Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. Kohastumine kuivusega: Hästi väljaarenenud kattekude, Sügav juurestik, Kitsa või lihaka lehelabaga lehed. Vee säilituskude, Lehed taandarenenud, Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Loomadel vees liikumiseks Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris.
Välisehitus- varje-ja hoiatus värvus ,mimikri Füsioloogia-talveuni, taimemahl ,suhkrustamine Käitumises ränne ,hoolitsus järglaste eest Paljunemises-innaaeg Kohastumused organismidel Kõrbetaimed- neil on sügav juurestik, päevasel ajal on õhulõhed suletud, öösel varuvad süsihappegaasi,lihakad lehed ja varred vee varumiseks või vastupidi vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed Linnud- eesjäsemed on kujunenud tiibadeks, toruluud on tunduvalt kergemad, kahekordne hingamine, sissehingamisel läheb õhk kopsu ja osa õhukottidesse Imetajatel- võimalus vastsündinud organismi piimaga toita, Inimesel- anatoomilised iseärasused, mis lubavad püsti käia, Loomade käitumiskohastumused- , Varjevärvus ja varje kuju- muudab organismid keskkonna taustal märkamatuks, karvkate või sulestik muudab värvi, Hoiatusvärvus- see annab võimalikele ohustajatele märku varjatud kaitsevahenditest,
3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal 5. luurakkude õõned 6. osteoonilamellid 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) JOONIS vihikus. 1. epifüüs 2. metafüüs 3. diafüüs 9. Luude liigid ja igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu 10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil:pidevate ühenduste liiduse ja mittepidevate ühenduste-liigeste abil On kolme liiki pidevühendeid: fibroossed , kõhrelised ja luulised ühendused Fibroossed ühendused:
Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 10) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD E TORULUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) 3 LAMELUUD E. PLAATLUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD (ÕHKU SISALDAVAD LUUD): otsmikuluu, ülalõuaurge 11) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide?
kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik, lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või vastupidi kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed auramise piiramiseks Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga PILET 4 1.Glükoosi lagunemise 3 etappi. C6 H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38ADP + 38P 38ATP 2 Glükoosi lagunemisel võime eristada 3 etappi: glülolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Anaeroodne glükolüüs:
rakkude aktiivsus. Osteoklastid – luukudet lammutavad rakud Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure Hõrenemine sõltub: 1. Kehaehitusest (peen skelett soodustab) 2. Füüsilisest aktiivsusest 3. Geenidest Luud on kaetud luuümbrisega ning luudes on ka luuüdi: punane – vereloomeelund, vereliblede moodustumine kollane - toitainete rasvarikas varu Neerupealise koore glükokordikoidi ehk kortised vähendavad luude tihedust (steroidides) Kuju poolest jagunevad luud 4-ks: o Toruluud o Lamedad luud (kolju-, aba-, vaagnaluud) o Lühikesed luud (labakäed, -jalad) o Segatüüpi (näokolju) Luude kasv algab juba looteeas. Skelett koosneb algselt ainult kõhrkoest, kuid 7,8 nädalal ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2
· Lõhestav valik Kohastumus · Seega kui looduslik valik on oma valiku teinud: · Hakkavad organismid kohanema nende muutustega tekivad uued kohastumused. · Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi. · Ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused · Nt loomleviga taimede seemned on kohastumine vastu pidada loomade seedekulglas. · Lindudel on kujunenud palju kohastumusi lendamiseks: · Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne. · Loomade puhul on kõige tüüpilisem kohastumuseks varjevärvus või varjekuju. · Sest sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saak loomadele kui ka kiskjatele. · Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud
pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad, luune vaagen, vaagna laisidemed ja lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, tühjenenud olekus kusepõis, pärak. Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 4. Luude jaotus Pikad luud e toruluud reieluu, sääreluu, õlavarreluu, künarvarreluud need luud koosnevad võrdselt nii kompaktainest, kui ka käsnainest. Pikad luud on seest õõnsad. Lühikesed luud sabalülid, randmeluud, kämblaluud ja varbaluud need luud koosnevad põhiliselt käsnainest, kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5. Luude ehitus
Luu koe kasv külgedelt ehk luude paksenemine toimub samuti luu ümbrise rakkudesse kaltsiumi soolade ladestumise teel. Kuna kaltsiumi soolade ladestumine võib teatud määral avaldada survet ka närvikiududele, siis võib luukasv tekitatada valu. Luude klassifitseerimine ja ainete sisaldus luukoes Luukoes on 50% vett, 15% rasva ja 12% muid orgaanilisi aineid Noorel inimesel.. Jagunevad: 1. Toruluud 2. Lamedad luud – vaagna, koljuluu, abaluud 3. Lühikesed luud – lülisambalülid, labakäe ja labajala luud 4. Segatüüpi – mitmesuguse kujuga. Nt oimuluu. Koljuluu koosneb eri luudest. Koljuluud on omavahel ühenduses õmbluste kaudu. Koljus on 2 sellist piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge – sulgub 2-3 elukuul ja suurlõge – sulgub 2. Eluaasta algul.
Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex). KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb kämblaluudevahemikud (spatia interossea metacarpi). RANDMELUUD (ossa carpi) (peas) Randmeluid on 8. Proksimaalse rea moodustavad (pöidla poolt lugema hakates) lodiluu (os scaphoideum), kuuluu (os lunatum), kolmkantluu (os triquentrum) ja hernesluu (os pisiforme).
Kõhrerakkude jagunemisel kasvavad luud pikemaks. Kõige väiksemad on kuulmeluud, kõige pikem reieluu, kõige suurem puusaluu. Ülesanded: 1) osalevad liikumises; 2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled; 6) kaltsiumi ja fosfori depooks. Luude tüübid: 1) toruluud pikad luud, nt sääreluu; 2) lühiluud lühikesed, peened, nt randmeluud 3) lameluud madalad, lühikesed, nt põlvekeder Luude koostis: luurakud; rakuvaheaineks kollageenikiud, mille ümber on kaltsiumi ja fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine.
rikkas eriti kalkunite ja kanadel. Suurema rasva sisaldusega on pardi ja hane liha, hane rasv on hinnatud oma ravi omaduste pärast. Hane maks on delikatess 7. saadusi saab toota ja turustada kiiresti. 8. Annab toor ainet tööstusele muna pulber ja suled. 9. Mittesöödavatest osadest toodetakse valgu rikkast söötasi. Lindude erinevused võrreldes imetajatega. · luustik- luud on kerged ja õhukeseseinalised toruluudespuudub üdi. · Toruluud sisaldavad hargnenud õhukotte mis on sinna tunginud kopsubronhide kaudu. · kodustamise tagajärjel on lennuvõime tublisti vähenenud. · Lendamist soodusatab kiilu kujuline keha. · Puuduvad hambad. Nokaga võetud sööt satub eeskätt pugusse, seal sööt pehmeneb, kuid põhiline peenestamine toimub lihasmaos liihaste, kruusa ning liiva kaasabil. Normaalseks seedetegevuseks vajavad linnud kruusa või liiva.
Õlavöötmesse kuulub 2 rangluud ja 2 abaluud 11 Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side.
Õlavöötmesse kuulub – 2 rangluud ja 2 abaluud Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad – õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, 11 päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side.
Õlavöötmesse kuulub 2 rangluud ja 2 abaluud 11 Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side.
Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel).
Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). (info õpikust) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa (epifüüs, epifüüsiplaat ja metafüüs) ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu on kaetud luuümbrisega. 10. Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust) 1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) 2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud) 3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu) 4. segaluud (lülisambalülid) 5. pneumaatilised luud (nt koljus otsmikuurge ja ülalõuaurge) 11. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled
valik. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Päritud või arenenud. Kõrbetaimed: kuivuse talumine. Sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude jaoks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed. Liblikõielised: sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik. Imetajad: loodete organismisisene areng ja sünnijärgne toitmine piimaga. Inimene: püstikäimine. Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused. Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
NÄITED: Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks või vastupidi, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning vahajad kattekoed. Päeval õhulõhed suletud, CO2 kogutakse öösel. --Liblikõielistel lämmastikutarvet rahuldava kohastumusena kujunenud sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Lindudel eesjäsemete areng tiibadeks, kerged toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel suured ja valgustundlikud silmad, veelindudel ujulestad, veekindel sulestik. Imetajatel kohastumused loodete organismisiseseks arenguks ja toitmiseks piimaga. Inimesel mitmeid iseärasusi püstikäimisele kohastumisest. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Aastaajaline karv/sulgkatte värvi muutus. Selle vastand on hoiatusvärvus (herilane, lepatriinu)
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kolm esimest moodustavad ellipsoide. Distaalse rea moodustavad trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges.
krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiini D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on noorloomadel korratu luustiku arenemine, luustumisprotsess ei ole täielik, mistõttu luud jäävad pehmeks, kõverduvad, eriti jäsemete toruluud, mis kannavad keha raskust. Noorloomad haigestuvad rahhiit. Täiskasvanud loomadel esineb osteomalaatsiat ehk luude haprust ja osteoporoosi (poorsed luud). Need haigusnähud tekivad luustikust labiilse (liikuva) kaltsiumi ja fosfori ära kulutamise tõttu, mistõttu luud muutuvad poorseteks, haprateks, kergesti murduvateks. Vitamiini D osa seisneb selles, et temast sõltub kehavedelike ja luukoe vaheline ainevahetus (kaltsiumi siirdumine luukoesse ja selle
· Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv · skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda). · lõplik toruluude luustumine- kõhreplaadid kasvavad kinni, luude pikikasv ei ole enam võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem. · mõjutab ka käitumist ja psüühikat meestel, nagu naissuguhormoonid naistel. · liibido ehk vastassugu poole huvi tekitavaid hormoone. Testosterooni produktsiooni puudulikkus/langus põhjustab meestele iseloomulike
Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel).
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 10.Luude liigid: a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu). b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed). Õmblused (koljuluude vahel).
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on ...
omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine-: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv, skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda). · lõplik toruluude luustumine- kõhreplaadid kasvavad kinni, luude pikikasv ei ole enam võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem. · mõjutab ka käitumist ja psüühikat meestel, nagu naissuguhormoonid naistel. · liibido ehk vastassugu poole huvi tekitavaid hormoone.
ajus, nahas Meeste : naiste suhe 3:1 Monoklonaalne paraproteiin leitakse vähem kui 25%-l haigetest Hulgimüeloom areneb <30 %-l 10 aasta elulemus 70% Luuvälise üksikplasmatsütoomi diagnostilised kriteeriumid 1) Üksik luuväline klonaalsetest plasmarakkudest koosnev mass 2) Luuüdi tsütoloogilisel ja histoloogilisel uuringul normaalne leid 3) Skeleti röntgenleid, mis hõlmab ka pikad toruluud, patoloogiata 4) Aneemia, hüperkaltseemia või neerupuudulikkus puuduvad 5) Seerumis või uriinis ei esine monoklonaalset immuuunglobuliini või on see < 20g/l 4.2.3. Hulgi üksikplasmotsütoomid Hulgi solitaarsed plasmotsütoomid, mis võivad olla retsidiveeruvad esinevad umbes 5% eelnevalt teadaoleva üksikplasmotsütoomiga patsientidest -7- Hulgi üksikplasmotsütoomide diagnostilised kriteeriumid
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
Kõrbetaimedel on kuivuse talumiseks hästi välja arenenud kattekoed, kitsa ja lihaka lehelabaga lehed ja sügav juurestik. Nende õhulõhed on päeval suletud ja fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi varuvad nad öösel. Paljude loomade liikumist keskkonnas, vees, soodustab nende süstjas kehakuju (vaalalised, kalad, loivalised). Lindudel on kujunenud mitmesugused kohastumused lendamiseks. Esijäsemete muutumine tiibadeks, kerged toruluud jne. veelindude jäsemetel on kujunenud lestad, nende sulestik moodustab vett mitteläbilaskva kihi. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Niisuguseks kohastumiseks on ka loomade karvkatte aastaajalised muutused, ka lindude sulestikus (lumekakk) esineb seda. Siia kuuluvad ka tööstuslik melanism putukatel, liivakarva värvus kõrbeloomadel, kalade heledam kõhtmine pool. Sarnasus
