tööpataljonidesse, kus neist enamus suri. kindlustama. Kujunes aktiivne vastupanuliikumine Passiivne vastupanu metsavendade näol Viis läbi massiküüditamise Rajas Eestisse koonduslaagrid Okupatsioon kestis 50 aastat Okupatsioon kestis 4 aastat. Sarnasused: a)Muudeti riigivõimu aparaati b)Eesti liideti okupeerinud riigiga c)Okupandid olid totalitaarse diktatuuri riigid d)Eesti majandus allutati okupantide huvidele e)Rahva elatustase langes f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse. g)Toimusid repressioonid h)Suruti peale oma ideoloogiat i)Toodi sisse võõrväed j)Kehtestati oma raha. 13. Katse taastada Eesti iseseisvust, miks see ebaõnnestus, kas üritamisel oli üldse mõtet? 1944. aastal, mil Venemaa alustas suurt üldpealetungi kogu rindel (Sakslaste väegrupp Nord oli sunnitud taganema Eestisse. Sinimäed.Tannenbergi liin
Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajadustele. Erinevate kogemuste edasi andmine läbi sotsiaalsete gruppide uuenemise on tõestatud fakt.
Keelereeglid olgu kergesti omandatavad. Ta ehib end võõraste sulgedega teiste ideid omistades. Viinamarjasuhkurt omastab organism kergesti. Tulele on alati omistatud maagilist jõudu. Ma omandasin sellise oskuse vanaisaga koos töötades. totaalne- üldine, kõikehaarav, täielik. totalitaarne- totalitaarne režiim, riik, ühiskond Neis maades on olnud võimus totalitaarsed poliitilised režiimid. Selline totaalne lüüasaamine oli ootamatu. Totalitaarse riigikorraga kaasneb totaalne kontroll. tõendama- õesust, tõepära või tõele vastavust kinnitama; (juriidikas) tõendeid esitama. Isikut tõendav dokument. Poe töötajatel puudusid keeleoskust tõendavad dokumendid. Tõendas raha vastuvõtmist allkirjaga. Süütust tõendavad asjaolud. Dokumendi ehtsust tõendab pitser tõestama- tõeseks, õigeks tunnistama; väite tõesust kindlaks tegema. Notariaalselt tõestatud dokument. Tõestatud allkiri. Tõestati kraatrite meteoriitne päritolu
Vabariigiks. Nõukogude korraldatud? okupatsioon katkestas kõik senised Nakkushaigetega koos elasid neis 38. Mida sätestas 1925 seosed ja liitis Eesti Nõukogude ka kerjused, vigased, pimedad, aastal vastu võetud Venemaa totalitaarse kodutud ja vanadusnõdrad, samuti hoolekandeseadus? riiklussüsteemiga lapsed. *Puudus igasugune vahetegemine nakkushaigete ja Maailmasõja järgselt lisandus veel praktiliselt tervete vahel, kõik elasid uus grupp abivajajaid- sõjainvaliidid 45. Millised olid ühes ruumis. *Meditsiinilist ning põgenikud ja orvud. hoolekande sihtgrupid ENSV-
rahulolematute alamklasside ja väikekodanlusega kogu Saksamaal ning NSDAP kasvas kiiresti kogu Saksamaa suuruselt teiseks parteiks. Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933. aastal temalt vastu riigikantsleri koha. Võimule saanuna kehtestas Hitler riigis totalitaarse diktaatorliku korra. Osavate provokatsioonidega õnnestus tal kindlustada natside võit järgmistel Reichstagi valimistel samal aastal, mis Saksa ajaloos jäid pikaks ajaks viimasteks. Versailles' rahulepinguga määratud reparatsioonide maksmise lõpetamine ja hädaabitööde korraldamine (s. h. Saksamaa katmine moodsate autoteede võrgustikuga), mida saatis rahvusvahelise majandusliku kliima järk-järguline paranemine, tõid Saksamaa kõige hullemast majanduskriisist välja
keeleteadus´´, ´´ Sotsialismi majanduslikud küsimused NL'is ´´. Iga tähtsamat poliitilist avaldust, isegi sõja ajal rahvale peetud kõnesid alustas ta alati ideoloogiliste sissejuhatustega. Enda kätte koondunud tohutu võimu õigustamisel õnnestus tal marksismi põhimõtted pea peale pöörata. Just seepärast enamik marksiste Stalinit ei tunnista ja süüdistavad teda selles, et ta kasutas nende ideoloogiat ära totalitaarse riigi loomiseks. Stalini võim ei rajanenud ainuüksi ideoloogial. Enamik esimes bolsevikke eriti Lenin,Trotski jt. olid läänestunud venelased, kes mässasid oma slaavliku poliitilise, sotsiaalse ja kuultuurilise pärandi vastu. Stalin seevastu oli sügavalt slaavilik ja tõstis meelega au sisse Venemaa varasema ajaloo. Eriti kõitis teda Ivan Julm, kellega ta end mitmeti samstas. Ivani vastaseks olid maa-aadlikud ehk bojaarid, kelle juhiks oli vürst
