Pärilikkus-looduse seaduspärasus, mille järgi järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.Geneetika-teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.Genoom-ühesuguses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transport...
12.Genotüüp? Isendile omane geenide ja selle erivormide kogum 13.Fenotüüp? Isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nim fenotüübiks 14.DNA-süntees e replikatsioon? Replikatsioon on madriitsüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesugust nukleotiitse järiestusega DNA molekuli 15.RNA süntees e transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitsüntees mille käigus saadaks DNA molekuli ühe ahela nukleotiitse järiestusega komplementaarne RNA moolekul 16.Valkude süntees? Ehk translatsioon 17.Täismoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse,nuku ja valmiku staadiumid esineb nt liblikatel 18.Transkriptsiooni vead? Nõnda nim valede geenide avaldumine või vajalike geenide mitte avaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja elu tegevuses võib tekkida vähk kasvaja
7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid:
— gl ükoo si sünt ees ; — vaheühen di (NADP) j a ATP al gse sei sun di t aast um i ne (ADP*) Aeroobne glükoosi lagundamine-hapnikuga ,saab 38 ATP-d, ei teki mürke ja pikaajaline Anaeroobne-ilma hapnikuta, saab 2 ATP-d, tekivad mürgid, piimahpe, lühike kestvus 1g lipiide annab kõige rohkem energiat 9kcal Makroergiline ühend-salvestab energiat ja tassib kiiresti seda DNA replikatsioon- raku jagunemine Biheeliks- DNA kaksikahel Valgu süntees- ei saa tagavara võtta 1.etapp- translatsioon DNA-st RNA, see suudab ribosoomides hästi hakkama saada 2.etapp-translatsioon, ribosoomidest tekib valk Aminohape jääkidest mRNA- info valgu kohta, is aminohappe jäägid seal on tRNA- tassib aminohappeid rRNA- paneb aminohappe kokku, mis omakorda moodustab valgu Promootor- algusosa, kust hakkab DNA kirjutamine RNA-ks Terminaator- lõpposa -„- Koodon- See kolmik Nt AUG- see kolmik mis määrab ära aminohappe Antikoodon- tRNA osa, mis tunneb ära mRNA osa
7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid:
Kopeerimistüüp ehk matriitssüntees V: Komplementaars us VI: Tulemus: Transkriptsioonil moodustuvad kõik 3 tüüpi RNA molekulid Tekivad RNA eelmolekulid, mis vajavad täiendavat töötlust: eelmolekulist kas eemaldatakse teatud lõigud jaguneb teatud fragmentideks lisatakse teatud järjestused muudetakse keemilist koostist (N-aluseid) 24. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. POWERPOINT: L3 DNA-valk http://en.wikipedia.org/wiki/Messenger_RNA#Prokaryotic_mRNA_degradation Translatsioon toimub ribosoomidel. RNA molekuli, millelt toimub translatsioon, nimetatakse mRNA- ks (inglise keelest messenger RNA). Prokarüootsetes rakkudes on primaarne transkript üldjuhul ka koheselt transleeritav. Eukarüootses rakus toimub aga primaarse transkripti,pre-RNA, protsessimine transleeritavaks mRNA molekuliks. Enamus eukarüootseid geene rakutuumas sisaldavad endis mittekodeerivaid alasid introneid, mis vahelduvad kodeerivate piirkondadega eksonitega.
(transkripts toimub raku tuumas) Matriitssünteesid-nukleiinhapped DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide(dna,rna) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Koodon-ühele aminohappele vastav mRNA molekuli triplett(nukleotiidikolmik) initsiaaton e alguskoodoniks AUG-määrab valgusünt alguse,mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvuse järgnevatesse koodonitesse Stoppkoodon-UGA, UAA, UAG-neile ei vasta ükski aminohape. Kui translatsioon jõuab ühe nim koodonini, siis valgusüntees lõpeb (mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse,stoppkoodon selle lõpu) Mol.gen põhipr:1)Replikatsioon-(kõigis org toimuv universaalne molgen pr,tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) DNA 2x raku jagunemise teel. Pr teostab ensüüm:dna polümeraas. Replikatsiooni tulemusena
Lk 43-Nukleiinhapped 1. Kirjeldage DNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi. Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RN...
Mis on geen? Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Kus geenid kehas paiknevad? Geenid paiknevad kromosoomis. Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Geeniekspressiooni teel geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon; mRNAst mittevajalike osade - intronite väljalõikamine ehk splaising; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Aju ehitus sõltub geenide poolt dikteeritud seni veel teadmata hulgast erinevast juhisest neuronite tekkimise paljunemise ja migratsiooni kohta. Geneetiline programm juhib närviraku kasvamist ja uhendumist muude rakkudega. Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on? Translatsioon on
· genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum · fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp+käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus · geenifond Genofond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum · transkriptsioon RNA süntees. Transkriptsioon tähendab mahakirjutamist ja tähistab molekulaarbioloogias RNA sünteesi DNA matriitsi alusel · translatsioon mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. loob geneetilise koodi · replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. · geneetiline kood keemiliste juhiste süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRNA vahendusel proteiine · dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt A)
Geenide avaldumine ja vähk. Geeni avaldumine ,,Geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna." Geeni avaldumise olulised etapid: Geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon. mRNAst mittevajalike osade intronite ( geenis olev nukleotiidne järjestus) väljalõikamine ehk splaising. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vähk Vähk ehk vähkkasvaja on haiguste rühm, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse ja mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ( kasvaja levik algkoldest kaugemale). Inimese kehas on ümmarguselt 50 000 000 000 000 (5 × 10 astmes
Pärilikkus on organismide omadus saada endaga sarnaseid järglasi. Pärilik e. Geneetiline info DNA nukleotiidi järjestuses sisalduv keemiline info, mis koos keskkonnateguritega määrab ära organismi tunnused<-asub rakutuumas kromosoomides. Keskkonna tegurid ei pärandu edasi. Genoom-ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline info Geneetika-teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen-on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli tootmise.koosneb:1.promootor2.RNAsünteesipiirkond3.terminaator Geneetiline kood-on vastavus mRNA nukleotiidide ja valgumolekuli AH-jääkide vahel Molekulaargeneetika-uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialg...
Geneetika kordamisküsimused eksamiks I Geneetika põhialused 1) DNA ja RNA ehitus 2) Millest koosneb nukleotiid? 3) Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes (inimese) rakkudes? 4) DNA replikatsioon 5) Transkriptsioon 6) Translatsioon 7) Koodon 8) Geneetiline kood 9) Geeni avaldumine e. geeni ekspressioon 10) Kromosoomide ehitus 11) Autosoom 12) Gonosoom 13) Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos 14) Rakutsükkel II Klassikaline geneetika 1) Mendeli I, II ja III seadus 2) Kodominantsus ja intermediaarsus III Definitsioonid 1) Mis on geen? 2) Mis on a. geenmutatsioon b
Geneetilise info universaalsus ja ühetähenduslikkus Geeni ekspressioon: etapid, lõpp-produktid, ruumiline ja ajaline jaotus Organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon; mRNAst mittevajalike osade intronite väljalõikamine; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Geeni ekspressiooni algsaadus on DNA, vahesaadus RNA ja lõppsaadus on valk. Geenide ajaline regulatsioon Geenide avaldumine organismi arengu erinevatel ajamomentidel on geneetiliselt kontrollitud Geenide ruumiline regulatsioon Eri geenide avaldumine organismi erinevates kudedes ja organites on geneetiliselt kontrollitud Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Geneetilise info universaalsus ja ühetähenduslikkus Geeni ekspressioon: etapid, lõpp-produktid, ruumiline ja ajaline jaotus Organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon; mRNAst mittevajalike osade intronite väljalõikamine; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. Geeni ekspressiooni algsaadus on DNA, vahesaadus RNA ja lõppsaadus on valk. Geenide ajaline regulatsioon Geenide avaldumine organismi arengu erinevatel ajamomentidel on geneetiliselt kontrollitud Geenide ruumiline regulatsioon Eri geenide avaldumine organismi erinevates kudedes ja organites on geneetiliselt kontrollitud Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
1) Rakud geneetiliselt erinevad 2) Moodustub neli uut rakku. 28. Kolm peamist erinevust spermatogeneesis ja ovogeneesis. 1) SG toimub seemnerakkude areng, OG toimub munarakkude areng 2) SG toimub kogu suguküpsuse perioodil, OG toimumine lõpeb looteeas 3) SG igast spermatogoonist moodustub neli seemnerakku, OG moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti hukkuvad 29. Mis on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon, geneetiline kood? Replikatsioon on DNA süntees transkriptsioon on RNA süntees, translatsioon on valgusüntees, geneetiline kood on mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis. 30. Miks on vaja transkrptsiooni? Et sünteesida RNA-d, mis edastaks infot, millist valku on vaja ribosoomis sünteesida. 31. Miks tekivad ühes organismis erinevad rakkud, kuigi nende tuumades olev DNA on sama? Rakkudes avalduvad erinevad geenid 32
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustun...
o Second: Identification of material responsible for inheritance and elucidation of its structure o Third: Comprehensive analysis of hereditary material in organisms Molekulaarbioloogia Geneetilise info ülekanne: o Replikatsioon – DNA → DNA, RNA → RNA o Transkriptsioon – DNA → RNA o Pöördtranskriptsioon – RNA → DNA o Translatsioon – RNA → valk Mõisted: o Genotüüp – isendi geenide kogum o Fenotüüp – isendi tunnuste kogum o Genofond – populatsiooni geenide kogum o Fenofond – populatsiooni tunnuste kogum o Geen – geneetiline ühik o Feen – elementaartunnus o Memotüüp – vaimsete võimete kogum Epigeneetika Epigeneetika on teadus, mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu.
oluliselt transkripti stabiilsust ja tal on tähtis roll mRNA transportimisel tuumast tsütoplasmasse. Küpses mRNA-s on ka mittekodeerivad piirkonnad (ingl. UTR-untranslated regions) – liider (alguses, 5’ osas), treiler (lõpus, 3’ osas). Splaissingu läbiviimiseks moodustub makromolekulaarne struktuur, mida nimetatakse splaissosoomiks. Kõik nimetatud protsessid toimuvad tuumas. Protsessitud mRNA transporditakse tsütoplasmasse, kus ta transleeritakse. Translatsioon on mRNA- s nukleotiididejärjestusena salvestatud informatsiooni ülekandmine aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. mRNA nukleotiididetriplettide vastavust aminohapetele valgu molekulis nimetatakse geneetiliseks koodiks. Järelikult on transkriptsioon ja translatsioon eukarüootidel ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. Seevastu prokarüootsetes rakkudes toimuvadtranskriptsioon ja translatsioon järjestikku: sünteesitud mRNA osaleb kohe ka translatsioonil. Geneetiline kood.
terminaatoriks. Transkriptsiooni vead - Nõnda nimetatud ''valede geenide'' avaldumine ja ''vajalike geenide'' mitteavaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Üheks vähkkasvaja tekkevõimaluseks on nn. ''valede geenide'' avaldumine. Selle tulemusena ilmuvad raku tsütoplasmasse valgud, mida seal tavaliselt ei esine ja mis muudavad normaalse raku vähkkasvaja rakuks. Valkude süntees - Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinvaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d.
veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium IV Basaalmembraan Fibrillid Epiteelirakud, puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või tüüp IV vigane transkriptsioon soolte rebendid või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine Skorbuut C-vitamiini puudus Igemete versitsemine Osteogenesis Kollageen I geeni Spontaansed imperfecta ühe nukleotiidi muutus luumurrud Elastsed kiud · Elastsed kiud koosnevad põhiliselt elastiinist · Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm
*eralduv hapnik on vajalik organismide hingamiseks *saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees *valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks *atmosfääris esinev hapnik on Maal ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. *tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe *tekib orgaaniline ühend 4. Rakkude jagunemine: Mitoos ja meioos, nende kulgemine ja tähtsus. (ERALDI) (LK 106-109) 5.Pärilikkuse molekulaarsed alused: Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Nende toimumise regulatsioon ja valgu biosüntees ribosoomis. · Replikatsioon DNA kahekordistumine, protsessi teostab ensüüm, toimub rakutuumas, DNA- molekulid on identsed. · Transkriptsioon mRNA süntees toimub rakutuumas. Info valgu struktuuri kohta on salvestatud DNA- s. Info ülekanne tuumast ribosoomidesse toimub mRNA vahendusel. Sõltub raku vanusest, raku füsioloogilisest seisundist. Kui mingil geenil toimub transk
Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Narko on tehislik virgatsaine 7. GEENID. Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on? Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Geenid paiknevad: Replikatsioon päriliku materjali kahekordistumine Transkriptsioon tähendab mahakirjutamist ja tähistab RNA sünteesi DNA matriitsi alusel Translatsioon valgu biosüntees. Rna nukleotiidse järjestuse tõlkimine valkude
analüüsi-meetodeid kasutatakse enhanceralade tuvastamiseks? a. Enhancer lühike DNA ala, mis seob aktivaatoreid (valgud), initsieerib transkriptsiooni läbi mediaatorkompleksi. b. Tuvastamiseks kasutatakse linkerskaneeritud, mutatsioon analüüs/geelelektro-foreesi ja autoradiograafiat, footprinting. 21. Nimeta vähemalt 3 üldist bioloogilist protsessi, kus enhancerite aktiivsusega kontrollitakse geen ekspressiooni tasemeid? a. Splaissing, translatsioon, transkriptsioon. 22. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvad muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust. a. *5' cap lisamine guanosiinijääk, mis lisatud mRNA 5' otsa 5'-5' trifosfosidemega + metüleeritud 7' asendis b. *splaissimine intronite väljalõikamine c. *editing mRNA töötlemine, vahetatakse nukleotiidide kompositsioone mRNA-s tekivad varasemad stopp-koodonid kodeerides lühemaid valke d
