SCOTLAND 1. What is the capital of Scotland? The capital of Scotland is Edinburgh. 2. What is the population of Scotland? 2008 estimate is 5, 168, 500. 3. Why isn't S an independent country? Because it's part of the United Kingdom. 4. Did the Romans conquer Scotland? No, the Romans never conquered Scotland. 5. Why did they build Hadrian's wall? They built it to protect thei Empire south of the Scottish border. 6. When were S and England united? Why? Because there were many wars between them and in 1603 the Scottish kind James VI, became King of England and a century later they were united because of that. 7. Who's Robert Burns?' He's the national poet of Scotland. 8. When and how do Scottish celebrate Burns Night? (What do they do on that day?) They celebrate it on his birthday on the 25th of January every year. They have a ...
11a - - . - Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level X ? 24- pe - !
sajandi norra rõivastust. Need rõivad olid mõnda aega populaarsed, kuid need kadusid, kui 20.sajandil kasvas viikingite kultuuri ja traditsioonide populaarsus. Hátíarbúningur Hátíarbúningur on moodne versioon tavapärasest meeste rõivastusest ning seda kantakse pidulikel puhkudel. 1.3 Jõulutraditsioonid ,,Häid jõule!" islandi keeles: "Gleileg jól (og farsælt komandi ár / ja head uut aastat)!" Islandil on palju vanu traditsioone jõulude tähistamiseks. Seal on 13 jõuluvana, keda kutsutakse jólasveinar. Nende vanemad on Grla, õel vana naine, kes viib endaga halbu lapsi, ja Leppalúi, kes ei ole nii õel. Need ,,jõuluvanad" on sajandeid vanad ja igaühel neist on oma nimi, karakter ja roll. 13 jõuluvana elavad mägedes ja on riietatud punasesse või islandi rahvariietesse. Tänapäeval on nende funktsioon tulla linna ja tuua kingitusi ja komme. Esimene jólasveinn
ESTONIA ·Republic of Estonia is a country in Norhern Europe. Our president is Toomas Hendrik Ilves ·Territory of Estonia is 45,227 ( square kilometer) km² ·Population is 1.4 million. Estonia is one of the least-populous members of the European Union. ·The capital and largest city is Tallinn wich is in North-Estonia ·We are special because we have own language estonian ·Estonia is bordered to the north by the Gulf on Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia and to the east by Russian Federation ·Estonia is divided into 15 counties (maakond) ·In Estonia are 33 cities and several town-parish towns in the country. More than 70% of the population lives in towns. ·Estonia has summer capital it's Pärnu, autum capital it's Türi, winter capital it's Otepää ·The Estonia Theatre is an opera house and concert hall in Tallinn . It was built on 1913 ·The oldest records of...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................................2 Sidepataljoni ajalugu........................................................................................................3 Sümbolid..........................................................................................................................5 Vapp.............................................................................................................................5 Lipp..............................................................................................................................5 Väljaõppetegevus väeosas............................................................................................... 6 Sportimine ja vaba ...
Ainevaldkonnad · Kirjandus · Vene keel · Eesti keel · Saksa keel · Käsitöö ja kodundus Eesmärgid · Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine · Äratada lastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu · Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine · Õpilaste omavaheline suhtlemine · Projekt tulemuste avaldamine internetis Oodatavad tulemused · Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika ·
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning...
7. LOENG 30. Tooge välja neli sotsiaalpoliitika määratlemise võimalust. 1) sümboolne nt võrdsed võimalused meeste ja naiste vahel; ehk sõnades ja dokumentides on olemas. 2) materiaalne nt vanemahüvitis; ehk mingi konkreetne tuntav väljund. 3) substantiivne sisuline, see, mida sotsiaalministeerium tahab teha. 4) protseduuriline see, mida tegelikult tehakse; konkreetsed sammud. 31. Kirjeldage lühidalt Anglo-Ameerika ja Euroopa sotsiaalpoliitika traditsioone. Anglo Ameerika riik toetab toimetulekut teenuste kaudu. Euroopa reguleerimine läbi institutsioonide ja nende vaheliste suhete. Vastutavad pere, riik jm. 32. Seletage lahti sotsiaalpoliitika instrumendid (sotsiaalkindlustus, -hoolekanne, aktiivsed ja passiivsed meetodid). Sotsiaalkindlustus sissetulek on oluline, kuid kuna esinevad riskid, mis takistavad inimesel tööle minemast, siis riik toetab teda. Riski leevendamise eesmärk on väärikas elu
Rocca al Mare kool MALAGASSID Referaat Karita Helde 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Malagassid..........................................................................................4 Ambohimanga.................................................................................................... 4 Ühiskond ..................................................................................................................
Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti Eestimaad on valitsenud läbi sajandite mitmed riigid. Igal riigil on omad tavad ja kombed, millest kujunevad välja traditsioonid. Samuti kanduvad traditsioonid edasi ka teistesse riikidesse. Eestimaale on toodud tänu võõrvõimule palju uusi traditsioone, mis pole seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest
Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võib olla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sünnivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad, ka jõule ja muid pühasi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse üsna tihti ja need kujunevad suursündmusteks, mida kõik pereliikmed ootavad. Erinevatel inimestel võivad olla ka erinevad pere traditsioonid. Näiteks usklikud pered, käivad pühapäeviti kirikus, loevad söögipalveid ja muid palveid. Samas osad inimesed võivad olla ka pärit lihtsast perest, kus ka pere traditsioonid on lihtsad. Peretraditsioonideks võib ju ka nimetada seda, kui vanemad võtavad aja maha,
Ussisõnad Eesti rahvale Nii nagu teoses „Mees, kes teadis ussisõnu, kipuvad inimesed ka tänapäeval unustama traditsioone ning püüeldakse „põnevama“ ning „parema“ elu poole. Tuleb pidevalt ette olukordi, kus vanemad inimesed kritiseerivad linnaelu ning nooremad just linnadesse elama lähevadki, olenemata, mida neile räägitud on. Kui linnastumine on viimasel ajal hoogsalt kasvanud ning jätkab kasvamist, siis näeme me peagi, kuidas maakohtades elu enam ei edene ning tekkivad uued uskumused ja traditsioonid. Ma ei ütle, et inimesed peaksidki alati traditsioone
Traditsioonide tähtsus Hetkel on ilmas väga palju erinevaid traditsioone, mõnel rahvusel rohkem, mõnel vähem, kuid osadel see üldse puudub. Kuid milleks neid üldse vaja on ja miks üha enam traditsioone unustuste hõlma langevad ning kuidas mõjutavad vanu tavasid uuendused? Maailmas on palju erinevaid riike, rahvuseid ja tavasid. Traditsioonid on just need, mida põlvest põlve edasi antakse, et need ei hääbuks ning, et iga uuem generatsioon saaks vanadest tavadest aimu ja neid omakorda edasi anda oma järglastele, et elus hoida neid oma erilisi tavasid. Kahjuks need pärimused siiski ei säili ning ajapikku siiski hääbuvad ning varsti ei mäletata neid enam üldse
Iga põlvkond kasvab üles uutmoodi. Iga põlvkond kasvab üles uutmoodi, traditsioonid muutuvad ja uuendused saavad meist siiski võitu. Ma pole nõus väitega, mida on Peeter Põld 1933. aastal välja öelnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus. Justkui traditsioon on vaid künda hobusega maad ja heina niita vikati või sirbiga. Meie õnneks on meil palju kalendri traditsioone, mis meid ikka ja alati kokku toob. Elame linnas, maal või välismaal, siis on ikka mõningad pühad mis meid kokku toovad. Jaanipäevad, sünnipäevad, uus aasta, kevadpüha ja jõulud. Iga püha on eraldi traditsioon, kui jõulude ajal sööme me hapukapsast, verivorste ja ahjukartulit, kevadpühade ajal me sööme teisi toite. Aga miks? Esimest korda kui meie esivanemad 1962. aastal ühise tantsu- ja laulupeo korraldas, see on ikka veel säilinud. Tänu laulupeole ennast vabaks laulsime ja
Ühed arvavad, et see on mõttetu, aga teised vastupidi. See on keeruline küsimus ja igaüks võib oma moodi arvata. Mina arvan, et kindlasti traditsioonid on väga tähtis igas peres. Perekond põhineb traditsioonidele, sest peretraditsioonid ja kombed ühendavad kõigi pereliikmete. Nad panevad () koos üle elama muresid kui ka rõõmusid ja pere toetust tundma ning perekond muutub tugevamaks. Traditsioonidel on väga oluline roll. Mina mõtlen, et kui peres ei ole korda ja traditsioone, siis säilitada pere ei saa isegi armastus. Igas peredes on oma peretraditsioonid ja kõikides need on muidugi erinevad. Näiteks, mõned igal aastal sõidavad välismaale puhkama, teised igal pühapäeval koristavad korteri ja õhtul kõik koos söövad traditsioone õhtusööki. Minu peres on ka palju traditsioone. Need väga meeldivad mulle. Näiteks, igal aastal Jänipäeval me sõedame suvila. Seal me teeme saslõkke, sõidame paadiga, lihtsalt puhkame ja
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda
ahjukartulid ja kapsad ning vastlapäeval oa- või hernesupp. On ju teadatundut tõde, et eestlased on laulurahvas ning söögilaua kõrval võetakse alati mõni lauluviis üles. Just nendest lauluviisidest on tänapäevaks välja kasvanud eestlaste kokkuhoiu ja ühtsuse kultuuriline tunnus laulupidu. Ma arvan, et välisriikides reisimine ja eesti kultuuri tutvustamine on väga oluline, sest õppides erinevate riikide traditsioone, rikastame iseennast ning võime leida ühiselt uusi lahendusi, mis seoks rahvaid omavahel, kuid samas annaks võimaluse säilitada oma esiisade tõekspidamisi. Minu mõte oleks luua erinevatesse euroopamaadesse eesti restoranid, mis pakuksid eesti traditsioonilisi toite ning tutvumiseks meeneid ja väheses mahus kirjandustki. See annaks võimaluse tutvustada oma kultuuri eri rahvastele ning oleks justkui teeviit külastatavatele turistidele, kes kultuurist huvitatuna meie maad uudistama tulevad
õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll kuskil kirjas, kuid see on üldlevinud normatiiv. Klassis on ka tähtis järgida kõiki norme ja klassi organisatsioonikultuuri. Sellega on paika pandud, et klassi juhib klassijuhataja. Klass on nagu firma ja klassijuhataja on firma juhataja, tema reguleerib klassi suhteid ja kontrollib õpilaste tegevust. Ka tema on algatanud mitmeid traditsioone seoses klassiga. Me kõik oleme pannud paika oma väärtused ja hoiakud. Klassis on kõik küllalt iseseisvad ega sõltu eriti kellegist, selle võrra erineb ka klass mõnest firmast või muust kollektiivist, kus on ranged reeglid ja põhimõtted, mida kõik täitma peavad. Need väiksed reeglid, mis olemas on aitavad klassil saavutada seda, milleks me koolis käime. Põhi eesmärgiks on kõigile seatud kooli lõpetamine võimalikult
Kas ma olen uhke selle üle, et olen eestlane. Eestimaa on üks väike riik, mis koosneb põhiliselt sõbralikest ja headest inimestest. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks. Kas ma siis olen uhke selle üle, et olen eestlane? Sellele ma vastaksin, et jah, ma olen. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja tavasid. Kes need eestlased siis üldse on? Siia ma tooksin ühe Jakob Hurda tsitaadi "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab". Tegelikult on eestlase ainus ametlik tähendus praegu "eesti kodanik". Nagu osa nendest tänaval vandaalitsevatest venelastest, kes võivad üldse mitte
Nad leiavad elukaaslase ja loovad perekonna. Paljud välja rännanud inimesed leiavad parema töökoha ja ei taha sellest loobuda. Kui väljaränne aina suureneb, siis eestlased kui rahvus võib välja surra, sest rahvaarv väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Eestlased võiksid oma traditsioone rohkem väärtustada ja olla enda üle uhked. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist.
Kultuuripärandi aasta 2013 Maailmas leidub palju ja väga erinevaid kultuure ning traditsioone. Aasta 2013 on pühendatud kultuuripäranditele, sest ajapikku on traditsioonid lihtsad ununema ja nende tähtust ei väärtustata enam nii nagu varasemalt. Kultuuripärand on kultuuri üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste väärtuste kogu, mille pärandi põhiline tundemärk on seotus inimtegevusega. See on ühiskonna
Noorte jaoks on oluline haridus ja tulevik.Nad on kaotanud huvi oma juurte vastu. Meie vanemad rabavad päevast päeva, et eluga toime tulla ja enda lapsed üles kasvatada, kuid just perekond on rahvuslike pärandavate traditsioonide, nagu keel ja kultuur, peamine hoidja ning tavade ja kommete põlvest põlve edasikandja. Kuigi me tähistame uhkelt laulu- ja tantsupidu, räägime rahvuse säilitamisest oleme tegelikult traditsioonide olemuse unustanud. Et säilitada traditsioone, keelt ja kõike, mis kuulub rahvuse juurde, tuleb neid tundma õppida. Tuleb alustada lapsepõlvest, kuna noored on meie traditsioonide edasikandjad. Kommete edasiviimine jääb nende õlule. Rahvas, kellel on traditsioone, suudab ka edasi kanda oma identiteeti.
5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks. 3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4. Milline roll oli nõukaajal laulupidudel? 1) Rahvusliku varjundiga massiüritused. 2) Kandsid edasi traditsioone. 5. Nimeta olulisemaid muutusi hariduses. 1) Uus ühtluskooli süsteem. 2) Paljud õpetajad ja õppejõud tembeldati rahvavaenlasteks ning vallandati. 3) Õppeprogrammide põhjalik muutmine NSVL-i kasuks. 4) Keskharidus oli kohustuslik, koolidelt nõuti maksimumilähedalt õppeedukust. 5) Lõputunnistus anti ka neile, kes seda ei väärinud. 6) Keskhariduse väärtus kahanes.
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama, et tekiks omapere tunne. Ning kui me kunagi oma lapsepõlve meenutame siis õnnelikuks teevad ikka selle pere ühistegevused, mitte asjad vaid erilised hetked koos ema ja isaga loovad imelise kokkukuuluvuse ja kindlustunde. Peresaates küsitleti Joeli ja Mari , kes mõlemad olid ise suurtest peredest ning kokkusaamised toimuvad üsna sageli. Kokkusaamistest saab alati suursündmus, kus
Osake igavikku Inimesed on ajalugu; iga päevaga suureneb toimunud sündmuste arv, avanevad uued, ,,puhtad leheküljed" eluraamatuis. Kuis lausus kord kord Lev Tolstoi: ,,Ajalugu oleks midagi erakordset, kui see vaid tõsi oleks," arvan ka mina, et grandioosne mälestistekogum koosneb pigem pisematest ja suurematest valedest ja vaikivatest pausidest, hädavaevu kokkutõmmatud, et terviku muljet jätta. Sideainena on aga kasutatud traditsioone ainsat reaalsete tõendusmaterjalidega eksisteerivat silda olemasoleva ja möödunu vahel. Daniel Vaariku essees ,,Traditsiooni leiutamine" köitis mind mõiste 'illusioon' kasutamine sealses mõttekäigus: ,,Traditsioon, sa oled ikka täielik illusioon. Ent kas me saaksime hakkama ilma sinuta?" Ei saa, sest kui oleks põhjatu teadmiste kuristik ja meie seisaks ühel servadest, kõigest vaadates vastaskallast, kuhu jäi minevik, ei
oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga . Looming:ooperite eripäraks on meloodiarikkus(bel canto stiil),jõuline rütmika,meeldejäävad motiivid,lõpetatud muusikalised numbrid ning
aastani; ·rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände. Kuni aastani 1993 rahvaarv järjest kasvas, misjärel hakkas uuesti langema. Aastaks 2050 on prognoositav rahvaarv juba sama mis aastatel 1962 kuni 1964, jäädes 1.2 miljoni inimese juurde. Prognoositav meeste suremuse iga on madalam aastaks 2050. 4.Kas samasooliste abielu võiks Eestis seadustada ? Põhjenda. Mina arvan, et see ei ole eluliselt oluline. Eestis on alati austatud pere traditsioone. Peremudel võiks olla ikka ema-isa ja laps/lapsed. Eestlased ei ole eriti dolereerivad sedasorti suhete suhtes. Mida aeg edasi, seda nii öelda ,,normaalsemaks,, sellised samasooliste suhted muutuvad ja ühiskond muutub sallivamaks. Noored kui ka vanemad on sellest teemast teadlikud, vanemad on sellele kindlasti rohkem vastu kuna perekonna mudelit ja traditsioone austatakse rohkem. Noored selle eest julgevad endale tunnistada,et armastavad hoopis samast soost inimesi.
sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just selles, et ta võitleb oma elupäevade lõpuni vanade traditsioonide ja tavade poolt. Kui vaadata tagasi teosele pärast selle lugemist, võiks Leemetit võrrelda ka tüüpilise eestlasega. Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme üsna kangekaelsed ning sageli hakkame teistele vastu juba ainult kiusu pärast. Minu arvates võiks
Nende tasakaalustatud kombinatsioon tulevikus võiks päädida aga väga hea tulemusega, kuid selleni jõudmine on aeganõudev protsess ning selle saavutamiseks tuleb läbida nii tõuse kui mõõnasid. Uuenduseks loetakse protsessi tulemit, millel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne tagajärg. Positiivne uuendus on selline, mis rahvast ei ärrita, vaid rõõmustab ja on aktsepteeritud. Negatiivne uuendus aga võib lõhkuda vanu traditsioone, mis ajapikku tekkinud ja seeläbi muuta rahulolematuks need, keda see mõjutab. Seevastu on traditsioon igas ühiskonnas või klassis pikema ajaperioodi vältel väljakujunenud tava, mida järgib mingi osa inimesi. Traditsiooni järgijateks võivad olla terved rahvused või usugrupid aga samas ka väike seltskond, näiteks taksofirma töötajad. Läbi aegade on uuenduste ja traditsioonide suhe Eestis kõikunud. Need kaks on olnud justkui
kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus. · Keelatud on rahvuskultuuri tavade ja usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine. Väärtushinnangud · Tänu küsitlustele selgus, et väärtushinnangutest oli kõigis earühmades esikohal kodu ja perekond. · Töölised ja eakad hindavad noortest oluliselt kõrgemalt oma rahvuskultuuri, traditsioone, erialatööd, kohuse- ja vastutustunnet, esivanemate austamist, identiteediga seonduvaid väärtusi. · Noored hindavad kõrgemalt edukust, julgust, võimu, globaliseerumisvalmidust maailmakodanikuks saamise soovi, sõpru, isikuvabadust, uuendusmeelsust, madalamalt rahvuskultuuri, sugulasi, traditsioone, erialatööd ja kohusetunnet. · Osaletakse omakultuuri rühmades, kuna peetakse oluliseks folklooritegevust võimalust tantsida, laulda ja musitseerida, ühist
Minu arvates peaks iga eesti kodanik rääkima ilusas eesti keeles ja pärandama selle keele ka oma lastele ning lastelastele. Iga kodanik on andnud sellega väiksele Eesti ühiskonnale suure panuse ja ainult nii säilib eesti keel ka tulevikus. Sarnaselt keelele on ka traditsioonid need, mis kannavad meie rahvast edasi. Juba ammustest aegadest on Eestis tähtsaks peetud jaanipäeva, laulupidusid ja veel teisi tähtsaid traditsioone. Kui kodanikud enam vanu Eesti traditsioone ei hoia, kaoks suur osa tundest olla eestlane ja Eesti poleks enam õige Eesti. Eesti kodanikuks olemisega kaasneb ka kodanikuna käitumine. See tähendab seda, et hea riigi kodanik allub riigi põhiseaduslikule korrale ja on ustav oma riigile. Eesti kodanik peaks olema sõbralik kaaskodanike vastu ja ei tohiks varastada teistelt ega diskrimineerida teisi inimesi. Ustavus tähendab riigi saladuste hoidmist ehk mitte enda riigi reetmist. Kui keegi
*Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid Revitalisatsioon ehk taaselustamine; nt eelkristlike traditsioone püütakse taaselustada ja tuua ausse. SAMANISM leidub kõikjal maailmas (universaalne), võib-olla üks kõige ürgsemaid religioone maailmas üldse. Siberi samanism ehk klassikaline samanism, Põhja-Am, Lõuna-Am, Korea samanism; Samanism on ..samaani ümbritsev usuline kontekst ..kultuuriinstitutsioon (A.Hultkrantz, 1973) Samanismi eeldus: et igal asjal siin maailmas on hing ja nende hingede vaimudega on võimalik suhelda. · kaitsevaimud
KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi olnud nii kaunid ja külluslikud. Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj) Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid. Sestsaadik elasid maiad endast võimsamate rahvaste varjus. Püramiidid ja templid muutusid varemeteks. Ent mälestus maiade kultuurist säilis tänu sellele, et talupojad hoidsid alati nende traditsioone. Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim. Selle tipus asus väike pühamu, kus preestrid enne tseremooniaid paastusid ja puhastusid. Templi ümber seisid templid ja paleed ; ka oli seal palliplats ja terrassidest ümbritsetud avar väljak. Siia sinna paigutatud altarite ja hauakivide vahel sooritasid preestrid oma kombetalitust. USULINE KESKUS. Ainult preestrid ja ülikud elasid alaliselt linna südames
Põlvkonnalt põlvkonnale Juba aastatuhandeid on inimesed oma lastele ja lastelastele edasi andnud oma teadmiseid, kultuuri, traditsioone, uskumusi ja materiaalseid esemeid. Meie oleme nad avasüli vastu võtnud, et mitte näidata oma lugupidamatust oma vanemate ja vanavanemate vastu. Aga kas me oleme kohustatud kõike omaks võtma, mida eelmised põlvkonnad meile annavad või isegi peale sunnivad või iga isiksus otsustab ise, mida võtta vastu ja mida mitte? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" tahtis Andres oma lastele pärandada
Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi. Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua. Traditsiooni pidi säilitama, kuna see hoidis peret koos ja suurendas võimalust perega rohkem ühendusi luua. Tänapäeval ei ole enam paljusid traditsioone, mis olid mitmeid või sadu aastaid tagasi. Näiteks käidi kunagi surnuaias haudadel laulmas ja muud säärast tegemas, kuid nüüd ei ole see enam suur traditsioon. Ei saa väita, et seda ei tehta, aga see ei ole enam populaarne. Vanasti oli üleüldse inimestel rohkem aega pühendada traditsioonidele ja perele. Suur osa traditsioonist on tantsul, kuna seda sai teha koos ja see tõi kõigi nägudele naeru ja õnne. Lauldi ka traditsioonikohaseid laule, et luua kõigile hea meeleolu
mees ja naine on loodud kokku ja saama järglasi sellisel viisil nagu on ajast aega olnud ja muud kooselu vormid võiksid, siis olla mitteametlikud. Kui keegi leiab, et ta ei suuda vastassugupoolega oma elu koos elada, siis ma ei mõista seda hukka, kuid ma ei leia, et seda oleks vajalik seadustada. Ma ei ole homopaaride vastu, kuid ma leian, et abielu siiski liit mehe ja naise armastuse vahel, milleks siis ilusaid traditsioone ära rikkuda? Mina leian, et täiuslik paarisuhe on ainult mehe ja naise vahel ja kui on läinud teistmoodi, siis ma arvan, et nendel inimestel, kes ostivad armastust omasooliste hulgast, siis on neis teatud sisemised vastuolud ja tunded, mis mõjutavad neid ostima armastust ja tuge samasooliste juurest. Põhiseaduses on kirjas, et kedagi ei tohi diskrimineerida ühegi asjaolu tõttu, siit järeldub see, et kui ongi
