Laulupeo traditsioon Laulupeo traditsioon on eestlaste ajaloos äärmiselt erilisel kohal. Laul ning muusika on meie rahvust kostitanud juba sajandeid ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Minu jaoks personaalselt on samuti laulupidu olulisel kohal, kuna pean vajalikuks inimeste koos tegutsemist ning rahvuslikkuse rõhutamist. Meie riik on väike ja noor, aga rahva vaim värske ja ootusärevil. Usun, et laulupidu on just see mis suudab panna kogu meie pisikese kommuuni tõepoolest ühes hingama ja mõtlema. Lugedes kasvõi kommentaare internetist, võib leida tuhandeid ülistavaid ütlusi eelmisest laulupeost, kus inimesed kirjutavad pika loo, emotsioonidest, mis tekkisid oma isamaale lauldes, esivanemate eest pead langetades või tänapäeva raskest ning umbsest kärast põgenedes. Täiesti uskumatu, aga isegi infoühiskond suudab pakkuda kosutust igale inimesele, kes suudab reaalselt leida hetke mõtlemiseks, sajanditetagusesse aega, kus võõras võim va...
Uuendused ja traditsioonid on ajast-aega ikka käsikäes astunud ning nagu vennakesed ikka, on kord üks, kord teine tugevam, kui rammu katsuma hakatakse. Tihtipeale peitub võimuvõitluse taga sügavam põhjus kaitsta üht või teist väliste vaenlaste, välisuuenduste eest, kuid siin jääb peale traditsioon. Ta neelab alla kõik uuendused. Kõik saab ühte patta uute traditsioonide nime alla. Teatriuuendustega alustas Kaarel Ird kuldsetel kuuekümnendatel. Veel varem, ammu enne Vabariigi sündi lõi keelt uueks härra Masing, rääkimata siis Kristjan Jaak Petersonist. Ometi näivad tollased uuendused nüüd tolmununa, igavikku vajununa. Neile pole omaks saanud Wikmani poiste surematust. Või äkki ikkagi on? Õnnis õ-täht keerab ju iga välismaise
Lapse sünd Keiu Lindeburg & Helen Niine Toila Gümnaasium 11.klass Eluringis oli neli keskset sündmust: sünd, täisealiseks saamine, abiellumine ja surm. Neist esimene ja viimane juhtusid igal juhul. Iga sündinud laps ei saanud aga täisealiseks ja iga täisealine ei abiellunud. Eestlase vana ja uue usu sümbioosis kujunenud maailmatunnetus nõudis keerulist kombestikku. Siirdumisel ühest elujärgust teise on inimene eriti avatud ja seetõttu tuli eemale hoida kuri ning tagada edu ja õnnestumine. Enne sündi Sünnikombed algasid juba lapse viljastamisest. Kui sooviti, et tulevane laps oleks poiss, pandi kirves voodikoti alla, tüdruku puhul aga nõel. Hool lapse eest kajastus keerulises käskude-keeldude süsteemis, millega lapseootel naine pidi arvestama. Paljudel tabudel oli ka otsene praktiline põhjendus. Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keel...
Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, tal...
Karl August Herman 1851-1909. Oli aktiivne kultuuri tegelane, keele teadlane, ajakirjanik, muusika huviline, rahva valgustaja. Ta oli pärit Põltsamaalt Oli andekas ja töökas- jõudis kõrgema hariduseni. Kolm aasat õppis ta Tartu ülikkolis usuteadust seejärel Leipzigi ülikoolis, sealt sai keeleteaduse doktori kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest. Looming 300 laulu, lihtsakoelised, eeskuju saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu ...
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutainast karaskit, uuemal ajal ka nisujahust sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segavi...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED ...........................................................................................
Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laulupeo tähtsus Rahvastiku kultuuri edendamine Koorilaulu areng Koorijuhid õppisid dirigeerimist Innustas heliloojaid Rahvustunde tekkimine Rajas laulupidude traditsiooni Laulupidude traditsioon 19.sajandi teise poole algus Rahva ühtekuuluvuse väljendaja Ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu 12.klassi muusikaajaloo konspekt Tänan tähelepanu eest!
