iga inimese hoolitsust oma tervise eest. Toetame inimeste omaalgatust isikliku ja oma pereliikmete tervise eest hoolitsemisel nii vastavate tingimuste loomise ja selgitustöö kui ka maksupoliitika kaudu. 1. Peame prioriteetseks alkoholi ja narkootikumidega seotud kahjustuste nagu traumad, vägivaldne surm, tööõnnetused, HIV, enesetapud jne vähendamist. Selleks on vaja muuta alkoholi müügipoliitikat, reguleerida seda nii aktsiisi kui müügikohtade ja -aja piirangute kaudu. Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist. 2. Rahva tervise parandamiseks loome süsteemi mitte ainult keskkonnast tulenevate ohutegurite väljaselgitamiseks, vaid ka nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 3
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad. Üldiselt on haigusel sekundaarne iseloom, sest primaarseks põhjuseks on ümbritseva keskkonna tingimuste halvenemine, infektsioon ja invasioonihaigused, traumad joonise. Täiesti terved kalad heades tingimustes saprolegnioosi ei haigestu. Looduses on saprolegnioosi allikaks väiksemate veeloomade, putukate ja kalade laibad. Diagnoos pannakse haigestunud kalade välise vaatluse ning mikroskoopilisel uuringul seeneniidistiku leiu alusel. Seene liigi määramine ei ole praktilises ihtüopatoloogias oluline, sest erinevate liikide patogeensus on ühesugune.
Müeloidne arengutee Neutrofiilide hulga vähenemine- müeloid prekursori defekt Krooniline granulomatoosne haigus- defekt oksüdatiivses rajas Chediak-Higashi sündroom- mutatsioon LYST valgus Leukotsüütide adhesiooni puudulikkus-defekt adhesioonimolekulide ahelas Immuunpuudulikkus on meestel sagedasem, sest paljud IP mutatsioonid on X-kromosoomis. Sekundaarne immuunpuudulikkus: mingi välise teguri poolt põhjustatud. Toidudefitsiit, nakkushaigused, kasvajad, rasked traumad ja põletused, kiirgused, mürgid, immuunrakkude kaotus. AIDS: põhjustajaks HIV. AIDSi haigetel on rakulise immuunvastuse puudulikkus ja Th- rakkude vähenemine. Immuunpuudulikkust võib ravida puuduoleva valgu, geeni või raku asendamisega. Tihti kasutatakse immunoglobuliine. IP-le on iseloomulik kolme haigusgrupi sagenemine: infektsioonid, kasvajad ja autoimmuunhaigused. 31. Selgita, mida tähendab kasvajate arengus "EEE- Elimination,
skeptitsismi, teine aga ringiga tagasi hiiliv paternalismil põhinev autoritaarsus. Viimase arusaamiseks tuleb mõista Põhjamaade eugeenikafenomeni, mil igati korralikud ja heaoluühiskonda ehitavad riigid piirasid üksikisiku õigusi. Tehti seda aga ühiskonna üldise heaolu nimel nii ka nüüd ja edaspidi. Maksumaksja peab kõik kinni maksma ning milleks peab ta maksma kinni kellegi haiguse, vanaduse, hariduse või hobid...ajaloos on suremusega seostatavaid tendetse 3 : 1. Traumad ja õnnetused 2. Nakkushaigused 3. Vanadusega seotud degeneratiivsed haigused Vabadusega seotud tendentsid: Globaliseerumine haiguste levik; Inimvabadused ja liberalism AIDS. Inimestel on õigus suhelda kellega ta ise paremaks peab, haiguste levikut on raske seega kontrollida. Koos keskmsie eluea tõusuga on tõusnud ka vanadusega seotid degeneratiivsete haiguste hulk, mis annab hogu skeptikutele ja alust väita, et 20. sajandil ei ole kõik veel ideaalne.
