Prantsusmaal. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Auguste Rodin: skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,Põrgu värav", ,,Mõtleja". Inglismaal: Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras: Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus: Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis vanavene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Juugend Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas
vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang - perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast
See viitab ka Juhan Liivile. Rahvusliku traditsiooniga seostumine. 1966 Lumevalgus... lumepimedus - Ilmus "Loomingu raamatukogus" Sümboolne märk 60ndate luules, märk sellest, kuidas kohtuvad traditsioon ja uuendus ja põimuvad huvitaval viisil. Rummo koguga jõuab korraks teatava tasakaalupunktini, traditsiooni ja eksperimentaalsuse vahel. Tasakaalupunkt ka kas või ruumilise liikumise mõttes. Raamat, kus ta üheks hetkeks oleks kuhugi nagu kohale jõudnud. Kohalolu on traagiline kohalolu, traagika juures kohutvad isiklik plaan ja üldisem. Rahvusmüütidega seotud traagika mängib rolli. Väga isiklik raamat suures osas. Nt ema hukkumisest luuletus "Ema mälestuseks" (?) mõjutab kirjutamisviisi. Isiklik traagika ema kaotusega suuresti seotud. Ka lahkumine esimesest naisest. Talvine maastik ema luuletuses lõppeb tekst kiviste lumelademetega. Talvemotiivistik läbib raamatut. Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud
teos +teema 15. Nimeta neli Gogoli teost, lisa peamôte 16. Kellele kuulub "Robinson Crusoe", "Gulliveri reisid", Wilhelm Tell," "Carmen", "Othello", "Aeneas" 17. Lisa teose autor, pealkiri ja peategelase nimi, lähtudes antud teemast-probleemist 1) Romantiline armastustruudus madala elunautimise ja sadistlik-vôimuka elulaadi küüsis. Armastus ei nôua vastuarmastust, armastusvabaduse nimel surmaminek. 2) Rikka loomusega romantilise üksikkangelase traagika tegevusetus keskkonnas, mis viib spliinini. 3) Üksikisiku ja ühiskonna pôline vastuolu, alateadlik protest ema truudusetuse suhtes, teo ja môtte vaheline vastuolu. 4) Kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole, seitsme surmapatu hukkamôist läbi üheksa pôrgu astme. 5) Patriotismitunde sünd isasüdame kaudu. 6) Elumôtte otsimine teaduse ,armastuse, nooruse kaudu, vôideldes oma mina kuratliku poolega 18. Milles leppisid kokku Faust ja Mefistofeles? Teose pôhiidee. 19
Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada. See, et agressiivsust välja ei näidata, toob kaasa terviseprobleeme. Eelkõige südame- ja vereringehäired. Näiteks migreenini ulatuvad peavalud, valud mao ja soole piirkonnas, kõrge vererõhk jms. Tihtipeale on need valud seotud konfliktiga: soov olla agresiivne, aga teiselt poolt ei luba nad endale seda. Sageli on nende inimeste traagika ka selles, et nad on sellise ameti esindajad, kus ei tohi oma emotsioone välja näidata. Tihtipeale võivad nad need emotsioonid korraga läbi murda. Põhjused Kaasasündinud eeldusteks on hästi agressiivne, elav iseloom, motoorselt aktiivne olek. Põhjus on selles, et selline laps tavaliselt paistab halvas mõttes rohkem silma. Seetõttu teda keelatakse, takistatakse, tõkestatakse, pärsitakse pidevalt. See, et ta oma loomulikkust tagasi hakkab hoidma, võib
püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine- oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna
Suveräänsuse vastand, mida esindab kodanlane on orjameelsus – produktiivsus, tootlikus mis võrdub orjameelsusega. Suveräänsust on liiga vähe tema arust. 20.saj seda probleemi märgati ka teiste poolt. Rokkstaaride kujud seda aristrokraadi või suverääni kuju viisid edasi. See on ka kulutamisega seotud. Hävitustööd. Nt hotellide segipeksmine. Ekstaasi akt on popkultuuri sisse kirjutatud. Kodanlase elu poole pöördumine on nende jaoks traagika. Mick jagger tahtis surra dramaatiliselt noorelt. Goethe „noore wertheri kannatused“. Noor mees tapab end armastuse tõttu. Vallandas enesetappude laine euroopas. Leiti inspiratsiooni sellest loost. Hertoni surma asjaolud on tähtsad. 16Aastaselt suri. Jättis maha noore ja ilusa surnukeha. Mõistuse kontrolli alt pääsemine Oleviku eelistamine tulule või kasule tulevikus suverääne on see kui nautida olevikku hetke. Staaride platoo - staari mõiste saab olla ainult ainsuses
1949 Viimne romantik 1951 Üle rahutu vee 1951 – 59 Kas mäletad, mu arm? I – III Sai tuntuks „Siuru“ ajal. Ekspressionistlik-naturalistliku stiili viljeleja. Esimesed novellikogud “Saatana karusell” ja “Rändavad rüütlid” – pöörased tormihood, kus kandutakse edasi mõtteta lennus. Saatana karusellis loob äärmiselt groteskseid visioone inimestest, rõhutades igati jäledaid üksikdetaile. Mõlemas kogus domineeris traagika ja äng. Teos “August Gailiti surm” sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud “Klounid ja faunid”, kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud „Idioot“, „Vastu hommikut“ ja „Ristisõjad“ tähistavad Gailiti kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks
1954 - romaan "Aeg antud elada, aeg antud surra" räägib II maailmasõjast, sõjakuritegudest. 1956 - romaani "Must obelisk" tegevus toimub kahe maailmasõja vahel Osnabrückis. 1961 - romaan "Taeval pole soosikuid" käsitleb kadunud sugupõlve teemat. 1962 - romaan "Lissaboni öö" räägib jälle pagulastest. Remarque kohta on öeldud, et ta on kogu elu kirjutanud üht ja sedasama raamatut. Tema teostes korduvad tõesti ühed ja samad teemad: pagulus, koonduslaager, sõda, kadunud põlvkonna traagika. Loomulikult armastus ja surm, mida ka Hemingway oma loomingus vastandas. Remarque looming on põnev, sentimentaalne, realistlik, skeptiline, humanistlik. Oli sõja ja diktatuuri vastu, elus hätta jäänute poolt. Tema kangelased olid elus palju kogenud, skeptilised, alistunud, kuid mitte lõplikult. Kirjutab üksikutest ja hüljatud inimestest. Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool
püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranž), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna
Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete 14 purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna
Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. "Sa tulid" , "Mu viimane laul" , "Üks suu"(pühendatud emale) Tema isamaalüürika - on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule).Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. "Kui tume veel kauaks ka sinu maa?" , "Ma lille sideme võtaks"(gradatsioonilne tõus) , "Eile nägin ma Eestimaad" , "Üks hommik" , "Ta lendab mesipuu poole".
