langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja. Caesar tapeti. Nüüd tõusid esile Antonius ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas Kleopatra...Octavainus sa võimule, tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik: Octavianus=Augustus..järjekindel , tasakaalukas valitseja, kui ta suri, pidas enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
kajastunud erinevate sajandite jooksul erinevates hilisemates kunstistiilides. 5 Pantheon Ajalugu Käsu Pantheoni ehitamiseks andis kolmandat perioodi võimul olev konsul Marcus Agrippa. Algne ehitis hävis aga 80.aasta suures tulekahjus. Ka keiser Titus Flavius Domitianuse käsul taastatud temple hävis tulekahjus, seda 110. aastal. Kolmandat korda alustati hoone püstitamist keiser Traianuse valitsusajal arhitekt Damaskuse Apollodoruse juhtimisele. Lõpule viidi ehitustööd keiser Hadrianuse valitsusajal. Ehitustöödel taastati muuhulgas ka raidkiri ehisviilul, kus seisab "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, Konsul kolmandat korda, ehitas selle". Pantheoni restaureeriti Septimius Severuse ja Caracalla poolt 202 aastal, mistõttu on ehisviilule listatud ka väiksem raidkiri: "Nad taastasid ajahambast puretud Pathenoni selles igas detailis".
.............................................................7 10. Vana-Rooma kui maailmalinn............................................................................................8 2 Sissejuhatus Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik, mis eksisteeris vanaajal ning sai alguse Itaalia linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemisajal aastatel 98 – 117. Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Šveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan),
kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse. 11) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma õigussüsteemist (keda seadus kaitses, kuidas olid
17. EHITUSMÄLESTISED ROOMAS. MONUMENTAALSKULPTUUR Miks on säilinud vähe ehitusmälestisi vabariigiaegsest Roomast? Linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Milliseid mälestisi on endast Rooma linna jätnud keiser Augustus? Rahu altar(Ara Pacis); ta rajas plaani päraseid ehitisi; lammutas vanu ja ehitas uusi. Millise keisri ajal oli Rooma riigi territoorium kõige suurem? Milliseid objekte püstitati Roomas tema auks? Keiser Traianus. Tema auks Traianuse sammas ja foorum, pronksfiguur on püstitatud. Ratsamonument. Mis on Panteon? Mille poolest ta oli omal ajal tähelepanuväärne? Panteonüks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, kõikide jumalate tempel. Roomas tänini kasutusel, pole vahepeal hävinenud. Selle aja suurem ehitis. Ehitised Roomas: Constantinuse kaar Fortuna Virilise tempel Marcus Aureliuse ratsakuju Caracalla termid Nimeta Rooma tähtsaim amfiteater Colosseum. Nimeta Rooma tähtsaim võiduajamise koht Circus Maximus.
Rooma kunst Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele I aastatuhandel e. m. a. Rooma riigis. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärilist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid uusi valdusi ja orje. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Kuna riigi südamik praegune Itaalia oli madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid roomlased kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenas...
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja
palgasõduriteks - Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekul - Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes polnud aga võimelised täitma kodanikukohust. · 30 eKr -14 pKr Augustuse valitsusaeg. Pikk rahuperiood ja koos sellega majanduslik õitseng. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast · Traianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma suurima ulatuse: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Kogu sellel territooriumil valitses alates Augustusest kuni Marcus Aureliuseni stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele
roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud · Augustuse järglaseid tunti tihti ülekohtuste ja julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero(54-68), kes tappis oma naise ja ema ning hukkas hulgaliselt senaatoreid, 64.aastal( suur põleng Roomas) levisid jutud et linn pandi põlema Nero käsul, selleks et ehitada uus palee südalinna.Kogu see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist · 1.sajandi keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast · Traianuse valitsusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti: vallutati Daakia( tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge, hõlmates lisaks vahemeremaadele ka tänapäeva Sveitsi, Belgia, Prantsusmaa, Austria, Serbia ja Bulgaaria.Piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid. Kõige paremini säilinud on keiser Hadrianuse (117-138) rajatud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal.
VANA - ROOMA Rooma riik ISELOOMUSTUS Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast,
aastal), kus hävis Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme, et ehitada Domus Aurea (ldn keeles kuldne maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Andis välja seaduse, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Hadrianus Vana-Rooma keiser alates 117 pKr. Traianuse kasulaps. Ei jätkanud Trianuse vallutuspoliitikat, lõpetas sõja Partiaga, loodus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning kindlustas riigipiiri. Kutsuti reisivaks keisriks. Marcus Aurelius filosoof keisritroonil (161-180). Valitsusajal pidi tegelema germaanlaste ja teise vaenulike jõudude rünnakute tõrjumiseha, viibis Roomas väga harva. 167 pKr kirjutas filosoofiline teose ,,Iseendale". Constantinus I (keiser aastatel 306-337) teenis sõjaväes, võitles edukalt Reini ääres frankide ja
Octavuis höivas aastal 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kök Vahemeremaad oma vöimu alla. Seda loetakse Rooma vabariigi löpuks. Keisririik Octavius pani endale nimeks Augustus (auväärne). Tema valitsusajal (30eKr-14pKr) oli Rooma riik oma parimas olukorras. Rahuperioodil arenes töhusalt majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. saj keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma välisele vöimsusele jöudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Need läksid küül ruutu kaotsi, kuid säilis ikkagi Vahemereäärne piirkond. Kogu sellel tohutul maa--alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana): Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Riigikorraldus Toimusid väikesed muudatused. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori tiitlit. Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema
lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus) Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla, Geta, Macrinus, Elagabalus, Alexander Severus) Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr. Kogu sellel territooriumil valitses stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu -Pax Romana. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, hoolitsedes, et ääremaade mõjud ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele. Rooma õigus. Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga st kõik kodanikud (ka keiser) olid seaduse ees võrdsed, neil oli õigus kohtule ja õigus apelleerida keisrile. (vt.lk.177) Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
· Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks · Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar · On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar · See püstitati tagantjärele Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas · Sellega algab juutide diasparaa aeg juutide kogukond elab Palestiinast väljas · Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias) · Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt · Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak Traianuse foorum, umbes 280×200 m · Sellel väljakul asus ka Traianuse sammas, mis püstitati keisri võitude auks Daakias · Traianuse väljak raiuti mäkke, kuna linnas ei olnud ruumi · Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau · Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel · Ehitustööd kestsid üle 100 aasta
Pyrrhos- oli vanakreeka väejuht ja riigivalitseja. Marcus Tullius Cicero- oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja Caligula- oli Vana-Rooma keiser, kogu oma lühikese valitsusaja vältel püüdis Caligula suurendada keisri isiklikku võimu Hadrianus- adrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, kes astus tagasi. Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus- paavst, Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Aurelius-
Töötas ise veel kõrvalt MEELELAHUTUS Võitlusmängud - gladiaatorite võitlus, hobukaarikute võitlus Termid – Saunad ROOMA KEISRIRIIK Varajane keisririik Algab Octavianuse ehk Augustuse valitsusajaga Pikk rahuperiood – Rooma rahu Poliitiline korraldus täiendus Välise võimsuse tipu saavutas Rooma Traianuse valitsemisajal Riigikorraldus: Igal aastal seati endiselt ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt istungeid jne. Valitsejal ei olnud ametit, mis lubanukst tal üksi kogu riiki üksi valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimu kõigi oluliseimate asjade määramiseks. Hiline Rooma keisririik Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri
Kodusõda Antonius ja Octavianuse vahel, Antonius sai lüüa, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, tapsid ennast. Octavianus vallutas Egiptuse, ühendas kõik Vahemeremaad oma võimu alla. · Varajane keisririik Octavianus aunimi Augustus(auväärne) Oli hea valitseja, tõi pika rahuperioodi, korrastas riiki sisemiselt, Kurikuulsad valitsejad Nero tappis oma naise, hukkas senaatoreid, vallutati suur osa Suurbritanniast Traianuse valitsusajal Rooma imperiumi haripunkt vallutati Taakia(rumeenia), Mesopotaamia Rooma rahu Kodusõjad ja välisvanlased- olukord riigis halvenes Etruskid, latiinid ja itaalikud, illüüri hõimud, liguurid, kartaagolased, kreeklased Etruskide mõju Rooma arengule ehituskunst roomlased matkisid, meresõidu tehnika, metallitöötlemine, kommete ülevõtmine, religioosed tavad, jumalike ennete tõlgendamine Rooma linna teke 1
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr – 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 – 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a)
hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 Octavianus Augustuse valitsusaja algul keisririik pKr kehtestati monarhistlik valitsemissüsteem. Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a)
(31-30 eKr) vallutati viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja kehtestus Octavianuse ülemvõim. Varane 30 eKr 235 · Octavianus Augustuse valitsusaja algul kehtestati keisririik pKr monarhistlik valitsemissüsteem. · Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek.
Juvenalis · Juvenalise eluloo kohta on vähe andmeid, tema kirjandus- ja retoorikaalane haridus oli kindlasti hea. · Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. · Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. · Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Samas ei saanud ta impeeriumi tingimustes kasutada otsest ja isiklikult ründavat laadi. Mõeldes Traianuse ja Hadrianuse aegse Rooma oludele, toob ta konkreetsete isikutega seotud näiteid varasemast Domitianuse ja isegi Nero ajast. Oma kaasaegsetest ründab ta vaid kõrvalisi või pooleldi fiktiivseid tegelasi. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? · Oli 1. saj pKr Roomas suurim kõnekunsti ja stiiliküsimuste teoreetik, ühtlasi esimene riigipalgaline retoorikaõpetaja Roomas.
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis...
4..................................................................................................................11 2 1. Rooma Impeerium Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik mis eksisteeris vanaajal, mis sai alguse Itaalia linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan),
Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. 21) Termid avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistu (apodyterium), higistamisruumi (laconicum), kuuma pesemisruumi (caldarium), leige ruumi (tepidarium) ja jaheda basseini (frigidarium). Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimis- ja puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntuimad on Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid. 22) Arkaad (kaaristu) sammastele või piilaritele toetuv kaarestik e kaaristu. Kannab laevõlve või seina. Esineb peamiselt fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikude kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse
Kirikul on 52 korintose sammast, mis on 20m kõrgused. Interjöör baroksete vormidega. Ainsaiks valgusallikaiks on laeaknad. Place Vendome Väjak sai nime seal asuva Vendome`i hertsogi residentsi järgi. Väljaku kavandas Jules Hardouin-Mansart (1687-1720). Väljakul on hotell Ritz , maja, kus suri Chopin, Eugenia de Montijo (Napoleon III naine) residents. Väljaku keskel on 1806-10 Gondouini ja Lepire`i poolt Napoleon I auks püstitatud ausammas. Inspiratsiooni on saadud Traianuse sambalt. Sammas on 44m kõrge ja spiraalne lint kujutab Austerlitzi lahingu (1805) sündmusi. Samba otsas on Napoleoni kuju. Bastille`i väljak Koht, kus kunagi asus Bastille'i vangla. Väljaku keskel on 52m kõrgune pronksist sammas, mille otsas on Vabaduse kuju "Vabaduse geenius" (1831-40). Pariislaste mälestuseks, kes tapeti ülestõusude ajal juulis 1830 ja 1848. Mitmed neist on maetud samba all asuvasse krüpti. Place du Chatelet Napoleon III ajast. Keskel on Võidu purskkaev 1858.a. nö
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
Samuti oli keisrile tähtis senatiga hästi läbi saada, sest tüli senatiga võis raskendada keisri tegemisi. Provintsides elavatele vabadele kodanikele jagati vabalt kodakondsust ja seega sai Rooma riik kodanike juurde. Samas vähenesid kodanike lisandumisega nende õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähtsuse. Rooma riigi laienemine jätkus ka varase keisririigi ajal. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Need valdused läksid hiljem küll taas kaotsi, kuid sellele vaatamata oli Rooma ülemvõim kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rooma impeerium oli loodud relva jõul ja tema püsimine sõltus samuti tugevast sõjaväest. Nagu juba eelpool mainitud muutus Rooma sõjavägi aegapidi palgaliseks. Sõdurid olid professionaalid ja treenesid end ainult ühe eesmärgi nimel kaitsta Rooma riiki
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, ku...
lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus
kaaskondlastele, teisel korrusel ratsanikud, kolmandal Rooma kodanikud, neljas vabaks lastud orjadele. Ümar fassaad koosneb kolmekorruselistest arkaadidest, alumised kaared(80) on mõeldud sissepääsudena. o Triumfikaar ehitati puhtdekoratiivseid ehitismälestisi ehk triumfikaari. Tuntuim on Tituse triumfikaar, valmis 81.a. See oli ehitatud Jeruusalemma võidu auks. Ranged, monumentaalsed(küllalt suured), kaetud reljeefidega sõjakäigust. o Keiser Traianuse sammas(38m) laotud ümmargustest marmorblokkidest, kaetud spiraalse reljeefribaga(kogupikkus 200m) Traianuse sõjast Draakiaga. Samba otsa on Peetrus. o Parthenon Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga ehitis, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, mis oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Suur ümarehitis ehk rotund, seinad on lihtsad, ilma akendeta, siseruumi kõrgus 42
ainuvalitsuse omaks. Augustuse järglased olid julmad valitsejad. Keiser Nero tappis oma naise ja ema, hukkas senaatoreid. 64 pKr Roomas hiigeltulekahju. Vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse ajal Rooma võimsuse haripunkt. Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotamia. Riigi piirid: mööda Reini ja Doonau jõge, hõlmates tänapäeva Belgia, Prantsusmaa, Sveitsi, Austria, Serbia, Bulgaaria. Piiridele rajati kindlustusvööndid. Säilinud
Pildil Rooma Colosseum, 1. saj p. Kr ehitatud hiiglaslik amfiteater, mille välissein koosneb arkaadidest. 19 Portikus (lad. k. sammaskoda) ühelt küljelt lahtine koda, kus seina asemel on sammastik. Paikneb reeglina hoone peasissekäigu ees. Portikusel oli kreeka ja eriti rooma arhitektuuris väga suur tähtsus. Portikus võis olla piklik, poolringikujuline, kaheosaline (nt Augustuse ja Traianuse foorumil), kolmeosaline (nt Pergamoni altaril) või paikneda neljaosalisena siseõue ümber (peristüül). Portikus oli nii välis- kui siseehituses iseloomulik ka alates renessansi ajast kuni 19. sajandini. Pildil Rooma Panteoni portikus. 20 Karüatiid maani ulatuvas rüüs seisva naise kuju, mis talastikku kandes täitis samba või muu toendi ülesannet
mitu ametit (keiser oli konsul, asevalitseja tähtsaimates provintsides, senati liige ning ka rahvatribuun). Ka muud riigiametnikud olid endiselt aus, kuigi mitte nii mõjuvõimsad. Senaatoriseisuse laienemine: neid määrati ka Itaalia linnadest ning hiljem provintsidestki. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele riigi asukatele, mis kaotas selle tähtsuse (eelised kadusid). Peale ta surma jätkusid vallutused (1.saj Britannia ning Traianuse ajal Daakia ning Mes). Viimaste alade kiire kaotus ei mõjutanud nende Vahemere valitseja tiitlit. Stabiilsus tulenes Rooma rahust: Rooma riigi tagatud rahust ja julgeolekust. Sõjaväel toetus kogu Rooma impeerium. Mariuse reformist alguse saanud palgasõdurvägi kujunes lõplikult välja Augustuse ajal. Sellest hoolimata säilisid ülesehitud, relvastus ning võitlustaktika. Leegion peamine väeüksus, ~5000 meest, Augustuse ajast 25 leegioni, kes piirialadel impeeriumi kaitsesid