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur:
1944 ründasid Soomet kuid see jäi siiski vallutamata. Sõlmite vaherahu ning Soome väljus sõjast. 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias. TOTAALNE SÕDA Vastane üritati hävitada moraalselt. Pommitati tsiviilisikute rohketesse piirkondadesse. Okupeeritud riikides seati tavaliselt ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest. Väike oli vastupanuliikumistes osalejate hulk, jäädi passiivseks. Keeruliseks muutis asjaolu, et lääneriigid võitlesid ühe totalitaarse suurvõimu vastu teise abiga. Halvenes naiste olukord, kõik tööd jäid nende kanda. Inimesi vaenati rahvustunnuse järgi. ,,UUS KORD" 1942 aastaks oli Saksa ja Itaalia võimu all 12 Euroopa riiki. NSV Liidu okupeeritud alad jagati Ostlandiks ning Ukrainaks. Vangivõetud punaarmeelasi hakati A.Vlassovi juhtimisel (Hitleri käsul) moodustama eraldi üksusi. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. 21.jaan
kiiresti kogu Saksamaa suuruselt teiseks parteiks. Võib öelda, et suur osa Hitleri varasest edust põhineski tema oskusel manipuleerida enda huvides inimesi, kes kavatsesid teda ennast ära kasutada. 1932. aasta presidendivalimistel kaotas Hitler Hindenburgile, kuid keeruliste mahhinatsioonide tulemusena võttis 1933. aastal temalt vastu riigikantsleri koha. Võimule 6 saanuna kehtestas Hitler riigis totalitaarse diktaatorliku korra. Osavate provokatsioonidega õnnestus tal kindlustada natside võit järgmistel Reichstagi valimistel samal aastal, mis Saksa ajaloos jäid pikaks ajaks viimasteks. Versailles' rahulepinguga määratud reparatsioonide maksmise lõpetamine ja hädaabitööde korraldamine (s. h. Saksamaa katmine moodsate autoteede võrgustikuga), mida saatis rahvusvahelise majandusliku kliima järk-järguline paranemine, tõid Saksamaa kõige hullemast majanduskriisist välja
USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSV Liidu piire. (Eestile oluline punkt * ÜK(b)P KK J.Stalin oli parteijuht ja ka riigijuht Maailm sõjas TOTAALNE SÕDA Selles sõjas on ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Rinde ja tagala vahe oli kadunud. Tsiviilisikud on sõjategevuse osa. Sõjas edu saavutamisekst pommitavad mõlemad pooled tsiviilobjekte,lootes neid moraalselt hävitada. Totalitaarse reziimi kuriteod. Mitmed riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele. Naised pidid asuma tööle tööstusettevõtetes/põllumajanduses, toimusid massilised vägistamised ja muu vägivald. Toimus ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi VASTUPANULIIKUMINE Selle aktiivsus ja edukus olenes · Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt salajase (nt.luure) vastupanuliikumisega. Olulisel kohal oli lääneliitlastega koostöö tegemine
Sõja majanduspoliitika - kaotati palgad, töökohustus, ettevõtted riigistati, esmatarbekaupu ja toiduaineid jaotati kõigile võrdselt ja normi alusel. Maailmarevolutsioon - enamlaste plaan muuta kogu maailm kommunistlikuks ja allutada Nõukogude võimule. Tulemused: Kodusõja võitsid enamlased, püsima jäi Nõukogude võim. Maailmarevolutsiooni plaan ei õnnestunud Venemaa äärealad iseseisvusid (Soome, Eesti, Läti) Maailmas tekkis esimene totalitaarse diktaktuuriga riik. Vene impeeriumi äärealade iseseisvumine Soome 6.12.1917 Leedu 16.02.1912 Eesti 24.02.1918 Läti 18.11.1918 Pariisi rahukonverents (1801.1919 - 21.01.1920) - + · Otsustajateks võitjad Rahvasteliidu loomine · Versailles süsteem Uute rahvusriikide tunnustamine (oli ebaõiglane) Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist
majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea
sajandi algusest tänaseni on üsna üheselt näidanud, et arhiivid on olnud kõige avatumad poliitiliste reziimide vahetumisele järgnenud perioodidel, mis siiski on kestnud suhteliselt lühikest aega. Uue reziimi kindlustamine ning demokraatia põhimõtetele selja pööramine on möödapääsmatult kaasa toonud juurdepääsu tõkestamise arhiividele. (Kibal jt 2005) Arhiivisüsteemi arengut NSV Liidus iseloomustas totaalne bürokraatia, jäik tsentraliseeritus ja ametkondlikkus. Totalitaarse reziimiga NSV Liidus oli arhiivisüsteem allutatud julgeolekuorganitele, mis omakorda tõi kaasa süsteemi sõjaväestatuse. Kodanikul, kes soovis pääseda arhiivi, tuli taotleda selleks spetsiaalset juurdepääsu luba. Seega võib väita, et nõukogude arhiivisüsteem kuulus repressiivaparaadile, mitte ühiskonnale ja see mõjutas otseselt juurdepääsu arhiividele. Sihiks oli juurdepääsu tõkestamine arhiivisüsteemidele.
· ükskõiksus või osaline mobiliseeritus · vanemate legitimeerimisvormide säilitamine · sõjaväe domineerimine või autonoomia 1 Tutvusta autoritaarse rezhiimi erinevaid tüüpe. Autoritaarse reziimi tüübid: 1)Sõjaväevalitsus logarhiline,keskklassiline,massipretoriaanlik 2)Üheparteivalitsus pluralistlik alluv,pluralistlik domineeriv,mobiliseeriv alluv,mobiliseeriv domineeriv 1 Missugused on totalitaarse rezhiimi tunnused ja püsimise vahendid? 13 Totalitaarse reziimi tunnused: · ideoloogia · totaalne revolutsioon · eesmärgiks kodanike sisemine rahulolematusvanemate seadustamisvormide kõrvaldamine · sõjaväe allutatus Püsimise vahendid: · ametlik ideoloogiad · üks partei · terroristlik politseikontroll
k. totalis; pr. k. total kõike haarav, täielik). Sõna reziim on meie keelde tulnud prantsuse keelest (le régime) ja on eestipäraselt riigikord, valitsemisviis. Totalitaarsetes riikides on poliitilised parteid keelatud (välja arvatud üks valitsev partei), kodanike meelsust valvab rohkearvuline salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse, reainimeste pääsemine üle riigipiiri on välistatud. Inimõigustest ei saa totalitaarse reziimi puhul üldse rääkida. NÕUKOGUDE LIIT (19171991) Alles 27 aastat tagasi kuulus ka Eesti ultravasakpoolse suurriigi koosseisu. See riik oli Nõukogude Liit, ametlikult NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Eestit nimetati selle riigi koosseisus Eesti NSV-ks (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik). Kommunistlik riigipööre toimus Venemaal relvastatud mässu tagajärjel oktoobris 1917. Mässu juhtis LENIN (kodanikunimega Vladimir Uljanov)
Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Seadusandlik võim vt parlament ja Riigikogu Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks
Pärast ebaõnnestunud Hiina vastast ülestõusu 1959.a. põgenes Dalai-laama koos paljude toetajatega Indiasse. Indiaga on Hiina RV-l olnud mitmeid piirikonflikte alates 1959.aastast. Hiina RV agressiivsele välispoliitikale lisas indu oma tuumaprogrammi elluviimine (1964.a. tuumapomm; 1967.a. vesinikupomm) 1979.a. üritas Hiina RV ebaõnnestunult rünnata Vietnami RDV-d (põhjus: Vietnami sõjavägi oli naaberriigis Kambodzas kukutanud sealse Hiina-meelse (maoistliku) puna-khmeride totalitaarse hirmuvalitsuse). Peep Reimer
a mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. 1930. aastate esimesel poolel tehti katseid sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, sh Idapakti, mis oleks garanteerinud Balti riikide puutumatuse. Need katsed ebaõnnestusid. 1935. a sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku mõjusfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu natsliku Saksamaa ja stalinliku NSVL vahele. Saksamaas nähti jõudu, mis oleks suuteline NSVL ohjeldama. 1938. a algul muutud olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudsid inimohvreid. 1938. a detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus. Juunis 1938 sõlmis Eesti mittekallaletungilepingu Saksamaaga, püüdes sellega näidata, et keegi teda ei ohusta