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada. See, et agressiivsust välja ei näidata, toob kaasa terviseprobleeme. Eelkõige südame- ja vereringehäired. Näiteks migreenini ulatuvad peavalud, valud mao ja soole piirkonnas, kõrge vererõhk jms. Tihtipeale on need valud seotud konfliktiga: soov olla agresiivne, aga teiselt poolt ei luba nad endale seda. Sageli on nende inimeste traagika ka selles, et nad on sellise ameti esindajad, kus ei tohi oma emotsioone välja näidata. Tihtipeale võivad nad need emotsioonid korraga läbi murda. Põhjused Kaasasündinud eeldusteks on hästi agressiivne, elav iseloom, motoorselt aktiivne olek. Põhjus on selles, et selline laps tavaliselt paistab halvas mõttes rohkem silma. Seetõttu teda keelatakse, takistatakse, tõkestatakse, pärsitakse pidevalt. See, et ta oma loomulikkust tagasi hakkab hoidma,
Vastupanuluule ühe juhttekstina hakatakse seda ka lugema ja ka päris kindlasti on see rahvuslikkus autori poolt sisse mõeldud. 1966 Lumevalgus...lumepimedus -- Kersi Merilaas väitis, et ta lõpetas luuletamise selle pärast, et ta nägi, et keegi teeb seda temast paremini. Merilaas hakkab aga ka uuesti kirjutama, sest Rummo looming aja möödudes muutub. Kõige lähemalt võiks öelda, et selles teoses saavad kokku isiklik traagika kuid ka rahvusmüütide ülemus. Põimumine võiks seda teost ka iseloomustada. Ka esteetilises plaanis võime öelda, et jätkatakse rangeid luuletraditsioone, kuid mingi luuleuuenduslik moment on sisse tulnud ja ka sobib. See kudias rahvuslikud müüdid sinna sisse tulevad, saab selgelt eritstada Liivi mõju. Isiklik traagiline pool on selle raamatu taga samuti, see tagamaa on see, et Paul-Eerik Rummo ema hukkus autoõnnetuses
ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast
1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal. 1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri. 1944 põgeneb perega Rootsi. 1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd, samal ajal ilusaid armastuslugusid meenutades (“Kas mäletad, mu arm?”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika. TOOMAS NIPERNAADI Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib suvel mööda ilma ringi, aga talvel on kodus naise juures (Katariina Jee). Nipernaadi armastab jutustada, fantaseerida ja noori naisi ära võluda. Annab lubadusi, mida ei täida, vastutustundetu ja luuleline, vanus neljakümne kanti. Probleemideks kergeusklike inimeste lollitamine ja neis tühjade lootuste tekitamine. Inimesed ootavad lihtsaid lahendusi, kuidas
Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse
kestel korduvate intonatsioonide ja motiivide dramaturgiat ning muutis retsitatiivid nüansirikkaks muusikaliseks deklamatsiooniks. Leedi Macbethi uneskäimise stseen on neist üks impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest kooridest on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise
Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A.H. Tammsaare meisterlikkus tipneb aga tema karakterites. Juba Juuditis ja Kõrboja peremehes täheldame otsekui ilmsi elavate kujude loomisoskust, mis kõnesolevas suurteoses eesti kirjanduses seni ületamatule tasemele tõuseb. Õigusega on imetletud A. H. Tammsaare võrdselt tugevat sisseelamisvõimet nii laste, taluperemeeste, taluperenaiste, kaupmeeste, intelligentsi mõtte- ja tundemaailma ning erinevate temperamentide tabamist. A. H. Tammsaare tavatsebki põimida erineva sotsiaalse
Ebatõeline (uneigentliche) on see inimene, kes oma olemist kui eksistentsi (võimalikku olemist) püüab unustada niipalju kui võimalik. Massinimene tõrjub kõik oma võimalused välja. Ta ei taha mõelda surmale. Ta tõrjub endast vabaduse ja vastutuse. Ta varjab end väljendustega "öeldakse, mõeldakse nii ja nii jne". -) Ebatõeline inimene on võõrandunud iseenda ja kaasinimeste suhtes. Ta on põgenemas omaenda isikliku vastutuse eest. See on 20.sajandi massinimese traagika. Ta on iseendast loobunud ja suhtub endasse nagu oleks ta mingi asi. * Heidegger näeb tõelises inimlikus eksisteerimises avatud eksistentsi -) See on orienteeritud kolmes suunas: *) See on suunatud esmalt ja eelkõige tulevikku. Sõna tulevik (Zukunft) tuleb võtta sõnasõnalt. Olla suunatud tulevikku tähendab olla suunatud võimalustele, mis meie eksistentsile on lähenemas. *) Eksistents on suunatud minevikule. Minevik on möödapääsmatu ja eitamatu elu külg,
selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. egelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus.Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil
Tekst üldiselt poeetiline. Elunägemus paindlik ja ebasümmeetriline, ei üritagi luua objektiivset reaalsust. Eesmärgiks on pigem inimese loomuomane paradoksaalse siseilma avamine. Ühtset tõde ja nägemust pole olemas. Ei uuri väga välismaailma ega ühiskonda. Kriitikud: Undiin kehastab kättesaamatut ideaali, täiuse ihalust. Habras Undiin põrkub vastu tänase maailma pilti. Talle on omane fanaatiline kompromissitu maksimalism. Giraudoux jätab alati otsad lahti. Undiini traagika seisab selles, et ta mõistab olukorra paradoksaalsust: võimatus ühendada idealismi reaalse tegelikkusega. Giraudoux hariduselt saksa filoloog. Paljud näidendid räägivad keerulistest saksa-prantsuse suhetest. Segab banaalsust ja poeesiat. Segunevad mõjutused Racine'lt, Moliere'ilt, Baudelaire'ilt. 57) (Paul Claudel) Prantsuse luuletaja, draamakirjanik ja diplomaat.Prantsuse juhtiva näitekirjaniku staatuses püsis ta, sümbolist. Mõjutas oma äärmiselt poeetiliste ja religioossete
tagaotsitav). Peamiselt kirjutas ta novelle, ilmus ka kaks romaani. ,,Felix Ormusson" (1915, impressionistlik), ,,Väike Illimar". Samuti suur hulk reisikirju ja mitu biograafiat, näiteks J. Liivist. Ta oli oma loomingu suhtes kriitiline, mistõttu polnud kuigi produktiivne. Pööras tähelepanu kvaliteedile. Eriti peetakse temast lugu Soomes, kus on siiani estofiilide selts, mis on asutatud Tuglase auks. Novellide puhul on sarnasteks joonteks: mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, lõbujanu; sõlmsündmusteks: astumine tundmatusse, vastuhakk, ajutine võim, katastroofid; tüüptegelasteks: laste kokkupuude täiskasvanute maailmaga, agressiivne valitseja, passiivne lihtinimene, loomad, kes kannavad inimlikke omadusi. Näiteks ,,Inimesesööjad", mille tõdemus on, et ei ole midagi armastuse vastu. 25. PILET MODERNISM . MODERNISTLIK ROMAAN. ROMAANIUUENDUS . E. HEMINGWAY VÕI H. HESSE ELU JA LOOMING NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS L
kaotab oma talendi. elu lõpp on kole - hakkab kätte maksma andekatele - ostab nende häid pilte, et neid hävitada. Ehk kunstnik müüb oma ande maha. II liin - portree autori elu. Oli vaene, täitis lihtsalt oma kliendi tahet. Liigkasuvõtja tahtis pildil edasi elada. Kunstnik pani kogu oma ande selleks, et kujutada teda nagu elus. Gogoli jaoks aga on see patt - kunstnik ei tohiks kujutada reaalsust nii nagu see on vaid, peab seda kujutama paremini - siit aga algab Gogoli traagika. Pealtnäha oli ta elu suurepärane, ei elanud viletsuses. 1835 kuulutati ta uue vene kirjanduse perioodi algatajaks. Räägiti, et Puskin on minevik, on algamas Gogoli periood. Väliselt oli kõik ok, aga alates 1842 a, kui ta oli avaldanud ,,Surnud hinged", siis selle aastaga lõpeb tema õnnelik periood ja algab loominguline ja vaimne kriis. Ilmselt suri Gogol närvihaigusest tingitud häirete kätte - nt ta ei saanud süüa. Kunstniku ülesanne on Gogoli arvates parandada elu
Balzac jälgis teoste tegelaste saatust ning käekäiku sõltuvalt ihadest ja püüdlustest, mille oli vallandanud restauratsioon ja eriti juulimonarhia (1815-1848). 58 Faktoloogiast lähtudes kujutas ta oma tegelaste iseloomu ning elutööd. Balzaci arvates sõltub inimese käitumine ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. Oma ajastu traagika kõige üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnitsemist. See oli meelitav kullaläige, mis hävitas armastuse, lõhkus inimsuhteid ja tegi sõbrad vihavaenlasteks. ,,Inimliku komöödia" tegelaste hulgas näeme Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid, ennast peremeestena tunduvaid rikkaid aadlikke ja nende kõrval vaeseid aadlimehi. Nagu Balzac ütleb ,,Inimliku komöödia" eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma: ,,Minu teosel
püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna
Mitmes romaanis on enesetappe. R autorina neid enesetappe ei õigusta, ja ta nimetab seda niisuguseks täielikuks alistumiseks. Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism. Varasemate romaanide tegelased on rohkem ohvrid, olukordade ja kaaslaste omad. Hiljem on sellised tegelased, kes ennast kaitstes tõstavad käe. Ei keera põske ette, aga ei löö teist inimest tagasi. Etteheidetud see, et teostes on üsna palju alkoholi. See on selle õnnetu kadunud põlvkonna traagika, sest alkohol aitab võimaldada koosolemist teistega, aitab unustada. R teoses on alkoholi, aga pole joodikuid. Armastab kulinaarseid tooteid kirjaldada. Sümbolism tema juures, pisikesed kiiksud inimeste juures teevad just need armasad inimesed. Ülim, mida ülteb, on see, et ,,Elu mõte seisneb selles, et elu tuleb läbi elada, ükskõik, mida ta sulle toob. Elu on ülim väärtus". Kirjeldab sümpaatiaga kui kirurge, näitlejaid, prostituute jne. inimesed peaksid rohkem mõistvamalt
maapoisi külmaks jätavad. Ta vihkab karmust, temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat nagu vend Andresest sai. Indreku õrnahingelisus tekitab konflikti eakaaslastega, tülisid venna Andresega. Ta on teadmis- ja kultuurihuviline sügavalt usklik maapoiss, kellel on Vargamäelt kaasa võtta sügav süütunne, sest tema visatud kivi artulipõllul tabas ema Mari, kes saadud hoobist ei paranenudki. See süütunne muudab Indreku traagika veelgi suuremaks. Teises osas on Indrek asunud õppima härra Mauruse kooli, kus ta elu ei kujune kergeks. Kandvaks probleemiks kujuneb Indreku vabanemine jumalaideest. Indreku tõde on vastuolus Mauruse koolis valitseva mentaliteediga ja tal tuleb sealt lahkuda. Samas sisendab Indrek jumala olemasolu mõtet vigasele jalutule Tiinale, kes saab tänu Indrekule tagasi eneseusu ja suudab astuda esimesed sammud. Kolmandas osas satub Indrek 1905. aasta revolutsiooni keerisesse, kuid ta ei ole
püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel. Nad lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine- oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Pintslilöök oli järsk ja äge, mis muutis maali pinna faktuurseks. Inimene on saksa ekspressionistide töödes sageli jõhkra ilmega, mille taga aimdub sisemine piin ja traagika. Häbenemata toodi vaataja ette kehaline ja moraalne viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma (nt. Egon Schiele). Maaliti müstilist temaatikat, keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna
Gailiti välismaal kirjutatud teosed käsitlevad valdavalt sõjapõgenike temaatikat: romaan "Üle rahutu vee" (1951) räägib kodumaalt põgenejate teekonnast meritsi Rootsi; eri zanre ühendava proosasarja "Kas mäletad, mu arm?" IIII (19511959) tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes jutustavad Rootsis metsatöödel olles dekameronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus
on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika ,,Ekke Moor" I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas 45 kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
Sageli küsivad nad õpetajalt, kuidas oli selline asi üldse võimalik, miks keegi sellele vastu ei hakanud? Me saame teemale inimlikust aspektist lähenedes anda ajastust sõltumatu käsitlusvõimaluse. Personaalsete valikute taust annab ajaloolisele teemale tänase õpilase jaoks käegakatsutava mõõte. Me saame eetiliste printsiipide kaudu holokausti teemat käsitledes panna tänased noored mõtlema sellele, mida nemad saaksid teha, et selline traagika ei korduks, kuidas saavad nemad mõjutada suhtumist tänapäeva genotsiidijuhtumitesse. Õpilased peaksid enne eetilise aspekti käsitlemist tundma holokaustiga seotud põhimõisteid ning olema õppinud peamisi sündmusi ning nende poliitilist tausta. See võimaldab asetada oma küsimused eelnimetatud aspektide konteksti. 57
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
