· Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi · majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), · inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuniseptember) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. · Maailma 50'e pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed: Mississippi algus: Itsasca järv (Minnesota) ja suubub Mehhiko lahte, pikkus 3779km; Missouri algus: väikejõgede liitumine ja suubub Mississippi'sse, pikkus 3726; OhioAllegheny algus: Pennsylvania, USA ja suubub Mississippi jõkke, pikkus 2102km; Colorado algus: Grandi maakond, USA ja suubub California lahte,pikkus 2333km.
sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed (Ohio jt.) on veerohked ja laevatavad, läänepoolsed (Arkansas, Red River jt.) jäävad suvel palju madalamaks (vett kasutatakse niisutuseks). 6
Tsuklon liigub mööda jugavoolu telge uldsuunaga kirdesse. · Troopilised tsuklonid, nende nimed erinevates maailmajagudes ning esinemisalad- Madalrohuala (labimoot ca 500 km), mis tekib troopilise sooja (ule +26°C) mere kohal ja mille keskmes on ohurohk eriti madal, esineb paduvihma Tugev baariline gradient pohjustab rajutuult, puhanguti ule 100 m/s Liigub idavoolus laane poole ja kaldub pooluste suunas, maismaal pohjustab tohutuid purustusi, uleujutust, mudavoole Taifuun, orkaan · Tornaadod, nende liigitamine ja esinemisalad kujutab enesest suhteliselt vaikest ohukeerist, kus ohk pöörlebumber vertikaalse telje tohutu kiirusega. Ta ilmub otsekui tume lehtrikujuline pilv, mis ripub alla runksajupilvest. Tornaadod on enamasti palju voimsamad ja suuremate mootmetega kui trombid. Vesipuks on samasugused keeristormid nagu trombid kuid nad esinevad merel runksajupilve all.(mehhiko lahel, voib ka eestis olla) lahistroopiliste merede kohal.
aine moodustamine tulevaseks energiatootmiseks, kuid aine vajab ainekoostisosade siseenergiat. Teiste sõnadega toimub vaimne ümberkehastumine, kuid juba ema ihus. See tähendab seda, et mitte kõik ei ole tõsi mis on inimesed kirja pannud. Üks inimene Eestis sai doktori kraadi tõestades fakti, et lehmi on kasulikum hoida ainult laudas teine tõestas fakti et lehmi on kasulikum karjatada suvel õues ja mõlemad omasid doktori aukraadi. Kahtlane tundub ka see, et tuuled, tormid ja tornaadod tekkivad külma ja sooja õhumasside segunemisel. Kui see oleks tõsi, siis peaks korteris toimima sama printsiip, sest kütteperioodi ajal soe õhumass tõuseb üles, kuid toas ei toimi tormid, tuuled ja tornaadod. Samuti on võimalik tõestada seda laboratoorselt, et tuuled tormid tornaadod ei tekki erinevat temperatuuri omavate õhumasside segunemisel. Kui arvestada takistuse jõudu, mida atmosfäär peab ületama selleks, et vabastada omale teed atmosfääris
väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm.
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast p...
- õhurõhk keskmes on palju madalam 6. Esinevad paduvihmad ja rannikul tekivad üleujutused 7. Toimub õhu intensiivne tõusev liikumine, õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam õhutemperatuur, osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana, keerise keskel on väikese läbimõõduga tuulevaikne silm - silma ümber on silmasein, kus on kõige tugevamad tuuled Väikese läbimõõduga õhukeerised 1. Tornaadod - esinevad Ameerika preeriavööndis 2. Trombid - esinevad Euroopas - Tekivad soojal aastaajal mandril - Päike soojendab tugevalt maapinda ning moodustuvad tõusvad õhuvoolud - Kujutavad endast londikujulist õhukeerist, mis ulatub äikesepilvest alla maa pinnani - Õhu keerise sees on väga madal õhurõhk - Õhu keeris imab endasse pinnast prahti jne ja tõstab selle spiraalikujuliselt kõrgele üles
ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigusedjärjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi
Kõige tugevam jugavool. Jugavoolud on atmosfääri ülalkihtides esinevad tugevad suhteliselt kitsad õhuvoolud. Lausa uskumatult kiire jugavool kuni 500 km/h mõõdeti ühel talvel Jaapani kohal. Talvel liigub Põhja-Indiast pärit troopikaõhk üle Jaapani saarte kirdesse. 2 Kõrgeim vesipüks. Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16. mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud. Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956. a mõõtis meteoroloog Myron Ligda radariga pilvedes sähvatanud
pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel.
Kõrgrõhkkonna puhul on vastupidi. Kõige rohkem tsükloneid on sügisel ja talvel. Kevadisel ja suvisel ajal on antitsüklonid. Lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Trombid ja vesipüksid Lisaks suurtele õhukeeristele e. tsüklonitele esineb atmosfääris ka väikesemõõtmelisi väga tugevaid keeriseid. Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis on läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel. Euroopas tuntud trombid on põhimõtteliselt samad nähtused, kuid väiksemate mõõtmetega. Mere kohal esinevaid õhukeeriseid nim. vesipüksideks . Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nim. tuulispasaks. Tromb on londikujuline õhukeeris, mis ulatub äikesepilvest maapinnani. Selle sees on väga madal õhurõhk
), ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. Välgud põhjustavad nimetamisväärset kahju. Pildil näidatud puulõhkuja töö on metsatulekahjude süütamisega võrreldes tähtsusetu. Välku tasub karta. USA meteoroloogiateenistuse andmetel hukkus Ühendriikides ajavahemikul 1940-1991 välgutabamuse läbi 8316 inimest samal ajal kui tornaadod said saatuslikuks 5731 ja uputused 5828 inimesele. Ligikaudu 5% kindlustusjuhtumeid on põhjustatud välgulöökidest ja USA igaaastast majanduslikku kahju mõõdetakse miljardites dollarites. Välgu uurimine Välgud on mitmekesised ja keerukad mitte ainult väliskujult vaid ka füüsikalise mehhanismi ja struktuuri poolest. Välgu uurimused moodustavad kõige suurema osa atmosfääri elektri teadusest. Scholar.google.com annab küsimusele
langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 20.Üldhinnang USA veevarudele. Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
1831 – “Beagle” ümbermaailmareis kui 30 sek, varju. Tule välja, kui 30 min on 1843 – Uus-Meremaa kuberner viimasest mürinast. 1854 – meteoroloogia osakond valitsuse juures Tornaadod (mõõdud, arvukus). 1861 – “sünoptilised kaardid” Diameeter 100-600 m (ka paar m - ennustused ka “The Times”-is! ›1600m) “Forecast” Liikumiskiirus 10 – 20 m/s 30.03.1865 – enesetapp
laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Energia
Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. (E-õpe, 2012) 5. GLOBAALPROBLEEMID 5.1 VEEKRIIS
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õm liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õm liigub soojale alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi puhul on ilma muutmine hoopis teistsugune. Tsüklon madalrõhkkond. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Orkaan nim. troopilised tsüklonid. Taifuunid võimsad õhukeerised palavvöötmes. Tornaado tugev keeris. Tromb väiksemate mõõtmetega tornaadod. Vesipüks mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. Tuulispask nim. mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. Peamisteks õhku saastavateks aineteks: väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NO, NO2), süsinikuühendid (CO, CO2), aerosool. Õhusaaste tagajärjed: atmosfääri läbipaistvus väheneb, õhu gaaside koostis muutub, veeraur muutub happeliseks, hingamisteede haigused, okaspuude hävimine
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
poole sekundi. Välkude esinemist geograafilist jaotust uuritakse satelliidifotodel ja välgu raadiosignaale järgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on raadiosaatlusvõrguga kaetud nii Rootsi kui Soome. Hiljuti seati äikeseregistraator üles Tõraveres. Välgud põhjustavad nimetamisväärset kahju. USA mereoroloogiateenistuse andmetel hukkus Ühendriikides ajavahemikul 1940-1991 välgutabamuse läbi 8316 inimest, samal ajal kui tornaadod said saatuslikuks 7531 ja uputused 5828 inimesele. Ligikaudu 5 protsenti kindlustuskahjude arvust on põhjustatud välgulöökide arvust on põhjustatud välgulöökidest ja USA iga. aastast majanduslikku kahju mõõdetakse selles valdkonnas miljardites dollarites. Elekter ülalpool pilvi Välgud ja elektriliselt laetud äiksesvihma tilgad kannavad maapinnale hulgaliselt negatiivset elektrilaengut. Üle kogu maakera laetakse maapinna äikese all umbes 1000- amprilise vooluga. Looduses kehtib
ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi
lehtritaoline moodustis (tolm, praht,veepiisad) keskelt peenem · Trombi tekkeks soodsad tingimused kiirelt liikuv külm front, kus külm õhk tungib keelena sooja õhu sisse (nt. 300-600 m kõrgusel) tekib õhu turbulentne segunemine loob soodsad tingimused keeriste tekkeks Liigestatud reljeef (Pandivere, Haanja) Vesipüksid Väinameres, Pärnu, ka Soome lahel) · USA-s tornaadod tekkemehhanism sama, aga märksa võimsamad keerised · Tänan kannatlikke kuulajaid aktiivse osavõtu eest!
dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele 10 · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 3.9Vesi 3.9.1Veevarad Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes
seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. · Veevarad Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea
Knofoobia- hirm koerte vi marutaudi ees. Kprianofoobia, kpridofoobia, kprifoobia, kprinofoobia - hirm prostituutide vi suguhaiguste ees. Lahhanofoobia- hirm kgiviljade ees. Laliofoobia, lalofoobia- hirm rkida. Leprafoobia, leprofoobia- hirm leepra ees. Leukofoobia- hirm valge vrvi ees. Levofoobia- hirm vasakul pool asuvate asjade ees. (ka sinistrofoobia, etc) Ligrofoobia- hirm valjude hlte ees. (vt akustifoobia, etc) Lilapsofoobia- hirm keeristormide (tuulispasad, tornaadod, hurrikaanid jne) ees. Limnofoobia- hirm jrvede ees. Linonofoobia- hirm nride ees. Litikafoobia- hirm kohtuprotsesside ees. Lofoobia-hirm rooste ees. Lokiofoobia- hirm snnituse ees. (ka maieusiofoobia, etc) Logisomehanofoobia- hirm arvutite ees. (vt kberfoobia) Logofoobia- hirm snade ees. Luifoobia- hirm sfilise ees. (ka sfilofoobia, vt kprianofoobia) Lutrafoobia- hirm saarmate ees. Lgofoobia- hirm pimeduse ees. (vt ahluofoobia, etc) Lssofoobia- hirm marutaudi vi hulluksminemise ees.
_ Pregused looma ja taimeliigid moodustavad vaid osa kunagi _ Leiab aset suhteliselt lühikese ajaperioodi. ja maastiku mosaiiksuse rolli selles. eksisteerinud liikidest (ca 2-2,5 milj 10 miljonist Maa ajaloos Võivad olla: _ Aluseks looduskaitse meetmete väljatöötamisel. eksisteerinust) _ abiootilised: tormid, tornaadod, vulkaanipursked, üleujutused), _Algne eesmärk: ookeanisaarte liikide arvukuse hindamine. _ Iga jääaeg koos jäävaheajaga kestnud ca 100 000 aastat. _ biootilised (nt. kahjurite või patogeeni levik) Eeldati, et liikide arv saarel saavutab taseme, mis on positiivses
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Gl...
registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST................
pöörlevad, nagu näidatud alljärgneval joonisel. Selliseid suitsurõngaid võivad aeg-ajalt tekitada ka vulkaanid. • Vooliste (vedelike ja gaaside) liikumisel tekivad tihti keerised. Lauale mahuvad need keerised, mis tekivad vee äravoolul läbi väikeste avade, näiteks kraanikausis. Satelliidipiltidelt võib näha tohutuid maa-alasid katvaid tsükloneid, väiksemas mastaabis tekivad mesotsüklonid ja nendest omakorda tornaadod. • Tornaado ehk tromb on mõne meetri kuni paarikilomeetrise läbimõõduga tugev tuulekeeris rünksajupilve ja maapinna vahel. Selle tekkimisel on kaks etappi. Esiteks rünksajupilve enese tekkimine, mida illustreerivad alljärgneva pildiseeria kaks esimest pilti. Teiseks tornaado enese moodustumine, kui rünk- või rünksajupilvest alla rippuv koonusekujuline või torujas silmnähtavalt pöörlev keeris ulatub maa või merepinnani (pildiseeria kolmas pilt). Ringliikumine tehnikas
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
- kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa); - faleronüümid = aumärginimed, nt Valge Tähe teeneterist; - sordinimed; - ehitiste ja rajatiste nimed; o loodusnähtuste nimed: taifuunid, tornaadod (põhimõte: 1a loodusnähtused nimetatakse nii, et esimene algab A-ga jne); - teoste nimed: raamatud, perioodilised väljaanded, dokumendid, aktid. Nime ja mittenime piiritlemine keerukas; - asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed ja nimetused. Nimetuumad on need, mis kirjutatakse läbiva suurtähega. Paljud on kirjeldavad nimetuumad, mida saab tõlkida; Elutute asjade nimed ei ole krononüümid = ajalõigunimetused: ajaloosündmuste, tähtpäevade, ürituste nimetused
energiabilanss? Sekundaarne suktsessioon Sekundaarne suktsessioon Ökosüsteemi kujunemine alale peale häiringut ◦ Muld on juba olemas ◦ Paljude liikide levised on kas mullas või ümbruskonnas juba olemas ◦ Suktsessioonilised protsessid kiiremad ◦ Koosluse taastumine enam-vähem sarnases liigilises koosseisus ja struktuuris, nagu oli enne häiringut Ökosüsteemid on taastumisvõimelised, kui neil lastakse Häiringute tüübid Looduslikud: ◦ Põlengud ◦ Orkaanid ◦ Tornaadod ◦ Vulkaanipursked ◦ Pikaajaline põud ◦ Liustiku taandumine Antropogeensed - kaob võimalus ökosüsteemil taastuda ◦ Linnad ◦ Ulatuslikud põllud - monokultuurid ◦ Karjafarmid - kõrbestumine ◦ Reostused maismaal ja veekeskkonnas Suktsessiooni protsesside mõjutajad Kliima muutumine piirkonnas Inimmõju ◦ Reostus ◦ Eriti tundlikud on “kinnised” ökosüsteemid ◦ Väetamine ◦ Maastiku muutmine sellisel määral, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