Saab minna tagasi sündmuste juurde, kust probleemid alguse said ning teha muudatusi. Lapsepõlve, looteea ning eelmiste elude kogemine aitab vabastada tundeid ning muuta mõtte- ja käitumismustreid, et olla õnnelikum ja tervem. http://www.teraapia.com/?topic=92&info=1 4.1 Kes saab abi Holistilises psühhoteraapias on abi saanud inimesed, kellel on: · Probleemid suhetes partneriga, vanematega, lastega, kolleegidega. · Elurõõmu, eluisu puudumine, kriisiolukorrad elus, traumad, hirmud ja foobiad. · Kehalised kaebused nagu näiteks seedehäired, peavalud, kroonilised valud kehas, pinged mõnes kehapiirkonnas, põletikud, allergiad jne. · Seksuaalsed probleemid nii meestel kui naistel, seksuaalsed kuritarvitused. 9 · Sõltuvusprobleemid (alkoholist, sigarettidest, narkootikumidest, toidust, tööst, suhetest jm.).
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? T...
Ettevõtluses toonitatakse K ohjamist, sellle allasurumist, taandamist, leevendamist, kõrvaldamist, eiramist... 1. K sügavamate põhjuste & vahetute ajendite eristamine 2. Strateegia valik: võistlev (domineeriv), alistuv, tegevusetu, probleemi lahendamisele orienteeritud, kompromissi taotlemine 3. Ressursside analüüs 4. Endale sobiva strateegia ja stiili valik. Valiku aluseks: iseloom, tugevad ja nõrgad küljed, lapsepõlve traumad, kompleksid, enesehinnang, harjumus, vilumused, kogemus... 5. K prognoos, selle "ideaalsele tasemele" (teha leebe vihje ... häbistada vastaspoolt avalikult... kaevata teine pool kohtusse) eskaleerimise plaan 6. Teise poole vastukäigu prognoos 7. Enese ressursside kaalumine teise poole vastukäigu pareerimiseks 8. Eelduste ja tingimuste väljatoomine, mis muudaks teatud strateegia (nt kompromissi taotlemise) edukaks. 60-ndail, 70-ndail otsiti lepitust, kiideti
vaktsineeritud linnud vähendasid poegade toitmise sagedust Vabad radikaalid · Aatomid või molekulid ühe või enama paarumata elektroniga · Tekivad organismi elutegevuse käigus · Normaalolekus tootmine kontrolli all · Võivad tekitada ahelreaktsiooni · Liigne tootmine või tekitada oksüdatiivset stressi koekahjustused o Arvatakse olevat immuunpatoloogia ja vananemise üks põhjustest o Allikad: traumad, haigused; ülekoormus; suitsetamine; alkoholism; UV-kiirgus; heitgaasid; herbitsiidid; toidulisandid ja kiirtoidud · Immuunpatoloogia o Tugev immuunvastus patogeeni hävimine; võimalikud koekahjustused o Alati ei ole maksimaalselt tugev immuunsüsteem parim lahendus o Optimaalne immuunsüsteem haigusele vastupanust saadav kasu on suurem kui immuunpatoloogiast tuleneb hind · Vananemine
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoo...
tungib spermatosoid munarakku Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - üherakuline sügoot, mis kohe arenema hakkab aga suurus ei muutu On 46 kromosoomi Gestatsiooniaeg - raseduse pikkus Üsasisese arengu staadiumid: germinaalstaadium embrüonaalne staadium looteline staadium Prenataalne areng ja kahjustavad tegurid: enamus väärarengud ja loote ära kukkumised tekivad enne 12.rasedusnädalat, mille tingib raseda stress Ravimid, haigused (punetised - sensoorsed probleemid), kiiritus, traumad, keskkonna saastatus, alkohol, suitsetamine, emotsioonid ja stress, narkootikumid Kaasasündinud ehk kongentaalsed relfeksid: osad refleksid peavad kaduma peale 3.-4.elukuud seotud lapse ellujäämisega tahteliste liigutuste eelkäijad võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit Perinataalne areng: on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: toitumise muutus, hingamise muutus, seedeeritus, temperatuuri
