Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemin...
Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides kuni Riigipäevahoone põlenguni, peale seda kehtestati üheparteisüsteem ja Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi
kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid 2) Totalitaarne eluaegne liider (uus valitakse samast parteist); juht jumalastaatuses; alati üks partei võimul; keskne ideoloogia eksisteerib (nt natsionaalsotsialism, kommunism) N: Kuuba, Valgevene 3) Post-totalitaarne maj-s teatud printsiibid (Hiinas vabaturumajandus) N: (Kuuba;) Hrustsovi-aegne NSVL avalikustas kuritegusid, üritas maj reformida 4) Sultanism idamaades; üks liider; juht ise ongi ideoloogia; maj põhineb ühel väljaveoartiklil; kogu
See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Itaalias kehtestati diktatuur pärast esimest maailmasõda. See oli tekitanud Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Need aga ei
Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigi presidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ka tema
· Töö on suunatud kõikidele, kes on teiste riikide kultuuridest huvitatud. Teema valiku põhjendus · Meeldib Korea kultuur, erineb väga Eesti Vabariigist, sellest riigist ei uurita eriti palju. Põhja-Korea riigi teke 20. sajandil · 1910-1945 Jaapani valitsuse all. · Vastu hakkasid Kim Il-sungi juhtimisel. · Moodustati Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille juhiks sai Kim Il-sung. · 1950-1953 konflikt Lõuna- ja Põhja-Korea vahel. Totalitaarne reziim Põhja-Koreas · Totalitaarne reziim. · Pommitamise abil tahab diktaator oma reziimi kindlustada. · On olemas arvutid, televiisorid, internet, autod, kuid ei tähenda, et seda kõike võib kasutada. · Välismeedia kasutamine on rangelt piiratud. Inimeste õigused Põhja-Koreas · Õigus töötada on olemas, kuid ei ole nad ühinenud ÜRO-ga (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon). · Karjääri valib riik. · 10-13 aastat peavad teenindama armees. · Kuritegu on olla töötu.
● Püüti hoiduda NSVLiidu vastastest provokatsioonidest ● Oktoobris asendati Kaarel Eenpalu valitsus Jüri Uluotsa valitsusega II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega ● Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – külm sõda ● I, II ja III maailm
Nõukogude liit · Valitsemise eesmärk:muuta maailm kommunistlikuks. · Juhtideks:Lenin,Stalin(kujundasid isikukultusliku valitsemise). · Totalitaarne diktatuur:lubatud 1 partei,juhikultus,kontroll ajakirjanduse-hariduse ja inimese mõtteviisi üle oli allutatud salapolitseile(NKVD) · Majandus tõõtati ümber sõjaks valmistumise pärast · Plaani majandus-5 aastat · Eesmärk kanda üle maailmarevulutsioon,jõuga ning punaarmee abil. · Kommunistlik partei. · Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik(VNSFV) Itaalia · Eesmärk:muuta Itaalia suurriigiks.
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis, kaitse ja rahanduspoliitika eest; Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. 12. Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur? Autoritaarne riik: Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik: Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne ning äärmiselt agressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. 13. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Diktatuur 14. Kas teie arvates on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks/miks mitte?
Enamlevinud poliitilised reziimid on tänapäeval: · Demokraatia · Diktatuur Demokraatia: · Täpsemalt liberaalne riik vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. · Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. · Riigivõim toimid seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Diktaktuur: Tänapäeva maailmas kohtame kahte enamlevinud diktatuuri vormi: · Autoritaarne riik · Totalitaarne riik Autoritaarne riik: · Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. · Inim- ja kodanikuõiguste piirangud, mis lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. · Autoritaarne diktatuur on tänapäeva maailmas sageli ajutise iseloomuga. Totalitaarne riik: · siku või institutsiooni hirmuvalitsus, mis väljendub riigivõimu täielikus kontrolli kõikide eluvaldkondade üle.
loob korra Itaaliasse. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu, mõne aastaga kehtestas ta üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Riik kontrollis ettevõtlust, haridust ja ajakirjandust. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur pärast bolsevike võimule tulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi
eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte. kaotati. Iseloomulikud Liberalism, Kommunism, fasism, liikumised konservatism, natsionaalsotsialism sotsialistid, sotsiaaldemokraadid. Jagunemine Otsene demokraatia ja Autoritaarne ja esindusdemokraatia. totalitaarne diktatuur Eesriigid Prantusmaa Saksamaa Inglismaa Nõukogude Liit Ameerika Ühendriigid
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Mõiste demokraatia tahendab, et riigi kõrgeim võimukandja on rahvas. Diktatuur aga on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu otsuste tegemisel. 1925. aastal kehtestati Itaalias fasistlik diktatuur mitmetel põhjustel. Näiteks oli riigil suur välisvõlg, majandusraskused, lubatust vähem maid ja liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt. Totalitaarne süsteem Nõukogude liidus hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitlased toetasid neid, ning huvi sõdida puudus.
Kas Külma sõda võib pidada maailmasõjaks ? Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks. Vastamisi oli totalitaarne Nõukogude Liit ja tema liitlased ning demokraatlik läänemaailm. Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks.
seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Autoritaarsetes poliitilistes süsteemides ( pooled maailma riigid on autoritaarsed) on osa niisuguseid assotsiatsioone lubatud piiratud hulgal, näiteks on vabad ühiskonna majanduslikud suhted, on lubatud mõnede huvigruppide tegevus. Seda nimetatakse piiratud pluralismiks.
Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal...
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism:
puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste, kogu nende elu üle
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja
maailma poliitilise kaardi muutus (Balti riigid kaotasid iseseisvuse, Saksamaa lõhenemine) tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile, USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu kadus usk inimkonna progressi 6. Mõisted: autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, okupeerimine ja annekteerimine, uus kurss, totaalne sõda, industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Autoritaarne diktatuur- kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur- lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste
Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei. Riik kontrolib haridust ja kultuuri, meedia on allutatud partei kontrollile, propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening kultuur onriigi kontrolli all. Diktatuur jaguneb 1) totalitaarne diktatuur ja 2) autoritaarne võim. Nende kahe ühised tunnused on need, et võim on koondunud ühe partei ja ühe isiku kätte, erakondi on ainult üks, seadusi muudavad riigi valitsejad oma tahte järgi ja pilatakse rahva poliitilisi õigusi. Autoritaarne erineb totalitaarsest selle poolest, et seal puudub himuvalitsemine ja vangilaagrid ning mingil määral arvestatakse rahva heaoluga. Totalitaarses on aga ühiskonna- ja majanduselu
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. Nt Slovakkia, Eesti 2) diktatuur: 2.1) autoritaarne riik- isiku (monarh, diktaator) või institutsiooni (partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Nt Eesti 1934- 1940 2.2) totalitaarne riik- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskmine ning äärmiselt argressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt Afganistan 1996-2001 1.5 poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- ideid käsitlev teadus PAREMPOOLSUS- rõhutavad erasektori tähtsust ja sotsiaalseid erisusi Liberalism- vabameelsus, inimesed sünnivad võrdselt aga iga mees on
Totalitaarsete riikide kunst Totalitaarne kunst 1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal, toetati traditsioonilisemat kunsti Säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu Kunst Saksamaal Saksamaal oli avangardismivastane võitlus avalik Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti Korraldati nn häbistusnäitusi, mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid Osa avangardistide teoseid põletati avalikult Kunst Saksamaal Natside kunsti meisterlikuim osa olid paraadid Visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid Hitleri eesmärk kunstis Arhitektuuris kajastuv poliitiline võim peab suutma inimesi psühholoogiliselt mõjutada Ehitise monumentaalsus peab inspireerima rahvuslikku, rahvalikku ja rassilist uhkust Võidu kultuslik ülistamine ...
Tegeldakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga. Jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal toimib selline süsteem enamalt jaolt veel vaid Ida- Siberis ja Lõuna-Ameerikas. Käsumajandus (mille erivormiks on plaanimajandus). Käsumajanduse süteemis võtab otsused ressursside jaotamise suhtes vastu keskvõim, kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Keskvõim on enamasti aga üks poliitiline partei. Sellist süsteemi iseloomustab totalitaarne reziim. Käsumajandus on religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu määrab keskvõim kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Käsumajandusele on omane tootjate vabaduse piiramine, samuti tarbijate valikuvabaduse piiramine. Nii palgad kui hinnad on riiklikul tasandil kindlaks määratud. Turumajandus. Turumajanduses lahendatakse majanduse põhiküsimused
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
Hääbumise põhjus Industrialiseerimine Teenindussektori kasv Tööjõud ja Loodusvarade otsa tootmise areng (tekivad maavarad. defitsiit saamine, energiakriis masinad) Näide tänapäevast Somaalia, Mosambiik Argentiina, Boliivia Eesti Jaapan, Holland ÜHISKONNA PÕHITUNNUSED: · RIIGIVÕIM: Diktatuur · Autoritaarne · Totalitaarne Demokraatia · Vabariik - Presidentaalne - Semipresidentaalne - Parlamentaalne · Monarhia - Absoluutne - Konstitutsiooniline e parlamentaalne e põhiseaduslik · RAHVASTIK: Üldarv;, iive; vanus; sugu; usk; perekonna seis; haridus · MAJANDUS:
jaoks väga suur tähtsus. INKADE RIIK: o Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestiku viljakatesse orgudesse ja asutasid seal linnriigid. o 15. saj Cuzco- Maailma Naba Linn o Hõimupealikud inkad o Inkad- valitsev klass o Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini o Nelja Ilmakaare riik o Kehtis üleüldine töökohustus o Ainuke totalitaarne riik o Päikesekultus riigiusund o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride saavutused ja miksivad need ühtseks ketsuakeelseks totalitaarseks süsteemiks, domineerisid 16. saj totaalselt Religioosne päritolu: Viracocha voolis valmis kõik hõimud, tulid välja koopast, vend abiellus õdedega, said lapsi Millega tegelesid
Konservatiivid- juhtisid peamiselt södadevahelisel ajal riiki · Prantsusmaa koalitsiooni kuulus palju parteisid , sellega seoses erimeelsused ja valitsuskriisid, valitsuste vahetused 1919-1939 oli Pr.41 valitsust Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva käe" järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud.
Konföderatsioon kaitse- ja rahanduspoliitika eest eelneb tavaliselt foderatsiooni moodustamisele. Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Saksamaa, USA Euroopa Liit VÕIMU ISELOOM: DEMOKRAATIA DIKTATUUR Liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Demokraatlik õigusriik, kus Isiku (monarh, diktaator) või Isiku või institutsiooni kõrgeima võimu kandjaks on institutsiooni (partei, sõjavägi) hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik rahvas, kes teostab seda läbi ebademokraatlik valitsemine. kontroll kodanike kõikide vabade ja regulaarsete valimiste. Sageli on autoritaarne diktatuur eluvaldkondade üle. Totalitaarne Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ajutise iseloomuga
POLIITIKA Kodanikud osalevad poliitikas Valitseb üks juht KULTUUR IDEOLOOGIA Mitu parteid Ühepartei süsteem 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? (4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumne demokraatias · Majandus raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarne valitsemine võim ühe isiku käes, rahval puudub vimalus poliitikas osaleda, pole vägivaldne. Totalitaarne valitsemine võim koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuste üle, massireparatsioonid, rikutakse inimõigusi. 12. Leia kolm sarnasust ja erinevust Stalini ja Hitleri diktatuuride vahel. HITLER (Saksamaa) STALIN (Venemaa)
(saksamaa, Usa). Konföderatsioon – riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks (euroopa liit) Demokraatia, diktatuur (autoritaarne, totalitaarne), näited. – demokraatia: liberaalne riik: Kõrgema võimu kandja rahvas, kes teostab seda läbi valimiste (iirimaa, eesti). Diktatuur: Autoritaarne riik. Isiku ebademokraatlik valitsemine (venemaa). Totalitaarne: hirmuvalitsus (põhja-korea). 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus.
Füürer-Saksamaa, Duce-Itaalia, NEP-Uus majanduspoliitika, Gestapo- Vene salapolitsei, Antsisemitism- Juudi viha, Fašism- iseloomu nõue. Millal ja miks tekkis Euroopas demokraatia kriis?- 30`ndatel, majanduskriis. Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....
piirangud. Konstitutsiooniline diktatuur tähendab seadusandliku võimu ja õigusorganite loobumist oma tavapärasest tegevusest. Kogu võimutäius koondub diktaatori kätte, kes on saanud volitused parlamendilt. Tänapäeva diktatuuri kaheks põhivormiks on autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Autoritaarne ja totalitaarne riik 2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus.
populaarsus. Koos natsidega tuli ka Hitler kes paratamatult ka asus riiki juhtima oma tahtmise järgi. Venemaal kehtestati diktaktuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid kelle juht oli Vladimir Lenin. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine. Inimesed hoiti pideva hirmu all ning neil ei olnud eriti (et mitte öelda üldse) sõnavabadust. Prantsusmaa surus maha 1934. aasta äärmuslaste meeleavalduse, kes püüdsid riigipööret teha. Nad nõudsid diktatuuri ja neid inustas riigivõimu suutmatus majanduskriisist ülesaamiseks. Arvan, et Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada kuna neil oli seda olnud juba rohkem kui 2 sajandit
2. Lõpeta laused. 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) üleliigne laenamine ( halvad laenud) b) ületootmine c) aktsiatega spekuleerimine Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest USA majandus oli seotud Euroopaga. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) oli meeletu tööpuudus b) turumajandus ei suutnud riike kriisist välja viia. Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) kehtestati diktaktuur -> totalitaarne reziim b) majanduse riiklik reguleerimine 3. Vaata pilte lk 22 ja 24. Miks pole töötute hulgas ühtegi naist? Sest naised ei töötanud tehastes. 4. Vaata pilti lk 21. Kuidas võis konveiermeetodi kasutuselevõtt muuta tööliste töötingimusi? Ma arvan, et töötajatel oli lihtsam, sest kasutati standartseid detaile aga nad pidid kiiremini tööd tegema. Anna hinnang konveiermeetodi kasutamisele inimeste igapäevaelu seisukohalt.
" Demokraatia liigid: · Otsene ehk osalusdemokraatia ise osaledes N. Antiik Kreeka Ting rahvakoosolek Germaanlastel Kärajad Eesti rahva rahvakoosolek. · Kaudne ehk esindusdemokraatia Valitakse oma delegaat ehk esindaja · presidentaalne demokraatia N. USA ja Prantsusmaa · parlamentaarne demokraatia N. Eesti ja Soome Demokraatia nõrkused: · Vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel. · Demokraatias on mingis mõttes totalitaarne element dem.ideaal on täielikult politiseeritud rahvas st. iga kodanik olgu poliitikaga seotud. · Enamus valitseb vähemuse üle · Valimissüsteemidesse on sisse kirjutatud automaatsed eelistused. · Valimiste-eelne ja järgne propaganda neelab väga palju raha. Autoritaarne reziim e. poliitiline korraldus on vastupidine demokraatlikele riikidele. Demagoogia: 1. laveerimine 2. kellegi teise süüdistamine 3. meenutused oma karjäärist.
nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist sai tähtis isik Itaalias ning ta kehtestas oma võimu. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Totalitaarne diktatuur kujunes välja kommunistlikus Nõukogude Liidus nii, et alguses oli kodusõda, mis toimus valgete ja punaste vahel. 1927.aastal tuli Jossif Stalin võimule. Ta eemaldas kõik parteid ja muud konkurendid oma teelt. Saksamaal kehtestati natsilik diktatuur, kuna natsid kogusid riigis suurt jõudu. Adolf Hitlerist sai diktaator. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks aga tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada
parteidega. Eriti ohtlik vastane olid bolsevikele Asutav Kogu, kuid 1918. aastaks oli nende võim niivõrd suur, et suutis Asutava Kogu ja teda toetanud meeleavaldused maha suruda. Peale seda kehtestati Venemaal üheparteisüsteem. Rakendades sõjakommunismi, omades võimu tööstuspiirkondades, sõlmides rahu piiririikidega ja omades head juhti, Lev Trotskit, suutsid enamlased võita ka 1917-1922 aastatel kestnud kodusõja. Venemaa laiendas enda territooriumi ja temast sai esimene totalitaarne riik. Ma arvan, et enamlik Venemaa oli tol momendil ainuke variant, kuna enamlased olid ainukesed, kes tegutsesid vägivaldselt. Kui oleksid toimunud demokraatlikud valimised, mida teised parteid ootasid, siis oleks võibolla tulnud keegi teine võimule, aga kuna valimisi ei toimunud, ei olnud Venemaal muud valikut, kui leppida bolsevike võimule tulekuga.
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks ...
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik rea...
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja sur...
Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jalakad. Lehtmetsad ja segametsad (mägedes). Poliitika Põhja-Koreal on igavene president Kim IL-Sung, kes suri aastal 1996. Tema sünni järgi loetakse ka Põhja-Koreas aastaid. (1910) Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Jong-Un Valimised Põhja-Koreas on valimine kõigile kohustuslik, kuid valimistel on kandidaate ainult 1. Faktid Põhja-Koreas asub maailma suurim staadion (150 000 istekohta). Riigis on ainult 3 telekanalit millest 2 töötavad nädalavahetusel. Piibli omamine on ebaseaduslik ja seda võidakse karistada surmanuhtlusega. Faktid Põhja-Koreas on teksade kandmine keelatud. Bill Gatesi vara väärtus on 5 korda suurem kui Põhja-Korea SKP.