Kehtestati monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur. Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised fasismisvastaste organisatsioonide juhid. 1929. aastal sõlmis fasistlik valitsus sobingu Vatikaniga, mis tagas katoliku kiriku toetuse. 1930. aastatel kujunes korporatiivne riik: parlament asendati fasistliku partei, fasistlike ametiühingute ja ettevõtjate esinduskojaga. Välispoliitika oli totalitaarse diktatuuri kindlustamiseni mõõdukas. 1930. aastail algasid vallutussõjad. Itaalia vallutas Etioopia ning muutis selle oma asumaaks, 1936-1939 sekkus koos fasistliku Saksamaaga Hispaania kodusõtta ja Aprill 1939 okupeeris Albaania. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Itaalia poliitilise ja sõjalise liidu (Berliini- Rooma telg). 1938. aastal osales Müncheni kokkuleppes, 22. mai 1939 sõlmis Sksamaaga uue sõjalise liidu, teraspakti ja 11. juunil 1940 astus Saksamaa liitlasena II maailmasõtta.
Lennart Georg Meri välisministrina Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Meri alla välisministrina. Sellele kohale nimetas Meri tollaaegne rahvarinde liider Edgar Savisaar 1990 aastal. Enne seda oli Georg Meri jõudnud avaldada dokumentide kogumiku 1940 Eestis. Dokumente ja materjale. Selle teosega püüdis ta avaldada, et Eesti okupeerimine oli Hitleri ja Stalini vahelise kuritegeliku pakti tulemus, millega jagati Euroopa ka totalitaarse reziimi vahel. Molotov Ripentropi salaprotokolli alusel. Välisministrina tuli luua Meril kõigepealtvälisministeerium. Esimeseks ülesandeks oli Meril vallandada kõik KGB mehed ning nende sekretärid. Lennart suutis saavutada tolleaegse Eesti peakonsuli Eernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevuseleTa teadis, et peab kõik alates vundamendist uuesti üles ehitama, nii hakkas ta kutsuma tööle noori, kes pidid hakkama Eestit välismaailmas vääriliselt esindama
toimuma õigusega Õigus ja majandus: Seose ja majanduse õogusliku regulatsiooni ulatuse määrab iga riigi sotsiaalpoliitiline ja majnduspoliitiline orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Sotsialistlik riik oma riigistatud majandusega kasutas aktiivselt õigust majanduse korraldamisel.Õiguse hüperaktiivsus on riigi aktiivse majanduspoliitika väljendus ja on üldjuhul iseloomulik ka teistele totalitaarse reziimiga riikidele. Neis riikides kasutatakse majandussuhete õiguslikul reguleerimisel peamiselt imperatiivseid norme. Demokraatslik riigid teostavad enamasti liberaalset majandust, kus riigi ja seega ka õiguse osa majanduse reguleerimisel on väike. Majandus areneb oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkõige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme. Seos on kahesugune: 1) Objektiivse iseloomuga majanduslikud suhted: õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat
Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Üheks osaks oli veel Marshalli plaan. Selle eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine
mille tulemusel punaarmee nö "vabastas" Eesti, Läti ja Leedu Baltikum sattus uuesti Nõukogude okupatsiooni alla. Sõja kaotused ja kahjud: Omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute, küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas. KÜLM SÕDA Külma sõja kujunemine - Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. - Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest
Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt konkretiseeritud, võib alati tõmmata lubatu ja keelatu piiri suvalisse kohta. 1926. a kujunes Rahvuslikust Fasistlikust Parteist ainupartei. Sellele olid eelnenud mitmed atentaadikatsed Mussolinile (osa neist olid kindlasti lavastatud). Need katsed said ettekäändeks totalitaarse diktatuuri kehtestamiseks. 1926.a novembris anti välja seadus, et möödakäijad pidid andma au, kui neist möödus kolonn partei lippudega. 1926. aasta detsembris lülitati fasci liktori vitsakimp riigi ametlikku sümboolikasse. Mussolini mõtles ise välja fasistliku noorsooliikumise hüüdlause "Uskuda, alluda, võidelda!", noorsõdurite jaoks püstitati loosung "Parem elada üks päev lõvina kui sada aastat lambana". Parteiloosungiks sai "Mida rohkem vaenlasi, seda rohkem au!".
