Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"torujad" - 111 õppematerjali

torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid • Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid.
thumbnail
36
docx

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga. Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e....

Morfoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Sellega kinnitub lihas luule. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Inimesel on umbes 400 skeletilihast. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Mida tugevamini on arenenud lihased seda tugevamaks muutub ka luustik. 2.vereringeelundkond-veresooned on torujad elundid, mida mööda liigub veri. Veresoonkond koosneb- 1.)arterid-viivad vere südamest kehasse (arteriaalse ehk hapnikurikka vere). Seinad paksemad ja elastsemad. Veri liigub südame ja veresoonte korrapärase kokkutõmbumise tõttu. Veri liigub kiiresti. 2.)veenid-viivad venoosse ehk hapnikuvaese vere kehast südamesse. Seinad õhukesed ja pehmed. Maht on kaks korda suurem kui arteritel. Veri liigub aeglaselt. Veenides liigub veri skeletilihaste liikumise ja veenides olevate klappide tõttu...

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
70
ppt

VERERINGEELUNDKOND

Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned....

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

LINNUD esitlus

Milline väide on õige, milline väär?  Kõik linnud lendavad.  Enamasti linnud lendavad.  Linnud munevad mune ning hauvad siis pojad välja.  Linnupojad sünnivad ja imevad ema piima.  Maakeral pole paika, kus ei leiduks linde.  Kõige väiksemad linnud maailmas on koolibrid.  Lindudel on kerged torujad luud ja tugevad rinnalihased, mis soodustavad lendamist.  Erinevaid linnuliike on rohkem kui 8000.  Linnud laulavad ilu pärast.  Reeglina on emalinnud ilusamad kui isalinnud.  Käo munad on sama värvi nende võõraste munadega, kuhu kägu nad muneb.  Munakoore purustab linnuema.  Kanad, kalkunid, koduhaned ja –pardid on algselt elanud looduses vabalt.  Inimene saab linde aidata, kui ta püüab neile toiduks putukaid. Ühenda õiged paarid:...

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

juurtes ja teistes säilitusorganites c) Aerenhüüm – paikneb õhujuurtes, veetaimedes 3. Juhtkude  Jaguneb vastavalt sellele, kas koosneb elus või eluta rakkudest a) Floeem – piknenud elusrakud b) Ksüleem – pikad torujad surnud rakud (trahheed, trahheiidid) 4. Tugikude  Koosnevad paksenenud seintega rakkudest; rakud on pikenenud a) Kollenhüüm – rakuseinad ebaühtlaselt paksenenud; ainult noortel taimedel b) Sklerenhüüm...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus

Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale:  Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht.  Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm.  Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude.  Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool.  Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed.  Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Aaloe vera

Iseseisvalt ravimine võib olla väga ohtlik, kuna väikese probleemi taga võib peituda tõsine haigus. Ehitus ja välimus Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruv. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad , piklikus õisikus. Vili on kupar. Levik Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna- Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Ökoloogia Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
20
docx

MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool Ä4 Olesja Stepanjuk MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL Kursusetöö Tallinn 2014 KOKKUVÕTE Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on .... Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad...

Hügieen
10 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised. Esineb vastne või on otsene areng. Mage- või merevees. Mageveekarbid: järve- ja jõekarp, keras- ja herneskarp (mitme liigiga) ja ebapärlikarp. Riimveelised: südakarp, rannakarp, liiva-uurikkarp, balti lamekarp, rändkarp. Kammkarbid, austrid, laevaoherdi, pärlikarbid. KLASS LASNJALGSED: Torujad . Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod...

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

Vt. ka endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. lõpp-peremehed -- definitiivsed peremehed. mehhaaniline kahjustus (kr. mechane -- masin). Iga nugiline mõjub organismile võõrkehana. Mida arvukamad ja suuremad on parasiidid, aeda ulatuslikum on parasiidi patogeenne toime peremehesse. Toitumise ja migratsiooni ajal vigastavad parasiidid peremehe nahka, limaskesti ja siseelundeid. Suurte parasiitide nugimise korral võivad torujad elundid (sooled, hingamisteed, kuseteed, vere- ja lümfisooned, sapi- ja pankreasejuha) ummistuda. Torujate elundite (veresoonte, söögitoru) läheduses paiknevad ehhinokokipõied võivad neid väljastpoolt komprimeerida ja valendiku sulgeda. Parasiidid põhjustavad elundite rõhkatroofiat. mehhaanilised siirutajad (kr. mechane -- masin). Mehhaaniliste siirutajate (loomade või inimese) organismis või keha pinnal parasiidid ei arene ega sigi, kuid püsivad teatud aja...

Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud.  Emakas (lad. k. uterus) – pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis.  Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 14  Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Veterinaarne histoloogia

Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas...

histoloogia
46 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude  Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel.  Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed,...

Loodusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju. Kurekell on talvekindel LIATRIS SPICATA - TÄHKJAS LIATRIS • varred kuni 50 cm kõrgused, tugevalt lehistunud. Korvõisikud väikesed, 8-13 õielised, koondunud teraviljapea sarnasesse õisikusse, mille pikkus on kuni 35 cm. Õied torujad , purpur-punased, harvem valged. Kasvab hästi päikeselises soojas kohas. Muld mõõdukalt kuiv, värske, toitaineterikas. RODGERSIA AESCULIFOLIA - HOBUKASTANILEHINE RODGERSIA • Juurmisel lehed väga suured ning jäigad. Lehtede läbimõõt võib ulatuda kuni 90 cm-ni. Lehed on sõrmjagused, meenutavad hobukastani omi. Õied valged, väikesed, asuvad suurtes õisikutes, mis võivad kasvada kuni 1 m kõrguseks. Vajab parasniisket, huumusrikast...

Põllumajandus
7 allalaadimist
thumbnail
14
docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm  asub epidermi all  elusad tselluloosse seinaga rakud  rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude  paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude  paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed  Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud  Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed  Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel  Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed toodavad tahkeid või vedelaid aineid  piimanäärmed  nektaariumid  näärmekarvad SEENERAKK...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Mükoloogia eksam

mutualistlikes suhetes * Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism * Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise...

Mükoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Geenitehnoloogia vastused

9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest Narmad ehk karvad on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapslist Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed...

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
34
docx

VALGUSTUS TÖÖKOHAS

3,200 K Soojem stuudiovalgustus 3,350 K Eredam stuudiovalgustus 4,100–4,150 K Kuuvalgus 5,000 K Ennelõunane päevavalgus 5,000 K Torujad fluoressentslambid või jahevalged väikesed fluoressents- lambid (CFL) 5,500–6,000 K Südapäevane valgus, fotokaamera välk 6,200 K Lühikese kaarlahendusega ksenoonlamp 6,500 K Pilves päevavalgus 5,500–10,500 K Vedelkristall- või katoodekraan 15,000–27,000 K Selge eresinine taevas 5 Valgustuse valimine 1 Valgustuse põhitõed...

Ergonoomika
31 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Vereringeelundkond - süda-veresooned-veri

Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni -keharakkude ja vere gaasivahetus -�ks rakukiht VEENID -juhivad verd organitest s�damesse -seinad pehmed ja �hukesed -klapid, mis takistavad vere tagasivoolu 2 VERERINGET SUUR e KEHAVERERINGE -varustada rakke toitainete ja hapnikuga...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

 Kui veri jõuab kehast südamesse, on see vähese hapniku sisalduse ja suure süsihappegaasi sisaldusega – venoosne veri (tumepunane); suure hapniku sisaldusega veri – arteriaalne veri (helepunane).  Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ainult ühes suunas. Veresooni on kolm tüüpi: arterid, veenid ja kapillaarid. Südamest väljuv aort (arter) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest liigub veri kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel ehk läbi kapillaari õhukese seina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse ja jääkained (nt süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre...

Bioloogia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun