Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
töö. Lepingute põhiprobleemid tekivad sellest, et poolte vahel sõlmitud leping on liiga üldsõnaline ja ei reguleeri kitsaskohti. Ehituses tekivad probleemid tavaliselt kas dokumentide tõlgendamise erimeelsustest või kohustuste rikkumisega, näiteks töövõtja ei ole tellija arvates teinud töid nõuetekohase kvaliteediga ja nõutud ulatuses. Lepingu eesmärk ongi panna paika lepingu poolte õigused, kohustused, vastutuse piirid, trahvid ning võimalikud erimeelsuste lahendamise viisid, et eelpool nimetatud probleemide ilmnemisel oleks võimalik need kokkulepitud tingimustel lahendada. Tüüpleping koosneb: LEPINGU SUBJEKTID + ERITINGIMUSED Leping koosneb: TÜÜPLEPING + LEPINGUOBJEKTID + LEPINGU LISAD Ehituslepingu koostamisel tuleks rõhku panna järgnevatele punktidele, millede selge ja ühene sõnastamine ja lahtikirjutamine oluliselt vähendab ehitusaegsed kui järgseid erimeelsusi ja vaidluste teket:
(arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 “Tulu kajastamine”) 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”) 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures
· saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; · maksude tagasimaksed; · tagastamised tarnijatelt; · kindlustussummade laekumine; · võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); · teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; · kinnisvarainvesteeringute müük; · teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; · saadud dividendid*;
Cw=P*C''*T · Ressursimaksud maavaradele ja veele Energiakulud on elektrijaamades kütusekulud Ckü, elektrivõrkudes energiakadude · Kütuse aktsiisid kulud CW ja tarbijatel kulud energia ostmiseks. Hoolde- ja käidukulud on seotud energiasüsteemi või · Trahvid keskkonnanormide ületamise eest tema osa käitlemiseks. Kapitalikulu on seotud kuludega kapitali omamiseks. Sotsiaalkuludena arvestatakse: Energiakulusid ning hoolde- ja käidukulusid nimetatakse ka tegevuskuludeks CT · mõju tööhõivele (ka jooksvateks kuludeks) · mõju väliskaubandusele
tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon)
Rev. algab 1905. a. 9. jaanuaril “Verise pühapäevaga”. Kadus usk “heasse isakesse tsaari”. Protestina Peterburi tööliste üldstreik. Laieneb teistesse linnadesse. Jaanuaristreik Tallinnas 12. jaan. Tallinnas Dvigateli tehase streigi algus. Puhkeb ülelinnaline üldstreik. (12 000) Miiting – lendleht “Maha isevalitsus ja sõda! Elagu rahvavalitsus! Elagu sotsialism!” 80- liikmeline delegatsioon nõudmiste esitamiseks: 8-tunnine tööpäev, kaotada trahvid, parandada töö- ja palgaolusid. Ignoreeriti, nõudmised jäävad rahuldamata.. 14.-15. jaan. kasakad töölistele kallale mitmel pool. Jaan. lõpus asusid töölised järk- järgult tööle. Liikumise laienemine; nõudmised. 2 Streigid ka Narvas, Pärnus. Kokku 15 000 töölist. Tartus raekoja platsil 13.-14. jaan. poliitilised meeleavaldused (üliõpilased, koolinoored, töölised). Isevalitsuse kukutamisele ja vabariik. Jaan
neilt oodatakse ning kontrollima tarneid ja panema paika mõlema osapoole kohustused. Hankimisega tegeleb üldjuhul ostu ja tarne meeskond, mis kuulub projekti või programmi alla. Projektijuhtimise kontekstis tähendab leping kahe või enama osapoole vahel sõlmitud seaduslikku kokkulepet, kus reguleeritakse tellitud tööde sooritamist, teenuste osutamist või tarnete tegemist. Leping võib olla kirjalik või verbaalne kokkulepe. Üldjuhul on lepingus sätestatud rahalised trahvid lepingutingimuste rikkumise eest. Suurtes projektides kasutavad lepingulised töövõtjad tihti allhaknelepingute abil tööde tegemiseks väiksemate ettevõtete teenuseid, kuid vastutus tööde sooritamise eest lasub ikkagi peatöövõtjal. Kompetentne projektijuht peab tundma lepingute kõiki punkte ja juhul kui mõne lepingu puhul on tingimusi rikutud, peab projektijuht otsustama kas lepingulist partnerit tuleks trahvida või mitte