Mussolinile selline segadus isegi meeldis. Tänu sellele võis igaüks endale fasismis midagi leida. Ja tegelikult oligi ju Mussolini see, kes otsustas, kust tõmmata piir lubatu ja keelatu vahel. Kui ideoloogia pole täpsemalt konkretiseeritud, võib alati tõmmata lubatu ja keelatu piiri suvalisse kohta. 1926. a kujunes Rahvuslikust Fasistlikust Parteist ainupartei. Sellele olid eelnenud mitmed atentaadikatsed Mussolinile (osa neist olid kindlasti lavastatud). Need katsed said ettekäändeks totalitaarse diktatuuri kehtestamiseks. 1926.a novembris anti välja seadus, et möödakäijad pidid andma au, kui neist möödus kolonn partei lippudega. 1926. aasta detsembris lülitati fasci liktori vitsakimp riigi ametlikku sümboolikasse. Mussolini mõtles ise välja fasistliku noorsooliikumise 6 hüüdlause "Uskuda, alluda, võidelda!", noorsõdurite jaoks püstitati loosung "Parem
osaks oli oma kultuuri, keele, mälu ja meelsuse hoidmine. Kultuurist kujunes eestalse jaoks omalaadne relv seismaks vastu totalitaarse kommunistliku süsteemi soovile igat eluvaldkonda oma kontrollile allutada. Jaan Rootsi metsavendade salk Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. 1944
Arvati, et majanduslikus ebastabiilsuses ja kõigis hädades on süüdi demokraatlik riigikord. Eriti õõnestas demokraatiat ülemaailma majanduskriis 1929-süüdistati poliitikuid, et neil pole kindlat visiooni, et kriisist väljuda. Nõuti `kindla käega' valitsust, mis taastaks riigi majandusliku olukorra. Paljud riigid olid pettunud ka Versailles' lepingus ja I MS-is. Kõik see lõi eeldused diktatuuride võimuletulekule. 13. Autoritaarse ja totalitaarse riigikorra erinevused-sarnasused, näited mõlemast nii minevikus kui tänapäeval. Autoritaarne-Leebem variant diktatuurist. Võim ühe isiku/partei/maailmavaate käes. Erakondade tegevus on piiratud või puudub. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Konservatiivsed väärtued, vägivalda ei propageerita. Rõhutatakse riigi stabiilsust, `vana moodi' edasiminekut. Minevikus: Poola, Eesti, Tänapäeval: Totalitaarne- Diktatuur
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
· kõikide sõdivate riikide kodanikud kaasatud · kandsid mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi · pommitati tsiviilobjekte · 1945 kevadtalv pommirünnak Dresdenile--->hukkus 35 000-50 000 inimest · raske olukord, kelle kodumaa okupeeritud--->seati ametisse nukuvalitsus, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest e kollaborantidest · väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk · lääneriikidel tuli kasutada teise totalitaarse võimu abi, et võidelda ühe totalitaarse võimu vastu, riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest · ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele langes osaks "etniline puhastus", vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid
kandsid mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi pommitati tsiviilobjekte 1945 kevadtalv – pommirünnak Dresdenile--->hukkus 35 000-50 000 inimest raske olukord, kelle kodumaa okupeeritud--->seati ametisse nukuvalitsus, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest e kollaborantidest väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk lääneriikidel tuli kasutada teise totalitaarse võimu abi, et võidelda ühe totalitaarse võimu vastu, riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele langes osaks “etniline puhastus”, vägistamised, muu vägivald; ühelt poolt aitas sõda kaasa naiste iseseisvumisele, teiselt poolt suuri traumasid
arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteem. Tulemus: lammutati senine patriarhaalne elukorraldus, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsinma, tekkisid uuendusi taunivad islamiliikumised. 1970 kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Homen. 1979 naasis ta Iraani ja kuulutas välja islamivabariigi. Ta eesmärk oli peatada Iraani läänestumine: kehtestati väliselt demokraatlik põhiseadus, kehtestas totalitaarse diktatuuri, rahvalt nõuti lääne kommetest loobumist, keelati alkohol, koka jne, naised pidid taas kandma traitsioonilist riietust. Iraani välispoliitika muutus agressiivseks, põhivaenlaseks kuulutas USA. 1980 alustas sõda Iraagiga. Islami fundamentalism: Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami positsioone araabia maailmas. Islami fundamentalismi iseloomustab äärmine konservatiivsus, moslemite 7.-8. saj kujunenud tavaõiguse täpne
Riik- ühiskonna poliitiline organisatsioon, institutsioonide kogum, mis valitseb ja kaitseb territooriumi. Heaoluriigi konseptsioon- väga laia ulatusega, mille konseptsiooniks laiendada hariduse, pensionite ja kodanike õiguste osa ( elamispind, töötu abiraha, peretoetused ). Konfliktiteoreetiline käsitlus aga väidab et heaoluriigid pakutavad sotsiaalabiprogramme, mis on alla viinud töömoraali, kuid samas sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus konstanteerib, et kuna
ennast taas üles ehitada. Küll aga ei olnud asi sakslaste jaoks veel päris läbi. 1930. aastatel, kui Saksamaal hakkas võimu näitama natsionaalsotsialistlik partei eesotsas Adolf Hitleriga algas taas uue sõja planeerimine. Veel polnud neil aga võimu, et oma plaane teostada. 1933. aastal sai aga natsionaalsotsialistlik partei valimistel võidu ja see andis neile võimaluse kõik ellu viia. Pärast nn. Weimari vabariigi langemist ehitas Adolf Hitler ülese totalitaarse Kolmanda Reichi riigi. Nii kummaline, kui see ka pole, plaanis Hitler Euroopa vallutamist üpris sarnaselt esimese ilmasõjaga. Küll aga tegi ta ühe olulise lükke. Nimelt 1939. aastal sõlmiti Nõukogude Venemaaga mittekallaletungileping, mis pidi välistama sõjategevuse korral nende kahe riigi omavahelised kokkupõrked. Lisaks sõlmiti ka mitu salaprotokolli, mis kujutasid endas Euroopa jagamist nende kahe vahel. Loomulikult kumbki riik ei plaaninud päriselt seda rahu hoida.
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
leppisid selles omavahel kokku. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Balti riikide iseseisvusele. Miitingust teatasid „Ameerika Hääl “ ja Moskva kesk TV. 23.08.1987. rahvuskoosolekul nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistmist(NSV Liidu juhtkond eitas nende olemasolugi) ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist. Rahva teadlikus oma tõelisest ajaloost ja valmidus tõe eest seista oli kasvanud. Rahva enda algatatud miiting toimus 1. Korda 2.maailmasõja totalitaarse võimu all okupatsiooni tingimustes ja sellest võttis osa 2000-5000 inimest. Eesti pagulased organiseerisid 32. USA senaatori kirja NLKP peasekretärile Mihhail Gorbatšovile palvega mitte takistada Balti riikide MRP-le pühendatud miitinguid. See hoidis ära miitingu relvastatud laialiajamise. Hirvepargis toimunu oli Gorbatšovi avalikustamispoliitika. Hirvepargiga sarnased miitingud olid ka Lätis ja Leedus ning tõid
viis massikultuuri tekkeni. SLV Saksa majandusime sai võimalikuks tänu väikestele kaitsekulutustele ning kõrgele töökultuurile. Valitsus toetas turumajandust ja eraettevõtteid. Suurbritannia Majanduse areng oli aeglasem kui SLV-l, kuna suur ülemereturg ei stimuleerinud arengut. Leibortistide võim aga tõi tervisekindlustussüsteemi ja abi vaestele, riigistati palju tööstusettevõtteid. Prantsusmaa 1960-ndail aastail toimus suur majanduskasv. Demokraatliku ja totalitaarse ühiskonna võrdlus DEMOKRAATLIK ÜHISKOND TOTALITAARNE ÜHISKOND Võimude lahusus Võimude lahusus ei kehti Vabad valimised Võimule saadakse vägivaldselt või määratuna Mitmeparteisüsteem Kompartei ainuvõim Rahva võim Riigivõim on ühe isiku või grupi käes
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...
