Üksikisiku väärtuse määrab rahvalähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. Tolstoi looming 1870 kuni 1880 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. 1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse. Kirjaniku traagika avaldub 1873-1877. aastatel valminud romaanis ,,Anna Karenina", milles rahvus on lagunenud sotsiaalseteks rühmadeks ja perekond üksikisikuiks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. 1978 1882. aastal valmis järjekordne teos ,,Pihtimus". Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu.
Balzaci Balzac jagab oma teosed steenideks vastalt arvates sõltub inimese käitumine tegevuspaigale. Ta nimetab neid nii, sest ajaloolistest tingimustest, konkreetsest need teosed on kindlate inimeste kindlad kohast ja olukordadest. Oma ajastu juhtumised nende elujooksul. See eristab traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, see hävitab armastuse, Mõlemate kirjanikkude teostes on lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad mõningad tegelased üldinimlikud ja teised vihavaenlasteks. üldsegi mitte. Meie ümber on nii palju ebainimlikkust, Samas kannab Balzac edasi ka midagi seda näitab ka raamat „Isa Goriot“, kus seikspiirilikku, eelkõige tragöödilises loeb vaid raha ja tuntus, perekond võtmes
II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg III osa- revolutsiooniaeg (1905) IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis V osa- Indreku naasmine koju August Gailit (1891-1960) Siuru, Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus Tekstid erootilised, romantilised ja realistlikud „Karge meri“, „Ekke Moor“, „Leegitsev Süda“, „Toomas Nipernaadi“ Kodumaa kaotamise traagika „Üle rahutu vee“ August Gailiti nimeline novelliauhind (Valga keskraamatukogu) „Kadunud põlvkod“ kirjanduses Ehk noor põlvkond, kes oli I maailmasõja tõttu invaliidistun ud, vaimselt ja moraalselt kadunud Hingeline tasakaal kadunud, hirmuunenäod Sõjajärgne majanduskriis Ernest Hemingway (1899-1961) Ajalehereporter, suunuds Euroopasse ja sai sõjarindel raskelt viga 1920ndatest aastatest põhitegevus kirjandus
tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas
1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast
ikke, mis hoolimata selle teatud veidrustest oli miskipärast (miks?) kergem kanda, kui usside oma. Usse otsesõnu vihati. Paistis, et üks väheseid viise usside võimule mitte alluda, oli nende sisina unustamine, mida kõik külaelanikud tegid ka võimalikult kiiresti. Selliselt vaadatuna ei erine Leemeti tegelaskuju tegelikult Ülgase omast, kes üritab kinni hoida enda pettekujutelmadest ning oletab, et vaid see on ainuõige maailmanägemise viis. Siit edasi jõuamegi traagika juurde. Sest - olgugi ussidega koos argitark - on Leemet kahtlemata sealjuures, ja võibolla isegi ennekõike, traagiline kangelane. Mis teeb siis meie argitarga kangelase traagiliseks? See, et ta tekitab meis kurbust ja kahetsust, nii nagu klassikalised tragöödia elemendid ette näevad. Klassikalise tragöödiaga seoses aga ei ole sugugi kohatu rääkida hybrisest või hamartiast. Ehk siis puudustest, mis viivad kangelase heast olukorrast halba, teatud sisemised iseloomuvead,
sümfoonia (1936) jõudis esmaesituseni 1961. aastal. Totalitarismi tingimustes pidi helilooja end sageli väljendama iroonia, satiiri ja mõnikord ka groteski kaudu, kuna mitmetähenduslikkus oli võimude formalismisüüdistuste vastu omamoodi kaitsekilp. Kogu nõukogude intelligents oli juba jõudnud harjuda lugema n-ö ridade vahelt. Sel kombel sündisid Šostakovitši partituuride mõjuvaimad leheküljed, kus satiir ja traagika võivad nii interpreedid kui ka kuulajad panna piltlikult öeldes läbi pisarate naerma. 1919-1925 õppis Šostakovitš Peterburi konservatooriumis kahel erialal: klaver ja kompositsioon. Oma lõputööks kirjutas 19-aastane Šostakovitš 1. sümfoonia (1925), millega äratas muusikaringkondades kohe suurt tähelepanu. 1927. aastal kõlas teos Berliinis, 1928. aastal Philadelphias ning 1931. aastal New Yorgis. Sümfooniad Šostakovitš kirjutas 15 sümfooniat. 5
CLAUDE LORRAIN · Arendas edasi maastikumaali, pildi külgedel puud, varemed jms, pildi keskosas vaade kaugusesse · Nt ,,Odysseus loovutab hryseise oma isale" Portreemaal · Paraadportree tüüp suursuguss, toretss, ametimärgid, interjöör jme · Esialgu oli siis ülekaalus Poussini teosed, hiljem siis võeti kasutusele rohkem maalilisem vorm, nt Louis XIV portree Skulptuur PIERRE PUGET · Teda iseloomustas haaravus, jõulisus ja traagika · Nt ,,Krotoni Milon" FRANCOIS GIRARDON · Andis edasi klassitsismi · Idealiseerimine meenutab antiikkunsti · Louis XIV monumendid · Nt ,,Nümfid Apollonit kummardamas" Inglise kunst 17.-18. sajand 17 sajand: INIGO JONES · Inglise palladionismi rajaja · Kasutas kolossaalorderit · Temalt ka siis Whitehalli kuningalossi kavand põles maha, säilinud Banqueting house piduderuum CHRISTOPH WREN
Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniprofessor.Looming on mõjutatud loodusest (Koit, Öö hüüded, Männid, Orus).Sümfooniline poeem ,,Koit" on üks enimmängitud eesti helilooja teoseid. Eduard Tubin (1905-1982). Esimene eesti ballett ,,Kratt", kus rahvaviisid on ühendatud kaasaegse helikeelega ja sümfoonilise väljenduslaadiga.Kirjutas kokku 10 sümfooniat. Meisterlik orkestratsioon; säilitas klassikalise ülesehituse.Kõige kuulsam 5. Sümfoonia rahvusliku traagika sümfoonia Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks.Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid (`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Eino Tamberg (sünd
sõprade surma. Kuid nagu juba eelpool mainitud, on lisaks suurele sarnasusele mõlemad teosed siiski ka erinevad. Kui need kätte võtta ja järjest läbi lugeda, ning seejuures väiksemad motiivilised erinevused välja jätta, joonistub selge pilt sellest, kuidas ,,Rehepapp" on puhtalt komöödiline ning ,,Mees, kes teadis ussisõnu" seevastu traagiline teos. Kuna ka ,,Ivan Orava mälestused" oli pilav ja naljakas, võiks ilmselt arvata, et Kivirähki viimase teose traagika on seotud kuidagi Eesti ühiskonna allakäiguga. Aga võib-olla ka mitte. ,,Rehepapis" oli lootus helgemale tulevikule, tegelased uskusid, et homne päev tuleb parem ja õnnelikum ning teose lõpuga ei lõppenud veel kõik ära. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli seevastu juba algusest saadik määratud hukule. Leemet kurtis, et on ajalool jalus, kuskile nurga kopitama jäänud igand. See viimane. Selles teoses ei olnud lootust paremale homsele, õigemini öeldes polnud selles üldse lootust
(N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt põimunud, grotesk kõrvutab erinevaid nähtusi o Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad.(n: Tsehhov, Tätte jne) Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine Olmedraama igapäevaelu kujutamine
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Inimesed usuvad temasse. Ibsen näeb paremini kui tema teose peategelane, et kõik inimesed ei saa olla elu edasiviijad. Brand hukkub, surres mõistab ta, et tema valitud tee oli väär. Brand on romantiline tegelane, kes astub vastu kogu maailmale ja jääb lõpuks täiesti üksi, sest kogu tema võitlus oli olnud individualistlik. Järgmine teos on maailmakirjanduse üks poeetilisemaid ja kütkestavamaid draamasid ,,Peer Gynt", kus segi on lõbusus, sümbolism ja traagika. Peer Gynt on Brandi täielik vastand: kergemeelne, tahtejõuetu egoist, kelkija ja fantaseerija, kes rändab seigeldes läbi kogu maailma. Ta ei tee kellelegi head ega saavuta ka ise midagi. Peeri elu eesmärk on ,,olla tema ise". Ibseni loomingu eesmärgiks on tugeva, tahtejõulise, ühiskonnale vajaliku inimese otsingud. Peer on sellise inimese antipood, sest mitte kunagi ei jää ta iseendaks, tal polegi oma ideaali. Arutu kiitlemine on ta nõrkuse tunnuseks.
omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17. Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Karusoo on omapärane, sõltumatu mõtlemisega lavastaja. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool riiklikku teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui etendusasutus on peaasjalikult majandussmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Ta oli üks esimesi
Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud
Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud
kasutada tampoone, et vältida põletikke. Tunded peale aborti. Kruubi sõnul sõltub naise psühholoogiline seisund peale aborti väga palju sellest, mida ta tundis ja mõtles enne aborti.Uuringutest on selgunud, et 70% naistel ei põhjusta abort mingeid psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega
Koidula 1843-1886. Ärkamisaja olulisim isamaa-luule. Motiveerib teisi luuletajaid. (,,Emajõe ööbik"-anonüümselt avaldatud). Eesti naiskirjanduse algus. -armastusest rääkimine (18.19 saj ainult mehe vaatest, kui naised üldse kirjutasid, siis proosat). Koidula armastus läbi sisemiste kirjelduste. Koidula III temaatilist ideed: 1) priiuseluule (vastandub orjaaeg ja priius)- matmise motiiv ..mu isamaa nad olid matnud..varjusurmas olek(toob sellega sisse pimeduse, traagika, varasema idüllilisuse kõrval). Mulla-kujund, samuti uus lähenemine varasema realismi kõrval, kus muld oli see mis pani higi valama, tööd tegema. Muld=maa, mullast tulevad õitsvad lilled, kuid ka inimese keha saab mullaks. 2) isamaa seotuse lüürika 3) päevapoliitiline/publitsistlikum isamaa luule. 20.sajand Intelligents, kes tunnetab uue vajadust (uus poliitika, kultuur jne). NOOR EESTI (aktiivne tegutsemine 1905- 1915) tõi pöörde senistesse põhimõtetesse, panid
Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili
Varasemas loomingus oli ülekaal lühivormidel(Saatana karussell, Rändavad rüütlid, August Gailiti surm), leidus ka paar romaani(Muinasmaa, Purpurne surm). 1928 ilmus teos Toomas Nipernaadi, mida tõlgiti 9 euroopa keelde. Romaanid: Isade maa(1935), Karge meri(1938), Ekke Moor(1941)(Film, 1981), Leegitsev süda(1945). Paguluses ilmus 2 romaani: Üle rahutu vee(1951), Kas mäletad, mu arm? (1951-1959). Viimastes kajastub kodumaa kaotamise traagika. Gailit on kirjutanud rohkem romaane, kuid sisu poolest on novellilikkus ülekaalus. Eesti kirjandus paguluses 1940ndate aastate keskel lahkus Eestist u 70 000-75 000 eestlast. Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale. Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. Aastal. Kohvrite aeg kohvritel istumise aeg, vahetult peale sõda 1940ndate teisel poolel. Kohvrite lahtipakkimise aeg, 1950 ja 1960.aastatel, uus koht uuel
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
"Oberon" on romantiline muinasjutu-ooper, loodud Londoni Covent-Gardeni teatri tellimusel. Weber tundis surma lähedust, ent sellele vaatamata sõitis ta ise Londoni ooperi lavastamist juhtima, öeldes: "sõidan või ei sõida, aasta pärast pole mind niikuinii elavate kirjas. Kui ma sõidan, on lastel pärast minu surma tükk leiba, kui ma ei sõida- siis peavad nad nälgima". See oli surmale määratud helilooja traagika. Ooperi esietendus Londonis 1826.a. oli menukas. Eriti meeldejääv oli avamäng oma suurepärase romantilise koloriidiga. Kaheksa nädalat hiljem aga sulges helilooja Londonis silmad igaveseks, kaugel kodumaast. Alles 18 aastat hiljem organiseeriti noore Richard Wagneri algatusel 1844. a. Weberi põrmu ümbermatmine Dresdeni. Weber elas ainult 40 aastat, kuid andis saksa ja kogu maailma muusikasse suure panuse. Weberi ooper "Nõidkütt"
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kan...
