Sisene võimuvõitlus on pöördunud katoliiklaste kasuks. Protestantlikus piirkonnas toimub marginaliseerumine. 1990- Ühendatud Bundesrepublik Poliitilise süsteemi võrdlus: - Keisririik: täitevvõimu-sisene konflikt (võistlus keisri ja riigikantsleri vahel), tugevad vürstiriigid, nõrk parlament, nõrgad parteid, - Weimar: tugevad parteid domineerivad, nõrk täitevvõim (president ja riigikantsler), nõrgenenud liidumaad, - Reich: feodaalsete sugemetega totalitaarne diktatuur, parlamentaarsete valitsemisvormide vastane. Polnud piisavalt järjekindel oma visioonide elluviimisega. Sellega säilib natside seadusandluse kõrval regionaalseadusandlust. Rõhk välispoliitikal. - LV: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler juhib täitevvõimu, presidendi võim sümboolne. Konstitutsioon: Peale ühendamist 1990 teevad protestandid nö come back'i traditsiooniliselt on protestandid vasakpoolsete jõudude toetuspiirkond
Vanariigi Ajutine Valitsus. Bolševike ja menševike (punaste ja valgete) vahel algas kodusõda, Punaarmee võitis ning kehtestati Venemaa Nõukogude Vabariik ning peale kommunistliku partei ainuparteiks kuulutamist nimetati riik Vene SFNV. Lenini juhtimisel moodustati 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1923-1991. Konfliktid Poola, ja uute iseseisvate riikide Soome, Eesti, Läti , Leeduga. 1922 sai Stalin peasekretäriks ning 20date lõpuks oli riik totalitaarne. 1924 võeti vastu PS. 1930ndate alguses oli näljahäda, tulid kollektiviseerimised, 1937 muudeti nimi Vene Nõukogude Föderatiivseks Sotsialistlikuks Vabariigiks. Rahvaste Liitu astuti 1934. 1936 oli uus nõukogude põhiseadus. Teises maailmasõjas võitleb liitlaste pool Natsi Saksamaa vastu, okupeerib Ida Euroopa ja tõmbab paljud riigid oma mõjusfääri, nagu Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia, Ida Saksamaa. On võitjate poolel, kaotas 27 miljonit inimest sõjas
õnnetuste (Ülo Koit Lielupe jões, Hardo Aasmäe 2015. aasta lõpus) puhul peab seletus olema nii tõene kui ka veenev; õiguskaitsesüsteem peaks selle nimel pingutama, mitte lootma mahavaikimisele. Kui õiguskaitsesüsteem riskib usaldusväärsuse kaotamisega, siis on ta osaline usu õõnestamises Eesti riigisse. (Vrdl. Jüri Saar: "Nõrkade kaitseks." Sirp 17. 06. 2016, lk 39. Siin kõlab juba hoiatus: "Eesti oludes lisandub demokraatiat ähvardavale rumalusele teatav totalitaarne püsitoon..."). 12 / 20 10. märtsil 2003 toimus Tallinnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse inimkaubanduse vastane seminar, kus küsiti: miks ei tegele politsei inimkaubandusega, kuid tegeleb piraatkassettide ja piraat-CD- plaatidega? Vastus oli: sest inimene võib jäljetult kaduda ja pole majanduslikku huvigruppi, kes rõhuks, et nii ei juhtuks. Aga piraatplaatide puhul selline huvigrupp on.
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst
juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolek. Kõik nõukogude võimu perioodil rajatud õigussuhted jäid püsima. Valitsemise teostamisel igal tasandil ja igas valdkonnas oli läbi Saksa okupatsiooni suurimaks probleemiks võimukandjate paljusus, pädevuse dubleerimine saksa ja eesti asutuste vahel ning asjaolu, et sageli ei teadnud oma võimupiire ja tegelikke ülesandeid keegi. Võitlus valitsemise ümber. Saksamaa oli totalitaarne riik, mida juhiti juhiprintsiibil. See ei välistanud isikutevahelisi lahkhelisid Hitleri lähikonnas: Rosenberg pidas end NSDAP välispoliitika ideoloogiks ja tundis end kõrvaletõrjutuna, kui pärast Neurathi lahkumist välisministri kohalt sai uueks välisministriks hoopis Ribbentrop. Hermann Göring (riigimarssal ja Saksa õhujõudude ülemjuhataja) taotles suuremat mõjuvõimu majandusvaldkonnas.
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg) • IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni (reformatsioon) • V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi • A) cuius regio, eius religio – riigikirikud • B) religioon eraasi, riik lahutatakse kirikust (valgustus, Pr. Rev.) • VI - Riik on totalitaarne ühest maailmavaatest juhitud ühendus, seaduste ja propaganda abil püütakse kaotada religioosne ja ideoloogiline autonoomia (natsionaalsotsialism ja stalinism) • VII - Riik mõistab end kui demokraatlik õigusriik, kus erinevad religioonid on seaduste raames kaitstud. Kirik määratleb end kui usuühendus 20. Õigussiirded (legal transfer) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid Õiguse ülekanne ehk siire
põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid)
5. Korruptsioon ja hariduse tähtsuse langus. SOTSIALISMI LANGUS. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSSE Eriti ilmseks muutus sotsialistlike riikide mahajäämus kapitalistlikest 1960datel aastate teisest poolest. Kui enamarenenud riikides hakkas välja kujunema teenindus- ja infoühiskonnale omased jooned. Sotsialistlikud riigid jäid välja arvutite massilisest levikust. Arvutite juurutamisele oli vastu hiiglaslik, ülepaisutatud juhtimis aparaat ja ametnikkond ning totalitaarne süsteem ei saanud lubada info vaba ja kontrollimatut levikut. Koos mahajäämusega süvenes majanduslik sõltuvus enamarenenud kapitalistlikest riikidest. Tipptehnoloogia sisseostmine rasketööstuse tarvis. Suurenes teravilja ja muude toiduainete sisseostmineläänest. Nigel olukord tarbekaupadega. Idaplokk suutis pikka aega ots-otsaga kokku tulla. NSVLiit sai välisvaluutatnafta, maagaasi ja muude loodusvarade ja relvade ekspordist. 1980 aastate algusekskütuse hinnad langesid
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Kodanikel on õigus otsida alternatiivseid infoallikaid. Alternatiivsed infoallikad peavad olemas ning seaduse poolt kaitstud olema. Eeltingimused Üldine kirjaoskus; Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives – kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 59 Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema
ning 1914 asutas Milanos uue partie- Fascio di Combattimento-Võitlusliit. Parteisse kuulus palju endisi sõjaväelasi, kanti musti särke. Nähti, et kuningas ei tule toime tööliste maharahustamisega. Seepeale koondusid fasistid 28.10.1922 Rooma, kus nad nõudsid kuningalt viit ministri kohta, said rohkem ja pidid moodustama ka uue valitsuse. Nii läks Itaalias võim fasistide kätte. 1926.29 kujunes Itaalias totalitaarne fasism. Saksamaa. Pärast revolutsiooni puhkemist Saksamaal 1918 ja keiser Wilhelm II põgenemist läks võim Berliinis sotside kätte, kes moodustasid uue valitsuse Rahvavolinike Nõukogu. Eesotsas oli Friedrich Ebert. Valiti demokraatlik arengutee. Detsembris korraldati ülesaksamaailine Nõukogude Kongress, kes otsustas anda võimu Rahvuskogule, mis valiti 1919 algul. Kuna Berliinis üritasid kommunistid võimu võtta, siis asus Rahvuskogu istungeid pidama Weimari väikelinnas.