prakeeritakse. Suguelu vaibub lehmadel 12...15 aastaselt, nende keskmine elu kestus on 20...25 aastat, maksimaalne teadaolev elukestus 40 aastat. Püütakse pikendada lehmade eluiga, sest lehmade kasvatamine on küllalt kallis. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. 65. Lüpsilehmade praakimise põhjused · nakkushaigused · vanus · traumad · madal toodang · ainevahetushaigused · jäsemete haigused · udarahaigused · ahtrus · muud põhjused 66. Veiselautade põhinõuded Temperatuur 15-180 C, minimaalselt 100, külmlautades välisõhu temperatuur, lisasoojendusega vaid lüpsikojas ja vasikaruumis. Põrandapinda peab olema 5,5-6,5 m2 looma kohta. Õhuruumi 18-25 m3 looma kohta. Valgustatus - akende ja põrandapinna suhe 1:12 - 1:15- Ventilatsioonikorstna
40. Emiste karjast väljalangemise põhjused. EMISTE KARJAST VÄLJAMINEKU PÕHJUSED 1. JALGADE HAIGUSED Tuleb jälgida, et sigade ajamine, nende veterinaarne vm töötlemine ei põhjustaks jalgadele vigastusi. Sulud peavad olema kuivad, põrandad terved. Soovitatakse sigu ajada regulaarselt läbi desomati (jalavanni), milles on 5 % fomaliini või vasksulfaadi lahust. Jalavann (2 x nädalas) väldib infektsioone ja tugevdab sõrgu. 2. ABORDID Traumad Kehatemperatuuri tõus (neerud, haavad, punataud) Stress, sigade kisklemine Ebakvaliteetne sööt, ratsiooni järsk muutus. 3. EMISE VANUS Suurimad pesakonnad 4-5 poegimisel Pärast 6 poegimist väheneb alusalt sündinud ja suureneb surnultsündide arv. Vanemad emised on immuunsemad või tolerantsemad haigustele 4. EMISE JÕUDLUS Väikesed pesakonnad poegimisel (puhtalt sööt mise küsimus) Vähe võõrutatavaid põrsaid 5. EMISTE VILJASTUSPROBLEEMID
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun........................................................................................
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused k...
Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng: ideed lähevad kompleksemaks, huvi reeglite vastu, abstraktne mõtlemine - Parim sõber - Kooliõrge - Soorollide ja soolise identiteedi areng - Uni ja unenäod - Sünnituse ajastus – 3-5 aastane vahe on kõige mõistlikud - Sündimise järjekord – esmasündinud rohkem hinnatud, rohkem orienteeritud saavutustele; teisena sündinutel varem sõnavara - Lapsed ja lahutus - Traumad – - Perekonnafaktorid - lahutatud vanematega lastel madalam enesehinnang, kõrgem väärkohtlemise risk jne - Vanemlik stiil – autoritaarne, järelandlik-lubav, järelandlik-hülgav, autoritaar- retsiprookne - Koolieas tuleb kõige rohkem häireid välja Lahutus – peale vanemate lahutust kasvab laste emotsionaalsete ja käiutmuslike probleemide hulk kõikides vanusegruppides. Psühhopatoloogia väljendumine - Seotud arengu ja vanusega
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
Objektiivne psühholoogiline sisu- Emotsioonidega toimuvad muutused ja protsessid nii ajus kui ka kogukehas. Emotsioonide põhidimensioonid- JÕUD/intensiivsus KESTUS- ajaline dimensioon- kui kiiresti tekib, kustub, kaua kestab. Mida intensiivsem on emotsioon, seda vähem aega ta kestab. Energia kulub, loodusseadused ei võimalda seda. Nõrk, kestev negatiivne emotsionaalne seisund pole tühine ja ohutu- võivad tekkida haigused ja traumad ka hiljem. 20 POLAARSUS- kas pos või neg- nullemotsiooni pole olemas. Liigid: Emotsionaalsed seisundid: tuntuimad- meeleolu (nt hüpohondria(ärev, häiritud, inimene tõlgendab kõike negatiivses värvingus), raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon(tekib ebaõnnestumiste baasil), afekt (tugeva hingelise erutuse seisund, tekib järsku), kirg.
vanur on pigem nõus taluma ebamugavusi ning näiteks kukkumisega seotuid ohte omas harjumuspärases ümbruskonnas. Seetõttu esineb vanuritel segasusseisundeid. Negatiivne ilming on ka hooldusasutuses süvenev sõltuvus välisest arstist. Akuutse haiguse tõttu haiglaravile sattunud vanur seisab silmitsi riskiga mitmesuguste iatrogeensete tüsistuste tekkes: invasiivsed diagnostilised ja raviprotseduurid, ravimite kahjulikud kõrvaltoimed, haiglainfektsioonid, voodiravi ja traumad. Eelmainitud komplikatsioone esineb igal kolmandal geriaatrilisel patsiendil ning iga kümnes haige vajab seetõttu lisaravi või läheb ettearvatust hiljem koju. Iatrogeensete probleemide tekkimise risk on kõrgenenud teistest raviasutustest tulnuil, hulgaliselt eri ravimeid saavaid ja püsiva hoolekandeasutusse jäämise ohus olevail. Immobiilsus Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil on väga raske välja pääseda
kuid olulisem ilmselt paljunemine leukotsüüdi sees § Eksfoliatiivne toksiin ET (scalded skin syndrome) naha deskvamatsioon § Toksilise soki sündroomi toksiin TSST-1, olemuselt superantigeen, geenid ~ 20% tüvedest. § Enterotoksiinid A-F, ~ 50% tüvedest, superantigeenid, põhjustavad toidumürgitust. Impetigo ja püodermia § Naha pindmise kihi infektsioon § Tekitajaks tavaliselt § Staphylococcs aureus § Streptococcus pyogenes § Kontingent enamasti lapsed § Kuum ilm, väikesed traumad soodustab § Algselt vesivillid, hiljem koorikud (kärnad). Tselluliit § Äge, kiiresti lainev infekt-sioon § Haarab nii nahka kui naha-alust kude § Soodustanb naha eelnev trauma § Lokaalne kuumatunne ja erüteem (punetus) Stafülokokiline toidumürgitus § 20% ägedatest toidumürgitustest § Põhjustab S. aureus toidul kasvav toksigeenne tüvi § Produtseerib tremostabiilset enterotoksiin B-d § Toit visuaalselt muutusteta § Inkubatsiooniperiood 2-6 kuud §
võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud.
Mitte sundida patsientidele ühtegi otsust peale. Vajadusel transportida haiglasse. Mõelda suitsiidiohule. 5) Uimastisõltuvus Uimastipatsientidega toimetulekut on kirjeldatud peatükis „Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid“. 164 6) Laste väärkohtlemine Laste väärkohtlemine on lapse vägivaldne kehaline või psüühiline kohtlemine. Tagajärgedeks on arenguhäired või hingelised ja kehalised traumad. Vahet tuleb teha nelja vägivalla kasutamise vormi vahel: psüühilis-emotsionaalne vägivalla kasutamine, seksuaalne kuritarvitamine, kehaline väärkohtlemine ja hooletusse jätmine (puudulik järelevalve, kaitse ja hoolitsus). Umbes 10% kõigist väikelaste vigastustest tulenevad aktiivsest laste väärkohtlemisest, järgmise 10% puhul on kahtlus, et lapse kahjustamine tekkis hooletusse jätmise tulemusel. Pole olemas lapsi
Teoreetiliselt kukub inimene kergesti asjaolu tõttu, et ta raskuskese on suhteliselt kõrgel. Enamik loomi ja linde kukub hoopis vähem. Tasakaalu kaotus libisemisel ja seejärel kukkumine on inimesel üks olulisemaid traumade (põrutuste, muljumiste ja luumurdude) põhjuseid. Kahjustada saavad eeskätt ala- ja ülajäsemed. Seoses lihaste pinge järsu muutumisega kukkumise ajal esinevad lisaks jäsemete luumurdudele ka pea, selja ja kaelapiirkonna traumad. Inglismaa ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis hukkub aastas kukkumise tagajärjel ligikaudu 6000 inimest. Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef
krooni ühe päeva kohta ja voodipäevatasu (kuni 25 krooni päevas). Osutatakse krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral (kindel loetelu, nt jäsemete amputatsioon, südame operatsioonijärgne taastusravi). Toetavale taastusravile saavad suunata ka teised arstid (nt neuroloog). Intansiivne taastusravi - Intensiivset taastusravi osutatakse haiglas kindlatel juhtudel ägedad traumad, selja- või pea-ajukahjustus, raske funktsioonihäire, halvatus, infarkt jm. Tasub 100% haigekassa, omaosalust ei ole ning täiendavalt võib raviasutus patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 25 krooni päevas). Neil juhtudel (va kuni 19-aastaste taastusravi) on piiriks kuni 6 kuud ägeda haigestumise algusest. Taastusravi pakutakse: Statsionaarselt - taastusravihaiglad, piirkondlike, kesk- ja mõnede üldhaiglate vastavad osakonnad,
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