Geeniteraapia-geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika-teadusharu, mis uurib org pärilikuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geneetiline kood-mRNA mol. 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele amiinohappe jäägile valgu molekulis Genoom-kromosoomikolmpliktis sisalduv geneetiline materjal.(inim.genoom koosneb 24 kromosoomist) Genotüüpisendile omane geenide ja selle erivormide kogum Initsiaatorkoodon-mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millets algab translatsioon Initsiaator-tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodon- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel-viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom kohelslt ei avaldu, vaid kandub koos raku jagunemisega tütarrakkudesse.
valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks. Morna molekuli nukleotiidses järjestuses oleva info lugemine algan initsiaatorkoononist ja lõpeb stoppkoodiniga.Nende vahele jääv transleeritav piirkond määrab sünteesitava valgu amonohappelise järjestuse.mRNA algus ja lõpposad ei sisalda infot valgu amonohappelise järjestuse kohta : need lõigud on mõeldud ribosooniga seorsumiseks ja molekui kaitseks teda lagundavate ensüümide eest. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis valgussüntees lõppeb ja seetõttu nimetatake neid stoppkoodoniteks.Seega mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse ja toppkoodon selle lõõppu. tRNA toob ribosoomi aminohappe ja koos kooodon-antikoodon paardumisega mõõtestab lahti geneetilise koodi.Antikoodon on tRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA molekuli nukleotiidikolmik, mis seostub mRNA komplementaarse järjestusega (Koodoniga)
DNA replikatsioon ehk DNA süntees on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. DNA replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Tema ülesanne on sünteesida DNAd. Mõjutegurid on ensüümid. Transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNAs muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis.
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensü...
Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees transkriptsioon on protsess, kus kirjutatakse geenilt saadud info RNA-le transatsioon-kantakse info üle mRNA-lt nukleotiidide järjestusena valgu sünteesi tähistavad kolm koodonit UGA, UAA, UAG Monohübriidne nim. ristamine mille puhul vormid erinevad ühe tunnuse poolest allelid ühe geeni erivormid homosügootsus geenipaari seisund, mille mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel
Aja mõiste kujundamiseks on vaja vähemasti kolme keha: taustkeha ning veel kahte liikuvat keha, mille liikumisi me omavahel võrdleme. Aja mõõtmine - võrdleme ühe keha liikumist mingi etalonkeha sees toimuva liikumisega. Seda erilist keha me nimetame kellaks. Liikumine - kehad ei ole mitte alati üksteise suhtes paigal nad liiguvad Liikumise suhtelisus - liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes Liikumise üldmudelid - kulgemine (ehk translatsioon, kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi ehk ühesuguseid jooni mööda, siis jääb keha asend ruumis samaks. Kulgeval liikumisel muutub keha asukoht.), pöörlemine (ehk rotatsioon, liikumine, mille korral muutub keha asend), kuju muutumine (ehk deformatsioon, liikumine, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused), mahu muutumine (muutuvad keha punktide vahekaugused), võnkumine (perioodilised ehk kindla ajavahemiku tagant
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise. AUTOTROOFID SARNASUS HETEROTROOFID -esmase orgaanilise aine saavad -kõik koosnevad -elutegevuseks vajaliku energia (foto)sünteesiprotsessis=moodustub rakkudest saavad toidus sisalduva orgaanilise glc -kõikides toimub aine oksüdatsioonil -sünteesivad elutegevuseks vajalikud süntees/lagundamine -kasutavad energiaallikana üksnes orgaanilised ühendid -vajavad energiat orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatst -kasutavad energiaallikana üksnes anorgaanilistest ainetest orgaanilisi ühendeid -sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) t...