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
• saadud õppe- ja liikmemaksud litsentsitasud; • maksude tagasimaksed; • tagastamised tarnijatelt; • kindlustussummade laekumine; • võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; • kinnisvarainvesteeringute müük; • teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; • saadud dividendid*;
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
endale, informatsioon: valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla infot tarbija soovi kohta ehk lähtuvad oma soovidest, erihuvid: lobitöö kaudu saada eeliseid, tegutsetakse oma huvide nimel. · Valitsuse kulutused: toetused ja teised tulusiirded, riigikaitse, intressid riigivõlalt, toetused kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori palgad. · Valitsuse tulud: füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks, muud maksud ja trahvid. · Eelarve defitsiit riigivõlg ehk eelarve täielik ära kasutamine ja puudujääk. · Eelarvet kontrolli all hoida: koostada mitme aasta ellarve, strateegia, et näha ette pikaajalisi kulutusi, maksute tõhusam kogumine, maksusüsteemi optimeerimine, laenata ainult investeeringuteks, mitte jooksvate kulude katteks. · Proportsionaalne sama protsent kõigile tulumaksult. · Progressiivne suurema tuluga inimestele kõrgem maksuprotsent.
määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja pollumajandusmaksu kogutakse kaupade ja pollumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) o Käibemaksul pohinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. o Muud tulud o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) o hilinenud maksete intressid o eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada oigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). o Kulud o Säästev kasv konkurentsivoime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil teedeehitus, prügilad jm)
kellel on tekkinud probleeme. 6.Kui vastasite jaatavalt siis palun täpsustage miliseid probleeme? Ka selle küsimuse puhul polnud toodud kindlat sorti probleeme välja, kuid toon loeteluna probleeme mida esines: Noorte puhul esines kõige rohkem kainenema viimist ehk noorte keeles külma viimist. Ka vanemate puhul tuli ette kainerisse viimist. Lisaks külma viimisele tulid neile trahvid mis esimeste kordade puhul pole nii suured. Avaliku korra rikkumised seoses purjuspäi tehtud tegudega purjuspäi või narkouimas tehtud teod, mille eest tuleb neil vastutada hiljem kui nad kaineks on saanud. Tapmised ja peksmised 7.Kas olete teadlik uimastite kahjulikkusest tervisele? Naissoost ja meessoost vastanute vastused. 30 25 25
___________________________________________________________________________________________ linnavalitsust. Nende nõuete rikkumise eest näeb muinsuskaitseseadus ette suured trahvid, karistus- ___________________________________________________________________________________________ seadustik aga ähvardab kultuurimälestise rikkujat, kes on tekitanud suure kahju, kuni viieaastase vangistusega.
sisaldavate normatiivaktide järgimise üle riikliku järelevalve ja kontrolli teostamiseks volitatud võimuorganite ning muude tööandja tegevusvaldkonnas kontrolli ja järelevalve funktsioone teostavate täitevorganite ettekirjutusi ning maksta talle tööõiguse alase 13 seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive sisaldavate normatiivaktide rikkumise eest määratud trahvid, 10) vaadata läbi vastavate ametiühinguorganite ja muude töötajate poolt valitud esindajate teated leitud tööõiguse alase seadusandluse ja muude tööõiguse normatiive sisaldavate aktide rikkumiste kohta, rakendada meetmed leitud rikkumiste kõrvaldamiseks ning teatada rakendatud meetmetest nimetatud organitele ja esindajatele, 11) luua tingimused, mis tagavad töötajatele eelnimetatud seadusega, muude riiklike
*Teede- ja tänavate sulgemismaks demonstratsioonide, rongkäikude jm ürituste korraldamise (samuti ehituse) puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku vm osa sulgemine; *Parkimistasu kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil 33.Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves. Tulud: Maksud, materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt, toetused, sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV- le Kulud:?? 34. Finantssüsteemi ülesehitus FINANTSINSITUTSIOONID *Finantsasutused pangad, kindlustusfirmad, väärtpaberivahendajad *Finantsturg turg, kus saavad kokku mõne finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine FINANTSTOOTED *Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms *Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte). Parlamendi haldus (näiteks Riigikogu kantselei, paberimajandus) abistav funktsioon normide andmisel. Halduse kandjad (ja organisatsioonid) põhifunktsioon on haldusfunktioon. Annavad määrusi (sisaldavad õigusnorme) legislatiivfunktsiooni abistav funktioon. Jurisdisktsiooniline funktsioon näiteks trahvid, vaided (ehitusload, parkimistrahvid), distsiplinaarmenetlus (ei ole põhieesmärk vaid vahend) Kohtud jurisdiktsiooniline funktsioon. Pretsedendiotsused kohtunikuõigus osaliselt legislatiivfunktsioon. Sekretariaat kaebuste vastuvõtmiseks. Kohtukoda ja justiitsministeerium teostavad ka kohtute haldust. Negatiivne ehk substraktsioonimeetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine.
Referaat Seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise aines "Inimkaubitsemine" 2005a Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, mi...
või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Saastemaksud ja trahvid: Saastetasud – saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest (pakendiaktsiis -1997) Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel. Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% taaskasutatakse
2 elutee varemgi kui lahingud meeste oma. Niisiis oli tegemist noorte maailmaga, kus pool rahvastikust oli alla 25 aasta vana, praeguses mõistes vanu inimesi oli vähe. Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks, fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Ajalooallikates ja -raamatutes kirjutatakse sagedamini ülikute tegemistest, lahingutest, võimu võitlusest, saa tus test ja uskumustest. Ent ülikute maadel elasid ja tegutsesid talupojad, kes tegid kehvades oludes rasket tööd ja kelle töö andis toidu lauale nii talupojale endale kui kõrgematele kihtidele. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Eesti talupoja elu polnud keskajal ilmselt kergem kui mujal Euroopas
Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt. Või saadakse kasu kellegi tegevusest (positiivsed kõrvalmõjud), mis samuti jäävad kompenseerimata. Nt mesiniku tegevus aednikust naabrile. Meetmed: • Maksud ja trahvid (nt saastemaks) • Subsiidiumid • Keelud ja kitsendused • Omandiõiguse kehtestamine Nt suitsetamiskeeld on moodus ühe grupi poolt (suitsetajad) teisele (mittesuitsetajad) avaldatavate välismõjute piiramiseks. 9. Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega? Täiuslik konkurent eeldab, et turuosalised on majandusinimesed, mis tähendab, et nad käituvad ratsionaalselt, maksimeerides oma kasusid.
42.hinnadiskrimineerimine - Monopol võib oma kasumi suurendamiseks hakata oma toodangut müüma erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Seda nimetatakse hinnadiskriminatsiooniks. Näiteks võib ta erinevatele inimestele müüa eramuid selle hinnaga, millega see on suuteline ostma, maksimeerides nii oma müüki. Ta teeb seda seni, kuni ta veel kasumit toodab. 43. Mida riik saab teha monopolidega, et vähendada heaolukadu. Maksud Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude leevendamine omandiõiguse kaudu. Valitsus reguleerib monopoli tegevust läbi hinna ja firmade ühinemise 44. Mänguteooria ? vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat. 45. Nashi tasakaal ? on lahenduse leidmise kontseptsioon mänguteoorias, mis on saanud oma nime USA matemaatiku John Forbes Nash Jr. järgi
Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud 7220 kuludelt Kulud Kasumiaruanne Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja 7310 tarnijatega Kulud Kasumiaruanne 7410 Maamaks Kulud Kasumiaruanne 7610 Trahvid ja viivised Kulud Kasumiaruanne 7910 Muud ärikulud Kulud Kasumiaruanne 8400 Intressitulud Tulud Kasumiaruanne 8410 Intressikulud Kulud Kasumiaruanne 8600 Muud finantstulud Tulud Kasumiaruanne
müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide varude jääkide muutus muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse
Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj algul spetsiaalne kohus-inkvisitsioon. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvi ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse orral õigele teele tagasi tuua, kui see ei õnnestunud, siis karistada. Neid ketsereid kes vabal tahtel siiralt kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid, karistati tavaliselt leebelt, määrates neile väiksed trahvid, paastumise või palved. Kui ketserlust ülesse ei tunnistatud, tuli ülekuulamistega see välja selgitada. Võis kasutada ka piinamist. Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vangistus, mõnikord ka surmanuhtlus. Cluny kloostri reformid-nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus
*serveerimine *toidujäätmete õige majandamine MIKS RIKUTAKSE TOIDUHÜGIEENI? Teadmatus koolitamatus HÜGIEENINÕUETE RIKKUMISE TAGAJÄRJED Nakkushaigused Toidumürgistused Helmintoosid (usstõved) Toidu riknemine Kahjuritega saastumine TOIDUHÜGIEENI REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED enda töölised haigestuvad kliendid haigestuvad trahvid (vet amet) ettevõtte tegevuse lõpetamine valmistoodangu kadu TULU HEAST TOIDUHÜGIEENIST klientide rahulolu vet amet ( seadusega kooskõlas) pikenevad säilimisajad head töötingimused 1 TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: INIMESED: · riietus, puhtus · personali hügieen, isiklik hügieen · hügieeni alane koolitus TOIDUAINED tarnija
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbij...
(nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud · kaupade ja teenuste müük jms Kohalike omavalitsuste ülesanneteks on : · kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad 2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused. Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Tsunftid ja gildid tegutsesid omavalitsuslike erialaühendustena, mille tegevust reguleeris rae poolt kinnitatud põhikiri skraa. Skraas fikseeriti tsunftide liikmete õigused ja kohustused. Tsunfti ülesandeks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki, kontrollida toodete kvaliteeti. Reklaam ja tsunftisisene konkurents olid keelatud, kasutatavad töövõtted olid fikseeritud ja seaduste rikkumine tõi enesega kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise. Kõige selle tõttu käsitöömeister rikkaks küll ei saanud, aga elas seisusekohaselt ära. Samas pidurdas keskaegne tsunftikorraldus käsitöö ja majanduse arengut. Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: organisatsiooni liikmeskond moodustas ühise kaitsesalga, veetis koos vaba aega (joodud), pidas ühiselt usupühi, tegeles hoolekandega jne. Tsunftisiseseid asju otsustasid ainult
