massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidan kiiremini üksinda või grupis? · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. · II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. · SP kuldaeg: 1930 - 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema.
ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?24-26 oktoober enamlaste relvastatud võimuhaaramine pertrogrados Hinnang oktoobripöördele: 1) see tähistas venemaal demokraatliku arengu lõppu ja totalitaarse diktatuuri kujunemist ($14). 2) oktoobripööre muutis ka maailma ajalugu, kuna enamlaste välispoliitika eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni teostamine. ? EESTI 20. SAJANDI ALGUL($25, 26) ?Iseseisvumise eeldused (Paljunduselt) ?1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile (lk 9-13) 1). 17. oktoobri manifesti alusel asutas Jaan Tõnisson Eesti esimese legaalse partei "Eesti Rahvameelne Eduerakond". 2). Eestlased said valida oma esindajad riigiduumadesse (lk 14). 3)
07 vabastati Päts presidendi ametist 7. Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 6.august 1940 inkorporeeriti ENSV NSVL koosseisu. Selle tulemusena : Riigivolikogu nimetati umber ENSV Ülemnõukoguks ja samuti seati sisse Moskva korraldusi täitev valitsus, mis kandis nime ENSV Ministrite Nõukogu. Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse diktatuuriga, mida juhtis NLKP ja selle kohalik organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei. 8. Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.aastal. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu-aparaadiga. · Riigiaparaadi lammutamine · ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. · Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte Riigivõimuaparaat EV ajal Riigivõimuaparaat ENSV ajal
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele ...
##IDEOLOOGIA## Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid vrtusi. Iga ideoloogia pole poliitiline (budism, feminism) Poliitline ideoloogia seletab, kuidas viks korraldada majandusi ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse. Ideoloogia jaguned: 1)Vasakpoolsed: Thtsustavad avaliku sektori vrdsust hiskonnas. 2)Parempoolsed: Thtsustasid erasekotirt ja sotsiaalseid erisusi. ##ERAKONNAD## Erakondade tegevus on iseloomulik nii demokraatilae kui ka totalitaarse vimu puhul. Tnapeva totalitarismiliku hiskonna iseloomustab vimupartei ainuvalitsus. Erakondade peamien eesmrk on esindada rahva huve. Erakonna phikonna , milles on esitatud ideoloogiline orientatsioon ning ngemus hiskonna arenemisest, nimetatakse erakonna hiskonna programmiks. Valimised on erakondade jaoks thtsad, sest vimu ei saa haarata. Phikiri snastab erakonna philised poliitilised eesmrgid, liikmelisuse tingimused. lesehituse ja juhtimise prinsiibid. ##MAKSUD##
enesetäiendamisest kuni elustiili, vaba aja, perekonna ja sõpradeni välja. Järgnevas ajaloolises ülevaates on teenuste nimetus ajastule omasesse vormi jäetud. Nii nagu mujal maailmas, on karjääriteenuste-alane tegevus sõltunud mitmete tegurite koosmõjust ka Eestis. Kogu ajaloo vältel on üheks tugevamaiks karjääriteenuste arengut mõjutanud teguriks olnud riigivõimu suhtumine. Võim määrab valdkonna arendamisele suunatud riiklike rahaliste vahendite jaotamise. Totalitaarse riigivõimu korral võib näiteks teatud osa tegevusvaldkondadest olla keelatud või nende areng takistatud. Samuti on valdkonna arengut mõjutanud psühholoogiateaduse tase ja arenguvõimalused riigis. Psühholoogia viljelemine ja õpetamine kõrgkoolides on andnud vajaliku ettevalmistusega spetsialiste ning määranud ära paradigma, mille alusel valdkonnaga seotud inimesed oma tegevust korraldavad. 21
