Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"torude" - 461 õppematerjali

thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemia 11 kl. arvestused

Fraktsioneerimiskolonni alumises osas on kõrge temperatuur, mis üles poole järk-järgult alaneb. Keev nafta siseneb kolonni 2 auruna, ülespoole tõustes ta jahtub. Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse veel kord. Fraktsioon on primaarsel destillatsioonil saadud lähedaste keemistemperatuuridega vedelike segu. Kergetel fraktsioonidel on madalamad keemistemperatuurid ja lühikesed süsivesinikahelad. Rasketel fraktsioonidel on kõrgemad keemistemperatuurid ja pikemata ahelatega ühendid. Krakkimine on reaktsioon, mis lõhub suurte molekulidega alkaanid väiksemate molekulidega alkaanideks ja alkeenideks...

Keemia
268 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvestused 12. kl

tetrafluoroeteen (teflon) ja metüülmetakrülaat (polümetüülmetakrülaat, pleksiklaas). Kõige raskem on polümeerida eteeni (etüleeni). Selleks peavad olema õiged tingimused: 1000 ­ 3000 atm ning temperatuur kuni 300 oC. Neil tingimustel on eteen vedelas olekus. Niiviisi moodustub nn kõrgrõhu-polüeteen molaarmassiga 20 000 ­ 40 000. Seda kasutatakse väga suurtes kogustes kile, torude , elektriisolatsioonimaterjalide jms valmistamiseks. Kõrgrõhu-polüeteenil on mõningaid tehnilisi puudusi, mis on tingitud ahela hargnemisest. Külgahelad vähendavad polümeerse materjali tihedust ning teevad ta pehmemaks. Paremate tehniliste omadustega polüeteeni saadakse pehmetes tingimustes Ziegleri-Natta katalüsaatorite abil. Protsess viiakse läbi rõhul 2 ­ 4 atm ning temperatuuril 50 ­ 75 oC. Saadava...

Keemia
143 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

Sele 26 - Võrkjaotusega pneumotorustik 3.2.2 Pneumotorustike materjalid Torustike ehitamisel kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale: 27 vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. Statsionaarsetes pneumotorustikes on parimateks torude liitmise moodusteks keevitamine ja jootmine. Keevisliited on odavad ja õhutihedad. Nende liidete halvaks omaduseks on see, et keevitamise käigus tekib jääke, mida tuleb enne torustiku kasutuselevõtmist sealt eemaldada. Samuti tekib keevisliitel roostet, mille kõrvaldamiseks suruõhust tuleb enne tarbijat lülitada täiendav filter. Tsingitud torude puhul kerkib samuti korrosiooni probleem ning sellised torustikud ei ole keermesliidete tõttu oluliselt korrosioonikindlamad. Ka ei ole...

Ohuõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...

Laomajandus
639 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nordstream gaasijuhe

Mõnes mõttes tehakse elusloodus keskonda meres üha paremaks ja turvalisemaks. Kõigele lisaks väideti ka seda, et tulevased torud pole ohutud laevaliiklusele. Selle argumendi ümberlükkamiseks pole vaja mingit kõrget ülikooli haridustki. Teadagi, et mere keskmiseks sügavuseks on 55m ning siinsete laevade süvised pole sügavamad kui 8- 10m, seega jääb vaba vett keskmiselt üle 45 meetrit ning torude mõõtmed on kavandis (Vene- Saksa gaasijuhtme Nord Stream projekti piiriülese keskkonnamõju hindamine) Kuna kõik ökoloogilised probleemid ja merega seonduvad reostus ohud said põhjendatud ja lahendatud, tuldi nende väidetele juurde veel probleemiga, et pole põhjendatud alternatiivsete gaasijuhtmete asukohtade mitteesitamist. Arusaadav, et ei saagi panna paika seda projektis kui uuringud käivad, ning läbirääkimised on pooleli. Tuleb saavutad iga riigiga kompromisse, et...

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Nimetu

Vee voolukiiruse alandamiseks tuleb vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Näide. Oletame, et vee voolukiiruseks w (1) tuli 6 m/s. Antud juhul tuleks vesi panna voolama 3 torus korraga ja vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 6/3 = 2 m/s. Edaspidistes arvutustes tulebki kasutada tegelikku voolukiirust (w) ning arvestada, et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. Kui voolukiirus jääb kohe etteantud piiridesse, siis ümberarvutust teha pole vaja ning torusid jääb käiku üks ­ (nk = 1). 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Kõik valemis esinevad suurused on eelnevalt teada. 2 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek. auru või drosseldatud primaarauru)...

31 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...

Pinnasemehaanika, geotehnika
425 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr.2

Terase om parandamiseks lisatakse lisandeid, töötlemise järgi: kuumalt valtsitud; külmalt tõmmatud; kombineeritult. Toodete valm: 1. Kuumvaltsimine (800-1200C); 2. Külmvalts, õhukesed tooted, sileda läikiva pinnaga; 3. Valamine pole tugev; 4. Sepistamine; 5. Stantsimine kõrge temp ja surve; 6. Torude valm kasut valamist ja keevitamist, ka pöörleva tooriku meetodit. Malmid ­ haprad C>1,7%. Värvilised ja kerged metallid kasut katte ja viimistluses. Al ­ kerge, nõrk, ei korrodeeru, valm boksiidist. Omadused: ... Al tek peale tihe oksiid, mis tak edasist korrosiooni, võib toim galvaaniline kor, maa sees ei ole Al püsiv. Al on püsiv kk-s, mille pH= 4,5-8,5, kui pind on puhas ja lahuses pole raskemetalle. Kor takist: pinna viimistlus; meh hõõrumine; keem puhast; el keem; pinna katmine....

Ehitusmaterjalid
302 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aine ehituse alused

See v6imaldab gaasis v6i vedelikus yhe keha teise bail liikuma panna ilma nendevahelise kontaktita. Pindpinevus- keha yritab saavutada vimalikult v2ikest pindala. Vedeliku pind yritab kokku t6mbuda. Pindpinevusj6ud on j6ud, mida kokkut6mbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegur- = F 2l Kapillaarsusn2htused on seotud peenikeste torude ja m2rgamisega. Tahkis on aine, millel on kristallstruktuur. Taheked ained, millel puudub kristallstruktuur nimetatakse amorfseteks....

Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Konspekt

Väärismetallisulamitest ehteid on ka minu kodus. 2.2.9 Eriteras Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Informaatika 1 9 TTK KOKKUVÕTTE Igapäevaelus kasutame palju erinevatest metallidest tarbeesemeid, ehteid, tööriistu jne. Minu ümber ja kodus on palju erinevaid metallidest ja nende sulamitest esemeid, mis on igapäevaelus vajalikud ja kasulikud. Metallide kasutamine sõltub nende omadustest...

Ehitusökonoomika
140 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Füüsika praktikum nr. 20

Kui lained kohtuvad vastasfaasis, siis nad nõrgendavad teineteist ja selles kohas tekib interfentsmiinimum (võnkumisi ei toimu) Olgu harude pikkused sellised, et tekib üks neist juhtudest. Suurendades nüüd näiteks parempoolse haru pikkust, saabub teatud momendil jällegi sama olukord. See tähendab, et hääl tee mööda paremat haru mikrofoni muutus lainepikkuse võrra. Kui torude nihe teineteise suhtes , siis hääle tee pikkus muutub 2 võrra ning = 2. Haru pikkuse edasisel suurendamisel võib selliseid olukordi saavutada korduvalt. Kui 2 nihutamisel võrra esines korda maksimum või miinimum, siis = . 2 Tabelid...

Füüsika
454 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni. Festoon on hõre torude kimp katlas. Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud põhitrumliga, all alumiste kollektorite või alumise trumliga. Aurustusküttepinna torusid toidavad veega põhitrumli veeruumi ja alumisi kollektoreid ühendavad mittekuumutatavad laskuvtorud. Mitmekordse sundringlusega kateldes rakendatakse tavaliselt ühte suure läbimõõduga laskuvtoru....

Katlatehnika
75 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Katla projekt

Ekraantorude diameeter on 60 mm ja nad on paigaldatud koldesse sammuga 65 mm. Et vähendada ekraanide jahutavat mõju, on nad alumises osas kaetud tulekindla materjaliga. Kõik ekraantorud on läbimõõduga 120 mm. Nii ekraan kui ka laskuvtorud ühendatakse kollektorite ja trumliga keevitamise teel. Ekraanpindade kujundamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata torude termilisele paisumisele. Ekraanküttepinna torud pikenevad aurustusküttepinna paneelis (pikkus 20...30m) 100 kuni 150 mm. Koldest lahkuvad gaasid temperatuuriga 1000 ja väljuvad väljumisaknast kõrgusega 5.6 m läbides 4 realise fastooni. Kolde seina katab väljaspoolt müüritis, mis on tarvilik oluliselt soojuskadude vähendamiseks. Tuleb silmas pidada, et koldest...

Katlatehnika
153 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemiatehnika I vaheeksam

Turbulentsel voolamisel lisandub sellele ka energiakadu osakeste turbulentse segamise tõttu. Neid kõiki nimetatakse hõõrdetakistuseks ja nende tõttu tekkivat survekadu hõõrdsurvekaoks hhõõrde 32lµ hhõõrde = gd 2 64 l 2 l 2 hhõõrde = * * = Re d 2 g d 2g Lambda ­ hõõrdetegur. Siledate torude korral = 0,316 Re 0, 25 Kohttakistus ­ kui voolamisel voolusuund muutub, väänduvad voolujooned tugevasti ja tekivad keerised, mis põhjustavad energiakadusid ja mis liidetakse hõõrdetakistuse energiakadudele. Selliseid energiakuluallikaid nimetatakse kohttakistusteks ja sellest põhjustatud survekadu kohtsurvekaoks Fluidiumi transport Pumbad ­ hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet...

Keemia
268 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia materjalid

15) Metalli haardetingimused valtsimisel tagatakse kõige paremini samaaegse: hõõrde teguri ja haarde nurga suurendamisega. 16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks. 17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust. 18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks 19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp. 22) Millist toorikut pole võimalik saada pressimise teel: külmdeformeeritud lehtmetall 23) Pressimise kõige iseloomulikumaks jooneks võrreldes teiste survetöötlusviisidega on: metallile suure plastsuse tagamine. 24) Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on: väiksem omahin. 25) Tõmbamine teostatakse: külmdeformeerimise teel....

Konstruktsiooni materjalid ja...
547 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keevitamine var.11

60%), suured kulutused esineda palju pritsmeid, üle 6 keevitusgaasidele. mm paksust kihti keevitada ei saa . Kasutusala Autoremonditöökodades, Remonttöödel. tootmisliinidel. Kuna gaaskeevitusel on keevitusgaasid kallid, TIGkeevitus aga sobib AlMg sulamile ja torude keevitamiseks hästi, siis valin oma harjutustöös TIGkeevituse (141). Materjali ja toote keevitatavus AlMg sulam on keskmise keevitatavusega materjal, vajalik kasutada suuremat voolutugevust. Detaile, mis antud harjutustöö variandis on torud, on küll keeruline kokku keevitada, aga õnneks TIGkeevituse puhul saab keevitada igas asendis. Võib oletada, et keevitatava materjali paksus jääb pigem 6 mm kanti, nii et keevitustraadi kasutamine on vajalik. Lisamaterjalid...

Konstruktsiooni materjalid ja...
221 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium). Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel....

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

Paralleelset terasest sektsioonkatelde arenguga toimus horisontaalsete leek-suitsutorukatelde kasutuselevõtt. Spetsiaalsete soojavee katelde võimsus ulatub 200 MW ja üle selle. Uue põlvkonna leek-suitsutorukatelde võimsus ulatub 10 MW. Soojaveekatlad töötavad otsevooluseadmetena. Vaatamata sellele on soojavee katelde põhiprobleemiks soojuskandja ühtlane jaotamine torupaneelides. Torude otsad on kollektorite külge keevitatud, ühe kollektori küljes on terve hulk torusid. Ühe kollektori külge ühendatud torude arv valitakse nii, et need torud laseksid läbi kogu tootlikkuse ja seejuures kujuneks neis välja sobiv keskmine kiirus. Torude paralleelse lülitamise korral tuleb hoolitseda selle eest, et soojuskandja kulu võimalikult ühtlaselt torude vahel ära jaguneks. Vastasel juhul võib esineda väga väikese soojuskandja kuluga torude ülekuumenemine...

Katlatehnika
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun