Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"totalitaarse" - 260 õppematerjali

totalitaarse - Üheparteisüsteem, teised parteid keelatakse* parteiliider omab kogu võimu, kaasneb tema isikukultus*oma rahvuse esiletõstmine, riigi huvid esiplaanile.
thumbnail
3
doc

XX sajandi I poole kunstisuundumused

Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja...

Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Adolf Hitler ja natslik Saksamaa

Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933. aastal temalt vastu riigikantsleri koha. Võimule saanuna kehtestas Hitler riigis totalitaarse diktaatorliku korra. Osavate provokatsioonidega õnnestus tal kindlustada natside võit järgmistel Reichstagi valimistel samal aastal, mis Saksa ajaloos jäid pikaks ajaks viimasteks. Versailles' rahulepinguga määratud reparatsioonide maksmise lõpetamine ja hädaabitööde korraldamine (s. h. Saksamaa katmine moodsate autoteede võrgustikuga), mida saatis rahvusvahelise majandusliku kliima järk-järguline paranemine, tõid Saksamaa kõige hullemast majanduskriisist välja...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailma...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...

Õigusteadus
252 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid maailma ajaloo kursusest

põlvkondi; · rahvus on ajalooliselt jääv, järelikult peavad nii klasside kui ka üksikisikute huvid (mittejäävad) olema allutatud rahvuse huvidele; Fasism eitas liberalismi ja demokraatiat, kuna need tõstsid esiplaanile üksikisiku huvid ja kommunismi, kuna see tõstis esile klassi huvid. Oma eesmärgiks seadsid nad korra taastamise ja rahvuse kaitsmise (1919-1920. a. toimus Itaalias tõsine sotsiaalne- ja majanduskriis). Selleks nõudsid nad totalitaarse valitsusviisi sisseseadmist. Itaalia fasistide eesmärgiks oli Itaalia ülemvõimu kehtestamine Vahemere ruumis endisaegse Rooma impeeriumi eeskujul, mille järglasteks nad end pidasid "hobuserauapoliitika" - Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. Termini võttis kasutusele Soome president Lauri Relander....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Diktatuuride tekkimine peale I Maailmasõda

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riigid tekkisid selle pärast, et rahvas oli pettunud eelmistes riigikordades ning arvasid, et diktatuur aitab neid välja majanduskriisist. Peale selle, ei teadnud enamus rahvast, mis asi on demokraatia. Diktatuur jaguneb kaheks ­ totalitaarseks ja autoritaarseks. Diktatuurile iseloomulikud tunnused on juhikultus ja ühepartei süsteem, pidev propaganda, oma rahvuse ülistamine, pidev sise- ja välisvaenlaste otsimine ning pidev hirmuvalitsus. Totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri vahe on see, et totalitaarses riigis on juhil õigused kontrollida inimeste mõtteavaldusi ja väljendusvõimalusi. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu. Sellest võib järeldada, et rahvas osales...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 6.august 1940 inkorporeeriti ENSV NSVL koosseisu. Selle tulemusena : Riigivolikogu nimetati umber ENSV Ülemnõukoguks ja samuti seati sisse Moskva korraldusi täitev valitsus, mis kandis nime ENSV Ministrite Nõukogu. Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse diktatuuriga, mida juhtis NLKP ja selle kohalik organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei. 8. Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.aastal. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu-aparaadiga. · Riigiaparaadi lammutamine · ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. · Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte Riigivõimuaparaat EV ajal Riigivõimuaparaat ENSV ajal...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Ühiskond

Iga ideoloogia pole poliitiline (budism, feminism) Poliitline ideoloogia seletab, kuidas viks korraldada majandusi ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse. Ideoloogia jaguned: 1)Vasakpoolsed: Thtsustavad avaliku sektori vrdsust hiskonnas. 2)Parempoolsed: Thtsustasid erasekotirt ja sotsiaalseid erisusi. ##ERAKONNAD## Erakondade tegevus on iseloomulik nii demokraatilae kui ka totalitaarse vimu puhul. Tnapeva totalitarismiliku hiskonna iseloomustab vimupartei ainuvalitsus. Erakondade peamien eesmrk on esindada rahva huve. Erakonna phikonna , milles on esitatud ideoloogiline orientatsioon ning ngemus hiskonna arenemisest, nimetatakse erakonna hiskonna programmiks. Valimised on erakondade jaoks thtsad, sest vimu ei saa haarata. Phikiri snastab erakonna philised poliitilised eesmrgid, liikmelisuse tingimused. lesehituse ja juhtimise prinsiibid. ##MAKSUD##...

Ühiskond
48 allalaadimist
thumbnail
4
xls

20. sajandi I poole kunstivoolud

Võtab ühe Ernst - veristlik, alustas Dadaga, kollaazromaanid, riba ja ehitab sinna ümber naljaka pildi frontaaz - hõõrumistehnika. Süngevõitu olendid. Sotsrealism ja natsionaalsotsialism Popkunst 1932 1950. algus Kunst allutatakse totalitaarse reziimile. Peamiseks Vastandus traditsioonilisele kunstile. Kasutab kõige sihtgrupiks lihtsurelikud ehk tavainimesed Kunst argisemaid ja banaalsemaid ja iseenesest propaganda masside mõjutamiseks. Teemad ja tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel stiilid: Aktsepteeritavad laiemale grupile; Kergesti tavainimene argipäevas viibib. Kontrast pole arusaadavad oluline. Tööd võivad olla ülisuurtes mõõtmetes ja...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti kunst aastatel 1940-55

PTK 30 MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon,Sotsialistlik realism,Impressionism ja modernistlik realism,Arreteerimised, Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, para...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 ­ 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP ­ liikumine kahes suunas ­ sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid ­ näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad ­ SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist?...