sisse. Kivisillutisena kasutati 37...45 cm basalttahvlitest. Tihendamiseks kasutati suuri silindrilisi kive. Selliste konstruktsioonide paksus võis ulatud 1m-ni, pehmetes aluspinnastes paksemakski. Roomlaste mägiteed olid ohutud ja lihtsad. Alpi teed olid kitsad 1,5...2,5m Kaljustel maastikel tasandati pinnas raiuti 1 -2 1...1,2 m vahega 10..12cm roobast. Donau kaljustele kallastele ehitati teed - Tiberiuse süsteem h-3m ja b-2m sisselõige kaljusse Traianuse süsteem sisselõige h 1,5m b 1,75m Soodesse PONS LONGUS plank ja roigasteed kaetud pinnasega, ühel pool kraav teisel pool vall. Rooma teed koosnesid 372 suurest teest, millest 29 algas ja lõppes Roomas. Itaalias 13308km Aafrikas 13646 Hispaanias 11386 Inglismaal 3666km. Tähtsamad marsruudid: Rooma Aafrika, Rooma Aasia, Rooma Doonau, Rooma Hispaania, Rooma Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa. Tähtsaim Rooma ja Balkani vahel Via Egnatia (Aasia suund) 800km 145 ema. Elavdas tunduvalt kaubandust
Rooma riik pidas kristlasi ateistideks, sest kristlased ei nõustunud riiki poolt määratud sunniviisilise keisrikultuse või jumalateenistusega, ka polnud neil roomlaste meelest konkreetset jumalat ega isegi preesterkonda ja templeid jumalateenistusrongkäigu 7 korraldamiseks. Keiser Domitianuse ajal üritas riik ristikogudust täielikult hävitada: iga "secta christianorumi" liige tuli tappa. Paarkümmend aastat hiljem keiser Traianuse ajal taktika muutus: ülekuulamise ajal oma usust lahtiöelnuil jäteti nende hingeraasuke alles. Jumalarahvale pidi see mõjuma nagu sõel: usklikud püüti tappa, aga epakindlad sobisid Rooma eluviisile õigegi hästi. Järgneva 150 aasta jooksul oli riigipoolne tagakiusamine vähem innukas ja sõltus kohalikest juhtidest, kuna kolmanda kristliku sajandi teisel poole püüdis Rooma riik keiser Deciuse juhtimisel taas Jeesuse rahvast täielikult hävitada, aga Decius suri
seljas tuunika ja selle peal raudrüü, väejuhimantel vasakul käel, väike Amor peab meenutama keisri päritolu. Keiser Augustuse figuur preestrina samuti tuntud. Suursuguste daamide kujutamisel pandi rõhku rikkaliku rõivastuse maitsekale teostamisele. Eriti kaunid olid istuvad naisfiguurid, nt Agrippina Napoli muuseumis. Lihtsus, loomulikkus ja intiimsus ühinevad neis imponeeriva väärikusega. Keisri perekonda kuuluvaid naisi kujutati lähedaselt jumalannadele. Traianuse ajal hakkab domineerima külm ja elegantne klassitsism, kreeka kunsti õitseaja eeskujude elutu jälgimine. Vormikäsitlus on puine, sile ja kaine. Hadrianuse ajal sama stiil. Keisrisriigi lõpuperioodil eriti naisportreedele iseloomulik juuste maaliline käsitlus (Lucius Veruse, Carcalla jt büstid). Valitsemas on maskilaadne tardumus. Rooma ratsafiguuridest on säilinud mõned üksikud, kuulus on Marcus Aureliuse ratsakuju figuur on kuiv ja igav, tugevasti idealiseeritud, hobune on
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
neile oli oluline kohuse täitmine ning kohusetunne. esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne. marcus aureliuse kujust on rooma väljakul pronksist koopia. Monument säilis, kuna kristlased pidasid seda keiser constaninuse monumendiks. on kaasateinud suurimad sõjakäigud, teda on kujutatud ka hobusel mis on tõstnud ühe jala üles. rooma skulptorid on teinud ka palju ajalooteemast reljeefi, üks tuntumaid ajaloo reljeefiga seotuid teoseid oli traianuse sammas. samba peal oli keiser traianuse kuju, nüüd on seal püha peetruse kuju. see tähistas daakia vallutamist? reljeefil on kujutatud erinevaid tähtsaid sündmusi(sõda). traianuse. palju aajloolist reljeefi on ka Rahu Altari seintel, nii väljas kui sees. rooma skuptuurile mõjus uputavalt kolmanda sajandi keskel uus segaduste aeg, see lõppes keiser constantinuse võimuletulekuga, siis tabas uus häda sest võimue tahtis tulla kristlus. neljanda sajandi keskajal keelustasid kristlased jumalate kujud