totalitaarse mineviku hukutavast mõjust, soov aidata last ületamaks kaasaja vasturääkivusi ning raskusi, juhatada teda targalt täiskasvanute maailma, mis on veel kaugel täiuslikkusest 90ndate a-te LK iseloom. kirjusus. Noored luuletajad taastasid 20ndate a-te traditsioone, kasutasid koolifolkloori sugemeid, pöördusid uute või varem keelatud zanrite poole, oli see siis nonsens, paroodia või rahvaluule matking. Kokkuvõteks, 90ndate a-te LK paistab silma püüd hoida last eemal totalitaarse mineviku hukutavast mõjust, soov aidata last ületamaks kaasaja vasturääkivusi ning raskusi, juhatada teda targalt täiskasvanute maailma, mis on veel kaugel täiuslikkusest. 31. Uusi autoreid kaasaegses kirjanduses. * Kate Dicamillo (Ameerika kirjanik, autasustatud mitmete auhindadega)- "Tiiger virgub"; "Kõik vn Dixie pärast"; "Lugu hiirega nimest Desperaux" * Louis Sachar - "Pahupidikooli isemoodi lood"; "Augud" (Newberry medal);
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik ministri õigustes, kelle nimetab 7.aastaks ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 4) EV Riigikogu - vt põhiseadus IV ptk. 8. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted.lk.110-115 Valitsus Valitsusele kuulub täidesaatev võim. Valitsuse suhe riigipea ja parlamendiga on riigiti erinev, sõltuvalt sellest, kas on tegemist parlamentaarse või presidentaalse riigiga või hoopiski autokraatliku või totalitaarse riigiga. Kui parlamentaarses riigis on valitsus vastutava parlamendi ees, siis ülejäänud variantidel vastutab valitsus riigipea ees. 1) Valitsuse moodustamine Peaministri nimetamine on riigipea kohus. - Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. - poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid.
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
1. Teljeriigid (Saksamaa ja tema liitlased) 2. Lääneriigid (USA oli neutraalne alguses) 3. NSVL (Saksamaaga mittekallaletungileping) Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. Teljeriikide ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Juuni 1941 – september 1945 1. NSVL 2. Teljeriigid 3. Lääneriigid + USA Muutused: Nüüd sõda ka NSVL ja Teljeriikide vahel. NSVL ja Lääneriikide vahel Suur koalitsioon (lääneriigid sõlmisid totalitaarse Venemaaga koalitsiooni. Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. II MS sai alguse 1. september 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. Saksamaa pidas oma lubadusest kinni ja ida poole (Venemaa osale) ei tunginud. Ka NSVL läks oma vägedega sisse, peatus kokkulepitud joonel. Okupeeris selle. Viisid mõlemad ellu sala protokolli. NSVL andis Vilniuse piirkonna tagasi Leedule. Peale seda, kui Poola oli hõivatud, korraldasid Saksa väed ja NSVL väed ühise paraadi Brestis
majandus oli halb ja olid ebastabiilsed valitsused. Olid parempoolsed liikumised ja ekstreemsed poliitilised jõud olid raske katsumus noorele demokraatiale. Tekkis palju vägivald ja hirmu ning oli ikka töötus ja vaesus, president Hindenburg nimetas Hitleri 1933 riigikantsleriks. 1933 tühistas dekreet paljude kodanike põhiõigused, parlamendist sai Hitler täieliku seadusandliku võimu, sotsdem olid selle vastu, kommunistid olid vangistatud. Hitler kehtestas totalitaarse režiimi, sõjavägi taasrelvastati, et tööstust turgutada, võttis tagasi saari ja Reinimaa 35 ja 36. 1938 võeti austria oma kontrolli alla ja 39 okupeeriti Tšehhoslovakkia ning tehti MRP. 1. Sept oli välksõda Poola vastu, briti ja prantslased kuulutasid sakslastele sõja, 41 aastal tungiti nõukogude liitu, mittekallaletungileping murti. Saksamaa kapituleerus 1945, oli holokaust, Saksamaa kaotas 10 miljonit inimest, kaotati territooriumis. Saksamaa ja
spordi- ja noorteorganisatsioonid 105. 106. 16. Rahvusvahelised suhted 1920.aastatel. Fašistliku Itaalia riigi kujunemine ja areng. 107. Probleemid. Genova konverents. Rapallo leping. Reparatsioonide probleem. Locarno konverents. Briand-Kelloggi pakt. 108. Diktatuuride tekke põhjused. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid. Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias, totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias. 109. 110. Probleemid Uued riigipiirid kehtestati arvestamata rahvaste soove – rahulolematus Versaille`i süsteemiga, riikidevahelised piirikonfliktid Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone Rahvasteliidust jäi välja USA, algul ei võetud ka Saksamaad ja Nõukogude Venemaad, hilisemat
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur Siirderiik üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Eesti kui parlamentaarne demokraatia. Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikuid rahvas otseste valimistel. Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi, kui ka presidendi,
3. sektor on kirjeldav mõiste, piiritleb sinna kuuluvad organisatsioonid. 23. Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes ning julguses neid kasutada. Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks. Kodanikujulgus on eelduseks kodanikeühiskonna tekkele. 24. Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: ühendab inimesi, tegutseb (see eristab teda survegrupist), eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib omale toetajaid, järjepidevus, vähene rollijaotus, tegevusvormide vahelduvus... 25
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
kogemuse. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid: sektantlikud konfliktid on religioonide- vahelised tülid. Funktsionaalne on omaksvõetav ja düsfunktsionaalne eemaletõukav. Uskumus süsteemide struktuur: kolm olulist komponenti igal religioonil: 1) pärinemismüüt 2) käitumisreeglid- sellinefunktsioon "10 käsul" 3) tuleviku nägemus (nt: Kristuse teise tulemise ootamine). Marksism kui ilmalik ideoloogia: Inimkogemuse tähendus asub ajaloos. Marksism muutus totalitaarse riigi ametlikuks ideoloogiaks (Nõukogude Liit). 14. Perekonna tekkimise funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused (150151) Perekonna tekkimise funktsionalistlikud seletused- verepilastuskeeld ja vahetusfaktor. Ühed suhted on lubatud ja teised keelatud. Näiteks verepilastus , mis tähendab seksuaalvahekorda inimste vahel, keda määratakse sugulastena , tavaliselt vanemad ja lapsed või õed ja vennad. On
mille kaudu fasistlik riik organiseeris klasside koostööd. Tööandjaid-ettevõtjaid esindasid korporatsioonides nende liidud, töövõtjaid-töölisi fasistlikud ametiühingud. Fasistlike ametiühingute ülesanne ei olnud kaitsta tööliste huve, vaid aidata kaasa töö paremale organiseerimisele. Fasistlikku parteisse pääses vaid range valiku kaudu, see oli suhteliselt kinnine eliidiorganisatsioon. VÄLISPOLIITIKA. Totalitaarse reziimi kujundamise üks eesmärke oli algusest peale agressiivne välispoliitika, kuid 1920. aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda.Itaalia oli esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks
Kaubandussuhteid püüdis Moskva kasutada Balti riikidele poliitilise surve avaldamiseks ja nende vahele kiilu löömiseks SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemisega ja natside võimutulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. Seoses ebaõnnestunud katsed sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, ei jäänud Eesi puutumata. 1935. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku atmosfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu - natsliku Saksmaa ja stalinliku Nõukogude Liidu - vahele. Eesti pidi poliitikas arvestama mõlema poolega. Balti riikidele hakati üha tungivamalt peale suruma sõjalist liitu, et saada seal sõjaväebaase. 1938. aasta algul muutus olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudis inimohvreid. NSVL andis Eestile ja Lätile mõista, et ta ei luba Saksamaa domineerimist Balti regioonis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