oma mõju ning kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Propageeriti kõike sõjaväelaslikku ja ülistati ,,korda". Põhiseaduse põhimõtteid ei järgitud. Fasism polnud rassistlik ega verine. Loodi erinevaid korpositsioone. 1919.aastal pooldas fasismi ligikaudu 17,000 inimest, kaks aastat hiljem aga juba 310,000. Usk valitsusse kadus ning usk Itaalia Rahvuslik Fasistliku Parteisse kasvas ligi 20korda. 1924.aasta valimistega sai Itaaliast totalitaarse diktatuuriga riik. SAKSAMAA Weimari vabariik demokraatlik, põhiseadus võeti vastu Weimari linnas. Weimari vabariik eksisteeris 1918-1933 1919.aasta Asutav Kogu põhiseadus valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F.Ebert, vaherahu Antantiga tööliste ja soldatite nõuogud Venemaa järgi mäss Berliinis Reparatsioonimaksed käisid üle jõu Hüperinflatsioon majanduskriis (2korda päevas maksti palka raha
Retsensioon T. Tannbergi raamatule „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“. Tõnu-Andrus Tannberg on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo (lähiajaloo) professor alates 2013. Tegeleb põhiliselt Nõukogude Liidu, eriti Eesti NSV ajaloo ja Venemaa Keisririigi ajaloo, eriti sõjaajaloo uurimisega 18.-20. Sajandil. Ta on ka mitme õpiku kaasautor ("Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856)", Eesti ajalugu 1,2,4,5,6, Inimene, ühiskond, kultuur 3osa, Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal, Lähiajalugu 9 klassile, Uusaeg 3, 4 osa, Üldajalugu (1938-1991), jne.). Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe senises ajalookirjanduses tähelepanu pälvinud. Autor on pannud kokku 12 artiklit, mis käsitlevad Eesti NSV ajaloo eri tahke külma sõja taustal. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult head ülevaadet Eesti NSV poliitilisest, majandusl...
Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solzenitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. 2 Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu
Rahvarinde valitsus ei püsinud kaua, kuid selle ajaga suutis ta poliitilist olukorda parandada. 7. Diktatuuride tekke põhjused Uued rahvakihid saavad mõjutada poliitikat Pettumine Versailles´süsteemis ja selle ülekohtused tingimused- eriti sakslastel Pettumine demokraatias- valimiskümnise puudumine-palju väikseid parteisid Majandusraskused 8. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne Totalitaarne o Võim inimese või rühma käes sama o Erakondade tegevus on piiratud o Vägivald o Rahvas ei saa mõjutada - Hirmu tekitamine
aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga laine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm ) 1907. Aastal kerkis esile kubism. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav
5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei
kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar-
-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. -Loodi , et teha poliitilist koostööd relvastatud kallaletungide korral Euroopas. -1955a. *Sinna kuulusid: 1) Poola 4) Saksa DV 2)NSVL 5) Tsehhoslovakkia 3)Ungari 6) Rumeenia 10.Miks võib öelda , et Nõukogude Liit oli totalitaarse diktatuuriga riik? VASTUS: * Sest poliitilise elu keskmes oli Stalini ainuvõim. -Ta oli nii kommunistliku parteiuht kui ka Nõukogude valitsuse juht. 11.Millal suri Stalin , kes pretendeerisid siis võimule? VASTUS: * 5.märts 1953.a. -Võimule pretendeerisid: 1)L.Beria 2)G.Malenkov 3)N.Hrustsov 12.Millal oli võimul Beria ?Milliseid muudatusi püüdis ta ellu viia?
või jäid tegemata mistõttu rahvas pettus neis.Liigne demokraatia- liiga palju õiguseid ja vabadusi. 5% kümnis puudus. -Diktatuurilise riigi tunnused- ainuvõim, võimude lahusust pole, terror,( piirati sõnavabadust, kontrollitud info)-tsensuuri kehtimine,opositsiooni puudumine, laagrisüsteemid, vaenlaste otsimine, propaganda, juhti jumalikustatakse, valimine otseselt puudus kuna rahvast ei kuulatud, -autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri erinevused ja sarnasused- ainuvõim. Autoritaarne on tunnustatud võim(inimesed ei saa aru, et neil on diktaktuur), totalitaarne võim(terrorit rohkem). Totalitaarsed riigid-Itaalia, Saksamaa ja NSVL. FASISTLIK ITAALIA *rahulolematus Versaille´i süsteemiga, tööpuudus- tõrjuti eemale, otsuseid teha ei lastud Itaalial.Tekitati müüt, et tänu Itaaliale võideti IMS. *Äärmuslike ideoloogiate tõus-kasutati inimeste meelsust ära.