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta
peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. Noorpaar sööb torti ühe taldriku pealt , võib ka teineteist sööta. Siin saab pulmarahvas nende koostööd näha. Teineteise toitmine kannab ka teineteise toetamise ideed. Mesinädalad Mesinädalateks nimetatakse paari pulmajärgset nädalat, mil noortel abiellunutel jätkub tähelepanu vaid teineteisele. Uus seisus vajab sisseelamist ja harjumist, püütakse aduda end kui abieluinimesi. Mesinädalate traditsioon on käinud armastusabieluga käsikäes ja tähistab unistatud paradiisi - elu koos armastatud inimesega. Nende pidamine lükkab edasi argipäeva saabumist, on justkui üleminek tähtsatelt pulmasündmustelt tavapärasele elule. Tihti sooritatakse mesinädalatel pulmareis, et muuta see aeg eriti meeldejäävaks. Mesinädalaid pidama võib siirduda otse abielu registreerimiselt, sel juhul pidutseb pulmarahvas ilma pruutpaarita
Esimese laulupeo ja tänapäevase laulupeo võrdlus Laulupeod on eestlaste ajalukku jätnud kustumatu mulje. Iga õige eestlane on osalenud laulupeol või olnud pealtvaataja rollis, kasvõi telekast. Esimene üldlaulupidu toimus 19. sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus esimene üldlaulupidu. Selle idee algatajaks oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesi laulupidusid korraldati ebaregulaarselt, sest eestlased allusid võõrvõimule, kuid pärast
Oleme unustanud jõulude tähenduse Kuna jõulud on alles tulemas, siis meenub mulle ikka ja jälle eelmistest jõuludest seda, kuidas inimesed närveerivad, ostavad paaniliselt kingitusi ning televiisor on kommertsreklaame täis. Minu meelest on jõulud hoopis midagi muud kui kingituste meeletu reklaamimine, ostmine ja kinkimine. Jõule on tähistatud tuhandeid aastaid terves maailmas ning see on tähtis traditsioon. Seda kirjandit kirjutades on järgmiste jõuludeni veel julgelt üle nädala aega, siiski näen ma juba igal pool inimesi, kes käivad erinevates poodides ringi, korv tulevasi kingitusi ja mänguasju täis. Neid inimesi jälgin ma tihti suure uudishimuga, kuna alati on kellelgi laps poes kaasas ning nõuab ja soovib seda ja teist jõuluvanalt. Paljud inimesed kipuvad unustama jõulude tegelikku tähendust ning enda majanduslikke võimalusi.
Iga põlvkond kasvab üles uutmoodi. Iga põlvkond kasvab üles uutmoodi, traditsioonid muutuvad ja uuendused saavad meist siiski võitu. Ma pole nõus väitega, mida on Peeter Põld 1933. aastal välja öelnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus. Justkui traditsioon on vaid künda hobusega maad ja heina niita vikati või sirbiga. Meie õnneks on meil palju kalendri traditsioone, mis meid ikka ja alati kokku toob. Elame linnas, maal või välismaal, siis on ikka mõningad pühad mis meid kokku toovad. Jaanipäevad, sünnipäevad, uus aasta, kevadpüha ja jõulud. Iga püha on eraldi traditsioon, kui jõulude ajal sööme me hapukapsast, verivorste ja ahjukartulit, kevadpühade ajal me sööme teisi toite. Aga miks? Esimest korda kui meie esivanemad 1962
Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omadused. Meie meelest on need omadused järgmised: avatus, humoorikus, rangus, innovaatilisus, viisakus ning särtsakus. Tahame teid tänada ja avaldada austust direktori käskkirjaga, et olete suutnud säilitada kõik hea õpetaja omadused. Tänutäheks tahame teile kinkida purgid, ei mitte moosipurgid, vaid purgid, milles on peidus õnnevalem.
Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees,...
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel.
• Templi väravaehitist nim. Pülooniks, asus templi kitsamal küljel Suuremad templid • Karnaki temple (370x100m, 134 monumentaalset sammast). • Luksori temple, pühendatud Amon-Ra’le. • Hatšepsuti matusetempel. • Abu Simbeli kaljutempel. Skulptuur • Säilinud palju – arvati, et keha hävimisel läheb hing skulptuuri. • Iga inimene püüdis endast kuju maha jätta, skulptor au sees. • Materjaliks kivi ja puu. • Vaaraode ja jumalate kujutamise traditsioon muutumatu. Skulptuur • Kujud jäikades poosides, isikupära puudus, omavahel sarnased, sile kivi pind. • Seisid sirgelt üks jalg teisest eespool, käed tugevalt külgedele surutud, pilk suunatud kaugusesse, näol võimukas ja salapärane naeratus. • Skulptuurid otse eest vaatamiseks. • Lihtinimesi kujutati loomulikumalt ja isikupärasemalt. • Kujud sageli puidust ja värvitud. Skulptuurid seotud arhitektuuriga
nädalavahetust“ . Oluline on see, et toodaks välja korduvaid asju/tegevusi ( erinevad argipäevast). 5 minuti jooksul räägib üks oma kommetest, seejärel räägib teine 5 minutit oma pere kommetest. Lõpuks laseb õpetaja valikuliselt õpilastel tutvustada nädalavahetuse veetmise traditsioone, kusjuures õpilane tutvustab just oma kaaslase kombeid. Tööleht. 1.Mis on traditsioon? 2.Kas on vaja peretraditsioone, kombeid, mis päranduvad vanematelt lastele või korduvad aastast aastasse? 3.Milline teie pere traditsioon sulle kõige rohkem meeldib? Põhjenda vastust. 4.Milline teie pere traditsioon sulle tundub mõttetu. Põhjenda. 5.Kuidas saaksid sina kaasa aidata, et teie pere traditsioonid püsiksid? 6.Miks on see oluline, et just sina kaasa aitad? 7.Mis on traditsioonide puhul halb/tüütu? Too näiteid. 8
kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. traditsiooni ja aeglast arengut pidada konservatismi põhitunnuseks. Konservatiivne põhimõte on, et teha pigem natuke head, kui riskida teha palju halba, suurt heategu üritades. Konservatiiv peab traditsioone ja vanu institutsioone heaks seetõttu, et nad on head ja ajaproovile vastu pidanud. Konservatiivne mõtleja Leo Strauss on väljendanud seisukohta, et traditsioon peab eriti just õigustama mittetraditsioonilisi otsuseid, kuna traditsioon on allikaks, millest õppida, mis kätkeb endas möödunud põlvede akumuleerunud tarkust. Inimolemuse ebatäiuslikkus: inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses. Orgaaniline ühiskond: konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike
Siin kasvanud tee peen ja kordumatu aroom meenutab professionaalsetele degustaatoritele Muscat-marja, roose ja tsitruselisi puuvilju ning seda teed juuakse isegi Inglismaal ehedana - piimata.“(Eesti Ekspress) 5 „Valge tee tarvis korjatakse teepõõsa okste küljest ära vaid kõige ülemised ja veidi avanenud lehepungad, mis seejärel ära kuivatakse. Tänase päevani Hiinas elus püsinud traditsioon näeb ette, et valget teed korjatakse kinnastatult. Nimelt ei tohi hinnaline tee vana uskumuse kohaselt puutuda füüsiliselt kokku inimesega enne, kui seda teeb tee jooja - oma tassist teed juues. Vaid nii säilib tee vägi ja võim.“ (Eesti Ekspress) „Roheline tee saadakse teepõõsa iga oksa tipus kahest ülemisest lõpuni avanenud lehest. Seda teed ei kääritata, vaid see lihtsalt närtsitatakse, et vältida oksüdatsiooni, siis purustatakse või
omavahel tugev vastumeelsus. Kõige tavalisem põhjus õe-venna halva suhte tekkimiseks on see, et vanemad ei suuda hakkama saada olukorraga, kus perekonda tuleb uus liige. Näiteks, kui kolmeaastane poiss saab omale väikse õe, juhtub kaks asja, kas ta on uue pereliikme üle õnnelik ja rõõmus ning teeb vanematega koostööd või kogeb ta suurt kaotust, kuna ta jääb ilma täpselt 50 protsendist ajast, tähelepanust ja hoolitsusest, mida ta vanemate poolt varem sai. Meie ühiskonnas puudub traditsioon selle poisi kaotuse märkamiseks. Lapsed teevad tegelikult alati vanematega koostööd, nii püüab ka see poiss olla õe suhtes armastav ja hoolitsev. Kui aga poisil tekivad pinged ja ta muutub õe suhtes agressivsemaks, on see märk sellest, et ta hakkab võitlema uues olukorras enesele koha leidmise eest. Vanemad peaksid seda kaotust tunnistama, selle asemel, et öelda pojale, et ta peab oma õe vastu kena olema.
Seejuures kõige esimestele pühakutele ei antud seda tiitlit ametlikult neile andis selle rahvas. Suurema osa keskaja inimeste jaoks, eriti enne 13. sajandit, oli pühak eelkõige kuulus surnu. Ähmase elukäiguga, imetegusid korda saatnud isik, kellele jumalaarmastuse pärast olid eluajal osaks saanud kannatused ja tagakiusamine. Nende säilmetel oli oluline roll kultuste ja legendide kujunemisel. Pühakute füüsiliste säilmete austamise traditsioon sai alguse juba kiriku algusaegadel. Pealtnägija on kirja pannud loo 155. aastast, mille kohaselt kristlik kogukond kogus kokku püha Polykarpose luud, mis jutustaja sõnul olid ,,väärtuslikumad kui kalliskivid ja peenemad kui puhas kuld" seejärel viisid kristlased pühaku säilmed sobilikku paika, kuhu rahvas võis koguneda ,,tema märtriks saamist tähistama". Märtrite haudadest olid saanud kokkusaamispaigad, kus kristlased pidasid armulauda ja mälestasid oma pühakuid
teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus. Nad jagavad kontentanalüüsi kaheks traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon. Biheivioristliku traditsiooni lähenemine kontentanalüüsile huvitub peamiselt sellest, millist mõju uuritav tekst avaldab, humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja ühiskonna kohta (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav, järeldav, psühhomeetriline ja ennustav (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005).
Konfutsianism Brigita Maria Raave ja Moreena Kaas Levik Konfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi. Riigi ametlikuks õpetuseks sai konfutsianism u 2. sajand eKr. Konfutsianism on levinu peamiselt Filipiinidel, Põhja- Koreas, Lõuna-Koreas ja Hiina idaosas. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Levik ja seos eestiga Eestis pole järgijate ühendust. Inimesi huvitavad Hiinast pärit õpetused. Eelkõige nõelravi ja shiatsu massaž. Üsna populaarne on taiji harrastamine. Rajaja, millal rajati Konfutsianismi rajajaks oli hiina õpetlane Kong Fuzi ( 28. september 551 eKr – 479 eKr) Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu kasvas Konfutsiuse populaarsus väga kiiresti, kuigi tema õpetus sai üle hiinaliselt tuntuks alles peale surma oli tal ka eluejal palju järgijaid Põhiõpetused Konfutsiuse õpetuse kohaselt asub jumalariik inimeses eneses. Iga arengut taotleva inimese jaoks on kõige tähtsam leida...
SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledzi 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm
eesti keel. • Eesti kultuuri on peetud hübriidkultuuriks ehk mitmest kultuurist kokku laenatud. • Koloniseeriv kultuur on võtnud üle oma naabritelt kultuuri ja teiseks on koloniseerivad kultuurid on olnud ise ka koloniseeritavad kunagi. (Selleks, et mõista 17.sajandi saksa kirjandust peab tundma Hollandi kirjandust, ehk siis kõik on omavahel seotud). • Kultuuri uurijad on öelnud, et laulupidude traditsioon on sakslastelt laenatud. • On öeldud et Sakslased ei osanud laulda • Saksa kultuuri ruumis ei ole laulupidude traditsioon elav ja pole olnud nii tähtsalt kohal kui on Eesti ja Lätis. • Hollandis elav Estofiil Kornieerus on proovinud lahti mõtestada teisi kriteeriume millega võiks määratleda eesti rahvuskultuuri. • EV pinnal loodud. • EV kodaniku poolt loodud. • EV rahadega toetatud. • EV sündinud.
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
Budism Mario Vaiksaar 10.b Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja
Neljapäev armulaud. Nelipühad kiriku sünnipäev; jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. * Sümboolika: rist surnust ülestõusnud Jeesuse rist; tagurpidi rist Peetruse ristilöömine; krutsifiks ristilöödud Jeesuse rist * Traditsiooniline kirik lõhenes lääne- ja idakirikuks. * Õigeusu kirikut juhib patriarhaat * Katoliku kirikut juhib paavst (paavstiks saab ainult abielutu mees) * Katolik vs õigeusk Neid kaht ühendab pühakirja lugemise traditsioon ja kloostrite traditsioon. * Protestandid sündisid 16 sajand. Nendega kaasnes reformatsioon ja usupuhastus. Nende jaoks oli oluline ainult pühakiri. Traditsioon heideti kõrvale. Tekkisid baptism, nelipühilus jne. * Nelipühilus olulisemaks on keeltes rääkimine ja tervenemine. * Kristluses on 7 surmapattu ja 7 voorust ISLAMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Maailmas teine suurim religioon, samuti ka kõige problemaatilisem. * Alistumine Islam * Alistunu Muslim (Moslem)
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel.