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
olemas, kuid seda kasutatakse enamasti kodanike käitumise mõjutamiseks. autoritaarne võim ei püüa tungida üldjuhul kodanike isiklikku ellu, vaid püüab saavutada avalikku kuuletumist oma käskude ja korralduste suhtes. nt: Pätsi vaikiv ajastu, mis kehtestati aastal 1934. tänapäeval on autoritaarne võim iseloomulik absoluutsele monarhiale(nt saudi araabia. ja teokraatlikule olnarhiale nt valtikanile. 3) Totalitaarne võimukasutus püüab allutada kodanike kõik eluavaldused. st. kontrollile allutatakse ideoloogia, kultuur, ja ka isiklik elu. sellist kontrolli rakendatakse suvaliselt ja kodanikel puudub selle üle igasugun e põhiseaduslik kontroll. kuivõrd totalitaarset võimu ei ole keegi vabatahtlikult nõus tunnistama, siis rakendab riik selle saavutamiseks politseinike meetodi. politsei on totalitaarse võimu tähtsaim instrument. eriti julgeoleku organid. nt KGB
. 125. Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina? POLIITIKA ON TEATUD PÕHIMÕTETEST LÄHTUV KAVAKINDEL TEGUTSEMINE, ET MÕJUTADA VÕI KORRALDADA RIIGIASJU, RIIKIDEVAHELISI SUHTEID VÕI ÜHISKONNAELU. POLIITIKA INSTITUTSIOONINA ON POLIITILISTE REEGLITE, STANDARDITE JMS KOGUM, MILLEGA REGULEERITAKSE JA JUHITAKSE ÜHISKONDLIKKE PROTSESSE. 126. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? (Demokraatia vs totalitarism) TOTALITAARNE: RIIGIPEAD ÜRITAVAD REGULEERIDA ÜHISKONNA JA SELLE LIIKMETE ELU KÕIKI ASPEKTE. DEMOKRAATLIK: KODANIKUVABADUS, POLIITILINE MÕTTEAVALDUS, ERINEVATE PARTEIDE JA POLIITILISTE SUUNDADE ESINDATUS 127. Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi poliitilisi vahendeid? Avaliku arvamusega manipuleerimine: Propaganda sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
jäänud). Põhjuseid mitmeid: operatiivsus (eriti sõjaolukorras), kuid ka vastutuse küsimus. Kes ikka tahtis süüdi jääda? Nõukogude ajastu lingvistiline taust. Iga ajastu jätab kaasaegsete keelekasutusse oma jälje. Eriti tuntav Nõukogude aja puhul. See aeg sünnitas uue keele, tunnusjooneks arvukad sovetismid, nõukogude tegelikkust ja selle eri tasandeid peegeldavad keelendid. Tollane totalitaarne ühiskond sünnitas ülepolitiseeritud keele, toimus ideeline müüdiloome. Ühiskonna erinevad tasandid mõtlesid uusi keelendeid välja. Sõnu lühendati eesmärgiga vältida võimud jaoks ebameeldivaid assosatsioone. Mõni neutraalne termin aga politiseeriti ja ideologiseeriti. Kõige rohkem lõid uusi sõnu ametnikud ja ajakirjanikud, kuid otsapidi ka kirjanikud, tollased filmid jne. Sügav jälg ka isikunimedes. Mõeldi välja revolutsioonilisi nimesid, ajastutele sobivaid nimetusi,
klassihuvid peavad olema allutatud rahvuse huvidele. 18. X 1922. a. toimus kurikuulus fasistide "marss Rooma," kus nõuti ministrikohti valitsuselt. Ärahirmutatud kuningas Vittorio Emanuele III tegigi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. Sisuliselt oli see riigipööre. Fasistlik diktatuur kujunes Itaalias välja järk-järgult. Esialgu valitses Mussolini vormiliselt konstitutsiooni raames, lõplikult kujunes totalitaarne fasistlik diktatuur välja aastail 1926-1929. Suleti kõik opositsioonilised ajalehed, ajakirjad, keelustati kõik parteid peale fasistliku, tribunali alla saadeti tuhandeid antifasiste, koostati dokument nimetusega "Töö harta," mis kavandas riigi majanduse juhtimise korporatiivse süsteemi. Korporatsioonid olid ühiste elukutsetega inimeste - tööandjate ja töövõtjate koondised, mille kaudu fasistlik riik organiseeris klasside koostööd. Tööandjaid-ettevõtjaid esindasid
(diktaatoril) on mitte millegagi piiratud, jõule toetuv ja seadustega kitsendamata võim. Diktaatoril puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Autoritaarne diktatuur (piirdutakse võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning muudesse eluvaldkondadesse sekkutakse vähe. Neis sisaldub tavaliselt ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee). Autoritaarse diktatuuri tunnuseid oli märgata ka Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastatel. Totalitaarne diktatuur (sellega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne ja seda on põhjendatud missiooniga, nagu nt kommunismi ehitamine. Tegemist ei ole ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise sooviga, vaid tegemist ongi võimuladviku seisukohalt ainuõige ühiskonnakorraldusega). Tuleb rõhutada ka totalitaarsete reziimide agressiivsust ja ambitsioone territoriaalsele laienemisele). 46
Alternatiivne informatsioon. Kodanikel on õigus otsida alternatiivseid infoallikaid. Alternatiivsed infoallikad peavad olemas olema ning seaduse poolt kaitstud olema. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. Võitlus monopolidega mis tahes majandusharus.
