Aastal 1583 kohtus Galileo Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus matemaatikast vaimustusse. Ta hakkas meditsiiniloengute asemel matemaatika loengutel käima. Isa polnud sellega nõus ja Galileo lahkus ülikoolist ilma kraadita. 1586. Aastal tegi ta oma esimese uurimuse hüdrostaatika kohta. Tema kuulsus loodusfilosoofina levima. 1589. Aastal sai ta Pisa ülikooli matemaatikaprofessoriks . Ajalugu Levib legend, et Galileo viskas Pisa tornist alla raskusi ja jälgis kuidas need maapinnale jõuavad. Aastal 1592 määrati Galileo Padova Ülikooli matemaatikarofessoriks, kus oli palk mitu korda suurem. Seal valmisid mitmed tema leiutised ning ta hakkas koguma materjali, mis hiljem tegid ta maailmakuulsaks. Sellel ajal oli mees suhtes Veneziast pärit naise Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas kaks tütart: Virginia ja Livia ning poja Vincenzio. Galilei soovis pääseda aeganõudvast
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
Filmi lõpus ma ootasin veel näha ema näitemängu kogu selle loo peale, millest tema välja jäi oodates kodus oma peret kolm päeva. Samas mulle meeldis, et seda ei tulnud ja ma ei saanud oma tahtmist. Oodatud hetk võib muutuda igavaks. Mulle meeldib seda ka ise omal viisil ette kujutada Lapsed jõuavad koju. Kõik on depressiivsed ja masendunud, poiste mõtteviis on kindlasti teistsugusem. Nende lapsepõlv on totaalselt muutunud. Enam pole tähtis tornist alla hüppamine. Muutuvad oluliseks perekond ja tulevik. Kui isa poleks ära surnud oleks see võib- olla olnud selline surnud ring, kus isa oleks jälle kümne aasta pärast välja ilmunud ja lapsed kalale viinud... ja nii iga kümne aasta tagant. Filmis oli peamine inimeste omavahelised suhted. Kui tähtis on lastele, et neil oleks mõlemad vanemad, nii ema kui ka isa. Teos näitab ka, et karmikäelisus pole mitte mingi lahendus. Tuleb rääkida ja arutada oma tundeid. Arvan,
Madalreljeef reljeef mille kujutised eenduvad väga vähe pinnast Kõrgreljeef mille kujutised eenduvad pinnast tunduvalt rohkem. 21. Mesopotaamia kolm põhilist ehitiste liiki on templid, kuningalossid ja linnakindlustused. Too igaühest üks näide. Paabeli torn, Kuningas Assurbanipali palee, Istari värav. 22. Milliseid Babüloni linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailmaimeks? Paabeli torn. 23. Mida tead Paabeli tornist? (3 lauset) Oli seitsmeastmeline tellistest ehitis, mille ülemisel platvormil asus tempel. Jumal Marduki tähtsaim pühamu. ( Legendi järgi Jumal segas ära ehitajate keeled, nii et need ühel päeval järsku enam omavahel kõnelda ei saanud, läksid laiali ning jätsid torniehituse pooleli.) 24. Miks pole babüloonlaste ehitistest kuigi palju säilinud? Sest nad ei põletanud telliseid, vaid lasksid neil üksnes päikese käes kuivada. 25
väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis saavutas suure populaarsuse. 5)Nunnatorn Nunnatorn sai oma nime tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. Tänapäeval tegutseb kloostriruumides Gustav Adolfi gümnaasium. See ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina.1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni
olekut ja luua kõledal Eufrati madalikul muljet Pärsia metsaga kaetud mägedest. Babüloni linn Babüloni kutsuti oma toretsevate pidustuste pärast "Patuseks Paabeliks". Ühe säilinud kiilkirja kohaselt oli Babülonis 53 suurt jumalate templit, 55 väiksemat Marduki templit, 300 maajumalatele ja 600 taevajumalatele pühendatud väiksemat templirajatist ning 180 Istarile ja 200 muudele jumalatele pühendatud altarit. Paabeli torn Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 90 m. Paabeli torn Kasutatud kirjandus · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/index .htm · http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/mesopotaamia.htm · http://www.google.ee/search?q=mesopotaamia+kunst&ie=UTF- 8&hl=et · http://web.zone.ee/falling4/KunstiAjalugu.doc · http://www.koolielu.ee/files/A2VANA-MESOPOTAAMIA.ppt
Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna paksude müüridega. Iga 50 m järel vahitorn. Peavärv oli pühendatud jumalanna Istarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Leidus reljeefe millel kujutati loomi või müstilisi olendeid. Reljeef surev emalõvi . Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. Vana-Egiptus Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused
reljeefidega. Üldse kasutati templites väga värvilisi kaunistusi. Eripära oli nendel templitel ka see, et neil oli väga kõrged katused. Hiinas olid pagoodid, mis sarnanes India stuupadega. Näiteks võib tuua Pagood Yingxianis. Jaapani arhitektuuri eripära seisnes selles, et nende templite eeskujuks olid talumajad. Vanemad templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Hiina mõjust lisandusid pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad katuseräästad tornist kaugemale ja kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei olnud sümmetriat, tube eraldasid liigutavad vaheseinad, lükanduksed. Ehitusmaterjalina kasutati Jaapanis puitu ja savist katusekivisid. Näiteks sobivad hästi Horyuji buda usu klooster ja tempel Naras. Nendel maadel on ka erinev skulptuur. India skulptuur oli mänglev ja dünaamiline. Liigutused ja zestid, mis seal kujutati olid mitmekesised. Inimeste kehad skulptuuril painduvad nii, et
Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15
Referaat Kehade vaba langemine Tallinn 2011 Sisukord 1) Aristoteles 2) Galileo Galilei 3) Vaba langemine 4) Galileo katse 5) Valem 6) Sisukord Aristoteles(384 eKr-322 eKr) oli Vanakreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas ning sai oma füüsikaalased teadmised Ateenas Platoni juures. Hiljem oli aga ta ise Aleksander Suure kasvastaja ning rajas ka Ateenasse filosoofiakooli. Tema oligi esimene inimene kes hakkas uurima kehade vaba langemist ning seda juba üle 2300 aasta tagasi. Aristoteles oli esimene, kes väitis, et raskemad esemed kukuvad kiiremini kui kergemad. Oma väite tõestamiseks Aristoteles katseid ei teinud, kuid mõttetark oli väga kuulus ja austatud nii, et keegi ei hakanud tema sõnades kahtlema. Ega Aristoteles oma väites väga ei eksinudki. On ju tõsi, et kui ühelt...
Kui ta Pisast lahkus üritas ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana. 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse.Need märkmed mis ta tegi nendest tulid tema tuntud teosed. Ta sai ilma kraadita Pisa ülikooli matemaatika professoriks aastal 1589. ta ei tulnud selle palgaga eriti välja, sellepärast võttis ta rikkaid õpilasi enda juurde elama ja õpetas neid väljas pool kooli. Galileo viskas Pisa viltusest tornist alla raskusi ja vaatas kuidas need allalangesid. 3. Isiklik elu Galilei astus suhetesse Veneziast pärit naise Maria Gambaga. Nad ei abiellunud ega elanud isegi ühe katuse all, kuid naine sünnitas
) Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. (............) Laur jäi veel natukeseks välja seisatama ja vaatas, kuidas tüdrukud omavahel niisama lahingut lõid. (..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga samal hetkel hakkas kirikukell lööma. (............) Kooliõpetaja jäi seisatama. (............) Ta kuulatas silmapilgu, kuidas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja värisedes kaugusesse kadusid. (............) Siis ütles ta naeratades Arnole: "Kuula, Arno, kuidas Lible kella paugutab." (............) Arno vaatas ütleja poole ja küsis aralt: "Ei tea, kas Lible lööb kella?"(............) Arno jäi imestusest kuulatama.(............) Ta ärkas mõtetest alles siis, kui Tõnisson temale tasa külge müksas ja küsis, mis kooliõpetaja temaga lävel oli rääkinud. (............)
Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, et praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka tükike praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13
Ujumise ja päevitamise kõrvale saad osta jahutava jäätise või toekama kõhutäie. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad ka vaiksemat ja privaatsemat äraolemist. Valgeranna metsatukk ja rand on ka populaarne jalutamispaik ning ootab sind igal aastaajal! VANA- PÄRNU LINNUVAATLUSTORN Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn. Aasta erinevatel aegadel võib siin kohata üle 100 eri linnuriigi, eriti linnurikas on see ala aprillist oktoobrini. Tornist näeb nii rannaroostikus, rannaniidul kui merel viibivaid linde. Tornist avaneb üle jõesuudme huvitav vaade muulidele, Pärnu linnale ja liivasele rannaribale. Parklast tornini ja tagasi on umbes üks kilomeeter jalutamist, sealsamas on ka väike ujumisrand. See on hea sihtkoht pikemaks jalutuskäiguks või rattasõiduks, teel saab tutvuda ka Vana-Pärnu linnaosa väikeste armsate tänavatega.
Sellel põhjusel jäigi Frauhlinu positiivse laengu suund muutuma- tehniline suund. Pinge ehk potentsiaalide vahe Pinge ehk potentsiaalide vahe on töö, mida on vaja teha ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise. Lihtsamalt seletatuna võib pinget võtta kui elektrilist survet. Oletame, et meil on kaks reservuaariga veetorni, millel on mõlemal küljes kraan. Mõlemad kraanid on ühel kõrgusel maapinnast, kuid veetornid ise on erineva kõrgusega. Tornist, mille reservuaari ja kraani vaheline teekond on pikem, hakkab kraanide täielikul avamisel tulema vett suurema survega, sest kõrgema torni ja kraani vaheline veehulk on suurem ning avaldab suuremat survet. Kui kraan oleks reservuaariga täpselt ühel kõrgusel, ei tuleks kraanist üldse vett, sest potentsiaalide vahe oleks null. Pinge ühik Pinget mõõdetakse voltides (V).
kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need segunesid kohaliku traditsiooniga. · 7. sajandil asutati pealinn Nara lähedale Horyuji buda usu klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. · 752. aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras on maailma suurim puitehitis. · Kloostrites lisandusid viilkatustega hoonetele hiina arhitektuuri mõjul pagoodid, kui dnende katuseräästad ulatuvad Hiinaga võrreldes tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. · Horyuji klooster · Todaiji Suure Buddha Saal (Great Buddha Hall) Buddha mõjud ja ilmalik kunst · 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust
Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoja tornist sini-must-valge lipu ning alustasid Eesti saksastamisega. Ühingud alustasid tegutsemist põranda all. Peagi tuli teade , et sakslased on valitsuse üle võtnud. Alustati kooliõpilaste armee kokkupanekut ning oli vaja relvi. Üks õhtu varastasid Ahas ja Käsper kuulipilduja. Ühel hommikul saadi teada, et saksa okupandid on lahkunud ja inglastest abivägi on sattunud teel Tallinnasse vene miini otsa. Arvati, et abi ei tule. Tüli käigus visati Käämer
4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 -9 6 5 -25 0 12 6 -18 15 18 1) 2) tee
novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu Eesti riigilipuks. Sini-must-valge lipp heisati 12. detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni. 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. Eesti Vabariigi rahuliku elu ja arengu katkestasid juunisündmused 1940.aastal. Muu hulgas kõrvaldati 21. juunil 1940. aastal sini-must-valge lipp Pika Hermanni tornist Toompeal. Kuid järgmisel hommikul, s.o. 22. juunil, lehvis sini-must-valge lipp siiski taas omal kohal. Lõplikult kõrvaldati see sealt Eesti NSV moodustamise ning Nõukogude Liitu inkorporeerimisega 6. augustil 1940. aastal. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas
Lerouxi hukkumist (1889.aastal, ilmselt esimene Eesti reportaazvõte). Ivan Teterin (avas ateljee 1886. aastal) on esindatud fotodega Al. Nevski katedraali nurgakivi panekust (1894. aastast), 1. maist 1917.a. ning vaadetega vanalinnast. Huvitavamad on juba vendade Kristinite tööd, kes kasutavad mitmeid nippe kuulsad on nende aprillinaljana müüdud fotod üleujutatud vanalinnast ning viltusest Pika Hermanni tornist (foto nimeks "Maavärisemine Tallinnas"). Heinrich Tiidemann Sajandivahetuse kuulsaimaks fotograafiks Eestis oli Heinrich Tiidemann (avas ateljee 1890. aastal). Temalt on ilmunud postkaardiseeria "Terviseid Eestimaalt", samuti etnograafiline kollektsioon "Estonica". Säilinud on ka Tiidemanni reklaamlehed, kus ta inimesi enda juurde "päevapildi õppimisele" kutsub. Ateljeest loodusesse
Püha Jakobi kirik Teiste Saaremaa keskaegsete kirikute kõrval kipub Püha kirik kahe silma vahele jääma. Kirjanduses mainitakse teda tavaliselt ainult möödaminnes. Põhjuseks pole siiski kiriku vähene kunstiväärtus, vaid see, et pärast suurt tulekahju Liivi sõja ajal on kirikut hiljem tugevasti krohvitud ning tema ehituslugu on uurijate eest palju varjatum kui teistel Saaremaa kirikutel. Siiski on just Püha kirikus huvitav jälgida ehituslikku mõtte ja kavade muutumist aegade jooksul. Sarnaselt Kaarma kirikuga ja ilmselt selle otsesel eeskujul on Pühaski püstitatud esmalt käärkamber. Järgnevalt ehitati kooriruum ja kavandati ka pikihoone, mis praegusega võrreldes pidi tulema veidi kitsam. Sokli profiili muutmine näitab, et koori ehitas juba teine meister. Võimalik, et esialgu tuli kogudusel leppida ajutise puuehitisega. Kivist pikihoone koos konsoolitorniga lääneviilul (seda meenutavad säilmed praegusest tornist) on ehitatud koorist mõn...
õpetlaseseisusesse pääsemise eksamitel. Vanim osa koondatud 13 osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Budismi kaanon jaguneb kolmeks: muistseks õpetuseks(jing), reegliteks(lü) ja filosoofiaks(lun). Hiina müür Tuhandeid kilomeetreid pikk kaitserajatis. Ehitatud 3.sajandist kuni 17.sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude eest. Hiina Müür on keskelt nii lai, et seal sai kaarikuga ühest tornist teise sõita. Müüri pikkuseks loetakse 6352 km. Müür on 9 meetrit kõrge.
ja tehke hõrgutav saslõkk mis parem on ehk lambastki Analüüs: 3epiteeti: lõhki käristab, üsna hoolikalt ehk lambastki 3metafoori: värk mul lõhki käristab, hambastki, Võrdlusi: parem ehk lambastki Luuletus on väga iseloomustav, naljaka sisuga. 3.Ensetapjate klubi vanamehed üsna eakad tornist hüppamas on ,,peakat"' aga puudub veepind sile maanduvad nad asfaldile valmistumas just üks mega- vana halli habemega aega röövisin talt juudalt võtsin väikese intervjuu talt mis sind vanamehejuppi
Jaapani kunst Tunnuseid: paks elegantne; väljavenitatud; maitsekas; stiilne; ühevärviline; vähe inimesi piltidel; paksud poosid; töntsakus; kujutatakse tükikest elust mitte kogu eluteed; üks pilt teise sees; pilt koosneb läbimaalimata pinnast ehk ei proovita kogu pildi pinda täita vähe asju; ehitab erilise eesmärgita ehitisi (nt värav keset jõge); palkidele toetuv massiivne katus ja õhukeses seinad (erineb Hiinast: katuseräästad ulatuvad tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt üles); ülespoole keeratud katus; tube eraldasid lükanduksed; mööbel puudus, magati õlgmattidel; tühjal pinnal on vaid mõned lohakad pintslitõmbed, mis viitavad loodusele; värviti mustvalgelt või värviliselt; pargikunst juhuslikult kujunenud mitmekesisusest ja põnevast aiast, väldub reeglipära ja sümmeetriat; kirjas valdas luksuslikus (värvipaber, kullapritsmed); puulõiketehnika abil kujutati igapäevaelu realistlikult, humoristlikult (teemaks
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1. CHEOPSI PÜRAMIIDID................................................................................................4 1.1 Siseehitus...........................................................................................................................5 2. SEMIRAMISE RIPPAED...............................................................................................6 3. ARTEMISE TEMPEL......................................................................................................7 4. ZEUSI KUJU OLÜMPIAS...............................................................................................8 5. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM............................................................................9 6. RHODOSE KOLOSS..........................................................................................
Aasta-aastalt suureneb rahvaarv, inimeste eluiga pikeneb. Rahvas vajab tööd ja leiba. Maalt põldude ja metsa vahelt lähevad inimesed linnadesse. Tekib palju suuri linnu. Kerkivad suured majad kõrgete tornidega. Tornid on seest tühjad ning sealt tuleb tumedat tossu. Tossumajad töötavad nii päeval kui öösel- aasta- aastasse. Aastasadu ei pöörata väljuvale suitsule tähelepanu - inimesed jäävad haigeks ja isegi surevad tossumürgitusse. Tornist väljuv suits ei tapa üksnes ainult inimesi vaid ka loodust. Ega toss ei tapa vaid see on põhjus. Toss läheb taevasse ja kui vihma sajab on see giftitatud. Vihmavesi on imeliku värvi ja imeliku lõhnaga. Musta auru ei tule üksnes majade torudest vaid ka uulitsatel liikuvatest kaarikutest, kus pole hobuseid ees. Nad liiguvad mingi salapärase jõuga ise. Esialgu suudavad selliseid vankreid osta ainult härrasrahvas, hiljem aga on pea igas kojas vähemalt üks selline liikur. Ka
mitte võtta eeskujuks mõne teise riigi rahvussümbolite kujundust. Eriti ägedalt seisid lipu muutmisele vastu kirjamees Karl August Hindrey ja Eesti Vabadussõja kangelane, kontradmiral Johan Pitka. Vana lipu säilitamise poolt olid kõik Vabadussõjas sõdinud, sest sinimustvalge lipu all võideldes kaotasid paljud oma elu. Seoses Eesti vägivaldse annekteerimisega Nõukogude Liidu poolt, kõrvaldatakse esimest korda, 1940. aasta 21. juunil, Pika Hermanni tornist Tallinnas sinimustvalge lipp ja asendatakse punasega. Sõjaõnne pöördudes, kolm aastat hiljem, langetatakse meie lipp pikaks ajaks lõplikult ning asendatakse võõrvõimu omaga. Meie rahvuvärvid olid muutunud keelatuks, aga ometi neid ei unustatud ja nad muutusid järgneva poolesaja aasta jooksul üha kallimaks. Värve pandi näiteks tarbeesemetesse – sokid, kindad, nukud ja sulepead. See oli vastupanu vägivaldsele okupatsioonile
Barokiajastu Kadrioru Saksa Gümnaasium Barokk Barokiajastu oli muusikaloos imeline aeg. Tekkis palju uusi erinevaid zanre ning stiile. Tekkis ka võrdsus vokaalmuusika ja instrumentaalmuusika vahekorras. Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. Sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani. Sõna tuleb portugali sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut võeti mõiste kasutusele eelmisel sajandi vahetusel. Barokki on kõige lihtsam ajaliselt piiritleda aastatega 1600-1750. Algus aastatel oli stiilimurrak järsk- väheste aastatega valmisid ajastule aluse pannud teosed. Loodi esimesed ooperid (1597-1600), 1600 esimene oratoorium ning 1601(1602) avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku "Le nuove musiche" ("Uus muusika"). Täpset lõppu ajastule on keerulisem paika panna, sest 1750. aastal lahku...
kaugelt silma. Müüd oli mõeldu kaitseks vaenase rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal,kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid. Linna pääses läbi hästi valvatud väravate kaudu. Väravaid kindlustayi,kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnus asus müüride vahel ning pakkus häda korral linnaelanikele kaitset. Linna südameks oli turuplats,kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Tänavad oli kitsad, läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega
Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud sümmetriat, tube eraldasid
Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille'ideks, paradeerivad traditsioonilistes, pitsiliste kraede ja kätistega kostüümides, kannavad kuljustega mütse ning veidraid roosasid näomaske, millele on traadist raamidega prillid ning vuntsid külge kinnitatud. Hiljem panevad nad pähe valgetest jaanalinnusulgedest kõrged peakatted ja loobivad pealtvaatajaid apelsinidega. Keegi ei tea, miks. Maikuus peetakse Ypres'is Kattefeesti, kassipidu, kus raekoja tornist loobitakse alla riidest valmistatud kasse. Tänapäeval on kassid riidest, kuid kuni 1817. aastani see nii ei olnud. Augustis kantakse suure kisa saatel Brüsseli kesklinna tänavatel maast juurtega välja kisutud viirpuud, mis hiljem kõnniteele ümber istutatakse. Ja nii võiks pikalt jätkata. Enamus belglasi suhtub sellistesse lavastustesse ükskõikselt. Aga koht, kus neil silmad särama löövad, on lõbustuste laat. Lõbustuste laatu korraldatakse üle kogu Belgia
Siseõue, vana konvendihoone asemele ehitati 1920-22 moodne ekspressionistlik riigikoguhoone. Ekspressionism vältis ajaloolist dekoori, kuid ei suutnud kaunistamisest üldse loobuda, ja rakendas seetõttu moodsaid, kubismist mõjutatud nurgelisi ornamente. Arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann Riigikogu hoone on Tallinnas esimene avalik hoone, millesse projekteeriti elektrivalgustus. Lammutamisel olev konvendihoone Keskaegse linnuse neljast tornist on hävinenud üks (Stür den Kerl- tõrju vaenlast), osaliselt säilinud kaks (Pilsticker- nooleteritajja ja Landskrone- maakroon). Täielikult säilinud vaid Pikk Hermann 1371. aastal valminud Pika Hermanni tornpaikneb Toompea lossi edelanurgas Alguses oli selle kõrguseks 35m, kuid hiljem ehitati kõrgmekas (16. saj) ning selle kõrguseks sai 45,5m, jalamilt on kõrguseks 50,2m. Torni läbimõõt on 9,5m. Pikk Hermann oli alguses kolmekorruseline
hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema
· Viru värava eesväravate ehitus Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. · Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa Kubermanguvalitsuse laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüürimuinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks
Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga. Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti. 7.-8. saj. kloostrites erineva suurusega Buddha kujud. Materjal: pronks või värvitud puu Puulõiketehnika pärit Hiinast. Usuliste tekstide illustreerimiseks. Ilmalik kunst: Arenes Kyoto õukonna tellimusel.
Lõplikult hävis Põhjasõjas ja konvendihoonest on püsti vaid läänesein. Siiski on linnuse põhiplaan veel looduses jälgitav. Ainsana on oma põhilised keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnus ehitati saarlaste vaoshoidmiseks pärast Jüriöö ülestõusu. Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas, kus keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist säilinud 26 ja 2,35km pikkusest ringmüürist umbes 2/3. Tallinna kindlustamine algas 13. Sajandil ning Toompea ja all-linn moodustasid ühtse kaitsesüsteemi. Siiski olid need rahu ajal seisuslikel põhjustel suhteliselt omaette. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähenduse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Diele oli elamu tähtsaim ruum. Oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks
19. sajandi lõpus valesti eesti keelde. Tuleb välja, et esmalt oli eesti keeles kasutusel olnud nimekuju Neiutorn mis oli otsesem tõlge saksa keelest. Seega oli tegu kaheharulise nimekuju transformeerumisprotsessiga. Millalgi 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses kinnistus eestikeelne nimekuju Neitsitorn. Tuntud tolleaegne rännumees Leo Promm rändas mööda Eestit ringi 1930-ndal aastal ja jäädvustas muuhulgas foto ühest tornist, mida nimetas Neitsitorniks. 10 Tegemist on esialgse uurimistulemusega ja võib-olla leitakse kunagi varasem Neitsitorni nimekuju esmamainimine, kuid see oli saadaolevatest allikatest varaseim leid. Millised põhjused võisid Neitsitorni nimekuju muutumisel olla? Esimese Eesti Vabariigi kestmisel pöörati 1920ndate lõpust järjest rohkem tähelepanu kõigele rahvuslikule, muuhulgas rahvuslikule folkloorile. Mõisad, kindlustused ja tornid olid
keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele kaupmeestele ja raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a. VIRU EESVÄRAVA TORNID 16. sajandil oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis omakorda tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest koosnesid. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Nii valmisid 1452. aastal Harju värav, 1454. aastal Viru värav ja Väike-Rannavärav, 1456. aastal Karja värav ja 1461. aastal Nunna värav. Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel XIX sajandini.
Seitse vanaaja maailmaimet Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetu...
Ülejäänud hooned on 16.-18. sajandi sõdades hävinud ning nende asemel paiknevad peamiselt 19. sajandi madalad puithooned. - 17.-18. sajandil kivimurruna kasutatud linnusevaremeid hakati maalilise jalutuskohana väärtustama 19. sajandil. Varemete esimesed korrastustööd toimusid 1901-02. Kõige rohkem on linnusest järel konvendihoone lõunatiivas -- selle müürid on tänini säilitanud keskaegse kõrguse, samuti on väga palju alles ka lõunakülje nurkades asuvast kahest keskaegsest tornist. Kagutornis lehvib alates 1990te algusest Eesti rahvuslipp. Palju on alles ka väravaehitist kaitsnud rondeelist ning mitmeid lõike ida- ja läänemüüridest. 1975-88 toimunud konserveerimistööde käigus linnusevaremed korrastati ja konserveeriti. Varemetesse on rajatud linnuse ajalugu tutvustav muuseum, külastajad pääsevad säilinud lõunakülje kõigile kolmele korrusele ning tornide vahel asetsevale müüri kaitsekäigulegi. Muuseumi eeshoovi edelanurgas tegutseb
Lübeck on kaunis keskaegne linn. Kuigi linn ei ole Hamburgist kaugel, jääb ta peamistest turismiteedest eemale ja on seeläbi alternatiiviks lõunapoolsetele elavamatele sihtkohtadele. Vanalinn sai teises maailmasõjas tugevalt kannatada, kuid on oskuslikult restaureeritud ja linna võlu tungib selgelt esile. Lübeckis asub kuulus Marionettentheater (nukuteater). Linnas on ka mälestus sõja-aastatest, mis asub Marienkirche's (Maarja kirik). Nimelt kukkusid kiriku kellad pommitamise käigus tornist alla ja tungisid põrandasse. Linnaelanikud otsustasid need sinna jättagi ja lisasid vaid väikese sildi: See on protest sõja ja vägivalla vastu. Tübingen on armas maaliline ülikoolilinn, mis asub 35 kilomeetrit Suttgartist lõunapool ja on suurepärane paik jalutuskäikudeks mööda tänavaid, mida ääristavad vanad puumajad ja kivimüürid. Tänapäeval ülikooli üheks osaks oleva renessansiaegse Hohentübingeni lossi kõrgustest avaneb suurepärane vaade linnale
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Pisa torn Referaat Miina Pruuli 10. a klass 15.05.11 1 Sisukord Pisa torni ehitamine..............................................................................lk3-5 Pilte Pisa tornist...................................................................................lk6-7 Pisa torni põhiplaan ..............................................................................lk8 Kasutatud allikad....................................................................................lk9 2 Pisa torni ehitamine
viimsesse puhkepaika. Kui avati paadi leiukoht, tungis sealt välja kuuma õhku. Egiptuse arheoloog Kamal el Mallah lausus:" Ma tundsin viiruki..., aja..., sajandite..., ajaloo enda hõngu." Templite juurde viivat teed palistasid samuti sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid - neljatahuline ülalt ahenev sammas. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud
Kuna matemaatikaprofessori palk ei olnud eriti suur ja sellest ei piisanud ära elamiseks, tuli Galoleo ideele: ta võttis enda juurde rikkaid üliõpilasi, keda ta õpetas väljaspool loenguid. Need õpetused erinesid suuresti loengutel räägitavast Aristotelese programmist. Pisa periood (1589-1591) Seda perioodi Galileo elus nimetatakse nii, sest legendi kohaselt uuris sellel ajajärgul Galileo raskuste kukkumist Pisa viltusest tornist. Galileo ei väida ise kuskil, et ta oleks sellist katset läbi viinud, legend on pärit Vincenzo Viviani kirjutusvahendist, kuigi ta ei olnud sel ajal sündinud, kirjutas ta Galileost suure fantaasiaga. Pisa torni vabalangemise eksperiment on siiski toimunud, kuid teise inimese käe läbi. 1612. aastal viis selle katse läbi üks vana kooli professor, kes tahtis tõestada, et Galileo eksib ja Aristotelesel on õigus. Katse näitas ka Aristotelese idée õigsust. Galilei
1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas on aukohal raekoja kodanikesaalis. Vana Toomas on Tallinna üks populaarsemaid sümboleid - teda peetakse linna kaitsjaks ja valvajaks. Suveperioodil lubatakse linnakülalistel mööda Raekoja keerdtreppe ronida üles kaheksatahulisse torni. Raekoja tornist avaneb maaliline vaade kogu vanalinnale ja selle ümbrusele. Kuidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse
Fasism kollane Demokratism roheline Inimkonna Religioon helesinine Rahvusriiklus sinine Isamaalsus lilla Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8] 4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni. 19411944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte
kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templite juurde viivat teed palistasid sfinksid - inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid ehk neljatahulisee ülalt ahenevad sambad. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi
Jaak ja Ullo ei näe üksteist kümmekond aastat. Peale neid pikki aastaid läheb Jaak Ullole külla. Ullo töötab nüüd kohvrivabrikus, tervislikust vaatepunktist üsnagi ohtlikul kohal nimelt kemikaalidega seotud kohal. Ullol on kodus palju väikseid täpses mõõtkavas mudeleid. Vahepeal on ka Ullo ema surnud. Jaak läheb Ullole töö juurde ning talle meenub, kui Ullo rääkis, kui ta oli 1944. a septembriõhtul näinud, kuidas Pika Hermanni tornist libistati alla haakristiga lipp ja selle asemele hõisati Eesti oma, ning kuidas Eesti ohvitser, kes Eesti lipule au andis, lasti saksa ohvitseri poolt maha, lasuga kuklasse. Ullo veetiski oma viimased 40 eluaastat kohvreid valmistades (vastandiks järjest tõusvale poliitilisele karjäärile nooruses). Ootamatult helistas Ullo Jaagule ning palus tal teda haiglasse vaatama tulla. Ullo oli saanud mürgituse
kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega. Muistendid kiriku ehitamisest levivad enamikus oma kihelkonna piires, ent muistendid Oleviste kirikust ja selle ehitamisest on levinud laialt. Neid on kirja pandud 45 kihelkonnast kokku 91 teisendit. Üldiselt on nende sisu, et Kalev ehitab kirikut, kuid kuuldes hüütavat oma nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas. Muistendite laialdane levik tõestab Oleviste kiriku erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes
üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas. Kolm 956. ja 1323. aasta vahel toimunud maavärinat muutsid torni rusuhunnikuks. Eluea pikkuselt oli Aleksandria tuletorn antiiksete maailmaimede seas kolmas (Halikarnassose mausoleumi ja tänaseni säilinud Giza püramiidide järel). 1480. aastal kasutati viimaseid tornist säilinud kive Qaitbay kindluse rajamisel samasse paika. 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. Suurtest heledatest tahutud lubjakivitükkidest tornil oli niisiis kolm korrust: alumine ruudukujuline, keskmine kaheksanurkne ning ülemine ringikujuline. torni tipus paiknes peegel, mis peegeldas päeval päikesevalgust, öösiti põles aga tuli. Aleksandrias vermitud rooma mündid kujutavad ehitise nelja nurga juures ka Tritoni kujusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
