näiteks kevadiste suurvetega põllumaadel, kuhu on väetist kuhjatud tonnidega või kalameeste poolt, kes kalal olles loobivad prügi ning rämpsu vette, prügikasti või selleks ettenähtud kohta panemiseks. . Veereostuse allikad, põhjused Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on
kaaslasi on praegu teada 21. Neptuun Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas. Nagu kõikidel hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega ja suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata)
eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu
· Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. · Kaaslaseid on 14 Avastamine
Jääkarud, näiteks jääb ilma merejää kust hunt. Mägipiirkonnad on tõenäoliselt mõjutavad dramaatiliselt. Üks uuring näitab, et ühe kraadi soojenemine Alpides toob kaasa kaotus 40 protsenti kohalikke taimi ja et viie- kraadine soojenemine tooks 97 protsenti kadu. Mereökosüsteemidele kannatab kompleks muutub temperatuur tõuseb. Merevee taseme tõus on vallutada magevee ökosüsteemid, tormid muutub intensiivsemaks, ja seal on vee kvaliteet muutub värsket vett voolab jõgedesse. Mõned Atlandi ranniku märgalade võib hästi toime tulla üleujutustega, sest nad on arenenud kaitsev funktsioone, nagu liiv sülitab. Kuid nii Vahemere ja Läänemere praktiliselt tõusulaine-vähem ja ei ole toimetuleku strateegiaid. Vahemere piirkonna kui terviku, samas soodumus ranniku muutused, tõenäoliselt ka nägu rohkem põuad ja
Eestisse eriti sooja ja päikselise ilma, näeme lindude massilist saabumist. Kui ilm on ühtlane, saabuvad ka linnud ühtlasemalt. 8 RASKUSED RÄNDETEEL Lendamiseks läheb vajab palju energiat. Seepärast peavad linnud edukaks rändeks saama rahulikult puhata ja süüa. Kurnatud ja nälginud linnud on kergeks saagiks nii kiskjatele, haigustele kui ka loodusjõududele. Tugevad tuuled ja tormid, külm ja lumi, vihmasajud ja kuumus kulutavad energiat, mõjutavad toitumiskohti, sunnivad suunda muutma või rännet peatama. Püsiv tugev tuul võib linde nende rändeteelt ka kaugele kõrvale juhtida nii satuvad Eestisse eksikülalised. Raskuseks on ka looduslikud takistused, millest peab üle või ümber lendama, näiteks suured veekogud, mäed, kõrbed. Lindude suurim oht Vahemere ümbruses on aga inimene. Näiteks pisikesel Malta saarel lastakse ja püütakse igal aastal valimatult ja
aine moodustamine tulevaseks energiatootmiseks, kuid aine vajab ainekoostisosade siseenergiat. Teiste sõnadega toimub vaimne ümberkehastumine, kuid juba ema ihus. See tähendab seda, et mitte kõik ei ole tõsi mis on inimesed kirja pannud. Üks inimene Eestis sai doktori kraadi tõestades fakti, et lehmi on kasulikum hoida ainult laudas teine tõestas fakti et lehmi on kasulikum karjatada suvel õues ja mõlemad omasid doktori aukraadi. Kahtlane tundub ka see, et tuuled, tormid ja tornaadod tekkivad külma ja sooja õhumasside segunemisel. Kui see oleks tõsi, siis peaks korteris toimima sama printsiip, sest kütteperioodi ajal soe õhumass tõuseb üles, kuid toas ei toimi tormid, tuuled ja tornaadod. Samuti on võimalik tõestada seda laboratoorselt, et tuuled tormid tornaadod ei tekki erinevat temperatuuri omavate õhumasside segunemisel. Kui arvestada takistuse jõudu, mida atmosfäär peab ületama selleks, et vabastada omale teed atmosfääris
m. Need on erodeerunud platoo järgijäänud kõrged osad. Mägede kõrgus on peamiselt ühtlane, millest vaid mõned 4000sed seidavad teistest kõrgematena. Enamusel mägedel on kerged rajad neid ümbritsegatele rusukalletele ja rasked ronimisrajad sirgetel kaljuseinetel. On ka mõned väikesed liustikud ja lumi katab mägesid detsembrist maini - mõned lumelaigud püsivad ka läbi suve. Mäed on ligipääsetavad suvel, kuid pealelõunased tormid on siin tavalised. Mägedes leidub ka mahajätud kummituslinnu endistest kaevandusasulatest. Indiaanlased ronisid esimestena paljudele Colorado 4000stele tippudele. Colorado kõrgeimate tippude seas on: Mount Elbert 4 399 m Mount Massive 4 396 m Mount Harvard 4 395 m üles Sierra Nevada Sierra Nevada ulatub üle 700 kilomeetri mööda Ida-Kaliforniat,
maapinnast mõnekümne meetri kõrgusel ühinevad, siis sulgub juhtiv voolukanal ja tuhandikuks sekundiks tekib midagi pilve ja maa vahelise lühiühenduse taolist. Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Miks talvel palju välku ei löö? Pikne ei ilmu sagedalt talvel, sest siis ei ole ilm nii ebapüsiv ja niiskust on atmosfääris vähem, kui suvel. Need kaks koostisosa töötavad koos, et teha soojusjuhtivaid torme, mis võivad tekitada välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Välgutaolised nähtused Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (-tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng
Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid.
jooksul on just inimtegevus olnud ülemaailmse soojenemise peamine põhjustaja. Suurimad süüdlased selles on energia tootmiseks põletatavad ja transpordis kasutatavad fossiilsed kütused, mis paiskavad atmosfääri selliseid Maa pinda soojendavaid gaase nagu CO2. Temperatuuri tõus toob kaasa merepinna tõusu, kuna pooluste jääkate sulab. Merepinna tõus ohustab rannikualasid ja väikesaari. Kliimamuutus muudab ilma ebapüsivaks, tormid ja põuad sagenevad ning nende loodusnähtustega nagu malaaria, levivad uutele aladele. Liigid, mis ei suuda muutustega sammu pidada, surevad välja. Muutub põllukultuuride tootmine struktuur. Mitmes maailma paigas satub ohtu tervete kogukondade peatoidus ja isegi ellujäämine. Teises kohas võivad täielikult muutuda nii looduskeskkond kui ka selle kasutamise viisid. Osa neist mõjudest on juba pöördumatud. Ilma ja kliima muutumine ei sõltu vaid atmosfäärist
ja transpordis kahjulike ühendite emissiooni piiramine. Kliima soojenemine on Maa keskmise temperatuuri tõus. Seda põhjustab kasvuhooneefekt, mis ei lase Maalt tagasipeegelduval soojuskiirgusel hajuda kosmosesse. Kasvuhooneefekti on tinginud inintegevus, nagu tööstus, energiatootmine, mis paiskavad nn kasvuhoonegaase (CO2, metaan) atmosfääri. Selle tagajärjeks on kõrgete laienemine, temperatuuri tõus, tormid ja teised looduskatastroofid. Lahendused: elektrijaamade tehnoloogia parandamine, taastuvate energiaallikate kasutamine, prügi sorteerimine ja prügilate rajamine. Veekriis. Suurim veekulutaja maailmas on põllumajandus. Veekogude peamiseks saasteallikateks on heitveed, eelkõige tööstus- ja põllumajandusheitveed. Ka naftareostused on väga ränga mõjuga. Mõned tagajärjed on näiteks eutrofeerumine ja nakkushaiguste levimine
kohaliku liigi täielikult. Inimestele peab südamele panema, et võõrliigiliste loomade sissetoomine ei pruugi olla parim idee. Inimesi tuleb rohkem ka teavitada, kes on võõrliik ja kes mitte, praegu saab selle kohta infot interneti põhisest andmebaasist. Veekogu reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järved, jõed, mered, põhjavesi jm). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, maavärinad ja tormid võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks kui teda ei saa kasutada mõndadeks otstarveteks. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus
teistest hiidplaneetide kaaslastest selle poolest, et ta on ainus planeedi kaaslane, millel on atmosfäär, mis koosneb valdavalt lämmastikust ja on võrdlemisi tihe, rõhk pinnal 1600 millibaari. 14. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, kuid selles on ka metaani, mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h tunnis. Neptuunil on ka Suur Tume Laik, mis on Jupiteri laigu külm analoog. Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi Celsiust. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. Neptuuni üks kaaslastest, Triton, on üks massiivsemaid
Blanc (4808 m). Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit,tsink , uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi[2]. Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2] Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Muusika Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui imelikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulud. Prantsumaa oli 11,sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubatuuride muusikakultuur
järgnevast eelnevasse. Need terminid tähendavad läbi kellamehhanismita teleskoobi vaatevälja triiviva vaadeldava objekti vastavaid külgi ja võeti kasutusele, et mitte segi ajada neid planeedi enda ilmakaartega. Jupiteri atmosfääridetailide eluiga mõõdetakse nädalate, päevade või aastatega. Isegi kuulus Suur Punane Laik, mida on vaadeldud juba 340 aastat, on viimaste aastakümnetega kahanenud. Selles laigus on väga tugevad tuuled ja suured tormid Jupiteril on tugev magnetväli, mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis (Maal tekitavad magnetvälja liikumised vedelas metallilises tuumas). Nagu Maad ja teisi magnetväljaga planeete, ümbritseb ka Jupiteri magnetosfäär - ala, kus selle magnetvälja mõju domineerib seal olevate laetud osakeste üle. Vaatamata nimetusele
viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd Maakera kliima muutub soojemaks ja niiskemaks. Sellest kõnelevad tehtud tähelepanekud, arvukad teaduslikud uurimused ning kliimamudelid. Eelmised aastad Euroopas on näidanud, et rohkete suviste vihmade ja üleujutuste kõrval võib talvel endiselt ette tulla külmemaid perioode, karmi pakasega päevi ja rohkeid lumesadusid. Iseloomulikud on olnud ka tormid ja ilma kiire vaheldumine. Uurimused ennustavad Põhja-Euroopasse keskmisest pehmemaid talvesid ja soojemaid suvesid ning niiskuse ja vihmasuse kasvu. Ilmal, kliimal ning merre suubuvate jõgede veel ning toitainekoormusel on keskne mõju Läänemerele. Mõju saab hinnata pikaajaliste vaatluste, mudelite ja kliimaprognooside alusel. Talved pehmemaks, muudatused jääoludes Talvede pehmenemine mõjutab Läänemere jäätalvesid. Juba väga lihtsa statistilise mudeli
Vaikne ookean on Põhja Jäämerega ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Drake'i ja Magalhãesi väina lõunas, keskosas tehisliku Panama kanaliga ja India ookeaniga Ida-India arhipelaagi basseinis läbi Malaka ja Torrese väinade Vaikse ookeani põhjaosa on suurem osa aastast kaetud triivjääga, lõunas - triivjää ja jäämäed. Kesk- ja lääneosa iseloomustavad korallrifid ja barjäärid ning atollid. Põhja lääneosas tekivad tihti väga tugevad tormid tsunaamid, mis on tingitud veealustest maavärinatest. Vaikse ookeani põhjaosas esinevate tõusude mõõnade vahed on väga suured kuni 12 13 meetrit, seda eriti Penzina lahes Ohhoota meres ja Cooki lahe (Alaska lõunaosa) piirkondades. Vaikse ookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Filipiini 5726 10830
osakestest, mis kõik tiirlevad Saturni ümber nagu tillukesed kuud. Saturn teeb ühe pöörde ümber oma telje 10 tunniga. Kiirus on nii suur, et Saturn pundub ekvaatori juures. Atmosfäär koosneb peamiselt vesiniku ja heeliumi gaasidest ning selles on kahvatu ammoniaagipilved. Ekvaatori juures puhuvad tuuled kiirusega 1 800 kilomeetrit tunnis, mis on 10 korda tugevamad mis tahes tormis Maal. Kõrgemal atmosfääris moodustavad tormid valgeid pilvi, mis püsivad mõne nädala.Saturni suurim kuu on Titaan. Sellel on tihe atmosfäär, mis sisaldab mõningaid samu gaase,mis võisid kaasa aidata elu tekkimisele Maal umbes 4 000 miljonit aasta tagasi. Uraan Anbmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 2 870 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 51 118 kilomeetrit · Atmosifääri temperatuur: -216 C · Ööpäev: 17 tundi ja 14 minutit · Aasta pikkus: 84,01 · Kuude hulk:15 Uraan pöörleb külili
sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15.Neptuni välisilme ja tema kaaslane Tritani erinevus teistest suurtest kaaslastest Neptuun on suuruselt diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16.Mida on teada Pluto kohta Päikesesüsteemi kaugeimat planeeti Pluutot pole külastanud veel ükski automaatjaam. NASA üritab esimesed taolised ("Pluto Express") välja saata alles 2001. aastal ja kohale peaks need jõudma 2013. aastal
Kuna gaasid levivad atmosfääris väga kiiresti ja avaldavad ulatuslikku globaalset mõju, siis on nende vähendamine kõikide riikide ülesanne. Globaalse soojenemise tagajärjed Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda, siis Maa keskmine temperatuur tõuseb 2 4 kraadi võrra. See toob Eestile kaasa järgnevad muutused: Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis Sagenevad talvised tormid ja udud Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. Osooniaugud Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel
koolmeistrist Pommerist „Pommeri aed“ (1973), „Karukell, kurvameelsuse rohi“ (1982), milles on oluline tulevikuta olemise motiiv, novell „Irdinimene“, mis kujutab ümbritsevast avaramat vaimsust ihkavat Ollimari, keda muserdavad stalinlikud pöörded Eestis. Traat kirjeldab Eesti ajaloolist saatust, ent talle on eestlased siiski talupojarahvas. Eestlus tuleb esile just kodu ja juurte kaudu, mida poliitilised tormid lahti rebida ähvardavad, kuid mis alati uuesti mulda kinnituvad. KASUTATUD ALLIKAD 1. Annus, E., Epner, L., Järv, A. [jt.]. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. 2. Annus, E., Epner, L., Velsker, M. (2006). Uuem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri 3. Johanson, K., Orlov, M. (2012). Mats Traadi looming. [www] http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html (09.04.2015). 4. Palli, I. (2011)
enneolematust maailmaimest rääkima hakkas. Paarikümne meetri kõrguselt varises 40 meetrine lõik klinti-see kuulutati vaata, et suurimaks teadaolevaks varinguks pankrannikul ning imetlejaid vooris kokku igast ilmakaarest. Põhjus miks varingud tekivad on meri pangaastangute lähedal. [11] Aastas väheneb astang 8cm võrra. Enam kui 240 aastaga on astang taganenud ligi 20 meetrit ehk ligi 8 cm aastas. Klint püsib kui mere tegevus on väikesem ( lainetus, tormid jne). Kui meri ründab ja veeseis on kõrge, siis võin klint päevadega meetreid kaotada. Kui aga klinti kaitseb lai madalaveeline murrutuslava või rannikumadalik, võib pank seista muutumatult aastatuhandeid. [11] Põhja-Eesti klint kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. [3] Pilt 7 2008. Aasta varingu jäljed Pakri neemel [12] KOKKUVÕTE Paekivi on olnud juba avastamisest saati väga hea materjal nii ehituses kui ka muudes valdkondades nagu ehted jms
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. 3.1.Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Maailma energiaprobleemid Maailma energiavajadus kasvab kiires tempos. Prognoosi kohaselt võib muutuda energia vajadus kahe kordseks sajandi keskpaigaks preagusega võrreldes. Rahvaarvu suurenemeni on peamine põhjus miks kasvab energia vajadus. Arengu oluliseks indikaatoriks on ka energia kättesaadavus mis on paranenud väga suuresti. 85% maailmast kasutab iga päev elektrit kuid 1.1 miljardile inimesele jääb see ikkagi kättesaamatuks. Suurema osa energiast tarbivad arenenud riigid. Arenenud maades on ka viimasel ajal kas energia kasutuse kasv pidurdunud või siis isegi vähemaks jäänud. 1. Taastumatud energiad Fosiil ja tuumakütusele (need on ka taastumatud energiad) toetuv energiamajandus ei ole tänapäeval enam jätkusuutlik. Seda energiat toodetakse näiteks naftast,maagaasist ja kivisöest. Oma olemuselt on need orgaanilised kütteained, mis on tekkinud kunagiste taimede ja loo...
omastada, seega satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalgust, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustabki planeedi temperatuuri aeglase tõusu, millest oli juttu eespool. Ülemaailmne soojenemine võib lisaks eespool märgitule kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. See võib põhjustada põuailma, mis põhjustab veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see põhjustada äärmuslikku ilma, nagu tormid ja orkaanid, mis kahjustavad tõsiselt ehitisi, teid ja infrastruktuure (sidet, vee ja elektriga varustatust). Kokkuvõttes tasuks pöörata suuremat rõhku keskkonnaharidusele ja loodushoiule. Kui meie praegused õpilsed saaksid aru neid ähvardavatest ohtudest, oleks see vaid pool võitu. Kui aga inimesed saavad aru, et igaühest sõltub see, kui palju me loodust saastame, kui igaüks püüab seda vältida, siis suudme oma planeedi säilitada ka tulevastele põlvedele.
kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigusedjärjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu,
> tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); > NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) · freoonid > eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), > külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, > tulekustutusseadmele, keemiliste puhastusvahendite käsutamisel. Kliima soojenemise tagajärjed: · suureneb sademete hulk · nihkuvad kliimavöötmete piirid · sagenevad troopilised tormid · kõrbepiirkondade laienemine · kahjurputukate arvukuse tõus seoses soojade talvedega · ookeanivee temperatuuri tõus: liustike sulamine, maailmamere veetaseme tõus, üleujutused Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu;
nimelt koorekihti kuulumine, hea maine saavutamine ja mõjuvõimu võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta
Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Kõige ulatuslikum on 13 000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik
Ohvriterohkeim maavärin. Tänapäeva kõige ohvriterohkeim maavärin (7,9 magnituudi) vallandus Hiinas Tangshanis 28. juulil 1976. Selle tagajärjel hukkus vähemalt 255 000 inimest. Kõige rängem magnettorm. 1989. a 13. märtsi "suur geogmaatiline torm" klassifitseeriti kosmose ilmaskaalal kõige kõrgemasse järku (G5). See põhjustas häireid Põhja-Ameerika elektrivõrgus, muutis satelliidi orbiiti ja tekitas jahmatavaid virmalisi. Säärased tormid puhkevad siis, kui Maa magnetvälja sööstab tohutul hulgal Päikese aktiivsusest põhjustatud korpuskulaarosakesi. Kõige laastavam tulvavesi. Ametlike andmete kohaselt purustas Hwai ja Jangtse jõe üleujutus 1950. a augustis Hiinas 890 000 maja, röövides peavarju 10 miljonilt inimseselt. 490 inimest uppus. Vee alla jäi kokku 2 miljonit ha maad, millest 1,4 ha muutus harimiskõlbmatuks. Mõrvarlikeim tsüklon. Arvatakse, et 12. ja 13. novembril 1970 Bangladeshis Gangese
eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja
kui komponent puudub. Inimestel puudus esteetiline tunne looduse suhtes, nad ei osanud loodust nautida ilu pärast. Keskaja kirjanduses kõneldakse loodusest trafaretselt ja tinglikult, puudutamata kohalikku eripära. Näiteks ,,Rolandi laulus" ei ole loodusel iseseisvat osa. Tähtede, päikese, päeva ja koidu mainimisel kasutatakse korduvaid trafarette. Aasu, rohtu, puid, kaljusid ja orge mainitakse ainult seoses rüütlite kangelastegudega. Ohtlikud loodusnähtused nagu paduvihmad, äike, tormid, rahe, välgud ja pimedus on poliitiliste sündmuste ended või väljendavad looduse leina lahingus langenud Rolandi pärast. Kangelased tegutsevad justkui tühjas ruumis. Poeesias võib märgata mõnevõrra enamat. Looduspilt saab inimese vaimse elu sümboliks. Kangelase meeleolusid seostatakse ümbritseva maailma seisundiga. Nagu näiteks ,,hommikute helk ja õhtute valgus", ,,tärkavad rohukõrred". Tunnete ja kevadise looduse rõõmus ärkamine, ilusa naise võrdlemine imekauni
600 700 mm aastas IdaInglismaal Kliima Kuu Temperatuur Kirjeldus Kevad Sotimaa, Wales ning PõhjaInglismaa Äikest ja raskeid hoovihmasi 0.6 kuni 5.8 °C võib tekkida aegajalt LõunaInglismaa 8.8 kuni 10.3 °C Suvi Põhjapoolt Lõunapoole liikudes on kraadid Tihti tuleb hoovihma ning alates 14°C kuni 30 °C'ni sagedased on ka tormid Sügis Põhjapoolt Lõunapoole liikudes on kraadid Sügis on keeristormide alates 1.7°C 13°C ajastu. Sügisel on ka registreeritud suurim keeristorm. Talv Päevasel ajal kuni 15 °C soojakraadi kuid külmakraade tuleb keskmiselt kuni Majandus Import/export Aastal 2009, ÜK tootis 1500000 barrelit õli
naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 4. Vee saaste 5 Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt.
Selline jõgedel*Suvised üleujutused, mille aastal). Mõjutasid erakordne sademetehulk esineb põhjustavad reeglina suured veetõusud 1994- umbes 1 kord 30 aasta jooksul. sademehulgad). Esimesel juhul võivad 1995 aastal Itaaliat, Kahel suurima vihma päeval üleujutusi tekitada tormid, maanihked, Saksamaad, Belgiat, sadas 105 mm, mis on maavärinad, tsunaamid, kunsttammide Prantsusmaad ning märkimisväärselt kõrgem kui 1 purunemine jms. Teisel juhul võivad Hollandit. 1997. kuu keskmine sademete hulk üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, aasta suvel (tavaliselt 79 mm sademeid lumesajule järgnev sulamine jms.
soojemad suved. Winnipegis on kõige külmemad talved. Vancouveril on ookeaniline kliima ning suved on soojad ja talved on võrreldes ülejäänud suurlinnadega kõie pehmemad. Riigi keskel ja põhjapoolsematel aladel on lähis- ja arktiline kliima, suurem osa nendest kuivad. Need alad ei ole tiheda populatsiooniga, sest temperatuurid võivad olla kergesti alla kahekümne kraadi ning seal on väga lühike suveaeg. Tsüklolised tormid läänest mägede tagant segunevad arktilise, Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika interjööriga, mis põhjustavad suurema osa Kanada vihmast ja läänes lume. Produktiivne põllumajandus oleneb viljadest, mis valmivad varakult. Paljudes troopilises ja lähistroopilise kliimaga aladel on võimalik saada kaks saaki aastas, Kanadas ainult üks ning umbes maist kuni septembrini. Keskmine vegetatsiooni periood on 100-120 päeva. Mullad Kanada mullad on kas leetunud või happelised
Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.
NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Ta on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti
Siin on mningad tarkused: *See on armastus kui oled talle mehaaniku eest. *See on armastus kui kid temaga sisseoste tegemas. *Armastus on meeleseisund. *Armastus on taevalik. *Armastus on piknik. *See on armastus kui ta helistab, et elda: "Andesta!" *Armastus on palju pikki suudlusi. *Armastus on kui kirg vtab vimust. *Armastus on hommikusk voodis. *See on armastus kui oled kgikombaini eest. *Armastus petab loomade vastu kena olema. *See on armastus kui sul on keegi, kes kammib su juukseid. *Armastus on topeltnn. *See on armastus kui seisad silmitsioma vastutusega. *See on armastus kui naudite koos ka loojanguaastaid. *See on armastus kui hoiad last, et ka naisuke saaks vahetevahel vlja minna. *See on armastus kui keegi saadab sulle husuudluse. *See on armastus kui idll jtkub ka prast abiellumist. *See on armastus kui sa lihtsalt ei suuda teda unustada. *See on armastus kui ootad kannatamatult, et ta sulle helistaks, faksiks vi e- mail...
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
Raiemaht oli vastavalt 442 miljonit m 3 . See tähendab, et metsade kasutusmäär ehk raie ja kasvu suhe oli keskmiselt ca 60 % (kõikumisvahemik 3080 %). Metsade kasutusmäär oli üle 50 % põhjapoolsetes liikmesriikides ja Kesk-Euroopas, ent jäi alla 50 % Lõuna- ja Kagu-Euroopa liikmesriikides. Metsade kasutusmäär on viimase 10 aasta jooksul küll kasvanud, kuid ei ole veel saavutanud 1990. aasta taset. Osaliselt on metsaraiet suurendanud 21. sajandi hakul toimunud rängad tormid, mille tagajärjel on teatud piirkondades lühikese aja jooksul puitu üles töötatud rohkem kui mitmel normaalaastal kokku. Töötlemata puidu, hakkpuidu ja puidujäätmete import Euroopasse (27-liikmeline EL) oli 2006. aastal 83 miljonit m 3 (ilma paberit ja tselluloosi arvestamata) ja eksport Euroopast 54 miljonit m3.(1) Kasvust väiksema raie tõttu jääb praeguste tulundusmetsade kasvust kasutamata ligikaudu 40 % (ehk umbes 250 miljonit m 3 )
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Teinekord istus toas, käis tuulehoog ning ta rääkis, et ta on külmetanud. Vahest ei rääkinud ta tundide kaupa mitte midagi, seeeest mõnikord hakkas jutustama, siis naera kas või lõhki. Petsorin oli keskmist kasvu; tema sale,peenike piht ja laiad õlad andsid tunnistust tugevast kehaehitusest, mis on võimeline tundma kõiki ränduri elu raskusi ja kliimavahetusi ning millest pole jagu saanud pealinnaelu kombelõtvus ega hingelised tormid. Kandis pimestavalt puhast pesu, mis andis mõista korraliku inimese harjumusi. Tal olid kahvatult peenikesed sõrmed. Petsorini kõnnak oli hooletu ja laisk, ei vehelnud kätega, mis peaks olema kinnise iseloomu kindel tunnus. Grigori oli umbes kolmekümne ringis mees. Petsorini naeratuses oli midagi lapselikku. Tema nahk oli naiselikult õrn, lokkis blondid juuksed piirasid kahvatut, suursugust laupa
on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. 30. Kirjelda Neptuuni? Värvuselt sinine, sest tema ülemistes pilvekihtides on palju metaani. Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast. Neptuuni pöörlemisperiood on umbes kuusteist tundi. Planeedil on samasugune atmosfäär ja samasugune keemiline koostis nagu Jupiteril. Neptuunil on ka suured tormid, tuuled, või keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. 31. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 32. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad.
Kuivemadel aladel väheneb saagikus ja kariloomade tootlikus maa sooldumise ja kõrbestumise tõttu. Meretaseme tõus toob üleujutusi madalal asuvates piirkondades aga merevee temperatuuri tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt. Väiksed saared Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni
on ekvaator. Tuule kiirused planeedil võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). Uraanil on 27 kuud. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Neptuunil on 14 teadaolevat kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Joonis 3. Alt üles: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
aastate jooksul kättesaadav vaid aadlile, leidis nüüd tee ka lihtrahva aedadesse. Hollandi sibullillede kasvatajad aretasid juurde üha uusi tulbisorte. 1.3.2 Veskid Sada aastat tagasi oli Hollandil mitte vähem kui 10 000 tegevuses olevat Joonis 3 Tulbid ja veski Hollandis veskit. Veskid jahvatasid teravilja, saagisid puid ning kontrollisid veetaset riigis. Kahjuks hävitasid tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised Hollandis enamus veskid. Õnneks on alles jäänud umbes 1100 veskit, mis jätkuvalt sümboliseerivad Hollandi võitlust vee vastu. 1.3.3 Juust Holland on tõeline ''juustumaa''. Nimed Gouda ja Edam on üle maailma tuntud, kui 7 Joonis 4 Juustuturg Alkmaaris
Suuremal osal riigist valitseb mereline paraskliima. Keskmine temperatuur on suvel 17°- 24°C ja talvel 2°-7°C. Mägedes langeb temperatuur talvel alla 0°C. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult loodusvarasid, eriti kivisüsi, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu ja kala. Leidub ka kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Looduslikud ohud Nendeks on üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. -5- Prantsusmaa Kristel Tilk Transport Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu on 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
