Itaalial olid peale I MS majanduslikud raskused, tööpuudus. 1925. Aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem. Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda, mis rõhus vägevusele. Väljastpoolt paistis Mussolini Itaalia muljetavaldav kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Majanduskasv oli madal, oli agressiivne välispoliitika. Saksamaa oli totalitaarne riik, võim koondus ühele juhile, kontrolliti inimeste elu (mõtteavaldusi), valitses hirmuvalitsus (inimõiguseid rikuti). Peale sõda hakkasid inimsed koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, juhiks oli Adolf Hitler. Majanduskriisi ajal üritasid kommunistid võimu haarata aga see ei läinud läbi, võimule jäid natsid. 1933. Võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai Saksamaa diktaatoriks
DOMINIOON Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi,...
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt
DIKATATUURIDE TEKKE PÕHJUSED · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut..Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. · Sõja mõju-inimesed olid harjunud sõja-aastatel karmikäelise riigivõimuga, selline võim osutus sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks · Pettumine Versailles' süsteemis-ärritust tekitassee, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõu...
Rahuläbirääkimised on edenema hakkanud alles viimastel aastatel. Iirimaaga sarnaselt võitles ka Sotimaa innukalt oma iseseisvuse eest, olles kannatanud sajanditepikkust inglise feodaalide rõhumist. Walter Scott on peegeldanud oma romaanides sügavuti soti rahva vabadusvõitlust, kujutades realistlikult rahva otsustavat osa selles. Ka Eesti rahvas on tundnud võõrvõimu rõhumise maitset. Vene okupatsiooni ajal kehtestati Eesti relvajõu najal püsiv totalitaarne diktatuur, mis tõi endaga kaasa natsionaliseerumise, repressioonid, üheparteisüsteemi, Eesti ametnikkonna asendamise Vene rahvusest kodanikega. Asjaajamiskeeleks sai vene keel.Okupatsiooniaastate vältel küüditati massiliselt eestlasi Siberisse, hukati ilma kohtuta, viidi läbi rahvusvaheliste konvektsioonide rikkumisi. Teise maailmasõja ajal taheti palju noori Eesti mehi Vene sõjaväkke, tihti põgenesid nad
"Mida suurem on vabadus,seda suurem on vastutus"(Juhan Peegel) Minu varases lapsepõlves sõitis kord buss number 26 koju. See oli siis, kui meid sõidutasid veel kollased Ikarused. Teatavasti oli sellises bussis keskmise ukse juures kolm istet koos - üks eraldi, ja kaks koos. Kahesel istmel istus umbes kuueaastane poiss oma emaga. Üksikul pingil aga vanatädi tordi ja lilledega. Poiss muudkui kiigutas aga oma jalgu - ikka kops-kops vastu tordikarpi. Tädi ei pidanud vastu ja palus poisil lõpetada. Selle peale vastas ema: "Oi, ärge teda keelake, meil on vabakasvatus." Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale kolida. Buss aga uras edasi. Meile kõigile tuttavas teoses ,,Nukitsamees" kõlavad laulusõnad ,,Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm." Viimase kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad kasvatusvõtted. Meie argises kõnepruugis kasutatakse tihti vabakasvatuse mõistet, nagu oleks tegu...
riigi juhtimises. Enamikku Euroopa diktatuure võib pidada just sellisteks. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus Konstantin Päts sooritas 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaksvõimu koondumisega ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimestemõtteavalduste ja väljeljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näieks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Tüüpiliseda totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Kuna tegemist oli suurte ja võimsate maadega, siis mõjutas seal toimub nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalugu. Diktatuuride iseloomulikud jooned Vaatamata sellele, et diktatuuride ideed ja eesmärgid erinesid üksteisest, oli diktatuuridel palju ühiseid jooni. 1
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kau...
ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast sai sellest rühmitusest Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks sai Benito Mussolini. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid fašistid võidu ning 1922. aastal määrati Mussolini peaministriks. Kuigi algselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, mis kinnistas fašistliku diktatuuri. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aasta, kui veebruarirevolutsiooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Võim läks algselt küll Ajutisele Valitsusele, kuid pärast oktoobripööret kukutati enamlaste poolt ka Ajutine Valitsus. Võimule said kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin. Kohe pärast enamlaste võimu laienemist kehtestati üheparteisüsteem ning sellega saigi alguse kommunistlik diktatuur. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julg...
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Koalitsioon valitsus, mille moodustavad mitu erakonda Rahvarinne Prantsusmaal 1930. aastatel fasismiohuga võitlemiseks loodud pahemerakondade ühendus. Sufrazettid Naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejad Suurbritannias Uus kurss President Roosevelti algatatud ulatuslik majandusreformide kava Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Totalitaarses diktatuuris kontrollitakse isegi inimeste mõtteid ja inimesed elava d hirmuõhkkonnas. Autoritaarses riigis on küll enamik võimust koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, aga rahvas sageli mingit suurt survet ei tunneta. Kava demokraatia kriisi kujunemise kohta. Muutused ühiskonnas Keskklass oli nõrgenenud I ms järel, töölisklass oli tugevnenud, uued
koostööst teised erakonnad keeldusid. Prantsusmaal sai võimule tsentristlikud erakonnad. * Koloniaalimpeeriumi lagunemine. Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa sõdu 1946-1954 Indo-Hiinas, Vietnamis aga sai lüüa. Jagatud Saksamaa • Pärast Teist maailmasõda Saksamaa lõhenes. Saksamaa jagati NSV Liidu, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks. • Ida-Saksamaa aladel, mis kuulus NSV Liidu okupatsiooni alla kehtestati totalitaarne riigikord ja moodustati Saksa Demokraatlik Vabariik. Lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. • 1945 – Berliini 4 riigi deklaratsioon • 1947 – Bizonia USA ja SB sektoris • 1948.a. toimusid vabad valimised ja valitud liidumaade esindusorganid algatasid uue põhiseaduse väljatöötamise. • 23.05. 1949 - Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse väljakuulutamine Saksa Liidupäeva ehk Bundestagi valimistel
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, ...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
koostööst (demokraatlikud, kommunistlikud) Sõltus loodusoludest (metsad, mäed soodustavad partisanivõitlust) Vastupanuliikumise vormid Informatsiooni levitamine Sabotaaz tööstusettevõtetes (tööpinkide lõhkumine, ebakvaliteetse toodangu väljalase) Atendaadid kõrgematele Saksa ametnikele; sõjatehnika hävitamine Partisanisõda Ülestõusud ja riigipöördekatsed Saksa vastupanuliikumine Eesmärgid : Põhjused: Hitleri reziimi kukutamine Totalitaarne reziim ja Õigusriigi taastamine selle tagajärjed Isiku- ja omandi julgeoleku Parteiline terror ja kindlustamine poliitiliste vastaste Leida kokkulepe liitlastega hävitamine Võitlus kiriku vastu Südametunnistus ärkamine Osalejad Sõjaväelased 20.07
huve) Prantsusmaa * valitsesid pahempoolsed meeleolud *Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik *ka majanduspoliitika muutus küllaltki vasakpoolseks *uus poliitiline süsteem oli ebakindel- valitsused vahetusid tihti *võimule said tsentristlikud erakonnad *algas Prantsuse koloniaalimpeeriumi lagunemine Saksamaa * Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV liidu, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. * NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides aga demokraatia * jõustus uus põhiseadus(lääne pool) *majanduslik olukord oli väga raske *kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi(sotsiaalne turumajandus) *majandus hakkas kiiresti arenema Korea sõda 1950-1953: *Põhja-Korea ja Lõuna-Korea * Põhja-Korea tahtis vallutada Lõuna- Koread *P-Korea tungis L-Koreale kallale ja vallutas sellest suure osa. P-Koread toetas Hiina ja NSVL, L-Koread USA. Üro väed maandati P-Koreas
hakkas juhtima Benito Mussolini. Mussolini oli palude arvates just see isik, kes suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Faistidele oli iseloomulik must särk ning sellest tuleb ka nimetus ,mustsärklased'. Mussolini kavatsused ei läinud läbi ning Teise maailmasõja lõpul tema võim kukutati ja ta ise hukati. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917.aastal, kui võimule tulid kommunistid. Nende juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin, kes oli nõukogude valitsuste esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeriks võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV). Leninit tabas 1921. Aasta detsembris raske haigus, mille tõttu ta 1924. aasta algul suri
oma hiilgeajal. Selleks, et saada suureks ja võimsaks riigiks oli aga vaja valitsus korda seada. Seda hakkas korraldama Benito Mussolini, kes oli samuti ka Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Ta kogus palju pooldajaid, sest ta lubas majanduslikust madalseisust välja tulla ja muuta Itaalia võimsaks riigiks. Mussolinil oli 2 põhiseisukorda. 1) Rahvus oli tähtis ning kõik huvid tuli rakendada rahvuse teenimisele. 2) Diktatuur, totalitaarne diktatuur oli ainuõige valitsemisviis - iga inimene loovutab elu riigi ja rahvuse nimel. Sellepärast kehtestati Itaalias diktatuur. Stalin oli see mees, kes pani Nõukogude Liidus totalitaarse diktatuurile aluse. Venemaal toimus 1918-1920 kodusõda, mille võitsid enamlased ehk punased. Peale Lenini surma sai Venemaa valitsejaks Stalin, kes tõrjus eemale kõik konkurendid ja kindlustas enda võimu. Ta oli karm mees
5. Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6. Valimiskünnise puudumine parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. Diktatuurid Autoritaarne, totalitaarne Autoritaarsed Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. ( Eesti, Läti, Leedu, Soome enamik euroopa riike) Totalitaarsed Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. (Itaalia[fasism], Saksamaa[natsism], NSVL[kommunism]) Vastused: 3. Rahvas toetas karmikäelist juhti, sest see lubas, et kui võimule pääseb, läheb elu
6. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Protektoraat. - Föderatsioon koosneb haldusüksustest, aga konföderatsioon riikide liidust. Protektoraat territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. 7. Kuidas eristatakse riike võimu iseloomu järgi (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid)? Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur? - *DEMOKRAATIA 1)Liberaalne riik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, vabad ja regulaarsed valimised, riigivõim lähtub seadustest ning austab inim- ja kodanikuõigusi. (Eesti, Iirimaa, Slovakkia) *DIKTATUUR 1)Autoritaarne riik isiku (monarh) või institutsiooni (partei) ebademokraatlik valitsemine, ajutine iseloom, inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. (Venemaa)
Diktatuur: 1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. 2.Diktatuur tekkis muutuste pärast ühiskonnas, sõja mõjul, pettumuses Versailles' süsteemis, majandusslike raskuste, riigisisese võimuvõitluse ja valimiskünnise puudumise pärast. 3. Autoritaarne diktatuur on see, kui võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingisugust sõnaõigust. Totalitaarne diktatuur on peale võimu koondamise ühe isiku või väikese grupi kätte, ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, mis tõi kaas inimõiguste rikkumise ja inimeste pideva hirmu all hoidmise. See omnakorda saavutati küüditamise ja surmalaagritesse saatmisega. 4.Diktatuurile iseloomulikud jooned: Ühepartei süsteem. juhikultus. võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud.
(VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsovi aeg : 1. M. · 60.alguses toimub langus · Loodeti majanduse tõusu , kuid asjatult 2. P. · Vägivallapoliitika pehmenemine · Tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu valdkondades · Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M. · Stagnatsioon · Majanduskriis · Käsumajanduse tugevnemine · Sõjatööstus 2
e) Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. f) Poliitika on humaanne, seab esikohale inimese huvid, ning tagab inimväärse elu Poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuse huve. Mittdemokraatlikud a) autoritaarne riik- rahvas ei saa osaleda valimises, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid puuduvad. Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes b) Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba. Siirderiigid- loobunud mittedemokraatlikust siirderiigist, kui ei toimu ka kõik dem. komponendid.
Kommunistlike reziimide lagunemise sise-ja välispoliitilised põhjused 1917. aastal tulid Venemaal oktoobrirevolutsiooni läbi võimule kommunistid ning senine Venemaa Keisririik asendus peagi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu nimetusega. 1922. aastal kinnitati nimetus NSVL, mis riigikorralt oli totalitaarne diktatuur. NSVL lagunes 25. detsembril 1991. aastal kui Mihhail Gorbatsov loobus presidendikohast. Väga suurel määral nõrgestas NSVL mõjuvõimu peale Teist maailmasõda alanud külm sõda e. vastasseis ida- ja läänemaailma vahel, mis lõppeski NSVL lagunemisega. Tolleaegne USA järje- ja põhimõttekindel president Ronald Reagan kuulutas isegi avalikes kõnedes oma eesmärgiks võitluse "kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti
-----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. 9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10.totalitaarse diktatuurile iseloomulikke tunnuses ja näited ! 1 isiku e. Juhikultus. NT: Führer Hitler, Stalin. 2
ka relv, mis teeb haiget vi lausa hvitab. Me tahame saada enda krvale palju tublisid, tugevaid ja andekaid inimesi, kuid kahjuks tihti juba enne, kui nad midagi saavutada juavad, viivad salajased laimajad enesehinnangu nulli, millega kaob ka tahtejud. Usun, et kski meist ei sooviks langeda solvangute ohvriks, kuid siin kohal unustavad paljud ra he vanasna, mis tleb, et ra tee teisele seda, mida endale ei taha. Nukogude vimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi vimalust elda, mis tema asjast arvab. Kogu info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sna ei saanud usaldada. Ainus snavabaduse puudumise hea klg on see, et sellisel juhul ei ole vimalust ise hakanud teadjal ra solkida uudiseid ning kollales ajakirjanduses ei ilmu hbituid lugusid, mille tesuses ei saa kunagi kindel olla. Kuid nii vi teisiti, demokraatlikus vi totalitaarses riigis, ei suudeta saavutada tiuslikku infokultuuri.
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuse...
avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus! Politseiriik-vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne Õigusriigi tunnused Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe: Kirjutatud põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktisonaalseteks aladeks (õigusloome,valitsemine,õigusemõistmine) Seaduse ülimuslikkus Üksiku õiguste tagamine
töötasu ning isolatsioonipoliitika. 9) Võrdle Inglismaad ja Prantsusmaad kahe maailmasõja vahel (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) – Mõlemad väljusid sõjast võitjatena. Inglismaa tähtsus maailmamajanduses vähenes, Prantsusmaa tõusis tugevalt. Inglismaal oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogitatele ja tööstusharudele, Prantsusmaast sai tööstusriik. Briti Rahvaste Ühendus. 10) Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne riik? – Autoritaarses on ei vägivallale, totalitaarses hirmuvalitsus. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Nõukogude Liit. 11) Millised olid diktatuuride tekke põhjused? – Kergesti manipuleeritavate rahvahulkade kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles’ süsteemis, pettumine demokraatias ja selle ebastabiilsus, majanduslikud raskused. Diktaatorid olid head kõnemehed. 12) Miks oli autoritaarne valitsemisviis Ida-Euroopas 1920.- 1930.aastatel nii populaarne
ka relv, mis teeb haiget vi lausa hvitab. Me tahame saada enda krvale palju tublisid, tugevaid ja andekaid inimesi, kuid kahjuks tihti juba enne, kui nad midagi saavutada juavad, viivad salajased laimajad enesehinnangu nulli, millega kaob ka tahtejud. Usun, et kski meist ei sooviks langeda solvangute ohvriks, kuid siin kohal unustavad paljud ra he vanasna, mis tleb, et ra tee teisele seda, mida endale ei taha. Nukogude vimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi vimalust elda, mis tema asjast arvab. Kogu info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sna ei saanud usaldada. Ainus snavabaduse puudumise hea klg on see, et sellisel juhul ei ole vimalust ise hakanud teadjal ra solkida uudiseid ning kollales ajakirjanduses ei ilmu hbituid lugusid, mille tesuses ei saa kunagi kindel olla. Kuid nii vi teisiti, demokraatlikus vi totalitaarses riigis, ei suudeta saavutada tiuslikku infokultuuri.
Pärsia lahe piirkond Juhendaja:Gerda Neito Autor:Madis Valdlo Kalmetu Põhikool 2012.a. Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.1960 a. Iraanis toimunud valge revolutsioon 3.1970.a. Iraani rahvarahutused 4.Iraak ja Saddam Hussein 5.Kurdid 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus. Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad.Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma rahvad virelevad vaesuses kuigi nende riikides leidub küllaldaselt kõrgelt hinnatud maavarasid(kuld,teemandid,hõbe,vask jm).Pärsia lahe piirkond on rikas oma nafta leiu kohtade tõttu ja s...
ABSOLUTISM 1905a. revol. (Romanovite dünastsia(al.1613) Nikolai II isikuvõim)Poolabsolutism 1917a. veebruari revol. (duumamonarhia 17 okt. 1905 manifest ,,Riigikorra täiustamisest")Kodanlik demokraatlik vabariik 1917a. okt. pööre (3. märts Nikolai II loobus troonist, Vm demokratiseerumine)Totalitaarne diktatuur 1980a. M6 võimuletulek (25-26 okt. enamlaste võimuhaaramine relvastatud riigipõõrdega Petrogradis)NSVLi demokratiseerimise algus. 1905a. revol. põhjused: 1.Aegunud riigikord: Nikolai II isevalitsus, puudus parlament. 2.Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 3.Rahva elatustase tunduvalt madalam võrreldes lääneriikidega. 4.Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev. ajendiks ja aluseks Verine Pühapäev 9 jaan. 1905. Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke v...