Octavianus valitses riigi läänepoolsete ja Antonius idapoolsete alade üle. Peagi puhkes nende vahel kodusõda, Octavianus võitis, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis seal end koos Kleopatraga. Aastal 30. eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. VIII. Varajane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr. Pärast Octavainust valitses Nero, kes esimese sajandi keskel vallutas suure osa Suurbritanniast. Traianuse valitsemisajal vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Kuid II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema riigipiire ründasid välisvaenlased ja kodusõjad kurnasid maad. Rooma linna algus 4 Rooma linna teke
Herculaneumi. 80 valmis Rooma Colosseum (Flaviuste amfiteater). Domitianus 81 96. Algasid sõjad Daakia vallutamiseks; läks oma autoritaarse poliitikaga konflikti senatiaristokraatiaga ja kukutati. Antoninuste dünastia (adoptiivkeisrid) 98 192 Traianus (98 117). Valitses üksmeeles senatiaristokraatiaga. 101 106 vallutas kahe sõjaretke käigus Daakia. Nende võitude tähistuseks püstitati roomas Traianuse sammas. 114 117 sõjas Partiaga vallutas Armeenia ja Mesopotaamia. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima välise ulatuse. Hadrianus (117 138). Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi (limes romanus) väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat ja edendas ehitustegevust Ateenas. Antoninus Pius (138 161). Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel
3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: · Augustuse kuju õnnestunuim portree c. Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: · Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d. Võidusambad ja reljeefid: · Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. · Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4. Maalikunst a. Suures osas hävinud: · Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. b. Portree- ja seinamaalid: · Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. · Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. · Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. c. Temaatika lai: · Müüdid ja ajaloolised sündmused.
Linnuse laskis ehitada Tarquinius Priscus. Kapitoolium asub Rooma keskmest, esimesena asustatud künkast Palatiunusest, kus asusid keisrilossid, loodes. Rooma küngastest jäid suhteliselt lähedale, kirdesse veel Kvirinaal ja Viminalis. Vanas Roomas asusid Kapitooliumist läänes Marcelluse teater, Octavia portikus ja Flaminiuse tsirkus. Loodesse jäid Isise ja Serapise tempel ning hääletushall. Põhjas asus Agrippa väljak. Kirdejalamil asus Traianuse foorum, idajalamil Augustuse, Caesari, Rooma ja Vespasianuse foorum. Kagusse jäi Velabrum, linnaosa, kus müüdi hõrgutisi. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel ("Templum Jovis Capitolini"). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumil asus aastast 269 eKr Juno Moneta tempel, mille lähedal asus mündikoda.
ühendab kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla // Rooma vabariigi lõpp · Varajane keisririik - Octavianus -> Augustus I (30eKr-14) princeps ("esimene"), koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid, rahvakoosolek: ei kogunenud enam pärast Augustuse surma, senat: säilis, vähenesid senaatorite õigused ja kohustused, pax Romana, võimsuse haripunkt Traianuse ajal (98-117), Daakia (Rumeenia) vallutamine, ius Romanus - Esimesed seadused 450 eKr "12 tahvli seadused", aja jooksul täiendused (plebeide õiguste järk-järguline kasv) · Hiline keisririik - 2.-3. saj. impeeriumi nõrgenemine; 3. saj. kriis, kodusõjad, sõdurkuningate aeg (235-284), Diocletianus (284-305) taastab korra. Valitseja - dominus et deus, sõjaväereformid, suurendati leegionide arvu ja tugevdati
terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma õiguse põhimõtetel põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. Rooma õiguse periood ulatub 275 eKr-395/1453. Suurim Rooma õiguse kodifikatsioon oli Corpus Iuris (529-534),mis loodi keiser Justinianuse (483-565) valitsemise ajal. Kodifikatsioonil oli suur mõju õigusele Euroopas. Rooma riiklik korraldus: Rooma riigi territoorium: Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98-117),siis kuulusid impeeriumi ala peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia,Gallia,Hispaania alad Doonaust lõunas,Daakia,Makedoonia,Ahhaia,Väike-Aasia,Mesopotaamia ja Armeenia,Süüria ja Judamaa ja kogu Põhja-Aafrika rannik.2 sajandil hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.Kuningate ajajärk(753-509 eKr) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg
haldus, talle allusid sõjavägi ning ametnikud. Vormiliselt oli küll kõrgeim võim senatil kuid seegi allus keisrile. Hiljem anti provintsiaalidele kodaniku õigused ning ajapikku paranes provintside majandus. Aja möödudes lõid provintsid aga kodusõdade tulemusel impeeriumist lahku.38 Oma eksistentsi jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Oma kõrgajal Traianuse valitsuse all laius impeerium 6,8 miljonil ruutkilomeetril ja selle 70 miljonit elanikku moodustasid viiendiku kogu maailma rahvaarvust. Keisririigi pikaealisus ja territoriaalne haare tagasid ladina ja kreeka keele, kultuuri, religiooni, leiutiste, arhitektuuri, filosoofia, õiguse ja valitsemisvormide püsiva mõju impeeriumi alade tulevikule.39 4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk Keisririik kui ühiskondlik riigikorraldus ei saanud aga igaveseks püsima jääda. Keisririigi
palgaväega. Esile tõusid Pompeius ja Caesar, kelle vahel puhkes 49. aastal eKr kodusõda, mille võitis Caesar. Caesar tapeti ja võimule tõusid Antonius ja Octavianus. 30 aastat eKr vallutas Octavianus Egiptuse. · Varane keisririik aastatel 30 eKr 235 pKr Octavianus võttis endale nime Augustus ja tema valitsusajal oli rahu. Mitmed valitsejad tema järel olid julmad. Nero tappis oma ema ja naise ning arvukalt senaatoreid. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa Apenniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Apenniini poolsaare geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Itaalia rahvad sattusid varakult foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla
palka. Tapeti. 3. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. Hirmsale Domitianusele järgnes viis head keisrit, mistõttu hiilgeaeg. Keisrid ja senat said hästi läbi, valitsejad üritasid vastata valitseja ideaalpildile, provintsiaristokraatia tugevnemine, adoptiivkeisrite aeg kuna polnud poegi, riigi suurim ulatus (limes Romanus, Pax Romana). Uuele ajajärgule pani aluse Nerva (96-98), kes adopteeris Traianuse. Traianus (98-117) ja Rooma välise võimsuse tipp; hoidis häid suhteid senatiga, millest lisanimi Optimus (Parim). Ideaalkeiser. Vallutused, mille läbi Rooma saavutas suurima ulatuse: Draakia, sõjad Araabias ja Partia vastu, millega Armeenia muudeti Rooma provintsiks, 115 Mesopotaamia ja Patriast sai vasallriik. Andis välja seaduse tappa kõiki kristluse tunnistajaid. Hadrianus (117-138); loobus osadest Traianuse vallutustest ja keskendus piiride
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