keskkonnategurid. Inimestel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Biloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimese elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS: Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Iga isendi tunnused kujunevad tema genotüübi ja keskkonnategurite koosmõju tulemusena. Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid, mis on pärilikkuse avaldumise molekulaarseks aluseks. Rakujagunemisele eelneb replikatsioon. Seetõttu saavad mitoosis moodustuvad tütarrakud ühesuguse geneetilise info. Geen on DNA lõik, millelt sünteesitakse RNA molekule. Geen avaldub, kui sellelt toimub transkriptsioon, mille käigus sünteesitakse DNA ühelt ahelalt komplementaarne RNA molekul. Erinevused hulkrakse organismi rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenide avaldumise erinevustest.
sagedus peegeldab konkreetse piirkonna translatsiooni kiirust. Rakkudest eraldatakse polüsoomid. Ribosoome töödeldakse ribonukleaasiga. Tekivad 36-40 nt pikkused fragmendid, mis suunatakse sekveneerimisse. Kõik sobivate pikkustega fragmentide järjestused saadakse teada ja paigutakse genoomidesse. Vaadates palju sarnaseid fragmente on, saame määrata nende aktiivsuse tase. Mida rohkem ühte lõiku, seda aeglasem on sealkohal translatsioon. Saame ribosoomide profiili mRNA-de peal. Töödeldes polüsoome nukleaasiga, muutuvad nad kõik 70S-ks. Kui mRNA sisaldab Shine-Dalgamo järjestsutega sarnased, siis jääb sel kohal translatsioon seisma, katkeb. Kvantitatiivne mass-spemktromeetria valgusünteesi uurimisel Füüsikaline meetod, mis võimaldab väga täpselt määrata mingisuguste osakeste massi ja laengust (selle suhet). Nt peptiidide hulka segus. Põhineb stabiilsete isotoopidega märkimisel.
...............................................20 RNA süntees e. transkriptsioon........................................................................................................20 Geneetiline kood :............................................................................................................................21 Eritähenduslikud koodonid :............................................................................................................21 Valgusüntees e. translatsioon :.........................................................................................................21 2 Pärilikkus Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust.
DNA molekuli teist järku struktuur on biheeliks. MOLEKULAARGENEETIKA teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel-- see aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. ! Kolm tähtsat protsessi: DNA süntees ehk replikatsioon - > R.tuumas interfaasi keskel 1DNA -> 2DNA RNA süntees ehk transkriptsioon -> Rakutuumas , interfaasi ajal m-RNA, t-RNA, r-RNA valgu süntees ehk translatsioon ->Tsütoplasmas , ribosoomides valkude süntees.n / m-RNA -> valk Nende protsesside jaoks on vaja energiat ja ensüüme. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisel. !Pärilik info sisaldab DNA nukleotiidses järjestuses. Selleks, et geenis oleva info alusel sünteesida valku, tuleb DNA vastav lõik kopeerida RNA molekulisse. mRNA- informatsiooni RNA 1
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühend...
Võib olla kehaväline ja sisene. Kui inimene viljastub, siis hakkab sügoot lõigustuma. Moodustub platsenta. Organismi areng lõpeb surmaga. Insendi omaste geenide ja nede erivormide kogum on genotüüp. Mõjutab ka keskkond. e) Rasestumisvastased vahendid ja nende toime. 6. Pärilikkus. Bioloogia I lk 130-146 ja lk 149-180. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Dna süntees- replikatsioon, rna süntees- transkriptsioon, valgu süntees- translatsioon Replokatsioon- ühest dna molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestuega dna molekuli, päriliku info võrdne ülekanne lähterakust tütarrakkudesse. Traskriptsioon- dna ühe ahelega komplementaarne rna molekul. a) Viiruse ehitus, paljunemine, tähtsus. – pole rakulist ehitust, moodustumine on seotud peremeesrakkudega
Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. Aine oksü-l. Homoloogiline kromosooom kromosoon, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Histoloogia Koeteadus. Hormoon Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsüto...
