Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja planeerimine on sõnad mida oleks targem isegi mitte ühes lauses kasutada. Hispaanlased on väga ettearvamatu rahvas ning kunagi ei või ette ennustada mida nad järgmiseks et...
Teisel kohal on protestantism. Portugalis on enamus väiksematest poodidest lõunal suletud, kuna kohalikud elanikud peavad liiga kuuma ilma ja traditsooni tõttu siestat ehk siis peavad väikse uinaku pärast lõunasööki. Enamus väiksematest poodidest on suletud ka pühapäeva hommikul, kuna enamus inimesi on usklikud ja käivad sel ajal kirikus. Osad portugaalased ei ole seetõttu linna kolinud, et peres on näiteks olnud traditsioon, et pere tegeleb mingi kindla asjaga, näiteks veini tegemise või karja kasvatamisega, sest seda tööd on perekonnas tehtud põlvest- põlve ja muutunud juba perekonnas traditsiooniks ning ei oleks kombekas seda traditsiooni mitte jätkata.
Kolmandaks väga tähtsaks aspektiks on kindlasti eesti keel. Usun, et läbi laulude pannakse rõhku eesti keele säilitamisele ning läbi laulu tuuakse kõigini eesti keele puhtus, kaunis kõla ja omapära. Kusjuures aina rohkem turiste ja välisriiklasi, kes pidustustele tulevad, on selgeks õppinud mõne laulu – tavaliselt hümni ja üritavad meelsasti kaasa laulda. Laulu- ja tantsupeo põhiväärtused toetuvad ühel sõnal – traditsioon. Läbi eelnimetatud tava on hakatud väärtustama erinevaid aspekte asjal. Kasvanud on sallivus, kasvatatakse ühe enam ühtekuuluvustunnet ning lisaks ei saa eelnimetataud kahe peo puhul üle ega ümber kaunitest rahvariietest. Eesti eri paikade rahvariided on kõik erinevad, näiteks Lõuna-Eesti rahvariietes kumab pea igalpool läbi venepärane joon ja seda punase lõnga näol. Põhja-Eesti rahvariided on tuntud oma triibulise mustri läbi
müüakse Eesti parimat käsitööd, toimuvad oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö gurmaanidele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat. Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani. 2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud käsitöö ööst on kujunenud traditsioon. Mardilaada ajalugu Mardilaat nimetatakse mardipäeva tõttu. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile -Martin
Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi. Leemeti vanaisa - Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Omad põhimõtted, ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Usssisõnade lausuja ning tal olid mürgised maohambad.
Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus ...
IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt. Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellel astus ette 10 000 esinejat
kummitab mõte, et sa ei vaja seda niikui nii. Siinkohal tulebki välja, et eelnev haridus võib osutuda segavaks teguriks. Elus on palju takistusi, eriti neid, mida peab ületama. Üks neist võiks olla võime omandada uusi teadmisi, hoolimata nende vajalikkusest. Kaotada ei ole midagi, sellistest olukordadest annab ainult võita. Inimene eristuski ahvist selle poolest, et ta võttis omaks uued oskused ja teadmised, muidu oleks me ilmselt ahvidega praegugi samal tasandil. Uute teadmiste traditsioon peaks endiselt kestma jääma, muidu tammuksid inimesed ühe koha peal edasi. Ei saa öelda, et kõik otseselt mittevajalik oleks kasutu. Kõigi jaoks on see barjäär erineva kõrgusega, aga julgen väita, et kõigil on see olemas. Tahtes edasi jõuda, pead selle barjääri mingil hetkel ületama, muud pääseteed pole, kui tahad elus edasi pürgida ja kuskile jõuda. Ei saa öelda, et keegi on loll, sellepärast et ta ei suuda barjääri ületada. Me kõik
Vana India maalikunst Rakvere 2014 Maalikunst VanaIndia maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutami...
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal kõrvitsalatern
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi
õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga. 4. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas tekkima 18.sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste maailmapilt avardus. Algas linnastumine ja suheldi kaugemate maadega, mis tõi kaasa teiste kultuuride pealetungi. Kaotati pärisorjus, levis haridus, toimus rahvuslik ärkamine. 6
Tsellulloosi- ja paberitööstus Eestis Pikaajaline paberi- ja tselluloositootmise traditsioon, mis ulatub 1644. aastani. Nõukogude perioodil toimus vaid väga aeglane tehnoloogiline areng, mille tulemusena tselluloositööstused kaotasid rahvusvahelise konkurentsivõime, nad olid väga keskkonda reostavad ja kui 1990. aastate algul kadus endine Nõukogude Liidu turg kaasnes sellega Eesti tselluloosi ja paberitööstuse väga kiire kahanemine. Praktiliselt kogu Eestis toodetav tselluloos ja suur osa paberist toodetaksegi Kehras.
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka
Vanuatul ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu. Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseriiklikuks tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana. UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluvad Vanuatu liivajoonistused. See on väga omapärane traditsioon. Tänapäeval saavad liivajoonistuste meistrid oma oskusi kogukonnas näidata ja edasi anda ka festivalidel ja muudel üritustel. Samuti on plaanis luua fond, mis tagaks neile kindla sissetuleku, ning lisada liivajoonistuste kunst üldhariduskoolide õppekavasse. Vanuatu üks turimiatraktsioone on Hideaway saar, mis on sobiv sukeldumiseks ning, kus asub ka maailma üks vähestest veealustest postkontoritest.
sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on loonud teoseid kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950 aastal kantud Bachi teoste kataloogi. Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon. Lisaks sellele on olemas veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi: · evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid; · piibliteksti otsekõned, mida esitavad solistid, kes kehastavad ühte kindlat
esmased väljendused luulesõnas.Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga "Kerjused treppidel", kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist, kelle teostes pole kadunud vana stiil. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas. 2 Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu
võtma. Nad võtsid palju üle alistatud maade endisest riigijuhtimisest ja ühiskonnakorraldusest, nad soodustasid linnaelu ja kaubandust, sest see oli rohkem arenenud kui Araabias. 6. Millal, kus ja kelle poolt peatati araablaste edasitung Euroopas? (vt õpik lk 76) 732.aastal Poitiers'lahingus Karl Martell'i, Frangi riigi kuninga poolt. § 8. ISLAM. USK JA KULTUUR 2. Seleta sisu: 1) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda. Nad täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 2) Sariaat islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal öeldut vastavalt praktilise elu vajadustele ja islami traditsioonidele. 3) Medrese kõrgem kool 4) Mosee pühakoda; koht, kus palvetatakse 5) Minaret mosee juurde kuuluv torn, kust vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele
13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost: · "Roosiromaan"- keelepeks, keeldumine jne. Mõistuse ja looduse omavaheline side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul. · Liturgia- jumalateenistus, vaatemängu traditsioon, mis arenes välja kirikus, tuli liturgiast. o Liturgiline draama- jumalateenistuslik draama. Piibli episoodide etendamine. Lisati kostüüme ja pantomiimi. · Simultaanlavad- ühel laval paiknes mitu lava platvormi. · Müsteeriumid- kestsid mõnikord terve nädala. Lähtuti piiblilugudest aga täiendati kaasaja temaatikaga.( Tuntuim teos on: " Aadama mäng"- Aadama ja
aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust. GREGOORIUSE LAUL Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4 sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat ja türklased purustasid selle lõplikult alles 1453. aastaks. Riigi toel säilitas kiriklik traditsioon Idas tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandijooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstideja lauludega. Neid oli hulganisti ainuüksi Itaalias, kus paljudel suurematel linnadel oli oma liturgia, aga veelgi enam oli neid kogu Lääne-Euroopas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u 340-
Kui pulmarongiga sõites läbiti koht, kus noorpaar kohtus, siis on veel väga oluliseks kohaks, kus kindlasti peab läbi käima kurepesa juurest. Kurg teaduspäraselt peaks lapsi tooma ja kurepesa all käiakse nn ,,tellimust sisse andmas". Iva on selles, et valge pael tuleb siduda ümber posti ja võimalikult kõrgele, et ,,tellimus" võetakse enne teiste omasid ja lapsi pidi tulema nii palju, kui mitu tiiru ümber posti on pael keritud. Üks pulmade tähtsaim traditsioon on aga pruudi röövimine, mis tänapäevaks on saanud hoopis uue tähenduse. Praegu röövitakse pruut selleks, et nalja saaks, et peorahvas saaks natuke närvikõdi ja elevust ja et näha, mida teeb peig, et oma pruuti tagasi saada. Harvad on aga need juhtumid, kus pruudirööv korraldatakse eesmärgiga saada natukene vahelt kasu, nt 100 kr, mõni pudel, pool kuningriiki, esimese lapse ristimise õigus, vms. Pruudirööv peab olema lõbus, pruut peab
salto - akrobaatiline hüpe terrass - lahtine platvorm ehitise juures satelliitantenn - antenn satelliittelevisiooni terror - vägivald; vägivalla- või saadete vastuvõtuks hirmuvalitsus savann - puisrohtla traagiline - kurblooline, kannatusrikas, seif - raudkapp vapustav sensatsiooniline -kõmuline traditsioon - pärimus, edasi antavad kombed siiras - aus trendikas - moekas silmama - märkama trepimade - trepi vaheplatvorm simss - eraldus- või ehisliist (aknal, kaminal) tsensuur - teose kontrolliv läbivaatus skeem - millegi abstraktne või lihtsustatud tsitaat - sõnasõnaline väljavõte kujutis tekstist tsiteerima - tsitaati esitama
Sintoism Sintoism on Jaapani pärimuslik usund, mis pärineb esivanemate kultusel ning mägede, jõgede, puude, kaljude ja madude austamisel. Sintoismi on mõjutanud ka konfutsianism ning budism. Sintoism on levinud Jaapanis. Sintoismil on umbes 75 miljonit järgijat. Neli kinnitust Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": · Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. · Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. · Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud.
küladesse, millest moodustusid tulevase Tallinna all-linna eeslinnad. Tallinna kaubanduslikul, majanduslikul ja sõjanduslikul arenemisel tekkis vajadus püsiva tööjõu järele ja nii ilmusid linna esimesed maarahvast püsielanikud. Maarahvast linnaelanikkonna tegevusalad: Püsiva turu olemasolu Tallinnas on dokumentaalselt kinnitatud XIV sajandi alguse ürikutes, kuid on teada, et tegutsemisaja algperioodil ei pidanud Tallinna raad kirjalikku arvestust. Keskajal oli suuline traditsioon isegi tähtsam kui kirjalik. Seega võis kauplemiskoht olla siin Risto Sulu juba varem. Turu olemasolu tähendas, et kauplemisel pidid täidetud olema teatud ametikohad, mida on hilisema Olevi gildi skraa alusel seotud maarahva tegevusaladega Tallinnas. Oleviste gild oli alguses Tallinna eestlastest ja mittesakslastest kodanikke koondav vaimulik
Afroameerika kultuuri tähendus lääne kultuuriruumis. primitiivsuse kategooria Rockmuusika ajalood kirjutatakse orjade ajaloona, sest kirjutatakse lahti reaktsioonina- sündis valgete- mustanahaliste liitumise tulemusena. : 60ndatel rockrevolutsioon päästis maailma. Lääneühiskonna mudel: iga inimene on mõistetud produktiivsesse rolli-varalises mõttes tootlik olla. Afroameerika pealetung 20. saj. Euroopasse. Euroopakultuuriruumis oma muusikaline traditsioon. Tehnoloogia arengust põhjustatud murrang. Tehnoloogia areng tõi kaasa muusikalise esituse salvestuse/kordamise. Ühekordne esitus, tuli ja läks. Improvisatsiooni sai jäljendada (Louie Armstrongi ansambel). Caruso, tõeline plaatidega seotud staar. Suurte heliloojate traditsioon katkes 20.sajandil. Rõhk kompositsioonilt esitusele, muutus ka muusika. Ühtäkki võimalikuks see, muusikas varjatut saab kuulata, emotsionaalsus. Afroameerika muusikast sai Euroopa kultuuri mitteteadvus/Miski
vürstide kui bojaaride elamistesse. 1.2. 17. Sajand ja 18. Sajandi algus (Moskva periood) Sellel perioodil hakkasid eristuma klassidevahelised toidud. Vahe oli toidu kvaliteedis, kogustes, roogade arvus ja toidunõude kvaliteedis. Välja kujunesid tüüpilised vene larbid, hilisema nimega supid: seljankad ja rassolnikud. Iga toiduaine valmistati eraldi ja söödi eraldi toiduna. Toiduainete omavahelis segamist ei tuntud. See traditsioon säilis kuni 18. Sajandini. Ka pirukate täidismaterjale ei tükeldatud ega segatud omavahel. Täidised olid omas loomulikus suuruses näiteks seened ja marjad või teraviljadest valmistatud pudrud. Vene kööki mõjutasid idapoolt tatarlased ja hiinlased. Toiduvalmistamise traditsioonidesse lisandusid pelmeenid ja nuudlid. Pelmeenid said tüüpilise Vene iseloomu neid täidetakse seentega, küpsetatakse ahjus ja seejärel hautatakse vaiksel tulel seenepuljongis. Antud moel
· Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon. · Sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. · Tempel seisab alusel, mis on maapinnast kahe-kolme astme võrra kõrgem
,,Kalevipoeg" ,,SUUR LÕHE" · 1878 tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel põhjustasid paljude haritlate lahkumist Eesti Kirjameeste Seltsist. · Jannsenit süüdistati koostöös sakslastega, Jakobson ei sallinud Hurta kuna ta oli kirikuõpetaja, Hurt lahkus Peterburgi ja sai Jaani koguduse õpetajaks, Jakobson suri 1882. RAHVUSLIKU LIIKUMISE TULEMUSED: · Juhtideta (erimeelsused) · Maarahvast said eestlased · Laulupeo traditsioon (esimene 1869 priiuse aastapäev) · Haridustaseme suurenemine · Kirjakeele areng (õppekirjandus) · Eestikeelsete ajalehtede järjepidavus · Laulu-ja mänguseltsid · Ajaloost rääkimine (rahvaluule ja etnograafia) IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida
(improvisatsioon, liitumine, funktsioonimuutused) kui ka tahtmatu (unustamine). 51. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? • Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule • Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) • Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi • Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsus ehk ehedus; Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of
Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes. Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Pole Soomes ühtegi järve, mille kaldal ei asuks sauna. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta külma veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.
Teda reedab aga ta enda naine Delila, kes on vaenlase leeris. Ajal, mil Simson magab, lõigatakse tal juuksed ära ning ta kaotab oma jõu. Ent Jumal võtab ta palveid kuulda ja annab talle jõu tagasi. Vägilane vabastab juudi rahva oma elu hinnaga. ,,Messias" (1741) ta on Jumal-inimene, kes pidi päästma inimkonna ülekohtust. Legend pärineb I aastatuhandest, mil inimesed hakkasid uskuma, et neid päästab Messias. Tuntuim on koorilaul ,,Halleluja". Traditsioon, et publik tõuseb sel ajal püsti, pärineb juba Händeli ajast. Messias (heebrea k), Kristus (kreeka k) salvitud, võitud.
9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist
maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega? Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil.
korrastatud, näib kunstnik küsivat. Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse- näivuse teemadel. 4 3. Näituse maalid 5 4. Muljed näitusest Külastasin Jaan Punga kunstinäitust « Eestartutaga » 2006. a. jaanuari kuus Tartu Kunstimuuseumis. Mulle avaldas väga muljet Punga linnavaated, mis on sootuks teissugused kui Eesti kunstis tuttavad klubistlik, impessionistlik või fotorealistlik traditsioon. Ta kujutab igat maali sentimeetrilise täpsusega ning loob need just kui uuesti. Nähes Tartu märgilise tähtsusega maalitud hooneid, tekib väga koduselt soe tunne näitusel. Eelkõige hindan ajalooliste arhitektuuride omamoodi « säilitamist » läbi maalimise. Iga detail on jäädvustatud huvitavalt ja salapäraselt. Samuti arvan, et lähitulevikus võib linnapilt arhitektuuriliselt erineda praegusest osa linnahoonetest kaovad ning ehitatakse uuemad,
Aleksius II Päritolu Aleksei Ridiger sündis Tallinnas tulevase vaimuliku Mihhail Ridigeri (19021962) ja tema abikaasa Jelena Pissareva (19021959) perekonnas. Nime sai ta 417. aastal surnud vaga Aleksius Jumalamehe järgi, kelle mälestuspäeva tähistatakse õigeusu kirikus 17. märtsil.Tema isapoolsed esivanemad põlvnesid Rüdingeri aadlisuguvõsa harust, kes olid 18. sajandil ümber asunud Venemaale ja võtnud vastu õigeusu. Aleksei vanaisa, Peterburi jurist Aleksandr Ridiger (18701929) kolis koos abikaasa Aglaida (sündinud von Baltz; 18701956) ja oma nelja lapsega Eestisse sugulaste juurde pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal.Tema ema põlvnes emaliinis Tallinna kaupmeestest Pissarevidest. Aleksei emapoolne vanaisa, polkovnik Jossif Dunin-Slepets mõrvati bolsevike poolt Oma sünnikoha ja päritolu tõttu oli Aleksei Rüdiger õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik. Lapsepõlv ja varane noorus Ridigeride perekond oli sügavalt usklik. Igal aas...
menüü kaardiks. Kiirtoitlustus ettevõtetes ja sööklates on menüü hästi nähtaval kohal ntx: infotahvlid. Paljud ettevõtted paigutavad toidu kaardi ka vaate aknale, samuti uksele ja välisstendile. Restoranides pakutavat suurt valikut nim. paljudes keeltes toidu kaardiks. Menüü on trükitud või käsitsi kirjutatud, mida siis pakutakse toitlustus ettevõttes, või ürituste puhul.Toidukaarte hakati kasutama 19 saj. algul. Ennem seda teatas kokk külalistele pakutava roa nime. See traditsioon on ka tänapäeval. Inglased on veendunud et paberile pandi kirja roogade plaan juba 1541 aastal. Standardkaart- On restorani järgunõuetele vastav roogade vaba valiku kaart. (A´la carte) Restorani sdandardkaardis võivad olla: *Tellitavad portsjonroad *Väljastamiseks valmis või pool valmis road (ntx: valveroad) *Lihtsama valmistus viisiga odavamad lõuna road. Tellitavad ja valveroad- trükitakse alalisele müügikaardile. Roogade valik peaks hooajati vahetuma.
1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rahva ja paljude esinejatega. Ometi oli kirjanduse võidupidudel kultuuriloos oma roll kirjandusauhindade traditsioon i alusepanijana. Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine 1870.aastatel hakkasid Tartu likooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus leoti ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrig...
1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid
paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid (näiteks Hitleri võimule tulek Saksamaal 1933. aastal). Väidan, et riikides, kus demokraatia kogemus oli pikaajaline, ei suutnud diktatuurimeelsed jõud võimu haarata (näiteks 30-aastate Prantsusmaa). Neis riikides, kus demokraatia traditsioon oli vähene, kehtestati majanduskriisiga kaasnenud raskuste mõjul diktatuur (näiteks Saksamaa, Läti, Eesti). 1920. aastatel oli demokraatia kogemus paljudes Euroopa riikides napp. Seetõttu ei nähtud esialgu ohtu/probleemi erakondade paljususes parlamendis. Nimetatud olukorra tingis asjaolu, et puudus valimiskünnis. Viimane põhjustas olukorra, kus parlamendi ja valitsuse töö oli häiritud (näiteks Eestis olid perioodil 1920-1931 ametis valitsused, mille keskmine eluiga jäi alla 11 kuu)
Vanim puidust ehitis tehti 7000 aastat tagasi. See kaevati välja Hemudu külas. Vanim teadaolev palee Hiinas on Erlitos Henani provintsis ja see tehti 16. sajandil. Vana-Hiina kõige suurem palee oli Epang´i palee, mis võib olla ka terves maalimas kõige suurem. Maalikunst Maal ja Kalligraafia on omavahel tihedas seoses. Põhiliseks kasutatavaks materjaliks on tint. 1. Peamiseks z anriks on maastikumaal. Maastikumaali z anri on mõjutanud taoistlik traditsioon, mis rõhutab looduse ja inimese vahelist harmooniat. 2. Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse budistlikke tegelasi või jumalikke figuure. 4. Tindimaal oli monokroomne maalimis viis
Püreerida on võimalik nii puu, kui juurvilju, erinevalt maitseelamuste soovidest. Armastatuimaks loomaks eestlastele on alati siga peetud. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadseks roaks on mulgikapsad ehk hautatud kapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks. Kui muidu süüakse keeduvorste, suitsuvorste ning erinevaid suitsutatud vorste, siis suvisel ajal on väga populaarseks ja üha enam tõusvaks trendiks grillvorstid. Jõulude ajal on kindlasti iga pere söögilaual endiselt verivorstid, mis juba oma lõhnaga tekitavad
Kunsti.muuseum ja Kunstihoone. Muusika : - Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. - Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreerid. - Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. - Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. 8. Muutused olmes II MS vahel Sõja-aastail olid inimesed paljust pidanud loobuma ja nüüd tahtsid nad saada tasu kannatuste eest. USAs ja rikkamates Euroopa maades ostsid inimesed üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid ja elu muutus lihtsamaks. Transpordi areng andis inimesele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Sellega tugevnesid sidemed linnade ja maakondade vahel. 9. Muutused moes 1920. a alguses muutusid naiste seelikud lühemaks. Keerukas
Sõja ajal ning selle järgnenud aastatel anti eelkõige tagasilöök kõrgkultuurile. Vaatamata sellele jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima ning peegeldus eelkõige isetegevusharrastustes. Näiteks tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. See näitas, et oli vaid aja küsimus, mil rahvas jälle ennast kogub ja maksma paneb suureneva sekkumise kaudu kultuuri ja valitsuse omapoolsesse mõjutamisse. Taastus Gustav ernesaksa juhtimisel laulupidude traditsioon ja suursündmuseks kujunes üldlaulupidu, millest sai oluline rahvuslik massiüritus. Kultuurielust osavõtmise suurenemisele aitas kaasa linnastumine ja uue põlvkonna haritlaste pealetulek. Peagi sai käia teatris, kinos ja näitustel, kuulata raadiot ja vaadata saateid, mis soodustas oluliselt silmaringi laienemist. Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Põhjalikult muudeti õppeprogramme. Hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. 1970.
Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati väliseestlaste teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said Uku Masingu esseed ja artiklid. 1970. aastate Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel. Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants jne) ning laulupidude traditsioon. Kohustuslikuks sai keskhariduse omandamine ja kõrghariduses võeti vastu kursuste süsteem. Eesti koolid oli 11- klassilised, venekeelsed koolid 10-klassilised. Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall. Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets. 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ,mis arenes kohati
"Üksi keeglisaalis" - keeglimängijaid on palju juurde tekkinud, keegliliigasid aga vähemaks jäänud. Väljend kirjeldabki väljaspool keegliliigasid mängimist. 7. peatükk - Altruism, vabatahtlikud ja heategevus Valmidus teisi aidata - sotsiaalse kapitali oluline mõõdupuu. Heategevus ja vabatahtlikkus on Ameerika kodanikkonna seas kaks korda rohkem levinud, kui mistahes muu riigi omas. Oma aja ja raha loovutamine on USA-s silmapaistev traditsioon. 20. sajandil muutus vabatahtlik tegevus professionaalsemaks ja organiseeritumaks. 2 Mariin Virolainen RIRIB12 Kõik tegurid on omavahel seotuses. Schmooz'imine, jõukus, vanus, haridus, sugu, osalemine kogukondlikus elus, perekonnaseis jne.
Usukultuuris on tihe nähtus, et üks jumalus kummardab teist. Värvid India kunsti üks peamisi tunnusmärke on kirevad värvid, mis paistavad alati silma. See tunnusmärk ei puudu ka riietuselt ning tänavapildist. Värvid sümboliseerivad küllust, rõõmu ning armastust, luues positiivse atmosfääri inimeste seas. Indias on populaarne ka värvifestival, mis kannab nime Holi ning toimub kevadel. Selline traditsioon on levinud ka mujale maailma, kaasaarvatud Eestisse ning Ameerikasse. Festivaliga võetakse vastu kevad ning saadetakse ära talvehooaeg. Ürituse mõte on ka paluda viljakat kevadsaaki, lahendada vanad arusaamatused ning lappida lähedaseid suhteid inimeste vahel. Holi festivalil loobitakse üksteist looduslike värvidega, millel on ka erinevad tähendused. Punane sümboliseerib sensuaalsust ning puhtust, tihti kasutatakse punast värvi pulmas või lapse sünnil
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda
Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Tema loomingus leidub isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Aastatel 1948 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi modernismi. Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud ,,Öötüdruk" ja ,,Pihlakamarja rist" on kirjutatud Tallinnas. Luulekogud: · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958)
kui tegevuse näitamine vaid loomine. Foucault ettekande eesmärk on käsitleda autori ja teksti seost. Ehki ta mainib, et ei soovi teha ajaloolist analüüsi, siis siiski ta teeb seda. Sellest tuleb hiljem korduvalt juttu. Foucault arutleb näiteks kirjanduse seotusest surmaga. Ehk siis konkreetsemalt ta toob välja kreeklaste jutustuse või eepose kus kangelaste surematus oli tihedalt seotud nende surmaga. Selleks , et kindlustada oma surematus, tuleb surra. Aga see traditsioon on muutumas. Seda mööda kui autoril tekkis rohkem võimu otsustamaks kangelase saatuse üle, muutus narratiivi idee millekski, mis loodi selleks, et surma eemale tõrjuda. Kriitikud tavaliselt tegelevad teose lahterdamisega: struktuuri, arhetektuuri, vormi, mitte autori ja teose seosega. Kohe tekkivad küsimused- mis on üldse teos? Kas iga kirjutis on teos. Kui on autor, siis on ka teos – esmapilgul kõlab üsna loogiliselt. Aga kas see ikka on nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
