nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused
Keelatud oli kõik villaga seotu. 17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Kadripäeval söödi tanguputru, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Ilmaennustused kadripäeva järgi: Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm. Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma. Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki. Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. Kadripäeval läheb sügis üle talveks. Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
langedes kuni 49 kelvinini (-224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst Neptuun - Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Pluuto Kõige väiksem planeet Päikesesüsteemis. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Atmosfäär on äärmiselt hõre. Mis on oort-öpiku pilv ? Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku(aü) kaugusel Päikesest. Mis kasu on maal magnetväljast ja kuidas ta tekkis ?
arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, Aafrikast) > Homo habilis > Homo erectus > neandertallased > Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt
seal edukalt hävitustööd tegema. Alles teatati uudistes, et Itaalial on taas hakata malaaria pärast muret hakata tundma. Tegelikkuses tähendaks soojemad ilmad Euroopale lühiajalist soojalaines, mis asenduks Golfi hoovuse seiskumisel jääajaga. Sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi- orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega jne. Tagajärjed · Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · igikeltsi sulamine Mida teha, et vähendada kliima soojenemist? · Taaskäidelda oma prügi. Niimoodi on võimalik ära hoida 1200 kg süsihappegaasi teket. · Istutada taimi · Mitte hoida oma elektroonilisi seadeid 24/7 sisse lülitatuna. Sellega saab ära hoida tuhandete kilogrammide süsihappegaasi tekke aastas. · Kasutada vähem motoriseeritud sõidukeid . Iga sõidetud miiliga tekib pool kilogrammi CO2-te.
südamelähedane. Igalpool tekib tunne, et ma olen kodus. Loodus on ka suhteliselt puutumata, puhas ja pole ülerahvastatud ning seega on lihtne leida endale rahulikku elukohta. Ka linnaõhk on meil üsna puhas, kuna puudub selline liiklus, nagu mõnes Ameerika suurlinnas. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks elama riigis, kus pidevalt toimuvad erinevad looduskatastroofid. Mõtlen tihti, et kuidas inimesed sealsete oludega hakkama saavad. Õnneks Eestis sellised asjad puuduvad ja meie tormid on võrreldavadki nende tormidega, mis mujal maailmas toimub. Siin ei ole ka palju mürgiseid loomi ega suuri kiskjaid ning seetõttu saab rahulikult viibida looduses, kartmata, et mõni mürgine madu või ämblik inimest hammustaks. Eesti riigis on oma põhiseadused ning Eesti kodanik peaks neid täitma. Kuna mina seda olen, siis täidan oma kohustusi ning samaga vastab ka riik. Samuti kasutan oma õigusi. Kuna selle
tasakaalutingimustest. Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad . Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult. Kliimakskooslus e lõppkooslus - Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni. Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad.
Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat . Maailmas on ta selle näitaja poolest
uutele sõiduautodele uued heitenormid, mis peaksid heitgaaside hulka tunduvalt vähendama kliima soojenemine- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus põhjused: energiatootmine energeetika põllumajandus jäätmemajandus ja tööstus ohud: liigid surevad välja (jääkarud, korallrihvid kaovad) tulekahjude suits varjutab päikest merevee tase tõuseb, Antarktika jää sulab ruttu, üleujutused, tormid nakkushaigused levivad kiiremini lahendused: 1. vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 2. kohandada vanu tehnoloogiaid 3. üritada kohaneda kliima soojenemisega osoonikiht- peamiselt stratosfääris paiknev kiht, mis sisaldab osooni, mis neelab Päikeselt lähtuvad violettvalgust osoonikihi hõrenemine, osooniaugu teke- globaalprobleem, mis on seotud osoonikihi vähenemisega stratosfääris polaaraladel põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri
sulamisega ülilühikese aja jooksul. Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt: Tagajärjed · Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · igikeltsi sulamine 6 Tegutse! Mida teha, et vähendada kliima soojenemist. TAASKÄITLE OMA PRÜGI Sellega on võimalik aastas ära hoida 1200 kg süsihappegaasi tekkel. ISTUTA TAIMI Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga. ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA
Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisse-ja väljalaskekollektorid lSisselaskekollektor Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne. Propelleri töö maapeal muudab sisseimetava õhu tolmuseks. Liiva ja tolmu tormid mõjuvad kuni 15 000 ft kõrguseni. Sisselaskekollektorisse sisenevat õhku puhastatakse filtritega. lFiltrid Õhu puhastamiseks kasutatakse järgmisi õhufiltreid: 1) kiudvilla võrefilter, 2) ühekordselt kasutatav paberfilter, 3) glükooliga impregneeritud polüuretaan vahtplast filter. Kiudvilla filtrit võib pesta bensiini ja õli seguga ning seejärel lastakse nõrguda kuivaks. Paberfiltrit
oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h.
Neljandaks on atmosfääri heitveed, mis on sademetega tekkinud reostus veekogudesse. Enamik heitvetest juhitakse just looduslikesse veekogudesse, kuid väike osa juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saaste hulka.6 Veekogude saasteallikateks on veel näiteks naftatööstused ja põlevkivitööstused. Kuigi looduslikud nähtused, nagu nendeks on vulkaanipursked, tormid ja maavärinad võivad põhjustada suuri reostusi, ei loeta neid veel vee reostajateks. Vesi on reostunud siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.7 Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks saada lindudele, kuna kokkupuutel naftaga kaotab nende sulestik veekindluse, mille pärast nad on hukule määratud. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud ning kaob suur osa planktonist.Kõik
antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Sümbolid · Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis. · Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk · Tähis: vapp
elanikud Jaapanit nimetama tõusva päikese maasks, sest sealt on mägine maa, kus leidub palju vulkaane ja leidub sageli maavärinaid. Suuri purustusi põhjustavad ka veealuste maavärinate tekitatud hiidlained ehk tsunaamid ja tugevad tormid ehk taifuunid. Enam kui kolm neljandikku jaapanlastest elab tihedalt asustatud linnades. Jaapani üks suurimaid linnu on Tokio. Jaapanis on kaks tähtsamat usundit: simtoism (vanem usund) ja budism. Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid, on riik rikas. Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike. 1894 võitis ta mõnes olulises lahingus Hiinat ja 1905 sai temalt lüüa Venemaa
Liit saab paika 1700 jaanaris rootsi seisab väga keerulise olukorra ees, nende kõiki valdusi rünnatakse, (riiat, saksamaad) vaenlased võetakse ette ükshaaval, sellises üpriski keerulises oliukorras saavutatakse edu põhjasõja käik taani sunnitakse sõjast välja augustis 1700 taani kõrvaldatakse võrdlemisi ruttu kaks mereriiki inglismaa ja holland ja rootsi pommitavad koppenhaagenit läänemerel võivad ootamatud tormid tulla taani alistamise järel rootsi viib oma väed liivimaale narva lahing novembris 1700 rootsi väed võidavad väga suuri vene vägesid kõik oma vara peavad jätma narvasse rootsi muuseumis veel näha nende lippe ja trumme jne mis venelastelt ära võeti
kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast. Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga. Nagu ikka gaasilised planeedid, on ka Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega ja suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.Voyager'i kohtumise ajal, oli Neptuuni kõige väljapaistvam tunnus Suur Tume Laik lõunapoolkeral. . Neptuuni tuuled puhusid Suure Tumeda Laigu lääne poole 300 meetrit/sekundis (700 mph). Voyager 2 nägi samuti väiksemat tumedat laiku lõunapoolkeral ja väikest ebakorrapärast valget pilve, mis vihises ümber Neptuuni iga 16 tunniga . Selle tõeline olemus jääb saladuseks. 1994
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kur...
(umbes 9h ja 55min). Selletõttu, et ta pöörleb nii kiiresti on tema kuju üsna lapik. Jupiteri pind tundub teleskoobist vaadatuna triipudena, mis muudavad kuju ja heledust. Jupiter koosneb enamasti vesinikust ja heeliumis, mistõttu on tema tihedust suhteliselt hõre. Kuna tahke tuuma olemasolule, on Jupiteril ka (erinevalt Marsist) magnetväli ning mis on Maa omast ligi 20x suurem. Jupiteri atmosfääris valdab püsiv tugev tuul ja tormid (ka Suure Punase Laigu juures), mistõttu on tal ka paks pilvekiht ning atmosfäär on tihe, mis koosneb ligi 86% vesinikust. Vähemuse moodustavad heelium, ammoniaak. Jupiteril on ka tumedad ähmased rõngad, mis arvatavasti koosnevad väga väikese kivise materjali terasest. Jupiteril on kokku 16 kaaslast. Neist 4 suurt ja 9 väiksemad. Europa pind on sile ja ühtlane ning meenutab külmunud ehk jääs ookeani. Seal võivad toimuda ka veealused vulkaanipursked. Europa asub
Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Jupiteri magnetväli Muud huvitavat Kui Jupiter oleks seest tühi, siis mahuks üle 1000 Maa sinna sisse Mustrid Jupiteri peal muutuvad mõne tunni tagant. Jupiteri kiirus on 13.07 km/s Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal Teadlased on vaielnud aastaid selle üle, et kas Jupiter ongi Päikesesüsteemi tolmuimeja, mis komeete ja muud meile ohtlikku kosmosekola enda külge tõmbab, või suur huligaan, kes neid hoopis Maa poole pillutab. Kas Jupiter ennustab head? Kui Kuu mõne heleda tähe või planeedi juures asus, hüüti viimast Kuusulaseks. Halbadel aegadel käis sulane peremehe sabas, headel vastupidi peremees otsis sulast.
Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu. George Bernard Shaw Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab allakäigu heakskiitmist. Teadmata Hinda meest tema küsimuste, mitte vastuste järgi. Voltaire Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Rahvatarkus Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb? Barbara Mandarell Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. John F. Kennedy Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise. John F. Kennedy Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Albert Einstein Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna. Sokrates Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või ...
Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.(2) NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Neptuun on oma nime saanud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised.(2) 10 KOKKUVÕTE Päikesesüsteem on tähelepanuväärselt korrapärane. Päikesesüsteemis on kaheksa planeeti mis kõik tiirlevad umber Päikese ühes ja samas suunas ja ühes ja samas tasandis. Päikese mass on umbes 700 korda suurem kui planeetide kogumass, mistõttu on Päike süsteemi peremees. Päikesesüsteem jää veel kindlalt miljarditeks aastatek. 11
mahajäänud hispaanlased muutunud julmaks, nad tapsid ja röövisid pärismaalasi, mille eest nad kõik hukati. Valelike juttude põhjal vangistati Kolumbus ja ta kaks venda, heideti ahelatesse ja viidi vamgidena Hispaaniasse. Kuningapaar küll mõistis tehtud ülekohut, kuid toetus Kolumbuse järgmise unistuse purjetada ümber maailma väärilist toetust ei leidnaud. Elades küll üle kurnavad ja pikad haigused, madruste mässud, vangistuse, alandused ning loendamatud tormid ei jõudnudki Kolumbus oma suurimat unistust teoks teha. Kuid tänu ustavale kaaslasele Rodrigole ei surnud maadeavatuse kihk ja suure admirali mõtted jai deed koos temaga, vaid jäid edasi kandmiseks järgmistele põlvedele. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUS Rodrigo Ponto oli õpihimuline poiss, kes ihkas saada kord tõeliseks meresõitjaks. Tema ema oli surnud ja tubli meremehest isa tormiga mere sügavustesse kadunud.
_ Pregused looma ja taimeliigid moodustavad vaid osa kunagi _ Leiab aset suhteliselt lühikese ajaperioodi. ja maastiku mosaiiksuse rolli selles. eksisteerinud liikidest (ca 2-2,5 milj 10 miljonist Maa ajaloos Võivad olla: _ Aluseks looduskaitse meetmete väljatöötamisel. eksisteerinust) _ abiootilised: tormid, tornaadod, vulkaanipursked, üleujutused), _Algne eesmärk: ookeanisaarte liikide arvukuse hindamine. _ Iga jääaeg koos jäävaheajaga kestnud ca 100 000 aastat. _ biootilised (nt. kahjurite või patogeeni levik) Eeldati, et liikide arv saarel saavutab taseme, mis on positiivses
Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et randade looduslik seisund ei jõua loomulikul teel enam taastuda. *Ranniku kui tervikliku süsteemi looduslik tasakaal on paigast ära. *Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn "kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude loodusteadlaste arvates enam
Maa aastaaegade moodi.Siiski tulenevalt Marsi suuremast kaugusest päikesega on Marsi aastaaejad umbes 2 korda pikemad kui Maal.Temperatuur Marsil muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C.Suur temperatuuri kõikumine tuleb tänu suheliselt hõredast atmosfäärist , mis ei suuda hoida palju päikeselt tulenevat energiat.Marsil leivad aset ka suurimad tolmutormid meie päikesesüsteemis.Need tormid võivad paisuda kuni tervet planeeti katvaks tolmukorraks. Sellised hiigeltormid juhtuvad tavaliselt siis , kui Marss on kõige lähemal Päikesele.Viimastel aastatel on tabanud Marssi golobaalne kliimasoojenemine. Suur osa poolusi ümbritsevatest jäämütsikestest on kadunud, sõna otseses mõttes ära auranud. Ameerika kosmoseameti NASA värske uuringu andmetel on Marsi pinna keskmine temperatuur viimase kolme aastakümnega tõusnud 0,65 °C võrra. 5.Kaaslased
Tallinna Sikupilli Keskkool 4. klass Ariana Kaseleht Neptuun Tiia Kaunis Tallinn 2009 1 Sisukord Avastamine.....................................................................................................................4 Neptuuni andmed...........................................................................................................5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemi...
Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest - liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon, majanduse allakäik 9.Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud,mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub.Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.Põhjapoolkeral kalduvad
Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest - liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon, majanduse allakäik 9.Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud,mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub.Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.Põhjapoolkeral kalduvad
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus ...
Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Võsu on ka Põhja-Eesti vanemaid puhkeasulaid, mis rajati juba 19. sajandil. Siin puhkasid paljud Tallinna, Tartu, Peterburi ja Moskva prominendid. Viimaste aastakümnete tugevad tormid ning ebaadekvaatsed rannakorrastustööd on viinud Võsu liivaranna katastroofilisele taandumisele ja hävimisele. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Mitmed endised kalurikülad muutusid nõukogude võimu ajal suvituskohtadeks, näiteks Altja ja Vainupea. JÕED JA JÄRVED Lahemaa ei ole järvederikas, kuid siin on olemas väga erineva tekkeloo, iseloomu ja ilmega veesilmad
kasutamine, riikidevahelised kokkulepped. Kliimasoojenemine: Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumine atmosfäärid leiduvatelt gaasidelt. Põhjused tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus. Tagajärjed taimed ja loomad ei suuda kohastuda, muutuvad liikide levilad, aeglaselt levivaid liike võib tabada häving, tundra ja taigametsa pindalade vähenemine, kõrbete laienemine, üleujutused, tormid, muud katastroofid, liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Lahendused õhusaaste vähendamine, põlevkivielektrijaamades uuendada tehnoloogiat, taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt.
Kui efektiivsus on suurim, võib maapinnale tekkida isegi varje. Tekivad seniiti ilmuvad valgusmüürid, mis omavahel ühinevad. See etendus kestab ligikaudu 10 minutit ning seejärel vajuvad virmalised loorina üle taeva. Üksikud sädemed liiguvad tohutu kiirusega üle taeva, see kestab umbes tunni. Seejärel võib hakata kõik otsast peale. Terve tsükkel võib öö jooksul korduda isegi 5 korda. (2) Virmalised esinevad igal pool, kus on geomagneetilised tormid, mis põhjustavad muutusi planeetide magnetväljas, või kus on teatud tingimused Maa magnetsaba regioonis. Need tingimused on tihti vastastikus seoses päikesetormidega. Virmalisi on seda rohkem ning võimsamalt, mida enam esineb päikesel plahvatusi.(2) Elektrivool, mis tekitab virmalisi, moodustab oma magnetvälja. See mõjutab ka Maa magnetvälja, mis muutub virmaliste läheduses. Muutused toimuvad otse virmaliste all ning Maa magnetväli muutub irratsionaalselt
lained. Väike, liikuv häiritus, mis on sängitatud pikka lainesse, on: lainetsüklon Barokliinse häirituse korral: lainetsüklonid võivad instensiivistuda suurteks tormisüsteemideks, aluspinnast kuni 500 hPa kõrguseni on tugev tuulenihe, leiavad aset üles ja allaliikuvad õhuvoolud, toimub temperatuuri advektsioon Tuulealused madalrõhkkonnad on: tormid (kesklaiuste tsüklonid), mis tekivad mäeaheliku (tuulealusel) idaküljel.
Arengumaade alatoidetud inimestest pooled teenivad elatist põllumajandusega, mis üha enam kannatab kliimamuutustest põhjustatud ilmastikutingimuste tõttu. Eeskätt Somaalia poolsaarel ja Kesk-Ameerikas nõrgestavad sagedased põuad elanike põllumajanduslikke võimalusi ja vähendavad toiduga kindlustatust. Loomakasvatus kannatab samuti veepuuduse tõttu. Paljudes riikides on põllumajandustootjaid vaevanud põuad, lisaks hävitavad toiduainete tootmist troopilised tormid, tugevad vihmad ja üleujutused. Vaeste riikide põllumajanduse tootlikkuse takistuseks on lisaks puudulikule infrastruktuurile ka valed põllumajanduslikud tavad, metsaraie, maapinna üleharimine ja ülekarjatamine. Pinnase erosioon, sooldumine ja kõrbestumine süvendavad toidupuudust. Nälg tuleneb ka vaesusest. 1,25€ - liiga väike summa, et oleks piisav toitaineid söödud sisses. Ei jaksa ka põllumajandustootjad teravilja seemet, väetisi,
elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1-6,4 kraadi võrra. Nii suur prognooside erinevus ei ole tingitud mitte sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid inimkäitumise ennustatamatusest. Mis saab kui keskmine temperatuur tõuseb 5 kraadi võrra? Inimesed saavad elada ka 5 kraadi võrra soojema kliimaga, kuid kahjuks ei ole see nii lihtne. Paar kraadi soojem kliima toob endaga kaasa rohkem haigusi, tihedamini esinevad võimsad tormid ja jääliustike sulamise. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Kui jää poolustel sulaks, hakkaksid need miljonid inimesed uut kodu otsima tekitades palju immigratsiooniga seotud probleeme. Kui temperatuurid tõuseks 5 kraadi võrra, jääksid vee alla paljud suurlinnad: London, Shanghai, New York ja Hong Kong. Kui kogu maailma jää ära sulaks, tõuseks veetase 68,8 meetri võrra ning selleks ei ole üldse palju vaja
· Rannikualadele (üleujutused, erosioon, lisakulutused kaitseehitistele) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk) · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kasvuhooneefekti tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Maailmamere veetaseme tõus cm Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm Rannikualade üleujutused
Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Veel Zeusi kohta Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega. 2 Meheikka jõudes sundis Zeus isa allaeelatud õed vennad välja oksendama. Õed ja vennad tõstsid siis Kronose ja tema hiiglaslike sugulaste, titaanide, vastu suures heitluses, mida tunti Titanomahhia nime all ja mis kestis kümme aastat. Kronose järglasi hakati nimetama olümplasteks, sest nemad elasi Olümose mäel, kuna titaanid asusid Othryse mäel.
Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme õhu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Üks magus soov säält tuli tasa rinda: oh et nii kuldne seisaks armu tee kui vesi oma hiilg'vas sinisaalis! Sääl tormid puutund järsku järve pinda ja kiskund laintel lõhki vaikse vee: oh süda, - nõnda arm end sulle maalis! Siin räägib autor küll ilusast kevadhommikust, aga sellega seoses tekivad tal hoopis muud mõtted. Sileda pinnaga järvevesi sümboliseerib siin õnnelikku armastust. Viimane salm on aga hoopis vastupidine, mis tähendab, et kõik ei ole alati nii lihtne ja elu võib ka vahel väga raskeid keerdkäike meile ette sööta
hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline
maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. 5 Ennustused · Ilmaennustused: Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm. o Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma. o Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki. o Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad. o Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse. o Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
1.4 Marss Marss on Päikesesüsteemis 4. planeet ja seega ka Maa naaber. Marss on külm kõrbe maa. Nagu ka Maal on Marsil aastaajad ja poolustel jääd kuid Marsi atmosfäär on liiga õhuke, et vedel vesi seisaks kaua pinnasel. Vanadest üleujutustest on Marsil jälgi, aga vee eksisteerimisest praegu on ainult jäine pinnas ja õhukesed pilved. Marss on Maa-tüüpi planeet. Marsil on vulkaanide, maakoore nihkumise ja atmosfääri mõjude tõttu tekkinud tolmu tormid. Marsil kestab üks ööpäev natuke üle 24h/tunni ja ringi ümber Päikese 687 Maa päevaga. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos, kuid ringid tal puuduvad. üle 40 kosmoselaeva on maandunud Marsil. Esimene tõeliselt edukas missioon oli Mariner 4 1965. aastal. 1.5 Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemis 5. planeet ja ka kõige suurem planeet, ületades kõikide planeetide kogumassi umbes 3 korda. Tal on üle 50 kuu ja hiiglaslik magnetväli. Jupiteril
Need situatsioonid on kriiside nagu sõda või loodusõnnetuse tulemused. Mis põhjustab aga nälga: vaesus-inimesed, kes elavad vaesuses, ei suuda muretseda piisavalt toitu iseendale ja enda perekonnale. See aga muudab neid nõrgemaks ja vähem suutlikuks teenida oma perele piisavalt raha, et pääseda vaesusest ja näljast. investeeringute vähesus põllumajanduses kliima ja ilm-looduskatastroofid nagu üleujutused, põuad ja troopilised tormid on üha sagedasemad nähtused, mis põhjustavad õnnetuid tagajärgi vaestele arengumaade elanikele. Põud on üks toidupuuduse tavalisemaid põhjuseid. sõda ja väljaränne-üle terve maailma sõjalised konfliktid häirivad põllumajandust ja toiduainete tööstust. Võitlused sunnivad miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma, ümberasustatud satuvad aga olukorda, kus neil puuduvad vahendid, et end ära toita.
(sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis
* Kirjelda kooselamupiirkonnas levinud ühiskasutusega hoonete/ruumide funktsiooni. Ruutmeetrite kokkuhoid jaotatud parklate näol, mille arvelt saab teha midagi muud (haljasala, tiik, mänguväljak). Parklates ka haljastuslapid. Laiad teed, kus saavad suuremad autod sõita. Rohekatuste võimalus. 4. Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks. * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb. Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades
Veenuse atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja väävelhappest, seega kui sela vihma sajaks siis häviks seal igasugune elu. Ka tema pinnal on kaatrid, kuid mitte nii suured kui Merkuuril. Ka Veenusel puudub elu, kuna sela on liiga kuum. 2.4 Marss Marss on Päikese poolt lugedes neljas planeet ja kaugus 225 miljonit km. Tema pind on äärmiselt tolmune sisaldades liiva ja suhteliselt palju rauda. See teeb ka Marsi roostekarva väljanägemise. Marsil möllavad tugevad tormid, mis võivad kesta nädalaid. Kosmosesondid on Marsilt leidnud pikki ja sügavaid kuivanud jõesänge. Tõenäoliselt on seal kunagi olnud vett ja ookeanid. Taimede ja loomade eluks on vesi hädavajalik, seega võib oletada, et seal võis kunagi olla elu. Tänu kosmosesondi Vikingile on maale jõudnud üksikasjalikud fotod. Elujälgi Marsilt leitud pole ja igatahes praegu sela elu pole. 2.5 Jupiter On Päikesesüsteemi suurim planeet ja kaugus Päikeses on 778 miljonit km. Ta on üks neljast
Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Ilmajumalana tuntud Zeus oli Kreeka mütoloogias jumalate kuningas. Jumalate valitseja paiksas võimasid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise, lume ja rahega. Zeusi ema päästis ta vendade- õdede saatusest: isa Krosnose poolt allaneelamisest. Ta viidi imikuna Kreeka saarele, kus nümfid ta salaja üles kasvatasid. Täisikka jõudes sundis Zeus isa allaneelatud õed ja vennad välja oksendama. Zeus ning ta õed ja vennad tõstsid Kronose ja tema sugulaste titaanide vastu mässu, mis kestis küme aastat. Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