või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNAga seostub tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin.tRNA saab mRNAga ühineda üksnes komplimentaarsusprintsiibi alusel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga
Mõlemad alaühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest. Koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesandeks on transleerida mRNAs peituv informatsioon valgujärjestuseks. mRNA lugemine käib kolmenukleotiidiste koodonite (tripletite) kaupa, millest igale seatakse vastavusse õige aminohape. Igale aminohappele vastab konkreetne tRNA, mis selle ribosoomi transpordib. 19. Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist. Translatsioon on geeni ekspressiooni teine etapp. Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. Translatsioon toimub
DNA ahelat matriitsina sünteesil. Transkriptsioonis kopeeritakse DNA kodeeriva ahela(sense-ahel) aluste järjestus vastavaks mRNA ahelaks. Transkriptsiooni initsiatsiooni kompleks- trans-faktorid, TATA box, ´´enhancer´´ ja sellega seonduv aktiveeriv ja vahendav valk(mediaator) ja RNA-polümeraas. RNA-polümeraas- viib transkriptsiooni läbi Transkriptsioonifaktorid- abistavad RNA polümeraasi ja reguleerivad tema funktsiooni Prokarüoodis- mRNA on koheselt translatsiooni maatriksis, translatsioon algab enne kui transkriptsioon on lõppenud. mRNA kodeerib kuni 3 valku. RNA polümeraas seostub otse DNA- le, pole vaja transkriptsiooni initsiatsiooni faktoreid. Eukarüdoodis- Vajab transkriptsiooni initsiatsiooniks cis- aktiveerivate elementide ja trans- aktiveerivate faktorite (regulatoorsed valgud) KOOSTOIMET. ei toimu samaaegselt, transkr-tuumas, transla- tsütoplasmas. Start koodon AUG, kuid ei kasuta formüül-metioniini. Eukarüootne mRNA kodeerib ühte valku
18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoom on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Selle ülesanne on katalüüsida peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni-RNA järjestusest. Seda protsessi nimetatakse translatsiooniks. Ribosoomil on kaks alaüksust- väike ja suur, mis assotsieeruvad, kui ribosoomides algab mRNA translatsioon ning dissotsieeruvad pärast translatsiooni. Ribosoomi komponentide suurust väljendatatakse Svedbergi ühikutes (S). Prokarüootide väike alaüksus- 30S ja suur alaüksus- 50S, eukarüootidel väike alaüksus- 40S ja suur alaüksus- 60S. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides.
- translatsioonil mRNAdeks (varajased mRNAd on capeeritud) kui ka - maatriksiks negatiivse ahela sünteesil (see protsess toimub uutes kapsiidides!). Sageli (kuid mitte alati) täheldatakse kõigepealt nn. "varajaste" transkriptide (L1, M3, S3 ja S4) sünteesi ja mõningatel juhtudel on täheldatud, et ülejäänud kuue transkripti süntees on sõltuv "varajaste segmentide" poolt kodeeritud valkude sünteesist (see seisukoht on küsitav). 3.1.6. Primaarne translatsioon Viirus-spetsiifiliste valkude süntees on nakatatud rakkudes detekteeritav ca 2 tundi peale infitseerimist. Samaaegselt algab raku translatsiooni mahasurumine, umbes 10 tundi peale infitseerimist sünteesitakse nakatatud rakus ainult reoviiruse valke. Erinevalt varajasest transkriptsioonist on viiruse mRNAde translatsioon reguleeritud: erinevate mRNAde translatsioonitasemed on väga erinevad (erinevad teineteisest kuni 30 korda):
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
LK 104 1. Organismi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi poolt. 2. Translatsioonile eelneb transkriptsioon. 3. Geen avaldub siis, kui mingil geenil tekib transkriptsioon. 4. Igale aminohappele vastab tavaliselt mitu erinevat koodoni. 5. Translatsioon toimub ribosoomides. 6. Koodon on geeni piirkond, millega seostub antikoodon 7. Stoppkoodon valgu sünteesi lõpetab. 8. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt. 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 10. Valgu süntees toimub ribosoomis 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt 1 aminohape. 12. Et geneetilist koodi iseloomustab mittekattuvus, siis üks ja sama nukleotiid ei kuulu kahe kõrvutiasetseva koodoni
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemil...
sarnasus: sarnasus: erinevus: Autotroof- Heterotroof- Nimetage üks autotroofne liik: Nimetage üks heterotroofne liik: 2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6p A-hingamine B- DNA replikatsioonC- translatsioon D- käärimine Süntees Lagundamine/lõhustamine Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal lagundamis-/lõhustamisprotsessid? Tooge 2 näidet. Süntees Lagundamine/lõhustamine 3. Võrdle taimede fotosünteesi ja hingamist rakulisel tasemel. Esita 4 erinevust. 4p Fotosüntees Hingamine 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
