kasutama ja toimusid mitmed kodusõjad. Võitjana kodusõdadest tuleb välja Octavianus, kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm. Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril. Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia, Gallia, Germaania, Hispaania, Kreeka, Juudamaa, Mesopotaamia jne. 2saj pKr toimub oluline muutus, Rooma loobub aktiivse välispoliitika ajamisest ja ajapikku tema alad hakkavad vähenema, piirialad langevad naaberriikide alla, liitlasriigid, mis olid Roomast sõltuvad iseseisvusid. Rooma suurriik hakkabki 2saj pKr paiku hääbuma.
saj eKr1. saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta RauricaAugst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth; Caesaris Praetorium (Kaiserstuhl); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi. Colonia Agrippina> Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits). 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle 9 rahvusvahelise suhtlus ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid.
vastu ülekohtused ning said tuntuks tänu enda julmale käitumisele. Hilise keisririigi ajal (3.sajandil) toimusid sageli riigipöörded, kus võimule said madala päritoluga sõdurkeisrid, toimusid kodusõjad, välisvaenlased ründasid riiki (germaanlased, Pärsia), Rooma impeeriumi ida- ja lääneosa arenesid erinevalt. Suurriik oli muutunud juhitamatuks, muutunud oludes keskvõim nõrgenes. Rooma riigi välise võimsuse tippaeg oli keiser Traianuse ajal (98.-117.a.), kui Rooma vallutas Daakia ja Mesopotaamia. Rooma riigi põhjapiiriks olid Reini ja Doonau jõgi, hõlmates seega lisaks vahemere maadele ka tänapäeva Belgia, Prantsusmaa, Sveitsi, Austria, Serbia ja Bulgaaria. Priidele rajato tohutud ja tugevad kindlusvööndudm kaitsmaks riiki barbarite eest kes elasid väljaspool piire. Kõige paremini on säilinud keiser Hardianuse rajatud vall Põhja Inglismaal. Tohutu suurel territooriumil valitses rahu ning julgeoleku nn
Keiser Augustuse figuur preestrina samuti tuntud. Suursuguste daamide kujutamisel pandi rõhku rikkaliku rõivastuse maitsekale teostamisele. Eriti kaunid olid istuvad naisfiguurid, nt Agrippina Napoli muuseumis. Lihtsus, loomulikkus ja intiimsus ühinevad neis imponeeriva väärikusega. Keisri perekonda kuuluvaid naisi kujutati lähedaselt jumalannadele. Traianuse ajal hakkab domineerima külm ja elegantne klassitsism, kreeka kunsti õitseaja eeskujude elutu jälgimine. Vormikäsitlus on puine, sile ja kaine. Hadrianuse ajal sama stiil. Keisrisriigi lõpuperioodil eriti naisportreedele iseloomulik juuste maaliline käsitlus (Lucius Veruse, Carcalla jt büstid). Valitsemas on maskilaadne tardumus. Rooma ratsafiguuridest on säilinud mõned üksikud, kuulus on Marcus
Idee hinge kõlbelisest ,,puhastusest" kannatuste kaudu ilmus selle muinasjutu süzeesse uusajal ja on võõras Apuleiuse kontseptsioonile. 47. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Vanem: Rooma õpetlane, elas I sajandi. Sügavalt haritud, tundis huvi kõigi teaduste vastu. Väga töökas. Peateos: ,,Looduslood", kasutas 2000 raamatut selle koostamiseks, faktiline materjal. Suri Vesuuvi purske ajal. P Noorem: Rooma riigiametnik, kirjanik, Pliniuse õe- ja kasupoeg. Traianuse ajal tegutses mitmes riigiametis. Kiidukõne Traianuse auks. Tähtsus seisneb ta kirjades, mis on kirjanduslikud läkitused proosas, mõeldud peale lugemise ka avaldamiseks. Haritud, heasüdamlik ja veidi edev autor annab neis kaasaegsete iseloomustusi, kõneleb oma esinemistest senatis ja kohtus, reageerib päevasündmustele, arutab kirjanduslikku küsimusi, kirjeldab loodust ja esemeid, pöördub õnnitluste, tänu- ja kaastundeavaldustega sõprade poole
kolosse hiiglasikke kujusid, kuulsaim Nero koloss. Säilinud on Constantinuse koloss, millel on üldistatud näojooned. ,,Tetrarhid" 4 keisri skulptuur: sageli oli võim jagatud 4 mehe vahel Ratsamonumendid omased Rooma skulptuurile, kujutati aadlikke, nt Marcus Aureliuse ratsamonument, ta oli stoitsist pooldas rahu säilitamist. Reljeefid teemadeks ajalugu, igapäevaelu, sõjakäigud ja lahingud. Reljeefidega kaunistati nt triumfikaari, need katsid Traianuse sammast, samuti olid need Rahu altari friisil. Koos kristluse tulekuga saabus allakäik: keelati akt ning jumaluste ja keisrite kujutamine. POLE KINDEL, KAS TULEB TÖÖSSE, KUID ÕPIKUS OLI: Maalikunst enamus, mis on säilinud, on pärit Pompeji'st ja selle lähedalt. Pompejist on leitud palju põrandamosaiike ja seinamaale maalikunst oli populaarne. Põrandamosaiik Issose lahingust kreeka maali koopia, ajaloolise sisuga