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
Ühisjoonteks kõigis kolmes riigis on elanikkonna jagunemine ülikkonnaks ja lihtinimesteks (kuigi inkade puhul jagunes ka ülikkond paljudeks eri astmeteks), kõigis kolmes riigis oli olemas orja seisus. Erinevusteks on see, et inkade riik oli tugeva tsentraalvõimuga suurriik, samas kui maajade ja asteekide riigid olid nõrga keskvõimuga. Inkade preestri seisus oli vähem priviligeeritud ja väiksema mõjuvõimuga kui teistel. Inkade riik oli totalitaarne. 9. Hispaanlaste vallutuste tagajärjed indiaani kõrgkultuuridele. 10. Indiaanlaste kõrgkultuuride loomulik areng peatus 17. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses 11. Indiaanlaste riigi alistati vallutajatega, inkvisitsiooni julmuse, üle jõu 12. Indiaanlaste kultuurisaavutused hävitati käiva orjatöö ja sissetoodud nakkushaiguste 13. Hindamatud kunstiaarded rööviti, tükeldati, sulatai tõtt
6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel. Sotsialistlikud riigid nt. NSV Liit. III maailm- Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid, mida iseloomustavad vaesus, arenemata ühiskonnastruktuur ja hõimkondlik valitsemine. 9. Revolutsiooni ja reformipoliitika erinevused: Revolutsioon: algatavad dissidendid, osalevad massid, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimu- ja
· Serbia ja Austria-Ungari lagunemine: Jugoslaavia · Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia Punane ja valge terror: · Venemaa kodusõda 1917. aasta lõpp kuni 1922, kus hukkus 10-12 miljonit inimest · Antanti interventsioon ehk välisriigi sekkumine teise riigi siseasjadesse · Enamlased ehk punased kehtestasid sõjakommunismi · Valge terror ehk endise Asutava Kogu liikmed · Kodusõja võitsid enamlased, kujunes välja totalitaarne riik Poola-Vene sõda: · Venemaa soovis jätkata maailmarevolutsiooni · Venemaa tungis Poolasse, kuid löödi sealt välja, 18.03.1921 sõlmiti rahu
· Vastuliikumisena tekkis Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks · Kommunise rünnati ja piirati demokraatlikke vabadusi · 1933 kehtestati üheparteisüsteem · Totalitaarne valitsemine · Rassipuhtus: juutide tagakiusamine · SS ehk kaitsemalev · Gestapo ehk riiklik salapolitsei · Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine · Agressiivne välispoliitika Kommunistlik diktatuur Venemaal · Venemaal kehtis 1918. aastast üheparteisüsteem · 1918-1922 Venemaa Nõukogude Föderatiivne Vabariik ehk Nõukogude Venemaa
kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi
c)parlamentaarse riigikorraga vabariikides valib presidendi parlament 11. --- valik küsimuse vahetamiseks--- Selgita mõisted: OEEC-Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1948 Briandi memorandum- prantsusmaa peaminister - rahvasteliidu piirides Euroopa föderatsiooni loomine. Marsholti kava- Oporto leping-Euroopa Majanduspiirkonna leping ECSC (ESTÜ)- 1951 Euroopa II variant 1. nimeta diktatuuri kaks haru autoraatlik diktatuur ja totalitaarne diktatuur. 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Charles Montesquieu, - tõi välja 3. sõltumatut võimu kohtuvõim. Demokraatia sobib ainult väikestele riikidele. John Locke - liberalismi rajaja ,,Vabaduse piiriks on see, kui see hakkab segama teist inimest". Tõi välja võmude lahususe põhimõtte. Platon,- antiikaja idealismi esindaja e ideeõpetus. Platon tõi välja riigivalitsuse vormid. Analüüsis erinevaid riigivorme.
klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Varsti oli tal juba tuhandeid toetajaid ja kuna Itaalia president oli ka fasistlike vaadete pooldaja, siis võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast ei saanud mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht. Üheskoos Itaaliaga muutus ka Venemaa riigivõim kommunistide käe all. Seal oli kujunemas välja totalitaarne diktatuur, mis taotles ühiskonna elu reeglitele allutamist ning kontrolli inimeste mõtteavalduste ning nende väljendamisvõimaluste üle. Inimestele pidi eeskujuks olema juht, keda tuli ülistada ning juhikultust pandi teenima kõik, mis oli temaga seotud. Ta pidi kõige paremini teadma, mida rahvas tahab, toetudes valitsevale või ainsale lubatud parteile. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimit Lenin, kes peale rasket haigust 1924.aastal suri. 1927
Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega.
Pooled elanikud olid vabad, teised aga sunnitöölised, kes harisid kuninga ja ülikute maavaldusi.Kasutati ka orjatööd. Neil oli 2 jumalat , Põhja pool oli vihmajumal ja lõuna pool oli sõjajumal. Nendele toodi ohvreid. Lõpus asteeke vallutasid hispaanlased. Kuid nende keelt kõneldaks eMehhokos tänaseni. Inkad. Nelja Ilmakaare Riik. Olid sajandi jooksul tsentraliseeritud suurriik. Riiki juhtis keiser.Madalam kiht oli sunnimaine külakogu. Olid totalitaarne riik. Nende usundi järgi oli maailma loonud taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund. Haridussüsteem oli ametnikele , sõjaväelastele, preestritele jne. Kirja neil ei olnud. Arhitektid olid ehitanud mägedes templeid.
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Le...
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Tegutseb vaba ajakirjandus; Erinevate võimaluste, suundade, vaadete (mingi asi) Kultuur on eelkõige vaba looming. D Diktatuurid: a) Majandus: Riigis suur osakaal majanduses; Riiklik majanduspoliitika; Käsumajandus; Valitsus kontrollib võtmeküsimusi; Korporatiivsus. b) Ühiskondlik elu ja poliitika: Üheparteilisus; Riigil juhtiv roll; totalitaarne kontroll; Tsensuur; Range valitsuse kontroll; Noorsooliikumise juhtimise allutamine riigikontrollile; Salapolitsei, julgeolekuorganid; Üksikisiku allutamine riigi huvidele; Kõikide peamiste instutsioonide valitsemine juhtide poolt. c) Kultuur ja ideoloogia: Riiklik ideoloogia ja propaganda; Haridus ja kultuur kui propaganda; Alternatiivsete ideoloogiate vahend; Keelustamine. 7
Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks
tsuse, eesti) Usa) oopa liit) Unitaarriik- riik kus on üksainus kõrgema võimu keskus Föderatsioon- on liitriik mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused.(ühtne on kaitse, rahandus ja välispoliitika) Konföderatsioon- riikideliit Võimu iseloom Demokraatia Diktatuur Totalitaarne Autoritaarne riik riik(afgaan, põhja korea) Demokraatia kõrgema võimukandja rahvas, inimestel on sõnavabadus jne. Toimib seadustest lähtuvalt, on õigusriik. Diktatuur diktatuur tugineb jõul, Autoritaarne riik - Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine.
· kõik on võrdsed seaduse ees NB! Lihtsalt väljendudes: demokraatia puhul on riik inimese jaoks! 1920.-1930. aastatel olid demokraatlikud riigid näiteks USA, Inglismaa, Prantsusmaa. Diktatuur on piiramatu, jõule toetuv võim. On kahte liiki diktatuure: 1) autoritaarne diktatuur (ka: autoritarism, ka väljend: autoritaarne reziim) See on diktatuuri pehmem vorm. 1930. aastatel valitses autoritaarne kord näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas 2) totalitaarne diktatuur (ka: totaalne diktatuur või riik, totalitarism) See on diktatuuri karmim vorm. Võim on koondunud ühe isiku kätte. 1920.-1930. aastatel valitses totalitaarne diktatuur Nõukogude Liidus ja Saksamaal. Maailmasõdadevahelist Itaaliat on vahel käsitletud autoritaarse, vahel totalitaarse diktatuurina. NB! Diktatuuri puhul on inimene riigi jaoks! Totalitaarse riigi tunnused: · juhikultus
rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga 14 totalitaarne diktatuur karmim, vägivaldsem Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus 17 ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund 18 võistlevad parteid ja ideoloogiad on kõrvale tõrjutud või lausa keelatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