Memo Kellele: Kellelt: Kuupäev: Teema: ,,Peresaade" Traditsioon oli vanal ajal väga tähtsal kohal ja inimesed tegelesid sellega igapäevaselt. Igas peres olid omad traditsioonid ja oli ka selliseid, mis on tänapäevalgi ja mida peetakse koos suurema rahvaga. Pere traditsioon on väga tähtis just sellepärast, et säilitada kombeid ja uskumusi, mis olid vanasti ja mis peaks olema ka tänapäeval. Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi. Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua
edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale
Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses.Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib
käis üle majanduskriis, ei mõjutanud see neid eriti. Inimesed oli harjunud sellise valitsemisviisiga ja nad said sellega hästi hakkama. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides säilis demokraatlik võim. Sõja ajal oli tulu toovam ja mõjuvam siiski karm ja vägivaldne võim, et ennast vastaste ees maksma panna. Sellise võimuga, aga harjusid paljud rahvad ära, sest neil puudus demokraatlik traditsioon ja peale sõda soosisid nad samasugust karmikäelist diktatuuri. Arvatavasti uskusid nad, et kui diktatuur aitas neid sõjas, siis aitab ka riigi parandamises. Diktaatoreid ülistati sellistes riikides ja iga väiksemgi õnnestumine tegi valitsejast kangelase. Näiteks Saksa keisririigis oli keiser Wilhelm II eelnevalt suur võim ning demokraatlik traditsioon puudus, seepärast pole ime, et Hitleri ja Natside populaarsus sõjajärgsel Saksamaal aina kasvas.
Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamismärguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on lõppenud. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Huvitavaid fakte Kihlasõrmus o Vanem kui abielu traditsioon. o Sümboliseerib lubadust kahe inimese vahel jagada tulevikku koos. Pruudi loor o Loor varjub pruudi ilu kuni abielupaar on laulatatud. o Loor hoiab pruuti anonüümse ja katistuna, abikaasa jaoks puhta ja süütuna. o Hoiab eemale kurjad vaimud. Pruudikimp o Pruudikimp oli algselt tehtud tugevatest maitsetaimedest ( tüümain, küüslaauk ) et peletada eemale halbu hingi. o Traditsioonide kohaselt viskab pruut kimbu üle selja naiskülaliste sekka. Pruudikleit
See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtib tänapäeval enamus riikides. Antiikajal tekkisid esimesed teatrid, mis sai alguse Dinysosele pühendatud pidustustest. Näidendi sisu, kas siis tõsise sisuga tragöödiad või lõbusa sisuga komöödiad, panid alusega zanrite tekkele. Vana- Rooma teater sarnaneb rohkem tänapäeva teatriga, sest juba Vanas- Roomas võis näha näitlemas ka naisi. Olümpiamängudest on saanud traditsioon, mis sai alguse Antiik- Kreekast. Need olid pühendatud peajumal Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid ja toimuvad ka tänapäeval iga nelja aasta tagant. Võistlusaladeks olid näiteks staadionijooks, maadlus ja viievõislus. Tuleb välja, et tänapäeva olümpia pole kuigi erinev antiik olümpiast. Antiik- Roomas tekkis uus usk, ristiusk. Kuigi see oli algselt keelatud, ei takistanud see ristiusu levikut. Pärast seda, kui keiser Constantinus legaliseeris
kui te satute teisse riiki huvitavate tavadega ning kui te tunnete neid , tähendab see seda , et te ausate nende ajaloo ja kultuuri. Aafrikast Masai hõimus inimesed tervitasid üksteist hüpetega, mida kõrgemale hüppati, seda rohkem näidati austust teise vastu. Samuti võivad ka sülitada üksteist. Uue Maailma Maori aborigeenid tervitamisel hõõrusid nina pidi. Ja siis lõhna järgi tundsin enda hõimu inimesi või võõraid. Lapimaal on sama traditsioon. Bulgaarias tervitatakse uut aastat suudlustega pimedas toas. Meessoost eskimod tervitavad üks teist lüües rusikaga pähe või selga. Sahara tuareegid võivad aga tervitada üle poole tunni, võtes juba 100 meetri kauguselt erinevaid naljakaid poose , hüppata,, joosta ja kummardada. Zambezia mehed aga tervitavad üks teist võttes üksteiselt genitaalidest Aafrika abarigeenide vana traditsiooni järgi, pidi pruut enne esimest pulmaööd olema vahekorras oma mehe parimate sõpradega.
definitsioonid ja praktika. - Mare Kõiva (toim). Sator. II. Tartu 2001, lk.197-203. üles 3. Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted Rahvaluule on ühelt poolt pidevalt korduv, kuid kordumine ei tähenda kopeerimist. Kordumine rajaneb rahvaluule olemuslikule võimele pidevalt uueneda, kohaneda ja muutuda. Rahvaluuleteaduse põhimõisted ongi seotud teksti püsivuse ja muutuvuse vahekorra selgitamisega. Korduvust iseloomustavad mõisted on: traditsioon (traditsioonilisus); stereotüüp (stereotüüpne; stereotüüpsusaste), tüüp ja korduvust või teksti püsivust seletav enesekontrolli (Andersoni) seadus. Muutuvust iseloomustavad mõisted on: improvisatsioon, variant (variaablus). Rahvaluule toimimise ja väljendusviiside seisukohalt on aga oluliseks mõisteks sünkretism. Eelnev on omakorda seotud küsimusega pärimusrühmast, rahvaluule levikuvõimalustest ja inimesest kui loojast või rahvaluulekandjast, millega on
Hitlerile, Mussolinile ja Stalinile tähendas see enamuse toetust. Ka ulatuslik propaganda mõjutas elanikkonda piisavalt palju, et just neid valida. Olgugi et mitmed riigid said omale totalitaarsed valitsejad, oli ka neid, mis jätkasid demokraatlikku teed. Nende hulka kuulusid näiteks Ameerika Ühendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa. Ka neid mõjutas nii majanduskriis kui üldine sõjajärgne olukord, kuid kõigis nendes jäi demokraatia püsima, kuna traditsioon oli juba tugevalt juurdunud ja poliitilised erakonnad olid piisavalt arenenud. See on paratamatu, et diktatuurid tekkisid, kuna aeg ja olukord oli selleks piisavalt sobiv. Positiivseks saab pidada seda, et tänapäeval on demokraatia traditsioon paljudes riikides nii tugevalt juurdunud, et loodetavasti Kolmanda maailmasõja järgselt totalitaarset võimu ei rakendata ning seekord toob demokraatia õitsengu.
e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland oli üks esimesi kohti, kus maastik muutus populaarseks maali teemal
mida kõik inimesed vajavad enda hingeliste tasakaalu hoidmiseks. Näiteks toon Laulupeo traditsiooni. 1869. aasta juunis toimus Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, mis sümboliseeris ühtsustunde tunde teket ja rahvusliku ärkamise manifestatsiooni. Tol ajal oli Eesti Vene impeeriumi üks provintsidest ja polnud vabadust iseseisvalt elada vabadust orjastatud talupojad aga igatsesid. Laulupidu ühendas mässumeelseid ja andis põhjapinnase usuks, et koos saavad nad priiks. Traditsioon laulda, meenutades kokkuhoiduvust ja usku vabadusse, on tänaseni säilinud, sest seda on vaja, see on osa igast eestlasest, kes vähegi oma rahva eest seisab ja kannatab. Ameerika luuletaja Delmore Schwartzi süvamõtteline fraas kinnitas mu oletust, et inimene on alati igatsenud igikestvust. ,,Ainult minevik on surematu," väärikalt kõlav tõde, mis õigustab religiooni, alkeemikute ja maagide elutööd: otsida võimalust
Eesti Vabariigi omariikluse loomine oli riigimeeste jaoks suur ettevõtmine. Omariiklus on ja oli rahvuse kõrgeim vorm, mille poole omalajal kogu eesti rahvas ühtselt pürgis. 1918 aastal 24. veebruarlil kuulutas Eesti Päästekomitee välja iseseisvuse. Esmakordselt olid siinsed kohalikud elanikud tõsiselt oma maa ja tahte peremehed. Eesti jaoks oli see aeg loomulikult raske, sest kui teistes riikides puudus demokraatia traditsioon ning diktaktuurid said vaikselt võimule üle Euroopa, siis Eestis puudus absoluutselt igasugune omariikluse traditsioon. Peale iseseisvuse välja kuulutamist oli vaja toetajaid, kes meie Vabariigi iseseisvust aksepteeriksid. Nii õnnestus välisdelegatsioonil saavutada Eesti omariikluse tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Peale oma iseseisvuse saavutamist on muidugi oluline aspeks see, et kuidas omariiki sama järjekindlalt säilitada
luud, härgade abaluud, kilpkonna kilbi alumised osad; siledaks poleeritud, sõnumid, sisaldasid küsimusi vaimudele, ilmastiku olude kohta, naabritega läbisaamist, valitsejate seisu, järeltulijaid. Küsimused olid peale kraabitud. Need olid esimesed hiina märgid, mida kasutati. Päris kirjandusest saame rääkida alates 6. sajandist eKr. Siis tekkisid inimesed, kes hakkasid tegelema riikliku tähtsuste dokumentide ja muusikapalade klassifitseerimise ja koostamisega. Hiina traditsioon jaotab kirjanduslikke teoseid nelja kategooriasse Konfutsianistlikud-kaanonilised teosed: Viisik kaanon Wujing - kuuluvad viis teksti; muutuste raamat Yijing, mis põhineb iidsel ennustamiskunstil, koosneb 64 heksagrammist, erinevad kombinatsioonid. Katkendjooned naiselikku energiat - ying. Nende kaudu ennustati tulevikku. Ei ole ilukirjandus, ebamäärases vormis tuleviku ennustamine. Oluline, kuna kasutati siis päris palju, nüüd klassikalise teosena, palju seletusi
.......................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne.
Kuid kiindumus uute vooludesse toob kaasa traditsioonide kaotamist. Just sellepärast paljud ajaloolised hooned, ehitised ja tavad olid hävitatud reformimiste aegadel. Oma aja äraelanud ideede hävitamine on ühest küljest kasulik, aga teisest küljest vanad tavad ei tähenda alati seisakut ühel kohal, vaid traditsioonid on üks tähtsamatest osadest inimeste väärtuste kujunemiseks ja see määrab vaimset tervist. Mida üldse tähendab traditsioon ja kuidas see erineb seaduste ja mitteformaalse instituudi poolest. Nii seadus, kui ka traditsioonid tähendavad konkreetseid noorme, kuidas inimesed peavad käituma teadut olukordades. Aga erinevus nende vahel seisneb selles, et seadus jälitab mõistuslikku sihti ja on olemas täpne ametivõim, kes jälgib, et seadused ei oleks rikutud. Kuskohas traditsioon ei jälita mõistlikku sihti see on omakorda mingid kombed, mis olid põlvest põlve edasi andtud meie vanemate abil
toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. Naiste muutuv positsioon ja vastuoluline meediakujutis 2000. aastal läbi viidud uuringust selgus, et teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on kogu maailmas madal. Uudiste subjektide hulgas oli naisi vaid 18%, Eestis 28%. Seda, kuidas ja miks naised jõuavad uudistesse, dikteerib nii ühiskonna sooline süsteem kui ka ajakirjanduslik kultuur ja
Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõttes tuli välja, et seitsme aastaga toimus väga suur väärtushinnangute muutus paremuse poole. Näiteks saavutus, hedonism, kõikehaaravas, traditsioon, turvalisus ja hingelisus on 1990. aastatel tähtsust juurde kogunud, stimulatsioon
selle saavutamiseks tuleb läbida nii tõuse kui mõõnasid. Uuenduseks loetakse protsessi tulemit, millel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne tagajärg. Positiivne uuendus on selline, mis rahvast ei ärrita, vaid rõõmustab ja on aktsepteeritud. Negatiivne uuendus aga võib lõhkuda vanu traditsioone, mis ajapikku tekkinud ja seeläbi muuta rahulolematuks need, keda see mõjutab. Seevastu on traditsioon igas ühiskonnas või klassis pikema ajaperioodi vältel väljakujunenud tava, mida järgib mingi osa inimesi. Traditsiooni järgijateks võivad olla terved rahvused või usugrupid aga samas ka väike seltskond, näiteks taksofirma töötajad. Läbi aegade on uuenduste ja traditsioonide suhe Eestis kõikunud. Need kaks on olnud justkui omaette Tom ja Jerry, kord on ülekaalus üks ja siis teine. Nüüdisajal on olulisema rolliga uuendused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