Passiivne - mittetegev, loid, reaktsioonivõimetu. Formaalne - vormiline; vormist lähtuv. Seaduseandlik - riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatev - võim, mis rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat (valitsus). KUIDAS AITAB POLIITILINE OSALUS MÕISTA ÜHISKONDA? Enamik poliitilisi režiime näeb ette rahva osalemist ühel või teisel viisil, erinevad on näiteks osalusvormide levimus ja eesmärgid. Näiteks totalitaarne režiim sunnib peale totaalset osalust ehk kõik peavad kuuluma erakonda ja osalema valmistel. Teiseks, kui rahva poliitiline aktiivsus tõuseb kõrgemale kui tavaliselt, võib olla tegemist ühiskonna pöördhetkega ehk näiteks totalitarism varitseb kokku ja hakatase ehitama demokraatiat. Tagajärjed - näiteks Portugali parlamendivalmistel osales aasta pärast demokraatlikku revolutsiooni 92% kodanikest, järgnenud aastatel hakkas see protsent aina langema ja 30
natsism 38. Mis juhtus Euroopa poliitilisel kaardil pärast I MS? - Impeeriumid lagunesid jne 39. Mis takistas Euroopas kauakestva rahu saavutamist? - Saksamaa oli liiga maha surutud 40. Mis juhtus Eestis 17.juuni 1940? - NSVL Liidu okupatsioon algas 41. Milles seisnes Uus Kurss? - Tööpuuduse vähendamine, tohutult sekkuti majandusse 42. Miks nimetatakse 1930ndaid aastaid saatanlikeks kolmekümnendateks? Majanduskriis. Hitler tuli saksamaal võimule, tekkis totalitaarne võim. Hakkas levima autoritarism. 43. Mida sümboliseerib valge tuvi oliivioksakesega noka vahel?-rahu ja armastust 44. I MS 28.07.1914-11.11.1918 45. Miks puhkes Etioopia kriis? oli kaua aega olnud iseseisev riik, ja itaallased üritasid vallutada seda. 46. Liberalismi peamine eesmärk. - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 47. Itaalia omad? II MS poliitilised tagajärjed? 48
Mahasurumisel kasutatud vägivald kahandas ümberkorralduste pooldajaid Läänestamine Naistele võrdsed õigused meestega Maareformi läbiviimine Tööstuse arendamine Tervishoiu ja haridussüsteemi kaasajastamine Islamirevolutsioon Iraanis Üldine rahulolematus kasvas vastuhakuks (ajatolla Homeini) Pahlavi loobus võimust, lahkus riigist 1979. al Homeini naases kodumaale; kuulutati välja islamivabariik Totalitaarne diktatuur Poliitiliste vastaste kõrvaldamine Lääneliku keelustamine Agressiivne välispoliitika Islami fundamentalism Iseloomulik: Sügav konservatiivsus Sariaadi range järgimine Sõjakas sallimatus läänemaailma (USA) vastu, vaenlased ka mõõdukamad araabia maad Jihad e. püha sõda Vastureaktsioon läänelikele väärtustele Toodi välja lääne pahed: Narkomaania, alkoholism, vägivald, kuritegevus, vanade väärtuste (religiooni)
Fukuyama Suur vapustus lk 205222 · Hierarhia poliitiline väljund oli autoritaarne või veelgi äärmuslikumal kujul totalitaarne riik, milles diktaaror või väiksearvuline eliit omas võimu kogu ühiskonna üle. · Tsentraliseeritud aruroritaarsete äriühingute läbikukkumise põhjus on olnud sama, mis tsentraliseeritud autoritaarsetel riikidel: nad ei suuda kohastuda üha keerukamaks muutuvate maailma nõuetega informatsiooni valdkonnas. Pole sugugi juhus, et hierarhiad sattusid hätta just siis, kui ühiskonnad kõikjal maailmas hakkasid
väljendusvabadust. Inimesel on vabadus oma mõtteid avalikult väljendada ning oma ideid ja arvamusi levitada ka sõnadega, trükis või mingil muul moel. Internet on hõlbus vahend levitamaks oma mõtteid. Kui isiku väljendusvabadust hakatakse piirama, on tegemist tsensuuriga. Samas ongi sõnavabadus piiratud, see nõuab vastutust ja kohustusi, et mitte rikkuda kellegi teise õigusi või huve. Nõukogude võimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi võimalust öelda, mis tema asjast arvab. Kirjandus oli range tsensuuri valve all. Näiteks autorit, kelle luule sisu oli riigivastane, ootas karistus. Ajakirjanduses ilmunud info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sõna ei saanud usaldada. Tänapäeval on uudiseid niipalju ja neid on võimatu mitte tähele panna. Iga päev saame juurde uut infot, mis on tavaliselt mittevajalik. Tihtipeale võib kahelda ka uudise õigsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