kehtestati 1933, juht Hitler, terror, hirmutamine, demokraatlikud institutsioonid kaotavad vabaduse, parlament loobub võimust, majanduses 4-aasta plaan, elatustaseme tõus, töötuse likvideerimine, rassilise puhtuse tagamine, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, Sarnasus inimõiguste piiramine, majandus riigi kontrolli all, ühepartei süsteem, demokraatia asendub totalitaarse diktatuuriga, majandus riigi kontrolli all, riiklik salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Inglismaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga, kaotas juht koha maailmas ning osatähtsus vähenes, aeglane areng, kõrge tööpuudus, esimene üldstreik, valimisõiguse suurenemine, leiboristide esile tõus, kriisist väljumine kiirem ja valutum, Westminsteri
kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal
ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute väikese ühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalud oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll
paremat, täiuslikumat hüvist. Majandussüsteemid (4) 1)Traditsiooniline ehk tavamajandus 2)Käsumajandus 3)Turumajandus 4)Segamajandus Majandusüsteemid (4) ● Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse algelisi muutumatuid tootmismeetodeid. Näiteks: naturaalmajandus ● Käsumajandus – tootmine tugineb valitsuse käskudel. Enamasti on majandus totalitaarse riigikorra ideede teostamise vahend. Näiteks plaanimajandus. Millises riigis on tänapäeval käsumajandus? ● Turumajandus – kaupu vahetatakse vabalt kokkulepitud hindade alusel. Ettevõtete vahel tugev konkurents. Nõrgem tõrjutakse välja. Tugevam võidab. Majandustegevus baseerub eraomandil. ● Segamajandus – traditsioonid, tururegulatsioon, valitsuse regulatsioon. Miks riik sekkub majandusse? Valdkonnad, kus turumehhanismid ei suuda tagada
Vanadekodud, lastekodud, internaatkoolid puudust kannatavatele lastele; haigustoetused; puude ja töövõimetuse määramine ning vastava toetuse saamine; * laiendati ametiühingu õigusi (said õiguse streikida). Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse. Ülejäänud riikides oli see tähtis, kui osades riikides püüti majanduskriisi ületada repressioonidega ning totalitaarse valitsemisega, siis USA tegi seda demokraatiaga. Üldhinnang Venemaa majandusele ja poliitikale 20. sajandi algul. Absoluutne monarhia ning kõrgeim võim Nikolai II. Tiitel Venemaa keiser, Poola ning Soome suurvürst. Maakondades ja kubermangudes olid semstvod maavalitsused. Suhteliselt kiiresti arenev riik. 1917 elas Venemaal 170 miljonit elanikku. Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed. Kergetööstus arenes
Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki maade juhtides suurt ärevust. Praha kevade reformid tundusid Nõukogude juhtkonnale ohtlikud. NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist viisid Tsehhoslovakkiasse oma väed, tagandasid mässulise Tsehhoslovakkia kommunistliku partei juhtkonna ning lõpetasid katsed reformida sotsalismileeri. 1980. aastal algasid massilised tööliste streigid Poolas. Sest sealne totalitaarse süsteemiga maa oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse, transpodi ja sidevahendite tehnilise taseme, kui ka toodangu kvaliteedi ja hulga ning elatustaseme poolest. 7. Mida oli ühist NSV Liidu ja Hiina reziimil ning millised olid erinevused? Hiina rahvusriik kujunes 1950. aasta lõpus üdini sotsialistlikuks riigiks: riiki valitses absoluutne komminustlik diktaktuu, mida toetas partei- ja riigibürokraatia, partei ja riigi
VMN oli organisatsioon, mille moodustasid sotsialistlikud riigid majandusalase koostöö tegemiseks. See loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ning pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. 9. Mis oli, miks ja millal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? Millised riigid sinna kuulusid? (lk 47) VLO loodi 1955. see loodi vastukaaluks NATOle, see oli sõjaline ja poliitiline liit Ida-Euroopa sotsialistlike riikide vahel. 10. Miks võib öelda, et Nõukogude Liit oli totalitaarse diktatuuriga riik? Sest valitses ainuvõim, võimul ainupartei (kommunistlik partei), oli isikukultus, aktiivselt tegutsesid julgeolekuorganisatsioonid, oli ajakirjanduslik tsensuur. Plaanimajandus. 11. Millal suri Stalin, kes pretendeerisid siis võimule? (lk 48) Stalin suri 1953, 5. märts. Võimule pretendeerisid valitsusjuht Malekov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. 12. Millal oli võimul Beria? Milliseid muudatusi püüdis ta ellu viia? (lk 48)
nimetama saja koolkonna ajastuks. Mitmed toonased koolkonnad (taoism, moism, legism jt) suhtusid Konfutsiuse õpetusse kriitiliselt, pidades seda liiga elitaarseks, mis hoolivat ainult õilsatest ja suhtuvat halvustavalt lihtinimestesse. Konfutsiuse järgijadki ei olnud ühel meelel ning jagunesid mitmesse koolkonda. Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati konfutsianismi baastekstide kanoonilised redaktsioonid, millest olulisemad on ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ,,Pojalikkuse raamat" ja ,,Kommete ülestähendused". Viimane koos nelja muistse, kuid konfutsianismi vaimus toimetatud ja kommenteeritud raamatuga (,,Muutuste
seaduspõhine analüüs ei suudaks pakkuda. Võib nentida, et kuigi nii arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad sarnaselt aluselt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada. Ühtlasi varieerub juurdepääs dokumentidele, sest mõnedki olulised mõisted, näiteks ,,isikuandmed" ja ,,privaatsus" on seni piisava põhjalikkusega defineerimata.5 Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Eesti NSVs. Autorid käsitlevad totalitaarse riigi ja demokraatliku riigi arhiivinduse erinevusi, püüdes vältida mälestuskatkeid ja kaemuslikke hinnanguid ning toetuda õigusaktidele, kehtivatele määrustele ja eeskirjadele. Tuuakse välja nõukogude arhiivinduse tähtsaimad jooned: 4 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis, 2005, lk 36 5 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal"
poliitilist üliaktiivsust nõuti ka ühiskonna lihtliikmeilt. Osalemine poliitilistel koosolekutel ja demonstratsioonidel oli siiski vaid fassaad, mille varjus eksisteeris ühiskonnakriitiline dissidentlik kultuur. Alates 1980. aastatest arenes hoogsalt poliitiline ,,salongikultuur" -- vabal ajal kogunevates sõpruskondades pilati reziimi ja selle liidreid, ilma et oleks tegeletud tõsiste ühiskonnamuutuste kavandamisega. (Toots 2009) Nõukogude totalitaarse reziimi kokkuvarisemise järel ja siirdeperioodi algusaastatel (1980-ndate lõpp kuni 1990-ndate algus) muutus rahvas poliitiliselt aktiivseks. Rahumeelsetes protestiaktsioonides (nn fosforiidisõda, öölaulupeod, Balti kett) osalesid kümned kuni sajad tuhanded inimesed. Rahvaalgatusliku kodanike komiteede liikumise kaudu astuti reaalseid samme Eesti Vabariigi kodanikkonna taastamiseks. (Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne
............... KOOL HITLERI SAKSAMAA JA STALINI VENEMAA REFERAAT Nimi: ................... ..... klass Kuupäev: ................ KOHT: ............... 2010 SISUKORD Tiitelleht ...................................................................................................... 1 ....... 1 Sisukord ...............................................................................
20. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versailles' süsteemi? Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele. 21. Kas Hitler tuli Saksamaal võimule seaduslikult või haaras võimu? Põhjenda. Hitler haaras võimu,ta andis rahvale valelubadusi ning seetõttu kasvas tema toetajaskond. 22. Nimetage nii Stalini kui ka Hitleri totalitaarse reziimi ühisjooned ja erinevused (analüüsige võimuletuleku tingimusi ja vahendeid, ideoloogiat, kahe riigi sise-ja välispoliitikat). Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte
kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Venemaal ka Kubismi algatajaks Pablo Picasso. joonistusõpetaja poeg. varakult tuttav kunstitehnikatega, varakult suurepärane joonistaja ja maalija. hiljem, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".19aastasena pariisi, jäi elulõpuni. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ).
kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann. Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Venemaal ka Kubismi algatajaks Pablo Picasso. joonistusõpetaja poeg. varakult tuttav kunstitehnikatega, varakult suurepärane joonistaja ja maalija. hiljem, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".19aastasena pariisi, jäi elulõpuni. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ).
sotsialismi. Neid raamatuid lugedes muutus poisi iseloom, kadus lõbusus ja mängulust. Ta muutus mõtlikuks ja endasse tõmbunuks. Sel ajal sai temast Koba. Õppetöö vajus ära, et tegeleda ,,saladusega". 1.6. Põrandaalused organisatsioonid Ta ühines Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (VSDTP-ga) ning temast sai elukutseline revolutsioonäär. Koba pidas marksismi universaalseks imerohuks. See ,,filosoofiline süsteem" oli vastavuses tema totalitaarse iseloomuga. Sallimatu ja isikukeskse bolsevistliku kultuuri paranoiline salatsemine klappis hästi kokki Koba enesekindluse ja intrigeerimisoskusega. Ta sukeldus revolutsioonilise poliitika allmaailma, mida iseloomustasid vendeseltslaslikud intriigid, ideoloogiline väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud, revolutsionääride omavahelised armulood, politsei sisseimbumine ja organisatsiooniline kaos. Põrandaalune
Eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on alati ebatäielik, mistõttu pole ka inimene enda jaoks kunagi täielikult haaratav. Inimene on maailma heidetud, ta pole maailmas kunagi päriselt kodus.) 20. Modernism- progressimeelsus ja ühetaolisus, taheti luua industriaalne heaoluühiskonda. Püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Poliitikas tõi kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fasism, natsism, sotsialistlik riik. Ilmingud: moodsad muusikastiilid, e-mail, arvutimängud, chatrooms Postmodernismi ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · individuaalsuse taasväärtustamine · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus
ja ühtset keelekultuuri ning eestvedajaid, kes oleksid olnud võimelised neid kõiki elemente koos hoidma ja edasi arendama. Siit ka vajadus teha tagasivaade mõlemale ärkamisaja faasile, sest just tänu siis aset leidud sündmustele, sai võimalikuks meie rahvuskultuuri areng ja jätkusuutlikus. Samuti on autoril võimalik tänu eelnevale ja järgnevale teha järeldusi, mis näitavad selgelt eestlaste rahvuskultuuri hetkeseisu ja ärkamisaja mõju sellele. Isegi totalitaarse süsteemi ajal leidsid Eesti kultuuri edendajad võimalusi ja tahet, et edasi 6 arendada külmasõja alguses pooleli jäänut. Osutati passiivset vastupanu süsteemile mitmel erineval moel, mis mitte alati ei lõppenud muudmoodi, kui represseerimisega nõukogude võimu poolt. Osutati passiivset vastupanu mitmel erineval moel. Kuid sellest kõigest, mis puudutab
kodanikud a) Tsiviilobjektide pommitamine vastase võitlusmoraali hävitamiseks: · Saksa pommirünnakud Inglise linnadele sõja algul · Tallinna märtsipommitamine 1944 Nõukogude punalennuväe poolt · Dresdeni pommitamine liitlasvägede poolt 1945, kus hukkus kuni 50 tuhat inimest · USA aatomipommid Hiroshimale ja Nagasakile 1945 b) Okupeeritud riigid: · ametisse pandi nukuvalitsus, mis aitas kaasa totalitaarse rezhiimi kuritegudele · kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed (hiljem nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja
Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda
Rahvusvahelise julgeoleku 3 faktorit: 1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatsovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse
põlvkondi; · rahvus on ajalooliselt jääv, järelikult peavad nii klasside kui ka üksikisikute huvid (mittejäävad) olema allutatud rahvuse huvidele; Fasism eitas liberalismi ja demokraatiat, kuna need tõstsid esiplaanile üksikisiku huvid ja kommunismi, kuna see tõstis esile klassi huvid. Oma eesmärgiks seadsid nad korra taastamise ja rahvuse kaitsmise (1919-1920. a. toimus Itaalias tõsine sotsiaalne- ja majanduskriis). Selleks nõudsid nad totalitaarse valitsusviisi sisseseadmist. Itaalia fasistide eesmärgiks oli Itaalia ülemvõimu kehtestamine Vahemere ruumis endisaegse Rooma impeeriumi eeskujul, mille järglasteks nad end pidasid "hobuserauapoliitika" - Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. Termini võttis kasutusele Soome president Lauri Relander.