1949 Viimne romantik 1951 Üle rahutu vee 1951 59 Kas mäletad, mu arm? I III Sai tuntuks Siuru ajal. Ekspressionistlik-naturalistliku stiili viljeleja. Esimesed novellikogud "Saatana karusell" ja "Rändavad rüütlid" pöörased tormihood, kus kandutakse edasi mõtteta lennus. Saatana karusellis loob äärmiselt groteskseid visioone inimestest, rõhutades igati jäledaid üksikdetaile. Mõlemas kogus domineeris traagika ja äng. Teos "august gailiti surm" sisaldab tubli annuse eneseirooniat. Kirjutas ka följetone, millest tuntud "klounid ja faunid", kus ilmneb Gailiti tollane teravalt kriitiline, ilusõnalisuse vastane hoiak, eriti salvav on ta Underi luule vastu. Novellikogud Idioot, Vastu hommikud ja Ristisõjad tähistavad G kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõudnud, vaid jäid tugevalt romantiliseks kirjanikuks
omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17.Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui e tendusasutus on peaasjalikult majandusmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Teda erutasid sotsiaalsed probleemid, mida kaasaegne draama kajastas nõrgalt. Näitlejate abiga hakkas ta ise tekste koostama
Kirjanik püüdis selles käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. Balzac jälgis teoste tegelaste saatust ning käekäiku sõltuvalt ihadest ja püüdlustest, mille oli vallandanud restauratsioon ja eriti juulimonarhia (1815-1848).Faktoloogiast lähtudes kujutas ta oma tegelaste iseloomu ning elutööd. Balzaci arvates sõltub inimese käitumine ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. Oma ajastu traagika kõige üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnitsemist. See oli meelitav kullaläige, mis hävitas armastuse, lõhkus inimsuhteid ja tegi sõbrad vihavaenlasteks. ,,Inimliku komöödia" tegelaste hulgas näeme Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid, ennast peremeestena tunduvaid rikkaid aadlikke ja nende kõrval vaeseid aadlimehi.Nagu Balzac ütleb ,,Inimliku komöödia" eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma: ,,Minu teosel on oma geograafia, samuti nagu tal on
tema poeg polnud sugugi haavatud ega näost põlenud. Maret taipab, et oli pidanud oma pojaks kedagi võõrast. Ema püüdis aidata oma poja arvatavat mõrvarit. Tuglas jätab novelli lõpu lahtiseks, sest rõhutab emaarmastust teadmatus on palju hullem ja traagilisem, kui tõe teadmine. 12. Tuglase novellistika - pead teadma vähemalt 10 Tuglase novelli sisu ja põhiprobleeme *Sarnased teemad novellides- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu. *Analoogilised sõlmsündmused- astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale/saatusele, ajutiselt saavutatud võim-> lüüasaamine, katastroofid ja õudused. *Tüüpilised tegelased- täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad, passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad. *Iseloomulikud loodus ja miljöökujutised: reaalsuse ja fantastika põimimine, korduvad
Rahvale mõistmatutes sõdades hukkutakse mõistmatult. 18. aastal, kui sõda kandus Venemaale, muutus see rahvasõjaks ja tekkis rahvalik ühtekuuluvustunne. Tolstoi arvab, et 1812. aasta sõda valmistas ette dekabristide ajajärku. Kangelased: Rostovide perekond Moskvas vs. Peterburi kõrgseltskond Kuraginid. Kuraginid on väga sõjakauged, ükskõiksed rahva vastu. "Parveteadvusega" inimesed- talupoegade nimetus teoses. Tolstoi elu traagika on see, et ta püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Talupoeg Platon Karatajev (sünnipärasteks omadusteks on headus, usklikkus. Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre Bezuhhov- üks kangelastest, kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb). Kui PK kohtub PB-ga, aitab ta segaduses mehe maailmavaadet kokku panna. Vene vägede eesotsas Eestist pärit baltisakslane (Barclay de Tolli), aga kui algas
läbielamise väljendamine Karje. (ja maailm karjub koos kaasa. Norra maastik . õudus, ahastus)Maailma kujutamine on täiesti allutatud tundele. Vampiir (sümbolism, naise kujutamine) Munch. Armukadedus. (armukolmunurk) Munch. Madonna Elutants (erootika on näiline pääsemine traagika ; õnnelootus>hetkeline õnn ja selle kadumine) Munch. Tüdrukud sillal. Nietsze portree POSTIMPRESSIONISM Postimpressionismi pole olemas Vincent van Gogh (vend oli Pariisis galerist). Kuulsad pildid viimastel eluaastatel, avastab et ei taha mitte jäljendada, vaid väljendada; värvide abil meeleolu väljendamine, iseenda
õnnetuteks või õnnelikeks? Mõlemat pidi , täiesti kumbagi ei saa. Kas sõda on vajalik? Mõlema seisukoha pooldajad. Vaja abielus armastust või peavad ühiskondlikult sobima? Mõlemad variandid. Põhiidee: maailmas on kõige tähtsam armastus ja selle eest tuleb võidelda. Ka sõdurid on inimesed mitte ainult kahuri liha. 1877 "Anna Karenina" elu olemuslikkus, lahkab perekonda ja armastust. Paralleelselt kaks liini. Ilusa naisega kaasneb alati traagika. Anna oli ilus, kirglik, emotsionaalne ja sundabielus- tema probleemid. Elus on tal olnud vaid üks roll armastav ema, leides 11 armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke
Jumalad otseselt sündmuste käiku ei sekku, kuid jumalik õiglus pääseb võidule. Sophoklest ei huvitanud sugukonna ega riigi heaolu nagu Aischylost, vaid indiviid, kes trotsib saatust või hakkab vastu riigikorrale. Karakterite loomine ongi Sophoklese kõige tugevam külg: nad on lihtsad, monumentaalsed ja inimlikud; nad on terviklikud natuurid, kes pea kunagi ei kõhkle, valides teguviisi. Sophoklese tegelased kehastavad sügavaid ja õilsaid tundeid, nende traagika on kaasakiskuv. Tegelasi iseloomustab ta vastandamise kaudu (kirglikud ja mõistlikud, otsustajad ja kõhklejad. Naistegelased on samavõrd õilsalt inimlikud kui mehega, kannavad samuti üllast ideed. Kangelane kaitseb oma põhimõtteid iga hinna eest, hoolimata sellest, et hukutab tihti iseenda ja ka oma lähedased. Ta on kompromissitu. Sophoklese teoste keel on ülev, peategelaste väljenduslaad on pidulikum kui kõrvaltegelastel.
ühtegi, kes seda teha tahaks. Kirjanik oli seisukohal, et natsism pole Saksamaalt kaugelti mitte välja tõrjutud. Kirjanik kirjutas parajasti raamatut koonduslaagritest ning tõi põhjuseks selle, et situatsioonikirjeldus annab olukorrast palju realistlikuma ülevaate kui statistika seda suudab. Remarque väitis ka, et inimese kujutlusvõime ei suuda numbreid kokku lugeda. Kui aga võtta keskmeks üks inimene, tema traagika, hakkab lugeja pilti kokku panema, tema peas hakkab olukord selginema. Kirjanik tõdes ka, et leidis end kirjanikuna üsna hilja. Ta oli nii elujanune, et ainult istuda ja kirjutada tundus meeletu raiskamine. Kirjanik tõdes ka, et kasutab oma teose „Läänerindel muutuseta“ meeletu eduga teeitud raha „elu haaramiseks“ ning ilmselt ka seetõttu, tõdeb ajakirjanik, kirjutab Remarque oma raamatuid alati väga pika ajaperioodi vältel ning liigub palju ringi
hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast
tragöödiateni. Sajandivahetusel sai J. Liiv tuntuks Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. mahukate lüroeepiliste teostega, kusjuures ta Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on arendas välja allegoorilise lugulaulu. Tuntum neist koondatud kokku üle 300 luuletuse ja on kunstinõudlikult kirjutatud ,,Kõrbelõvi". Jakob luulekatkendi. L-i loodus-, isamaa- ja isikliku Tamm (1861-1907), pärines Nõo kihelkonna traagika luule on eriliselt siiras, tundesügav ning moonakaperest. J. Tamme varasem looming on rahvalik. Nagu proosas, nii ka lüürikas kaitses ta ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J. Tammel oma osa, «Noor-Eesti» rühma kuuluvad kirjanikud. kaalukam aga lüüroeepikuna. Lüürikuna viljeles J. Tamm ajas iseloomulikke teemasid - loodus ,,Kilin- 8
tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas
Siin oleneb kõik sellest kuidas suhtub suurem väiksemasse ja mil viisil ta oma armastust välja näitab kui ta seda üldse teeb. Kujuneb välja kiindumus ja kaitseinstinkt. Isa ja ema tunnevad - või vähemalt eeldatakse, et nad tunnevad, kui kõik on õigesti, et nende lapsed on mingil olulisel kombel omad. Kõige olulisem on kiindumussuhe ema ja lapse vahel see saab alguse juba sünnist, esimestest hetkedes, kui laps asetatakse ema kätele, sellest omakorda kaitseinstinkt. Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud. Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse suhtes plaane mida ta peab täiskasvanuks saades täitma. Vanemad lihtsalt hoiavad ja
· Dzässi mõjud: süit "1922" klaverile · Pidas oluliseks muusika eetilist mõju · Vana polüfoonia taastaja. Harmoonilise figuratsiooni asemel häälte kontrapunktiline juhtimine. Oli suurim polüfoonik oma aegruumis: Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". 1935 Türgis, 38 Shveitsis, 40-53 USA-s, 1953 Blonay (Shveits), suri Frankfurtis. Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat näit. Kirjutas peaaegu kõikidele pillidele. Eesmärgiks oli partituur läbikirjutada: 7-osaline Kammermusik erinevatele pillidele. Muusikale omane lineaarsus, kus heli ei ühine harmoonilise funktsiooniga. Kasutas vanu vorme: kontserdid, süidid. Kirjutas praktilist õppemuusikat noortele, koduse musitseerimise jaoks.
lõppu, Iason näitab üles tänamatus Madeia vast ning otsustab abielluda Kreusaga. On võimatu öelda, kas tegelased on positiivsed või negatiivsed. Tragöödia keskendub Medeia kättemaksule. Medeia tapab Iasoni uue pruudi, Korintose kuninga. Tapab ka nende 2 last. 2) Hippolytos ( peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis ) põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias. Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse, vastuseis sellele.
Tragöödia on erinevlat koomikast üldmõistetav · Üldinimlik ja kõikidele kultuuridele omane, kuid siiski oma spetsiifiliste eripäradega, nt Vana-Kreeka tragöödiad: a)moraalse tasandi konfliktid (nt Antigone) b) saatusega ettemääratu vs teadlikud teod (Oidipus) · Aristotelese mõte: tragöödia peab viima sisemise puhastumise ktarsiseni see sünnib siis kui tunneme kaasa laval olijatele. · Iga ajastu annab oma tsentri traagikale. Keskajal väljendus traagika märterlusena. Suurim traagiline figuur on Kristus. Renessansiajal kaasnes traagika inimese individuaalse käitumisega, saavutas kõrgpunkti Shakespeari teostes. Kangelase hukkumise põhjus on tema individualism, mis satub vastuollu ühiskonna normidega. Friedrich Nietzche (1844-1900) ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" · Arutleb antiiktragöödia allakäigu põhjuste üle ja kuulutab ette kaasaegse tragöödia sündi (R. Wagneri) muusikateatrist
teisele jutte. Kokku 10 päeval, iga üks ühe jutu päevas. Novellide tegevus toimub Itaalias. Hommikuti pannakse paika teema, mida ühe päeva jooksul jutustatakse. Temaatika nendes lugudes oli võetud keskaegsest linnakirjandusest (munkade liiderlikkus). Seal oli jutte inimestest igast seisusest, panteism absoluutne kooskõle loodusega, abielurikkumine, mõistus, kirik, juhused, erootiline armastus. Loo traagika seisnes tollel ajal valitsenud äärmiselt jäikades ühiskondlikes normides. Esindatud oli kaks stiili, kõrge ja poeetiline ning rahvalik. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Elu lõpu poole ütles Boccaccio lahti kogu oma loomingust ja hakkas fanaatiliseks usklikuks. 12. pilet Thomas More Elas 1478- 1535. Ta sündis Londonis ja lõpetas Oxfordi ülikooli. Henry VIII lasi ta ära tappa. Ta kirjutas ,,Utoopia" (kr
Kirjanik püüdis selles käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. Balzac jälgis teoste tegelaste saatust ning käekäiku sõltuvalt ihadest ja püüdlustest, mille oli vallandanud restauratsioon ja eriti juulimonarhia (1815-1848). Faktoloogiast lähtudes kujutas ta oma tegelaste iseloomu ning elutööd. Balzaci arvates sõltub inimese käitumine ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. Oma ajastu traagika kõige üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnitsemist. See oli meelitav kullaläige, mis hävitas armastuse, lõhkus inimsuhteid ja tegi sõbrad vihavaenlasteks. ,,Inimliku komöödia" tegelaste hulgas näeme Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid, ennast peremeestena tunduvaid rikkaid aadlikke ja nende kõrval vaeseid aadlimehi. Nagu Balzac ütleb ,,Inimliku komöödia" eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma: ,,Minu teosel
loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927
Kirjanik püüdis selles käsitleda kõiki ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. Balzac jälgis teoste tegelaste saatust ning käekäiku sõltuvalt ihadest ja püüdlustest, mille oli vallandanud restauratsioon ja eriti juulimonarhia (1815-1848).Faktoloogiast lähtudes kujutas ta oma tegelaste iseloomu ning elutööd. Balzaci arvates sõltub inimese käitumine ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. Oma ajastu traagika kõige üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnitsemist. See oli meelitav kullaläige, mis hävitas armastuse, lõhkus inimsuhteid ja tegi sõbrad vihavaenlasteks. ,,Inimliku komöödia" tegelaste hulgas näeme Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid, ennast peremeestena tunduvaid rikkaid aadlikke ja nende kõrval vaeseid aadlimehi.Nagu Balzac ütleb ,,Inimliku komöödia" eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma: ,,Minu teosel
kiiresti mõne lausega - otsekui siingi pannes jutustusliku vormi jäägitult teenima elu enda olemust. Tabavalt on näidanud argentiina kirjanik Jorge Luis Borges, et "Don Quijote" lõpupeatükis Cervantes eemaldub oma tegelaste kõrvalt, jätab lugeja üksi sureva don Quijotega, paneb teda füüsiliselt tundma inimelu piire, surma lohutut üksildust. 20 Ta näitab ka, et vaevalt omandanuks teose traagika metafüüsilist mõõdet, lasknuks Cervantes don Quijotel surra hulluna, meist n.ö. eemalolevana. Don Quijote tuleb mõistusele, ühineb viivuks meie "normaalse" maailmaga, läheneb meile, ja kohe sealsamas laseb Cervantes tal surra, meist lõplikult kaugeneda. Võib mõelda ka teatavale situatsioonisarnasusele Calderóni paarkümmend aastat hilisema draamaga "Elu on unenägu": kuna don Quijote mõistuseletulek langeb ajaliselt kokku tema surmaga, siis võiks
poolt realistliku kirjanduse surm. Hiljem, surm kaotab heroilise aspekti. Nt kuidas surevad inimesed Vilde ja Tuglase tekstides? Selles pole midagi kangelaslikku. Inimesed surevad jälki, eemaletõukavat ja vägivaldset surma, mis on veel ka nende enda süü. Vilde romaanides on surm ideoloogia teenistuses, kapitalistliku ideoloogia kriitikana esitatud. Nt romaan „Raudsed käed“ räägib Narva Kreenholmi manufaktuuri töötajatest, elu mis toimus 19.saj lõpus. Tingimused, olud, traagika, kuidas inimesed surid – selles poles kangelaslikkust. Vilde kujutab seda paljalt, kui teadus süsteemi ohvreid. Üks kontekst veel: inimesed on kogu aeg haiged. Haigus on mingisugune vaheala ja hämar ja ebamäärane ala. Võib teha mitmel moel: nt mõni autor kirjeldab väga täpselt mingit meditsiinilist tasandit, läheneb sellele ratsionaalselt. Surma tähendus on ühiskonnakriitiline. Ka sellel perioodil on surma kujutamine liikumas skaalal püha ja tabu ilmaliku maailma poole,
et tema sõna maksab. Näiteks: Tõnu üritas igat moodi meelitada Mari mõisa minema, kuid ta ei saanud teda kunagi nõusse. Lõpuks kui Tõnu oli juba Mari meelitamisest loobunud ütles Mari, et ta otsustas mõisa minna ning see oli Tõnu jaoks suur üllatus. See ongi näide sellest, kuidas Mari näitas Tõnule, et tema otsustab ise millal ja mida tema teeb. 5. b) Sõnasta kronoloogilises järjestuses Tõnu Prillupi traagika põhjused, lisa näited. Tõnu jääb ilma Marist, kuna arvab, et piimaäri on tal rohkem vaja. Tegelt aga on Tõnul ikkagi tunded Mari vastu ning ta jääb oma tegu kahetsema. Näide: Tõnu ütleb Marile, et ta enam Kremeri juures ei käiks, kuna ta ei suuda seda taluda. Tõnu arvab, et saab piimaäriga tegeledes rikkaks. Tegelt aga on piimaäris suur konkurents ning Tõnu äril ei lähe hästi. Näide: Tõnu peab tihti oma piima müüma odavama hinnaga.
et kuni rahvas on alles ei ole veel kõik kadunud. Järgmine, samuti sõjamälestustele toetuv jutustus ,,Sarviku sulased" I ja II (1985) kirjeldab kahe kurja vahel lootusetusse olukorda sattunud eestlaste põgenemist hävingu eest ja lõppvõitlusi võõra võimu teenistuses, rollis, mida iseloomustab ka teose pealkiri. Neis raamatuis saab ilmsiks suurte rahvaste maade jagamisele jalgu jäänud väikerahva traagika, keda hoolimata tema ainsast soovist hoida ja kaitsta tema maad ja rahvast kistakse siia-sinna ikka võõraste eest verd valama, et lõpuks needki, kellega seostus veel viimane lootus, tembeldaksid nad kurjategijateks. Heino Susi viimaseks teoseks jäi populaarteaduslik ajalooraamat ,,Lugusid möödunud aegadest" (1987). Selle raamatuga taotles autor anda esmamahult jõukohane ülevaade meie rahva ajaloost. Põhitähelepanu on raamatus pühendatud sündmustele alates esimesest
o „Filosoofilised etüüdid“ ehk allegoorilised o „Analüütilised etüüdid“ – analüütiline jäi küll pelgalt nimetuseks, autor ise pidas sellese ossa kuuluvaks „Abielufüsioloogiat“ (1824), mis ei olegi romaan, vaid Pariisi olukirjelduste kogu Suurema osa moodustavad eraaelulised stseenid Balzaci arvates sõltub inimese käitumine ajaloolistest tingimustest, konkreetsest kohast ja olukordadest. Oma ajastu traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, mis hävitab armastuse, lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad vihavaenlasteks. Balzaci realism seisneb eriti tema kirjeldustest, mis on pikad ja paljusõnalised, tema pühendumises ka välistele detailidele ning anda edasi kujutatava ajastu olmet. Balzacile on heidetud ette, et tema enda valitud kirjeldatavaid ühiskonnagruppe ei tundnud ta küllalt hästi. Sellest tekib diskussioon ja näiteks Inglismaal hakkavad autorid
Prantsusmaal. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Auguste Rodin: skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,Põrgu värav", ,,Mõtleja". Inglismaal: Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras: Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus: Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis vanavene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Juugend Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