Sotsiaalpsühholoogia
649 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa

kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar-...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 ­ 1920) ja Völkerpsychologie ­ rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 ­ 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 ­ 1947) · K.Lewin ­ SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele...

Sotsiaalpsühholoogia
439 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

tööpataljonidesse, kus neist paljud surid rindele Kujunes aktiivne vastupanuliikumine Passiivne vastupanuliikumine metsavendade näol Viidi läbi massiküüditamine, massilised Rajas Eestisse koonduslaagreid (nt. Klooga), arreteerimised eestlasi saadeti Saksamaale tööle. Sarnasused: Muudeti riigivõimuaparaati Eesti liideti okupeerinud riigiga, mis oli totalitaarse reziimiga Eesti majandus allutati okupantide huvidele. Rahva elatustase langes Eestlasi võeti okupantide armeesse Toimusid repressioonid Püüti peale suruda oma ideoloogiat Toodi sisse võõrväed Kehtestati oma raha 1944. aasta 1944. aasta jaanuaris alustasid venelased suurt pealetungi kogu rindel. Leningrad vabastati blokaadist ja armeedegrupp Nord oli sunnitud taganema Eesti suunas. Neid jälitav punaarmee jõudis eesti piirini. Narva jõel punaarmee pealetung seiskus kaheksaks kuuks (01...

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad

Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933- 1945) ajal, kui keelustati kogu moodne kunst. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. Kasutatud kirjandus: "Üldine kunstiajalugu" - Jaak Kangilaski "Moodsa kunsti ajalugu" - Norbert Lynton Internetileheküljed: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism http://www.htg.tartu.ee/~merill/20s...

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Eesti ajalugu 1920-1940

Kaubandussuhteid püüdis Moskva kasutada Balti riikidele poliitilise surve avaldamiseks ja nende vahele kiilu löömiseks SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemisega ja natside võimutulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. Seoses ebaõnnestunud katsed sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, ei jäänud Eesi puutumata. 1935. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku atmosfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu - natsliku Saksmaa ja stalinliku Nõukogude Liidu - vahele. Eesti pidi poliitikas arvestama mõlema poolega. Balti riikidele hakati üha tungivamalt peale suruma sõjalist liitu, et saada seal sõjaväebaase. 1938. aasta algul muutus olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudis inimohvreid. NSVL andis Eestile ja Lätile mõista, et ta ei luba Saksamaa domineerimist Balti regioonis...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ?

Siinkohal saab rääkida kindlasti osa Liibüa rahvast, kes on sallimatud oma juhi Muammer Gaddafi vastu. Nad on alustanud sõda diktaatori vastu kuni õnnestub ta kukutada. Rahvas on võtnud enda alluvusse mitmed Liibüa tähtsamad strateegilised punktid. Muammer Gaddafi ei kavatse oma kohast loobuda ja tulistab rahvast. Demokraatlikus riigis tuleks riigipeal oma kohast loobuda rahva sallimatuse ja vastuhaku puhul. Totalitaarse diktatuuriga riigis nagu seda on Liibüa, näeb valitseja parimaks lahenduseks vastuhakku. Olen kindel, et diktaatoril Muammer Gaddafil ei ole mitte mingisugust lootust kodusõda võita, sest kui rahvas on juba tema vastu sallimatu, siis ei muutu see ka kodusõja käigus. Mis saaks tänapäeva ühiskonnast kui siin puuduks igasugune sallivus ? Sel juhul kaoksid kindlasti demokraatlikud riigid ning jääksid alles vaid diktatuuririigid. Demokraatliku riigi...

Ühiskonnaõpetus
94 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Kreeka referaat

Pärast II Maailmasõda Teine maailmasõda ja Kodusõda jättis Kreekale tööstusliku infrastruktuuri puudumise, primitiivse põllumajanduse ja tuhandeid pagulasi. Lisaks inimesed, kes pooldasid kommuniste või teisi vasaktsentristlike või vasakpoolsete ideoloogiatega inimesi olid allasurutud totalitaarse reziimi poolt, isegi kui parlament kui selline veel oli riigis olemas. Tuhanded kreeklased lahkusid riigist 50-ndatel ja 60-ndatel ning suuremateks sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia. Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt ning Kreeka kogukondi seal kutsutakse ,,väikseks Kreekaks" Austraalias ja Uusmeremaal....

14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

1949-2003

Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine ­ 14.mai1948 Kuuepäevane sõda ­ 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong ­ Hiina RV juht 1949 ­ 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping ­ Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi ­ India peaminister, mõrvati Nelson Mandela ­ Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsust...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses

Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. Hea näitena saab välja tuua Saksamaa. Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan s...

Ajalugu
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun