Vesipüks ehk pilvesammas · Kui tornaadi liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. · Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis, täna vee raskusele. · Vesipüks võib kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui vesipüks hakkab lõppema, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaadod Eestis · Eestis kasvanud. 1998 oli Eestis 24 tornaadot, 15. juulil 2000 ründas tornaado Rakvere linna ja tegi palju kahju majadele ning garaazidele, üks inimene sai surma. Metsa laastasid tornaadod 2001. aasta juulis Tudu kandis. Hukkus kaks inimest: üks naisterahvas jäi langeva puu alla, üks laps aga sattus maha langenud elektritraatidesse. Mitu tornaadot esines 4. ja 5. juulil 2002. nii Lääne-Eestis kui ka Peipsi ümbruses. Eesti tornaadodest tugevamad
Tornaadod Este-Liin Margens 11.A Klass Sisukord Mõiste Tekkimine Jagunemine Tõelised tornaadod Tornaado-laadsed keerised Sagedamini esinevad Tagajärjed Mõned näited Eestis Mõiste Tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekkimine Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt
Orkaan Tornaado Kristjan Laura Orkaanid Orkaan e taifuun e troopiline tsüklon on tugev tuul, mis toob kaasa tormi. Tihti tuleb orkaaniga kaasa ka vihm, mis võib kaasa tuua üleujutusi ja kahjustusi põllumaadele ja hoonetele Tekivad peamiselt hilissügisel ja talvel Euroopas on tihti ründavad orkaanid Suurbritannia ja Iirimaa põhjarannikut ja liiguvad edasi Norra merre Tekivad tihti Kariibi meres ning liiguvad New Orelansi ja Florida poole USA on riik, kus orkaanid on iga hilissügisene nähtus. Paljud on ohutud ja tuleb teha ettevalmistusi, et ei vältida mingisugust kahju Üks laastavaim orkaan oli Katrina (2005), mis tekitas 108 miljardit dollarit väärt kahju ning mis tappis 1245-1836 inimest. New Orelans oli üleujutatud ning inimesed pidid tihti kanuuga ringi sõitma, kuna vett oli linnas nii palju. Tornaadod Tornaado ehk tromb on pööris, mis kontakteerub aluspinnaga Kaasneb äik...
Tornaadod, trombid, vesipüksid Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama ...
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal
piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 10-40 kilomeetrit tunnis. Ta
pilvesambana alla maapinnale. Tornaado teke Tornaado tekib, kui soojad ja niisked tuuled saavad kokku palju külmemate ja kuivemate õhumassidega Tumedast äiksepilvest laskub alla maa peale lehtrikujuline kiiresti liikuv tuulepööris, mis tõmbab endaga kaasa kõik puud, ehitised, autod, vett, elusolendid Hiljem kui keerise jõud nõrgeneb, sajavad need uuesti alla Tornaadod Eestis Eestis on keskmiselt 23 tornaadot aastas, võibolla ka rohkem, kui need tekivad inimtühjadel aladel, kus need jäävad märkamata Viimasel ajal on tornaadode hulk Eestis kasvanud Kuidas end tornaado eest kaitsta? Kui tornaadohoiatus antud, tuleb koheselt varjuda Majades on kõige parem varjuda keldritesse. Majas tuleks vältida akende lähedust Tark oleks olla võimalik maapinna lähedal Pilte
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui
Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Tuule kiirus ulatub kuni 500 km/h ja selline tuul võib keerata autod puude ümber, purustada maju, tappa või vigastada kõik teele jäänud elusolendid. Kõige suuremad tornaadod tekivad suvel Usa kesk ja lääne osariikides. Seal lasub põhja poolt Kanadast tulnud külm õhumass sooja ja niiske lõunast üle mehhiko lahe saabunud õhu pealt. Seda piirkonda kutsutakse tornaadode alleeks. Meteorloogid ei suuda ikka veel täielikult ära seletada neid mehhanisme, mis tornaadode teket põhjustavad. Veel raskem on neid ennustada kus ja millal nad tekivad. Mõned teadlased arvavad et saladuslikud vilja ringid on
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi
Orkaan tugevneb, kui ta satub sooja mere kohale Kui orkaan tabab maapinda, siis on sellel on enamasti hävitavad tagajärjed Suurematele orkaanidele pannakse ka nimed: näiteks Katrina ja Ike http://www.youtube.com/watch?v=64ViIhXt9AU&fea http://www.youtube.com/watch?v=H9VpwmtnOZc TORNAADO Tornaado on intensiivne õhupööris See on kiiresti pöörlev õhu lehter Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti Jagunemine: tõelised tornaadod ja tornaado- laadsed keerised Tornaadode tugevust määratakse Fujita- skaalal TÕELISED TORNAADOD Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks MÕNED NÄITED 1985. aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut 1992. aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud 1999
Kansase niisutuspõllundus Geograafiline asukoht Kliimast - Niiske subtroopiline, poolpõuane ja niiske kontinentaalne - Sagedased äikesetormid, tornaadod - Suved soojad või koguni kuumad - Talved soojad või väga külmad Põllumajandusest - Muldadel on ideaalsed preeriamuldade omadused - Mustmullad - Kasvatatakse nisu Mis on niisutuspõllundus ?
pidada tühiasjaks võrreldes teistes maades sõnulseletamatuid kannatusi põhjustavate looduskatastroofidega. Taolised sündmused tuletavad meile taas kord meelde, et oleme veel kaugel oskusest loodusnähtusi tänapäevaste teaduslike meetoditega ette näha või valitseda. Meie planeedi sisemuses pulbitsevad kujuteldamatud jõud ja maakeral märatsevad ühtepuhku kohutavad tormid. Looduskatastroofe on palju ja erinevaid: orkaanid, maavärinad, malihked vulkaanipursked, tsunaamid, tornaadod ning metsatulekahjud. Orkaanid Orkaan on troopiline madalrõhkkond, milles on aluspinna lähedal kokkuleppeliselt suurim püsituule kiirus üle 32,7 m/s. Püsituul on arvestatud tavaliselt 1 min keskmisena, kuid võib-olla ka 10 min keskmine. Tuulepuhangud võivad olla muidugi 10% või enamgi keskmisest tugevamad. See suurima tuulekiirusega tsoon võib-olla väga kitsas. Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel võib-olla orkaanitugevusega tuulte riba silma
Ülemaailmne kliimasoojenemine Elisabet , Kristel Miks on see keskkonna probleem maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt
piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe: üleujutused, keeristormid, tornaadod. Haridussüsteem 35% õplasi 434 309 üliõpilast Majandus Põllumajandus: riis,dzuut, tee, nisu, suhkruroog, tubakas, kartul, kaunviljad, õliseemned, vürtsid, puuviljad. Looma ja linnukasvatus: veised,kodulinnud. Tööstused Tekstiilitööstus Paberitööstus Tsemenditööstus Keemiatööstus (väetised) Kergemasinatööstus Õlletööstus Loodusvarad Maagaas Puit Kivisüsi Energeetika Usundid Turism Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org http://www
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. ...
Madalad rannikulad jäävad vee alla, sest maailmamere tase tõuseb.Väheneb põllumaa ja miljonid inimesed peavad uue elupaiga leidma. · Ökosüsteemide kadumine.Kõrgmägede aasad ja ookeanis ranniku lähedal olevad korallisaared võivad täielikult kaduda. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. · Sagenevad looduskatastroofid. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks
Teiseks põhjuseks, miks on hea olla just eestlane, mitte näiteks ameeriklane, on turvalisus ühiskonnas. Me ei pea suurde ostukeskusesse minnes kartma, et kas keegi võib vallandada tulevahetuse või ennast hoopis õhku lasta.. Suurem tõenäosuses selleks on siiski USAs või igalpool mujal kui siin. Samuti on küllaltki turvaline meie geograafiline asukoht. Kui näiteks Indoneesiat ja Jaapanit raputavad tugevad maavärinad; Sri Lankat tabavad laastavad tsunamid ja USAs möllavad võimsad tornaadod, siis meie, Eestis, võime elada rahulikult, kartmata erinevaid looduskatastroofe. Seega võime ka oma turvalisuse üle uhked olla, sest Eestis on hää elada!!
piiril, kui soe niiske õhk tõuseb maapinnalt ja läheb läbi pilve alumises osas oleva külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk hõõrdub vastu külmemat rasket õhku ja maakera pöörlemine paneb selle pöörlema, just samuti, nagu tekib veekeeris, kui vesi voolab mingist august alla. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui äärtel. See tekitab lehtri või keerise, mis tegutseb nagu tohutu tolmuimeja ja imeb üles kõik, mis jääb tema teele. Hukatust toovad tornaadod võivad tekkida kõikjal, kus esineb äikest. "Orkaanid ja tornaadod" Silmaring Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis. Osaliselt on selle põhjuseks vesipüksi poolt kantava vee raskus. Suure purustusjõuga laiaulatuslikke trombe on eriti sageli Põhja-Ameerikas, seal nimetatakse neid tornaadodeks Esimesi Baltimaadel tegutsenud trombi (22.VI 1795) kirjeldusi pärineb J.C.Brotze kultuurikogust, Eestis on trombe uurinud
ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud nähtused nagu orkaanid, taifuunid, tornaadod ja muud tormid saavad alguse troopilistest piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil. 21. sajandi esimese dekaadi jooksul on Maad raputanud mitmed maavärinad, mille tagajärjel on tekkinud ka tsunamid ehk hiidlained.
Peamine oht, mis magnettormidega kaasneda võib on elektrikatkestus, mida Eestis ka juhtunud on. Eestis ei ole juhtunud veel nii suurt elektrikatkestust nagu näiteks Kanadas, kus jäi elektrita paar miljonit inimest aga see ei tähenda, et ohtu pole. elektrikatkestusi ennetada pole üldiselt võimalik, sest looduse vastu ei saa. Mida inimesed teha saavad, on valmis olla. Näiteks koguda toiduvarusid ja õppida käituma kriisiolukordades ilma paanikata. Eestit ei ohusta tsunamid või tornaadod, kuid see ei tähenda, et eesti kriisidest täiesti puutumatu on. Inimesed peaksid rohkem hakkama mõtlema oma turvalisusele ja sellele, kuidas käituda kriisiolukorras, kui Eestit peaks tabama näiteks suurem küberrünnak või magnettorm.
vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel.
tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna
Mida nõuab inimeselt 21.sajand? Tänapäev ehk 21.sajand on arenev infotehnoloogia ajastu.Aastaid tagasi ei oleks osanud keegi aimata,et meie tööd ja vaba aja asju ajavad arvutid või teised masinad.Kui meie eest teevad masinad juba töid ära,siis mis on üldse inimeste ülesanne tänapäeva maailmas? Aina rohkem näen televiisorist poliitilisi reklaame,kus lubatakse palju.Kergeusklikud usuvad neid lubadusi,kuid ei tohiks.Suve alguses toimusid valimised Europarlamenti. Näiteks näitas"Kanal 2" reklaami Siim Kallasest,kus ta ütleb,et ,,ainult need suudavad Europarlamendis püsida,kes on seal juba töötanud ja nii jääb ka Eesti heale tasemele teiste silme ees!"Kui süveneda reklaami ja lugeda välja,mis on selle sisu,siis tegelik sõnum on,et tema on parim ja kõik teised kõlbmatud.Need kes ei süvene reklaami,hääletavad loomulikult tema poolt.Iga inimese kohustus on see,et meil oleks isiksust ja otsustusvõimet.Tänapäeval on õnneks vähemaks jäänud harim...
linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kliima, jah meil võib olla ei ole ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime seda mis meil on, ja nii peabki, sest ei tasu unustada, et meil puuduvad ka: purskavad vulkaanid, mitme magnituudised maavärinad, laostavad tsunamid, meeletud tornaadod, ning hävitavad metsatulekahjud, kus inimesed kaotavad mitte ainult oma kodusid ja kogu maiset vara , vaid ka elusid ja lähedasi nii, et tuleb hinnata seda rahu ja vaikust mida pakuvad Eesti rohelised metsad, ilus meri ja linnulaul. Vaadates ülemaailmset vaesust siis võib öelda ,et meil on väga vähe vaeseid ja kodutuid, ning õnneks on olemas ka kohad kuhu kodutud, kes on endale sellise elu valinud , saavad magama minna ja üks kord päevas tasuta süüa.
antitsüklon toob kaasa kuiva ja sooja ilma (tuleb tavaliselt võetakse 30-aastaga. idast), talvel külma ja kuiva ilma. USA kohal on takistavaid mäge võhe, Atmosfääri üldtsirkulatsioon. Peamiseks põhjustajaks on päike, soojendab mille tõttu puutuvad kokku soojad ja külmad tsüklonid ning tekivad maapinda (kõige rohkem ekvaatorilähistes alades), mis omakorda soojendab tornaadod. õhku. Soe õhk tõuseb üles, millega kaasnevad sademed ja õhurõhk langeb. Inimese tegevuse mõju. Kasvuhoone effekt on olemas looduslikult, teeb Asemele liigub õhk neid tuuli nimetatakse passaadideks. Õhk laskub ~30° ilma väga soojaks, mida põhjustavad erinevad gaasid (enemasti veeaur ja laiustel, kus niiskus madal, rõhk kõrgem ja sademeid vähem. Õhk liigub inimeste tegevuselt CO2). Lühilaineline valgus tuleb nendest gaasidest läbi
India keskmine rahvastiku tihedus on 368 in/ km² ja Birmas 75 in/km². Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 30 in/km². Tihedamini on asustatud Dhaka ja Chittagon on kõige tihedamini asustatud alad. Rannikuäärsed alad ja dunglid on väheasustad. Bangladeshis on troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoonhooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe : üleujutused, keeristormid, tornaadod. 2 0-14 aastased lapsed moodustavad 34,3 % rahvastikust. (Mehed 27,551,594/naised 26,776,647) 15-65 aastased tööealised moodustavad 61,1 % rahvastikust. (Mehed 49,956,431 /naised 50,891,519) Üle 65 aastased moodustavad 4,7 % rahvastikust. (Mehed 3,616,225/ naised 3,778,119) Sündimuskordaja on 2,6 last/naisel. 2009. aasta naiste keskmine eluiga oli 63,03 aastat ja meestel 57,57 aastat.
minu arust on see mõnes mõttes elu ära rikkumine. Haridus on minu elus üks tähtsamaid asju. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ning et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe, puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja sõjad. Väärtustan eestlasi, kes võitlesid meie riigi vabaks. Ma imetlen nende jõudu, väärtushinnanguid ning tegutsemist. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi. Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli lõputunnistused võivad kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning
Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigusedjärjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veeg...
muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita. Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides. Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind, lisaks praegusele 15 cm tõusule, umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis oleks selline, et põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid.
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suu...
sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus;
Selle eesmärk oli saavutada ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Aastaks 2100 ennustatakse, et keskmine temperatuur tõuseb erinevate andmete põhjal orienteeruvalt 1,1-6,4 kraadi. See toob kaasa mitmeid katastroofe nagu mereveetaseme tõusu, sest liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel maailmamere pind tõuseb. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. 2100.aastaks ennustatakse, et kaovad mitmed suurlinnad, kuna nad on vee all. Need on näiteks Veneetsia ja London. Tormide kiirus oli kunagi 75m/s, siis nüüd on see ligikaudu 300m/s. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike võib ohustada väljasuremine. Kalad liiguvad aina rohkem põhja poole, sest ülemise vee kihi temperatuur tõuseb
Teada on see, et ilma hariduseta ei saa kuidagi elus hakkama. Me elame ajal, kus haridus on ülioluline. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ja et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe. Puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja muud jubedad õnnetused. Eestit peaks selle pärast väga väärtustama ja olema tänulik, et just siia on sünnitud. Samas väärtustan ma ka aega, mil sündisin. Mul pole kokkupuuteid sõdadega, olen terve oma elu elanud vabas Eesti riigis ja pole olnud kunagi kellegi teise riigi võimu all. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi. Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli lõputunnistused võivad
a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 3 2 Rahvastik 2.1 Rahvaarv USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku 2.2 USA rahvastiku vanuseline struktuur Joonis 2. USA rahvastiku vanuseline struktuur
19. Nimeta Eestist pärit maadeuurijaid. Adam von Krusenstern, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb von Bellingshausen 20. Missugused jõud mõjutavad protsesse maa pinnal? Too näiteid. maakera pinnal tegutsevad loodusjõud tekitavad uusi pinnavorme ja hävitavad vanu. Nt mäestikke, kiltmaid, nõgusid 21. Kuidas mõjutavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas välisjõud? Sisejõud on maavärinad, vulkaanid välisjõud on tornaadod, üleujutused 22. Kuidas on vulkanism ja maavärinad seotud mandrite triivi ja laamade liikumisega? Laamade liikumisega tekivad pikkad sirged murrangujooned, Kui sealt vabaneb pinge siis hakkavad laamad liikuma ja tekivad maavärinad ja/või vulkanismid. 23. Kuidas muutuvad õhu omadused, kui õhumass liigub a) ookeanilt sisemaale, b) poolustelt ekvaatori poole? - a) õhutemperatuur muutub soojemaks, veeauru hulk
kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Probleemi lahendamine Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb
Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid, põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuva...
Suurejoonelised ja hävitavad üleujutused, mis tekivad ebanormaalselt pikaaegsete ja suurte vihmasadude tagajärjel, on põhjustanud kahjustusi mitmete jõgede valgaladel Euroopas. 1989 2002 aastal finantseeris Euroopa Liit üleujutuste alaseid teadusuuringuid enam kui 58 miljoni Euro ulatuses. Ülikiirelt tekkivad üleujutused ja suured 100-aastased üleujutused põhjustavad maailmas suuremaid inimkaotusi kui tornaadod või orkaanid. Kasutatud kirjandus: http://www.learn-hazards.org/5.php?l=es#
idakaarte tuuled ja fronte pole, temp on madal ja sademeid võib tulla rohkesti. Lõunapoolsest osast käib üle soe front, seejärel külm front, kaasnevad sademed. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Lõunatsükloniteks nim tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Need jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks (tekivad sama õhumassi sees, on kohalikud nähtused ja ei ulatu suurele alale) ja frontaalseteks (esinevad koos külma frondiga). Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport
Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas. Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Suured tormid ja tornaadod on tapnud tohutult inimesi ja võtnud miljonitelt kodud. Viimased aastad on olnud palju soojemad, kui kunagi varem. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud.
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
Ohud meie ümber Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisep...
Kanada referaat Aprill 2010 1. Sisukord 1.Asendi iseloomustus....................................................................................................................3 1.1.Kanadat mõjutanud loodusõnnetused.......................................................................................4 2.Rahvastiku üldiseloomustus .......................................................................................................4 2.1.Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. .................................................................................5 2.2.Kanada rahvastiku eeldatav eluiga...........................................................................................5 2.3.Kanada rahvuslik kooseis.......
Denisonis on president Dwight Eisenhoweri sünnipaik ja Dallases John Fitzgerald Kennedy mälestusmärk.San Antonios asub ka USA suurimaid lenneväebaase. Ilmastikukatastroofid ,Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Laevatavad veekogud , siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. Kokkuvõtteks Minuarvates on Texas USA-le väga tähtis osariik
sadada vihma, jahedam temperatuur. Talvel ilm pilves ja tuuline, sajab lörtsi, lund ja on sula. Soojem talvine ilm. · Antitsüklon- õhupööris, mille keskmes on kõrgrõhuala. Suvel ilm päiksepaistaline, enamasti tuulevaikne ja soe temperatuur. Talvel ilm selge, päikseline, tuulevaikne ja külm. TROOPILISED TSÜKLONID · Taifuun- Vaikne ookean · Orkaanid- Atlandi ookean · Tsüklonid- India ookean · Willy-willy Austraalia rannik · Tornaadod ehk keeristormid MOODLE sisenemine: 1. Mine internetis kooli kodulehele http://www.rak.edu.ee 2. Leia lehe vasakust äärest ikoon moodle ja vajuta sellele 3. Uuel avanenud lehel leia sisene välisvõrgust 4. Logi sisse kasutajanime ja parooliga, mis sulle anti 5. Vajuta lingile ÜLDAINED ja seejärel vali Geograafia 6. Kursuse võti on: gloobus HÜDROSFÄÄR · Vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede,
4 211-250 (59- 4-6 Väga suured 69) piirkondadele 5 >250 >6 ja miks on Katastroofilised (>70) tornaadod iseloomulikud? VAATA, MIS RANNIKUL JUHTUB: http://www.nhc.noaa.gov/surge/animations/hurricane_stormsurge.swf http://www.comet.ucar.edu/nsflab/web/hurricane/312.htm Orkaanide allee http://earthobservatory.nasa.gov/IOTD/view.php?id=3780 Orkaanid tulevad merelt Animeeritud: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hurricane_Wi lma.ogg Tornaado kujunemine http://esminfo
front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe
puhkama minna. Peaaegu olekski sellel samal ajal seal olnud. Mingil põhjusel siiski me sinna sel ajal ei läinud ja oligi tore. Meie jäime ellu, kuid see oli pime juhus. Ameerika Ühendriigid on maailma üks suurimaid nisu eksportijaid. Seda nisu kasvatatakse tasandikel riigi keskosas. Need alad on tihtipeale saanud kannatada tornaadode tõttu. Mehhiko lahelt tulev soe õhk ja Kaljumäestikust tulev külm õhk kohtuvad just sellel alal. Seetõttu tekivadki tugevad tuuled, äikesevihmad, tornaadod. Nende tõttu on ehitatud paljude majade alla keldritesse punkrid, kus inimesed saaksid tormi üle elada. Inimesed, kes elavad Ameerika Ühendriikide keskosas, on harjunud sellega, et aeg-ajalt torm raputab nende elamisi. Kui aga selline torm tabaks Eestit, oleksid nii hukkunute arv kui ka materiaalne kahju tunduvalt suurem. Laupäeval läheb meie klass projekti "Teeme Ära 2008" raames Eesti prügihunnikuid koristama. Meie riik on prügi täis. Metsaalused on roiskunud toitu, ehitusprahti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