See võibki olla põhjus, miks inimesi, kellega on need jubedused juhtunud, üritatakse vaikima sundida. Jaan Kaplinski sõnas: ,,Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus." Me ei saa kunagi väita, et midagi ei ole lihtsalt selle pärast, et me seda alati ei näe. Kuid tulles tagasi inimkatsetuste ja eetika juurde. Kindlasti tekib mõte: ,,Miks ei võiks katseteks kasutada loomi ja miks ei tehtud seda kahe suure totalitaarse reziimi ajal? Juba mõte sellest, et proovida midagi inimolendil, on vastuolus eetiliste põhimõtete ja ühiskonna tavadega. Loomkatsed lõppevad tihti katsealuse surmaga, tema hukkamisega või jääva puudega. Me tekitame endiselt elusolendile piina, ehkki see elusolend ei ole inimene. Tuleb tunnistada, et kõike ei saa proovida loomadel ja ega ka loomadel tehtavaid teste ei saa pidada kindlasti eetiliseks. Kui näiteks
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
o Eesti&Läti lootsid peatada Punaarmee, kukkusid läbi o Ukraina Võitles saksa armee all Punaarmee vastu, kui sakslsed taandusid lahkusid vastupanuliikujad armeest o Partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (Valgevene, Lääne-Vmaa) kujunes väga veriseks o Aktiivsus & edukus sõltus suuresti liitlastest ja abilistest Tuli teha halbu või veel halvemaid valikuid. Võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu, tuli kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi o Demokraatliku riigikorra säilitanud Soome vajas natsliku Smaa abi NSVL vastu *HOLOKAUST Miks? o Selleks, et võtta üle finantsid ja majanduslik võimsus kasutamaks seda oma ideede elluviimiseks o Propagand põhisisu - juudid süüdi kõiges o Juudid pidid kandma end teistest eristamiseks Taaveti märki
4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsust...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
aastal sõlmis Eesti poliitilise ja sõjalise koostöö lepingu Lätiga. 1934. aastal kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise kostöö lepingule (Balti Antant). Eesti julgeoleku kindlustamine Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda kogu Euroopas. 1935. aastal sõlmitud Briti-Saksa mereväelepinguga andis Ühendkuningriik Läänemere Saksa sõjalaevastiku mõjusfääri. Demokraatlikest suurriikidest äralõigatuna jäi Eesti kahe totalitaarse suurvõimu -- natsliku Saksamaa ja stalinliku Nõukogude Liidu vahele. Pingete kasvades Euroopas kuulutas valitsus 1938 aastal Eesti neutraalseks. 4 Majandus Iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli endise Vene impeeriumi provintsi
Võimalikud sanktsioonid võisid puudutada tööalast karjääri , õppimisvõimalusi, väljasõite riigist jne. KGB-l ka Eestis korralik informaatorite võrk. Osade tööülesannete või ametikohtadega kaasnes kohustus kirjutada KGB-le mingeid aruandeid Eesti NSV kui ideoloogilise võitluse eesliin- Soome TV vaatamisvõimalus Põhja-Eestis, soome turistid Tallinnas jne Olulisemad dissidendid kas vangilaagritesse või hullumajja! Tegelikult repressivorganid ka teised organisatsioonid kui totalitaarse riikliku süsteemi osad sh töökollektiivid ja koolid ( Laste käitumine võis kohati mõjutada vanemate tööalast elu) VI Vastupanu Metsavendlus I hoobi sai juba 1944 lõpus, Haukka-Tümleri rühma kinnivõtmine. 1945-49 aktiivsem , metsas ca 10000 inimest( kokku varjas end erinevatel aegadel u 30000). Iseloomulikud väikesed salgad. Sõjalise jõuna nõrgad. 15 aasta jooksul tapeti u 1500 metsavenda, need omakorda ca 500 inimest- kohalikke aktiviste, miilitsaid, julgeolekutöötajaid
meelemürkide mõjul. Transiseisundi eksaltatsioonis hajub välismaailm, seega ka eraldustunne. Kõikide orgialaadse kokkukuulumise vormide tunusjooned: 1) Jõulised, vägivaldsed. 2) Haaravad kogu isiksuse - vaimu ja keha. 3) Mõõduvad ja korduvad perioodiliselt. Diktatuuril põhinevad süsteemid kasutavad ähvardusi ja terrorit, et sellist ühtsust saavutada, demokraatlikud maad sisendust ja propagandat. Demokraatlikus ühiskonnas on teisimõtlemine võimalik; totalitaarse süsteemi puhul võib aga loota, et vaid mõned ebatavalised kangelased ja märtrid võivad kuulekusest keelduda. Võrdsus tähendab tänapäeval pigem «samastust» kui «ühtekuulumist». L’ame n’a pas de sexe - hingel ei ole soolist kuuluvust. Võimalused ühenduse saavutamiseks: 1) Mugandumisel põhinev ühendus ei ole pingestatud ja vägivaldne, seal valitseb rahu, määrav on rutiin, seetõttu ei suudagi selline ühendus tihtipeale kergendada eraldatuse ängi.
3. novell “Pärastlõuna viimane muru” - Minevikus selguse otsimine, keerulised inimsuhted, ei saa kunagi lubada, et keegi ei lahku su juurest. Inimene on üksik. Yōko OGAWA 1. romaan “Majapidaja ja professor” - Üks tühine number võib olla sama keeruline kui inimhing ja numbrite jäävus sama ilmekas kui andestamine või igatsus. Hea näide pühendumisest ja heast sõprusest. George ORWELL 1. romaan “Loomade farm” - Võimu kuritarvitamine, totalitaarse ühiskonna kritiseerimine, poliitiline satiir. Erich Maria REMARQUE 1. romaan “Läänerindel muutuseta” - Sõja mõttetus, noorte meeste meeleheide ja viha ühiskonna vastu, mis neid sunnib selles osalema ega märka nende valu. Tahtmatus lähedastele oma valu tunnistada, et neil oleks lihtsam. Jerome David SALINGER jutustused 1. “Parim päev banaanikala püügiks” - sõja mõttetus, sõjast naasnud noormehe suutmatus
Majanduslik olukord kahe maailmasõja vaheliste aastate jooksul aeglustas kreeklaste rändeid, hoolimata asjaolust, et 1,5 miljonit Kreeka põgenikku saabus Türgist peale Smyrna hävitamist. Pärast II Maailmasõda Teine maailmasõda ja Kodusõda jättis Kreekale tööstusliku infrastruktuuri puudumise, primitiivse põllumajanduse ja tuhandeid pagulasi. Lisaks inimesed, kes pooldasid kommuniste või teisi vasaktsentristlike või vasakpoolsete ideoloogiatega inimesi olid allasurutud totalitaarse reziimi poolt, isegi kui parlament kui selline veel oli riigis olemas. Tuhanded kreeklased lahkusid riigist 50-ndatel ja 60-ndatel ning suuremateks sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia. Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt ning Kreeka kogukondi seal kutsutakse ,,väikseks Kreekaks" Austraalias ja Uusmeremaal.
alasüsteemist; riigi tunnuseks on rahvastiku, kontrollitava territooriumi ja iseseisva avaliku võimu olemasolu Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Seaduse ülimuslikkus õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida- Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks Sotsiaalne kaitse ehk sotsiaalne turvalisus riigi poliitika elanike toimetuleku
tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. * Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus sõnavabadus e demokraatia. 11. Totalitaarse süsteemi alt vabanemine: püüdke võrrelda ajakirjanike kutsetruudust (ametisse püsima jäämist) 1990. aastate alguses 1940. aastate alguses toimunuga ja 1920. aastate algust. * 1940ndate alguses pühkis uus võim varasematest ajakirjanikest platsi puhtaks. Koostööle nõukogude võimuga läks üsna väike osa. * 192 ndate alguses liiguti liiga palju ühelt ametilt teisele. 1920-1930 ei vahetatud enam ametit nii kiiresti. Keskmine tööstaaz oli 6 aastat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