Taasiseseisvumise järel pole järske muutusi riigikorras toimunud. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Friedrichi ja Brzezinski järgi on totalitarism kogum, kus on koos „mingid ideoloogiad“, tavaliselt ainujuhiga ainupartei, vägivalda rakendav politseijõud, kommunikatsioonivahendite monopol, relvastuse monopol ja keskselt juhitav majandus. Režiimi ideoloogiaks ja üldeesmärgiks on „totaalne hävitamine ja totaalne ülesehitamine“. Tõeline totalitaarne süsteem liigub samm-sammult oma eesmärkide saavutamise poole rahvaga osava manipuleerimise abil. Kasutatakse propagandavõtteid, indoktrinatsiooni ehk ajupesu kui ka jõu rakendamine. Hannah Arendti arvates ei ole protsess nii korrastatud. Pooldab, et režiimi aluseks on radikaalne ideoloogia. Aga pole olemas sidusat programmi, on vaid lakkamatu liikumine, „et organiseerida võimalikult rohkem inimesi, tõugata nad nad liikvele ja hoida liikumas“. Tagajärjeks on kaos mitte kord
Mahasurumiseks kasutati armeed ja salapolitseid, vägivald aga tekitas pahameelt seni uuendusi toetanud liberaalsetes piirkondades o 1970ndatel kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakuks (eesotsas usujuht Homeini) o Šahh lahkus riigist, Homeini kuulutas iraani 1979 islamivabariigiks o Eesmärgiks oli peatada läänestamine ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus o Homeidi valitses islami seaduse ehk šariidi alusel -> totalitaarne diktatuur, vastuhakkajad arreteeriti või hukati o Välispoliitika muutus agressiivsemaks, põhivaenlaseks sai USA o 1980 sõda Iraagiga Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami ehk islami fundamentalismi positsioone araabia maailmas o Iseloomustab äärmiine konservatiivsus, moslemite tavaõiguse (šariaadi) täpne järgimine, sõjakas sallimatus läänemaailma vastu
Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid (politseiriik). Totalitaarses ühiskonnas monopoliseerib üks poliitiline partei, indiviid või indiviidide grupp poliitilise võimu ja keelustab opositsiooni tegevuse. Teisitimõtlejaid represseeritakse. Ühiskonna muutumine totalitaarseks saab tavaliselt alguse valitava parlamendi laialisaatmisest ja teiste poliitiliste parteide keelustamisest. Võib eristada nelja totalitarismi põhivormi. Kommunistlik totalitarism on totalitaarne diktatuur kommunistliku suunitlusega riikides. Teokraatlik ehk religioosne totalitarism on omane näiteks islamiriikidele, kus üks partei, grupp või indiviid on 5 monopoliseerinud võimu ja juhib riiki lähtudes religioossetest põhimõtetest. Hõimliku totalitarismiga on tegu
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatlik poliitiline reziim on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Totalitaarne poliitiline reziim on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm ning seda valitsemisviisi iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, repressiivorganite süsteem jne. 4 Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja
lootusi, et on võimalik luua stabiilne ja õiglane sõjajärgne maailm. Paljud arvasid, et pärast natsismi hävitamist ei hakka enam miski segama püsiva rahu kehtestamist maakeral. Tegelikuses osutus kõik teistsuguseks peaaegu kohe pärast teise maailmasõja lõppu puhkes uus maailmasõda. See ei olnud selline, kus lõhkevad mürsud ja pommid, tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: Demokraatlik ja totalitaarne, mida juhtis nõukogude liit. Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lääneriikide ja nõukogude vahel ei toimunud oli mõlema poole lõppeesmärk vastas leeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalike vahendeid. Seda, peaaegu pool sajandit kestnud sõda nimetati külmaks sõjaks. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku ida- ploki ja lääneriikde vahel aastail 1945-1990. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine
Vajalik on objektiivsus ning selle saab omandada, kui lähtuda mõistusepärasest otstarbekusest. 7. PILET PLATONI RIIGI- JA INIMESEÕPETUS J. LOCKE'I ÕPETUS TUNNETUSEST Platon ehitab riiki inimesest lähtudes ning riigi eesmärgiks seab pedagoogilisuse. Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse. Riigi saatuse määrab valitsev klass, mis on ühtlasi monopoolne relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
naaberrahvad jne). Vaenlaste / opositsiooni vägivaldne elimineerimine. NB! Itaalia fasismis antisemitismil oli teisejärguline roll, Natsi-Saksamaal see oli keskne küsimus. Natsid omandasid imperialismist jaotuse üle- / alamrassid; ,,Rassipuhtuse taotlemine". Nn fasistlikud diktatuuririigid kasutasid meeleldi välispoliitikas sõjalisi võtteid ja ületasid kergemini sõja künnise kui demokraatlikud riigid. Sõja ülistamine. Hitleri Natsi-Saksamaa 1933-39/-45 = totalitaarne diktatuuririik. ,,Kolmas riik" = Das dritte Reich. Eelkäijad: 1. Püha Saksa-Rooma Keisririik. 2. Hohenzollernite riik ehk Preisimaa ja Ühinenud Saksamaa Keisririik. Natside nägemuse järgi see kolmas riik kestab 1000 aastat. ,,SS Riik" (Schutz-Staffel asutati 1925a). SS'il oli domineeriv roll riigis: Heinrich Himmler oli paralleelselt nii SS'i juht, kui ka Saksa politseiülem (mh Gestapo) 1936-... . Konkurendiks oli SA Sturm- Abteilung (3 miljonit meest), likvideeriti 1934
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
taksona arhitektuur on vältimatult seotud majandusega!! maaomandus linnades -vaja metoodilist maa- poliitikat eksistentsmiinimum!!! mees ja naine vordsed lapsi peab kasvatama ÜHISKOND! optimaalne mja korgus 9-11 korrust Aga eitada ei saa, et Le Corbusier' nägemus arhitektuurist oli totalitaarne, nagu modernistlikel arhitektidel tihti kombeks oli. Ta tahtis kontrollida kõike alates suureskaalalistest urbanistlikest programmidest kuni pisidetailideni. Sarnaselt diktaatoritega arvas ta, et kõik, mis oli enne teda, oli mõttetu ja halb ning tema tulekuga algas inimkonna jaoks uus ja parem ajastu. Ma arvan, et osa Le Corbusier' propageeritud uuendustest olid üsna vajalikud
1937 Hossbachi protokoll - nõupidamine Hitleri juures. Vajadus laiendada sakslaste eluruumi. 1938 Kristalli öö - massilised juudipogrommid Saksamaal, mille käigus peksti puruks juutide korterid, poed ja ka juudid ise. 1938 toimus Anzluss - Saksamaa liitis endaga Austria. Gestaapo - salapolitsei, kellel oli info kõigi ja kõige kohta. SS - NSDAP julgeoleku organ. Riik sekkus tugevalt majandusse. Põhiliselt esitades tööstusettevõtetele sõjalisi tellimusi. Tekkis totalitaarne riik. Gestapo juht - H. Himmler. Herman Göring oli fasistliku majanduse ja lennuväe juht. Roosenberg oli ideoloogia juht. Rudolf Hess oli partei töö juht. 21 2.15 ITAALIA (1918-1930NDAD) Peale I maailmasõda oli Itaalia võitjatest võidetud. Antante lubas Itaaliale sõja võidu korral lisa maad, kuid peale sõda sai ainult väikese osa põhjapool. Sõda oli Itaalia põhjaosast ülekäinud. See oli Itaalia arenenuim osa
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
ühiskond on neile tekitanud rahuldamiseka vajadused. Ilma vajaduse ja rahuldamispakkumise vahel vahet tegemiseta ei ole kriitika võimalik - inimene ja süsteem on samad ja ainukesed küsimused ei ole poliiitlised, vaid tehnilised ja tegelevad efektiivsusega. Sotsiaalsed institutsioonid ja diskursused väidavad, et nad on vajaduste suhtes autoriteedid - läbi tehnoloogia ja teaduse võib sedasi tekkida teistmoodi totalitaarne võim. Praktilises igapäevaelus võib vajadusi korraldada sotsiaalne võim. Æratsionaalsuse piirid Kuidas me saame olla kindlad, et ratsionaalsuse selline vorm on kehtiv? Lahendus Æ Hegeli objekti ja subjekti dualism. Meile ei anta mitte ,,ostunimekirja" (vrd Maslow püramiid) vaid konstanteeritakse, et vajadused on arenevad, et vajadus on protsess. Eesmärgiks on isklik ja võõrandamata praktika, mida saavutada teadlikult 1 4. Tarbimine ja kultuur Kes tarbija ikkagi on
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
92 Allikas 2 Natsionaalsotsialism Natsionaalsotsialism – ideoloogia Saksamaal 1919–1945, mis kujunes Adolf Hitleri juhitava Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei eestvedamisel totalitaarseks liikumiseks. Natsionaalsotsialism taotles saksa rassi vaimsele ja ajaloolisele erandlikkusele saksa heaoluühiskonna loomist. Idee teostamise vahend pidi olema totalitaarne natsionaalsotsialistlik riik. Sotsiaalseid vastuolusid loodeti ületada majanduse poliitilise juhtimise ja välisvallutuste abil ning rahvusühtsuse ja kollektivismi põhimõtteid rakendades. Ühiskonna hädades süüdistati juute, kommuniste ja sotsialiste ning korrumpeerunud parlamentaarset korda. Natsionaalsotsialismi erijooned olid äärmine agressiivsus ja järjekindel rassism, eriti antisemitism. 1929–1933 majanduskriisi ajal
Autoritaarse valitsemise peamine eelis on võime langetada kiiresti otsuseid ja koondada nende otsuste elluviimiseks suuri ressursse. Ei mingit kisa, ei mingit virisemist, ei mingit kriitikat. Asjad saavad tehtud. Mitmed majandusteadlased – eriti ladinaameerikas – on seisukohal, et majanduse edendamiseks on vägivald ja diktatuur aeg- ajalt parajalt doseerituna vägagi kasulikud. Aga igasugune totalitaarne süsteem on ühiskonnale äärmiselt ohtlik. Jumal teab, millised suurejoonelised ideed diktaatorile pähe tulevad. Hakkab äkki kommunismi ehitama ja tapab pool rahvast maha. Parem siiski läbi ajada selle ebatõhusa demokraatia ja turumajandusega. Winston Churchill on öelnud umbes nii: “Demokraatia on kõige jaburam valitsemisvorm, milleni inimkond on jõudnud. Kuid kõigest hoolimata peame
(nt. Korsika, Ahvenamaa jne). 7 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise reziimi põhitüübid on demokraatlik, autoritaarne ning totalitaarne reziim. ( lisa lk 23) 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliu ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