Huvikoolid Raamatukogud Kultuurimaja Liikluse korraldus Parkimine Tänavavalgustus Prügivedu Veevärk Hoolekanne Soojamajandus .... jne Kohaliku omavalitsuse tulud: Eelarve peab olea vastu võetud 1. aprilliks. Osa üksikisiku tulumaksust, riigitoetus, fondid-projektid, kohalikud maksud (Viljandis teede- tänavate sulgemismaks, reklaamimaks), annetused, vara müük, trahvid VOLIKOGU PÄDEVUS Eelarve kinnitamine, laenu võtmine, arengukava kinnitamine, kohalike maksude kehtestamine, linnapea või vallavanema valimine, umbusaldamised, esindaja valimine presidendi valimiskogusse VALITSUSE ÜLESANDED Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine, volikogule materjalide ettevalmistamine, omavalitsuse esindamine, määruste ettevalmistamine. KOHUS JA KOHTUMENETLUSED Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud arutavad kriminaal- ja tsiviilasju
Lk 186. 8 tekkisid probleemid inimeste toiduga varustamisega 23. Rikkamad talunikud tembeldati kulakuteks ning nende vastu alustati võitlust. Talupoegade vastu hakati kasutama repressioone ja jõuvõtteid. ,,1928. 1929. aasta põllumajandustulemused olid katastroofilised. Terve arsenali talupoegkonda räsivate sunnimeetmete appivõtmisele vaatamata suured trahvid ja vanglakaristused neile, kes keeldusid oma toodangut riigile müümast tõi 1928. 1929. aasta talve varumiskampaania sisse palju vähem teravilja, kui eelmine, luues ühtlasi maapiirkondades äärmiselt pingelise õhkkonna. GPU registreeris maal ajavahemikus jaanuarist 1928 kuni detsembrini 1929, see tähendab enne sundkollektiviseerimise algust, üle 1300 mässu ja massimeeleavalduse, mille käigus arreteeriti kümneid tuhandeid talupoegi. /.../
nt Tallinna Vesi) , *sisenemisbarjäärid (geograafiline asend, seaduslikud piirangud), *kontroll mõne tootmissisendi üle(oluliste tootmisressurside ainuomanik). Valitsus reguleerib monopoli tegevust läbi hinna ja firmade ühinemise. VÄLISMÕJUD: Negatiivne välismõju: firma tekitab teistele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata. Positiivne välismõju: firma tekitab teistele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni. Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude leevendamine omandiõiguse kaudu. Informatsioonitõrge: Informatsioonitõrke olemasolu tõttu võib turult kaduda hea kvaliteediga kaup. Juhul kui tarbijatel puudub võimalus hinnata toote kvaliteeti, kerkib üles ebasoodsa valiku probleem. Moraalirisk: motivatsioonipuudus ma vara säilitamiseks kulutusi teha. (kindlustus) Avaliku
kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid: 1) Osa üksikisiku tulumaksust 2) Maamaks 3) Riigi toetus 4) Kohalikud maksud 5) Laenud 6) Laekumised teistelt omavalitsustelt 7) Trahvid ja riigilõivud 8) Kaupade- ja teenuste müük.
Skraas fikseeriti tsunftide liikmete õigused ja kohustused. Tsunfti ülesandeks oli kaitsta oma liikmete Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki, kontrollida toodete kvaliteeti. Reklaam ja tsunftisisene konkurents olid keelatud, kasutatavad töövõtted olid fikseeritud ja seaduste rikkumine tõi enesega kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise. Kõige selle tõttu käsitöömeister rikkaks küll ei saanud, aga elas seisusekohaselt ära. Samas pidurdas keskaegne tsunftikorraldus käsitöö ja majanduse arengut. Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: organisatsiooni liikmeskond moodustas ühise kaitsesalga, veetis koos vaba aega (joodud), pidas ühiselt usupühi, tegeles hoolekandega jne. Tsunftisiseseid asju otsustasid ainult
Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse"
Tapmine (parricidium, infanticidium), mürgitamine Karistused Veritasu on asendatud rahatrahvidega, taliooni asemel kompositsioon, seadusega reguleeritud hagimenetluse alusel. Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes) Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti Elusalt matmine (naine) Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad) Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias) Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester
aru anda. Lõpuks leiti, et rahvakoosoleku poolt riigiametnike valimine on ebademokraatlik, mistõttu hakati igal aastal ametnikke valima loosi teel. See tõmbas ametnike taseme väga alla. Ateena riigi kulu- ja tuluallikad Periklese ajal. Tulu. Viinamarjaveini ja oliivõli kaubandus; Pireuse sadam ja orjaturg; hõbedakaevandused; riigimaksud; sõjad orjad, sõjasaak; riiklikud lõivud ja trahvid. Kulu. Riigiametnike palgad ja toetusrahad; sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud. Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks
Muud ärikulud 2 195 100,00% 840 100,00% 347 100,00% Kahjum põhivara müügist ja 158 7,20% 325 38,69% 28 8,07% likvideerimisest Põhivara allahindlus 293 13,35% 0 0,00% 0 0,00% Kahjum valuutakursi muutustest 49 2,23% 31 3,69% 17 4,90% Riigilõivud, trahvid, viivised 1 174 53,49% 35 4,17% 15 4,32% Vastuvõtukulud 25 1,14% 44 5,24% 0 0,00% Muud ärikulud 496 22,60% 405 48,21% 287 82,71% Ärikasum (-kahjum) -9 868 18 601 26 073 Finantstulud ja -kulud -2 430 100,00% -1 505 100,00% -1 500 100,00%
tehnika on immobiilne või puudub sellele järelturg tööseadusandlusest tulenevad piirangud (ametiühingud, koondamistasud) äritegevusega on emotsionaalne seotus äriüksust ei saa lihtsasti sulgeda, kuna teised üksused sõltuvad sellest või nõuavad kliendid ,,täisteenust" harus puudub vertikaalne integratsioon (tooraine-tootmine-müük ja turundus) lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohalduvad trahvid Täiendkaupade pakkumine täiendkaupade pakkujate mõjujõud Nintendo vs Microsoft Kuigi täiendkaupade olemasolu suurendab kauba väärtust, võib ettevõte sellest vähe võita, kui: Täiendkauba pakkuja on monopoolne, on diferentseeritud või piirab oma tootmismahtu Porteri 5 jõu mudel ja majandusteooria Strateegilised grupid harus Strateegiline grupp harus on ettevõtete grupp, millel on turul lähedane positsioon ja mis
hea kaasalne- halb kaaslane (näidatkse väga pessimistlik ja siis saadakse pakkumine tänu sellele) ; agressiivne läbirääkimine Sõlmitav leping võib olla kas lihtsustatud (hind kogus kvaliteet üldtingimused) VÕI detaline (kõik teemad lahtikirjutatud korralikult ja täpselt) Olulised mõlema puhul: Millal tingimused jõustuvad? Lepingu objekt? Tarneaeg? Milline Incoterm? Kvaliteet? Hind? Makseviis? Garantii ja reklamatsioonid? Konfidentsiaalsus? Lõpetamine? Trahvid? Erimeelsused? Kontaktisikud? Koostöö? Tooteinfo ostutellimusel peab sisaldama: toote artiklikood, toote artikli nimetus, toote tegelik laosaldo, toote vaba, broneeringuteta laosaldo, toote pakkeüksus, tarneaeg, tellimuspunkt, standard- või ostuhind, allahindluse tingimused, tarnetingimused, tarneklausel Koguse info ostutellimusel: tooteartikli nimetus, tooteartikli kood, tellitav kogus, toote ühik, hind, mis oli antud pakkumisel (vajadusel),
Selle üle vaieldakse kõige rohkem. Need kirjutatakse eelarveridade kaupa. Ühelt realt teisele summasid tõsta on keelatud. 2. Tulud põhiosa moodustavad maksud. Tulumaks on suurim. Laenud. Kui tulu prognoos ei täitu, siis võtab riik vastu lisaeelarve. 1. positiivne lisaeelarve oodatust suuremad tulud, raha jääb üle 2. negatiivne lisaeelarve tulud ei laeku nii nagu loodeti 3. Eelarve põhitulud: maksud, riigilõivud, trahvid, riigi vara müük, laenud b) Maksude eesmärgid 1. Valitsuskulude ja avaliku sektori kulude kinni maksmine (nt haridus, tervishoid) 2. Võimaldavad riigil majanduselu reguleerida omale soovitud suunas (nt ettevõtjatele madalad maksud soodustamaks ettevõtlust / Eestis on tulumaks 0%, kui investeeritakse see summa oma ettevõttesse) 3. Võimaldavad kaitsta siseturgu tollimaksud (protektsionistlik poliitika) 4
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast kl...
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