Brahhiosklereiidid on isodiameetrilise ümara kujuga kivisrakud, asterosklereiidid (joonis: F) seevastu meenutavad kujult tähte. Prosenhüümseid kivisrakke nimetatakse makrosklereiidideks. Kui need on kujult otsekui otstest laienenud toruluud ning moodustavad pideva kihi näiteks seemne- või viljakestas, nimetatakse neid osteosklereiidideks. Harunenud taimekarvadele sarnanevad trihhosklereiidid ning niinekiududele niitjad sklereiidid. Ka viimased võivad olla harunenud. 2. Niinekiud (joonis: D, E) on otstest teritunud, väga paksude kestadega
muutumine genotüübi raames tulemuseks: organismide kohastumus tulemuseks: kohanemus 2. Tooge näiteid organismide kohastumustest! *Mägisibulal on lihakad vett varuvad lehed *Kaktusel on lehed taandarenenud ogadeks, kuid vars on kujunenud lihakaks veehoidjaks *Karvasjalg-kakul öölinnuna on suured ja eriti valgustundlikud silmad *Lindudel on jäsemed kujunenud tiibadeks, et lennata ning kerged toruluud ning nende keha katab sulestik 3. Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus? Varjevärvus on võimalikult loodusega sarnastes toonides (nt. viljapuu-lehekedrik on omandanud nii lehe kuju kui ka värvi, et teda looduses raskem märgata, jänes on suveperioodil pruunikas, et teda niitude ja metsa vahel raskem märgata, talveperioodil aga valge, et kergemini lumevärvusega ühte sulanduda jääda märkamatuks kiskjate jaoks)
Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 71.Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.Millist tüüpi on alltoodud luud? a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 73.Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 74.Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis 75.Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? os ilium, os ischii, os pubis 76.Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 77.Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende kohta vastavad tõele
Müofibrillid koosnevad müofilamentidest, milleks on aktiin ja müosiin. 14. Sidekoe ehitus Sidekude on kude, mis seob erinevaid kudesid omavahel ja hoiab neid koos. Seda leidub organismis kõikjal - lihase koostises, kõõlustes, liigestes jne. Sidekude koosneb peamiselt kollageeni-, elastiini- ja retikuliinikiududest. Kollageen ja elastiin moodustavad käsna taolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente esineb sidekoes suhteliselt vähe. 15. Toruluu ehitus Pikad- ehk toruluud koosnevad õõnsast luu keskosast (diafüüsist) ja luuotstest ehk epifüüsist. Luu otsad pole õõnsad. Luu on kaetud erilise sidekoelise kihiga nn periostiga ehk luuümbrisega. Luu otste välimine pool koosneb kompaktainest, seesmine osa käsnainest, mis sisaldab luuüdi. Toruluu õõs sisaldab kollast luuüdi. Luu keksosa koosneb peaaegu täielikult kompaktainest. Lameluudes ja lühikestes luudes pole luuõõnt, sisaldavad kompaktainet ja käsnainet luu sees. 16
nt. isane emane X XX spermides munarakkudes Esineb suhteliselt madalatel organismidel. Selline soomääramine on omane putukatele (tirtsud, lutikad, koiliblikad) b) ZZ (isased) / ZW (emased) lindudel c) XX (emased) / XY (isased) imetajad, kalad, kahepaiksed Soo määramine isenditel: 1. välised suguelundid 2. soost sõltuvad tunnused inimesel Tunnus Mees Naine 1. toruluud Pikemad, jämedamad Lühemad, peenemad 2. rasvaprotsent Väiksem Suurem 3. veeprotsent Suurem (lihasmassi tõttu) Väiksem 4. lihasmass Suurem Väiksem 5. kasvakasv kehal Suurem Väiksem 6. keha proportsioonid: õlavööde Lai Kitsas
Selgroog koosneb 5 osast: kaela- , rinna-, nimmelülidest, rist- ja õndraluust. Kokku on inimesel 32 kuni 34 selgroolüli, mitmed neist on kokkukasvanud, näiteks ristluu. Täiskasvanul on selgroos 4 kõverust: kaela- ja nimmeosas ettepoole ning rinna- ja ristluu osas tahapoole. Selgroo kõverused aitavad inimesel tasakaalu säilitada ja pehmendavad põrutusi. Kuju järgi saab luud jaotada 3 rühma: pikad, lühikesed ja lamedad. Pikad on jäsemete toruluud, sõrme- ja varbaluud on lühikesed, lamedad on koljuluud. Kirjuta, milliste luudega on tegu ja millised liigesed on neil joonistel: plokkliiges, pikk luu; silinderliiges, väiksed luud; lamedad luud, plokkliiges; selgroog ja painduvad 1 2 liigesed
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja 2) kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv
Rasva% Suurem Väiksem Vee hulk Väiksem Suurem Keha proports: Õlad Kitsam Laiem Puusad Laiemad Kitsamad Kõrisõlm Varjatum Eenduvam Hääle diapasoon Laiem kõrgemate helide Laiem madalamate helide puhul puhul Toruluud Lühemad, kitsamad Pikemad, jämedamad Agressiivsus Väiksem Suurem Alalhoidlikkus Suurem Väiksem Stressitaluvus Suurem Väiksem Soopoole tugevus Tugevam Nõrgem Soo määramine inimesel. Vajalik sest: 1) Ajateenistuskohustus 2) Peresuhete loomiseks 3) Spordis Määratakse: 1) Suguelundite baasil
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
kahesugused liigutused -küünarvarre painutus ja sirutus ning kodarluu pöörlemine oma telje ümber. 22 Käe luud jagunevad randme-, kämbla- ja sõrmede luudeks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust ning nad seonduvad kodarluuga kodarluu-randmeliigese abil. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast. Sõrmede luud (sõrmelülid) on väikesed toruluud (pöidlal on kaks, teistel sõrmedel kolm sõrmelüli). Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere
· keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel Luude tüübid: · pikad e toruluud laiemad otsad epifüüsid keskel toru diafüüs epi- ja diafüüsi vahel metafüüs · lühikesed luud · lamedad luud · segaluud Luuüdi e medulla täidab kõik õõnsused luus · kollane luuüdi peamiselt rasv · punane luuüdi retikulaarne Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks. Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest ,,luumudelikesed", hiljem asendub sidekude
järglast kellest 344 olid võitjad 3. Godolphin's Arabiani järglast Matchen'i peeti esimeseks täisvereliseks ratsahobuseks. Selle hobuse juures kasutati esimest korda jõudluskontrolli (1790 a). Ka peatõuraamat koostati selle tõule 1791 ja hakati pidama 1793. Võistlusdistantsid olid Inglismaal 6-10 km. Inglise täisverelist on aretatud kahes suunas a) kiiruse peale ja b) varavalmivuse suunas. Eksterjöör ruudukujuline, rind on kitsas ja sügav, pikad jalad, tugevad toruluud, pea on sirge, nina ja kael pikk, turi kõrge kitsas ja pikem, roided tahapoole kaardus, väikesed kabjab jne. Värvus on kõrb kuni raudjani. Inglise täisverelisel ei tehta sperma sügavkülmutust. Kui vaja, siis ainult jahutatult, aga enamasti siiski loomulik paaritus. Ahhal-tekiin 3.-4. saj. e.m.a. See tõug talub päikest ja pikki vahemaid. Kuulsaks sai see, kui läbiti 1935. aastal 4300 km 84 päevaga Ashabadist Moskvani. Ratsa-rakkehobused Hannover 160-162-195-21,0
· Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest · Osteotsüüdid · Osteklastid Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine · Otse embrüonaalsest sidekoest koljuluud, rangluud · Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad: · Toruluude pikkikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. · Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid. · Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel · Samal ajal luuüdiõõs laineb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu
kromosoomi proovid. Klienefelter jms vennad on kõik viljatud. Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused. Sugutunnusteks loetakse sugunäärmed ja välised suguelundid. Paljudel juhtudel saab inimesel määrata soo juba loote eas. Soost sõltuvad tunnused kujunevad välja sugulise küpsemise perioodil suguhormoonide mõjul. Tabel 8. Soost sõltuvad tunnused tunnus Mees Naine toruluud Pikemad, jämedamad Lühemad, peenemad lihasmass suurem väiksem Vee sisaldus suurem väiksem rasvaprotsent väiksem suurem piimanäärmed Ei talitle talitlevad
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