Lõpuks saavutasidki plebeid poliitiliste õiguste võrdsustamise- patriitsid jäid oma privilieegidest ilma. Samuti tekkis uus aristokraatia- nobiliteet(patriitsid ja plebeid, kelle 1 perekonnaliige on jõudnud kuruulse magistraadi ametini). 6) Rooma riigi laienemine Toimus varases keisririigis 30 eKr-235 pKr - Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad 7) Keisririigi aeg 30ekr- 476 pkr Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõim. Keiser Diocletianus
Caesar (pidas end eluaegseks diktaatoriks, konsuliks jne). Gaius Julius Caesar mõrvati! Teine triumviraat senati vastu moodustati Lepiduse, Antoniuse ja Octavianuse poolt. Sõda lõppes Octavianuse võiduga 30. a eKr- seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Esimene Rooma keiser oli G.J. Caesar Octavianus (tunnusnimi Augustus; oli Caesari järeltulija, kuid keiser mitte nagu Caesar, kes oli diktaator). Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse keiser Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr). Erinevused Rooma riigi ida- ja lääne provintside vahel- Idaprovintsid- kõrgelt arenenud, iidse kulturiga, suurte linnadega ja arenenud majandusega (kreeka keel), peamiseks toojouks olid pigem vabad talupojad Lääneprovintsid- Gallia, Britannia, Hispaania- arengutase madalam, roomlased olid kultuuritoojad (ladina keel), peamine toojouks olid orjas Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused)-
preester puudutada, nerthuse auks pidulikke protsessioone, seal oli jumaluse kuju, tseremoonia lõppes sellega et vanker viidi merre pesemiseks (orjad, kes seda vedasid, tuli tappa, sest nad olid puudutanud pühadust- vankrit)) Keiser Traianuse ajal suurim Rooma riik (aastal 117 nt) Põhja-Germaania jumalate pere jaguneb kaheks: 1) aasid on uue põlvkonna sõjakad jumalad, kes on indo-euroopaliku päritoluga Maailma puu, (Yggdrasil), Ascardr (aaside kuningriik), Midgard (meie inimeste maailm), ookean, Niflheim (), Inferno (põrgu)..... Muspeleheim ( tulehiidude kuningriik), Alpheim (haldjate paik), vikerkaar ühendab inimeste maailma allilmaga Asgadr? Naastrond mürk, tekitas valu
väline laienemine. 30. a. löödi risti Jeesus Kristus Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. 41.-45.a. vallutasid roomlased Britannia. 64. a. toimus Rooma linna suur põleng, milles süüdistati keiser Nerot. Viimane ajas aga süü süütute kristlaste kaela ning algas esimene suurem kristlaste tagakiusamine Roomas. 79. a. mattis Vesuuvi purse tuha alla Pompeji ja Herculaneumi. Oma välise võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium keiser Traianuse valitsusajal (98-117), mil vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge, hõlmates ka tänapäeva Belgiat, Prantsusmaad, Sveitsi, Austriat, Serbiat ja Bulgaariat. Kogu sellel tohutu maa-alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana: Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Niisugust sisemist korraldatust ja turvalisust polnud siin varem nähtud ja selleni jõuti hiljem uuesti alles 19. sajandil.
(„auväärne“). Augustuse valitsemisaeg 30. eKr- 14 pKr. Kodusõdadele järgnes tema valitsemisajal pikk rahuperiood. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis häid suhteid hoida nii Rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades vähenenud nobiliteediga. Ehkki Augustuse järglaste hulgas oli nii mõnigi julm ja ülekohtune valitseja, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Välise võimsuse tipule jõudis impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tp. Rumeenia) ja Mesopotaamia(need küll peatselt kaotati, kuid Rooma ülemvõim oli sellele vaatamata kindlustatud kõigis Vahemere maades). Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Tervel sellel maa-alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana)- Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Niisugust sisemist korraldatust polnud siin kunagi varem nähtud ja selleni jõuti hiljem uuesti alles 19. sajandil.
(,,auväärne"). Augustuse valitsemisaeg 30. eKr- 14 pKr. Kodusõdadele järgnes tema valitsemisajal pikk rahuperiood. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis häid suhteid hoida nii Rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades vähenenud nobiliteediga. Ehkki Augustuse järglaste hulgas oli nii mõnigi julm ja ülekohtune valitseja, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Välise võimsuse tipule jõudis impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tp. Rumeenia) ja Mesopotaamia(need küll peatselt kaotati, kuid Rooma ülemvõim oli sellele vaatamata kindlustatud kõigis Vahemere maades). Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Tervel sellel maa-alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana)- Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Niisugust sisemist korraldatust polnud siin kunagi varem nähtud ja selleni jõuti hiljem uuesti alles 19. sajandil.
Internatsionalismide probleemid: (Hispaania); Caesaris 1) kõiki sõnatüvesid pole üle võetud Verda Kaiserswerth; Caesaris kõigisse Praetorium keeltesse; (Kaiserstuhl); 2) ülevõetud sõnad on mõnes keeles Ulpia Noviomagus Batavorum > rahvuskeelega rohkem kohandatud, Nijmegen (Belgia) nt keiser Ulpius Traianuse nime järgi. lühendatud või andnud hübriidvorme Colonia Agrippina> Köln; kohaliku keelega. 15 AGA ka: Lugdunum> Lyon (Prm); library, story), toitumisega seotud Noviomagus sõnad (beef, orange). Treverorum > Neumagen (Sksm). Taaslähendamine ladina keelele: pr. dette> ingl. debt (sest lad. k
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Kristluse levik Kristlus tekkis juutide usust; kristlased; Peetrus ja Paulus olid usukuulutajad; Kristlased ja Rooma riik Monoteistid; Rooma riigivõimu silmis oli Ristiusk ebasoovitav; Rooma riigi keelatud; 1. Rooma Impeerium Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik mis eksisteeris vanaajal, mis sai alguse Itaalia linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia,
esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Teadusliktehniline proosa Varane esindaja: Cato ,,Põllumajandusest" (2. saj eKr; vt eespool). Põhiosa: algas 1. saj pKr, ,,entsüklopeediline" ajajärk. Teadmiste kogumine, süstematiseerimine suurtesse kompendiumitesse ja väiksematesse käsiraamatutesse. Üks eesmärke: varustada kõnekunsti näite ja võrdlusmaterjaliga. Uute avalike raamatukogude rajamine Tiberiuse, Vespasianuse, Traianuse ajal raamatute suurem kättesaadavus. Marcus Terentius Varro (11627 eKr): ,,Ladina keelest", ,,Põllumajandusest" Gaius Plinius Secundus ( Vanem, u 2379; noorema onu): ,,Looduslugu" (37 rmt), eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele. Vitruvius: ,,Arhitektuurist" (10 rmt). Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr 50 pKr): ,,Meditsiinist". Lucius Iunius Moderatus Columella (4 u 70): ,,Põllumajandusest".
Seetõttu vähenes tema valitsusajal tunduvalt endise vabariikliku korralduse pooldajaskond. Kui Augustus suri, pidas enamus roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavalt sobivaimaks riigikorralduseks. Mitmed Augustuse järglased valitsesid oma lähikondsete ja Rooma ülikkonna suhtes ülekohtuselt ja teenisid julma valitseja kuulsuse. Kuid see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Jätkus ka Rooma riigi väline laienemine. I sajandi keskel vallutati enamus Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal (98 – 117) saavutas Rooma impeerium oma välise võimsuse tipu: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma ülemvõim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõgesid, hõlmates seega lisaks Vahemeremaadele ka tänapäeva Belgiat, Prantsusmaad, Sveitsi, Austriat, Serbiat ja Bulgaariat. Kogu sellel tohutul maa-alal kehtis Rooma riigi poolt tagatud rahu ja julgeolek – nn. Rooma rahu (pax Romana).
Oli sõjaväe ülemjuhataja. Lasi end valida pontifex maximus´eks e ülempreestriks. Sellega oli tema kätte koondunud kogu võim. Oli ka senati eesistuja. Princeps Senatus. Isiku- ja varapuutumatus. Anti ka aunimi pater patriae- isamaa isa. Aunimi divi filius- jumaliku poeg. Jumaliku all mõeldakse Caesarit. Rahuaeg oli kasulik ja tervendav. Kehtestati Pax Romana e rooma rahu. Ühel suurel territooriumil on sõjategevus soikunud. Hilisemad keisrid on ennast nimetanud keisrina. 117 keiser traianuse surm. See aasta tähistab rooma riigi kõige suuremat ulatust. Alates mesopotaamiast hispaaniani. Põhjas briti saared kuni śotimaa. 113 constantinuse Milano edikt, millega kuulutab ristiusu sallitavaks usuks. Sellest aastast alates saab ristiusk riigiusuks. 395 keiser theodosius I jaotas rooma riigi kaheks: ida ja lääne rooma. Rooma riigi lõpp 476. Imperium- selline võim, mille volitused on andnud rahvas ja mille on jumalad heaks kiitnud. Etruski mõju
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
tekkimine Roomas ( 3.saj eKr) 2. Arhailine ajajärk alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni (3.-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg rooma luule õitseng (43 eKr 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