erinevaid võimalusi. Liitudesse astumine loob neid ainult juurde. Minu meelest leiab eestlane tänu erinevatele kommunikatsioonivahenditele ja keelteoskusele liiga palju võimalusi välismaal. Sealsed paremad tingimused ahvatlevad meie rahvast ning eestlased tahavad seetõttu minna mujale õppima või tööle. Selle asemel, et põgeneda Eestist peaks hoopiski mõtlema sellele, kuidas hoida eestlasi ja jätkata traditsioone teiste rahvaste abiga. Ka eestlasel ja venelasel on üksteiselt palju õppida. Eestlane võiks võtta eeskuju venelaste lahkusest ja venelane eestlase töökusest. Iga rahvas võiks mõista, et kõige parem on olla kodumaal ja oma rahva tuleviku heaks pingutada. Varjuks meie tulevikule on ka päris kaua negatiivne püsinud iive. Loomulikult tekitab muret rahva aeglane kasvamine, aga minu meelest ei tohiks sellest nii suurt probleemi ka tõstatada. Rahvaarv kasvab lihtsalt lainetena
Nad leiavad elukaaslase ja loovad perekonna. Paljud välja rännanud inimesed leiavad parema töökoha ja ei taha sellest loobuda. Kui väljaränne aina suureneb, siis eestlased kui rahvus võib välja surra, sest rahvaarv väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Eestlased võiksid oma traditsioone rohkem väärtustada ja olla enda üle uhked. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist.
päästa, kui enne rääkimist hetk mõelda ja tavaliseks saanud sõnade asemel meenutada mõnda huvipakkuvamaid ja harvemini esile tunginud sõnu eesti keelest. Aitaks ka see, kui küsimustele vastamisel ei piirdutaks minimalistliku keeletagavaraga, vaid pikendaks kirjeldusi, lisaks detaile see teeks ka jutu huvitavamaks. Kui sõnad otsa saavad, saab alati pöörduda kirjanduse poole, raamatutesse, kus neid piisavalt ja rohkemgi veel jagub. Kultuur püsib sõnades, ent traditsioone, ajalugu ja pärimusi säilib ka teatris ja kunstis. Eesti Vabariigil pole palju raha, ent ta annab oma parima, et seda võimalikult otstarbekalt suunata. Siiski, viimasel ajal on kultuuri panustatud osakaal kogu eelarvest liiga väike, et seda võiks nimetada piisavaks. Ühiskond on pidevas arengus, uuendused hõlmavad iga valdkonda nii majanduslikus kui sotsiaalses sfäärides, ent midagi peab olema jäävat, meenutamaks, kust kõik alguse sai. Peab
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal
Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev. Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik. Eelnevalt mainitust järeldan, et muinasajal kujunenud rahvakalender on mõjutanud järjepidevalt eestlaste kombetalitlusi, ilma milleta ei oleks meil tänapäeval mitmeid traditsioone ning eelkõige kultuurilist eripära. Pika muinasaja jooksul tegid usulised vaated Eestis läbi mitmeid muutusi. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin usualal mitmeid iseärasusi. Kurb on tõdeda, et meie rahvuslus hääbub iga aastaga ning koos sellega ka meie usund. Muinasaeg on olnud tähtsaks teerajajaks eestlaste usundis, kuid ei oma esine enam argipäeva elus peaaegu üldse. Arvan, et iga eestlane võiks aegajalt
4. Juhib avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni tööd 5. Hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist 13. Mis on Sinu koduvald/linn? Millises maakonnas see asub, kes on valla/linnajuhid ja milline on sümboolika? Sümboolika esita pildina, mille lahti seletad. Minu koduvald on Halliste vald see asub Viljandi maakonnas, Halliste vallavanem on Ene Maatee, sümboolika on lipp ja vapp Paelornamentikaga ehitud rist sümboliseerib Halliste vaimseid traditsioone. Risti lõhik viitab nii meeste kui naiste seas populaarsele mulgi kuuele, mille küljel on samuti kaaruspaeltega kaunistatud lõhik. Lipu värvideks on nn. "mulgi koloriit": must, punane ja valge. Kaaruspaeltega ehitud rist sümboliseerib Halliste vaimseid traditsioone. Risti lõhik viitab nii meeste kui naiste seas populaarsele mulgi kuuele, mille küljel on samuti kaaruspaeltega kaunistatud lõhik. Lipu värvideks on nn. "mulgi koloriit": must, punane ja hõbe. 14
Orkestrimuusika- ‘’Boolero’’. algselt ballett, maailmakuulsaks sai orkestripalana Meloodia, rütm, harmoonia algusest lõpuni muutumatu Lavamuusika- ‘’Daphnis ja Chloe’’- ballett (aluseks Longose samanimeline romaan) Klaverimuusika- 2 klaverikontserti klaveripala ‘’Pavaan surnud printsessi mälestuseks’’ (pavaan- renessansiajastu tants= NEOKLASSITSISM … on klassitsismi traditsioone elustav suund tekkis I maailmasõja järel üritati taaselustada Viini klassikute traditsioone (Mozart, Hyden, Beethoven) heliloojaid huvitasid ka varasemate stiilide nt baroki ja renssanssi muusika žanrid ja vormid neoklassitsismi iseloomulik joon on muusika harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine lühikesed teemad ja meloodiad Igor Stravinski (1882-1971) vene helilooja, 9
Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias Madalmaades olid tähtsal kohal tahvelmaalid Madalmaade kunstnikud kasutasid kogu 15.sajandi jooksul õlivärve, mille nad esimesena kasutusele võtsid Jan van Eyck "Arnolfini abielupaar" Maal kujutab Itaalia Ärimeest Giovanni Arnofinit ja tema tulevast naist Giovanna Cenamit Abieluvande andmisel Maalil olev koer on truuduse sümboliks Madlamaade kunst 16.sajandil Mitmed Madalmaade kunstnikud jätkasid 15.sajandi traditsioone Kunstnike huvitasid kordumatud üksikasjad ja peenmaalitehnika. Maastikumaalijatest oli kuulsaim Joachim Patinir Teine osa madalmaade kunstnikest olid romantilised Romantistid võtsid eeskujuks Itaalia kõrgrenessansi ja manerismi teoseid. Üks suurmeistreid oli Pieter Brueghel P. Brueghel'i maalide peategelasteks olid lihtsad talupojad ilma ilustamata ja nende robustset elujõudu imetledes
ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Erakonna tegevuse eesmärgiks on oma liikmete ja toetajate poliitiliste huvide väljendamine, osavõtt riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisest ning Erakonna programmiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike reformide ettevalmistamine ja läbiviimine. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Reformierakonna taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. EESTIMAA RAHVALIIT ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond. ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
Siuru, Tarapita, Arbujad SIURU - Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone. Siuru aeg: EELAEG 1910-1917 TERVIKLIK PERIOOD 1917-1918 LAGUNEMINE PERIOOD 1918-1919 Siuru eesmärk oli lõbutseda, sest sõda (IMS) oli inimeste hinged hävitanud. Siurulased tähtsustasid armastusluulet . Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva
Budistlik meditatsioon Mediteerimisest üldiselt: Ladina keeles meditatio Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana)
See ei ole ainult ühiste pühade ja mõned ühised hobid ja isegi sisekliima pere: suuremeelsus, paindlikkus, sõbralikkus. Pere võib olla suur, kus vennad ja õed, onud ja tädid, ja vanavanemad. Ja võib koosneda ainult lapse ja tema ema, kuid see on ikka pere. Perekond algab moodustamisel isik. Lapsed järgmiselt suhted vanemate, nende vestlusi, nende hobid. Ema ja isa meile peamised näited, mida järgida. Nad õpivad meile jagada oma kogemusi, mõned perekondlikke traditsioone. In probleemsed perekonnad, lapsed ei saa seda kõike oma kodus, nii et laps ei tea, kuidas luua tulevikus oma pere jaoks, et mitte korrata vigu nende vanemad. Kooli elu inimene on pere.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
