olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed, need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita. Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides. Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind, lisaks praegusele 15 cm tõusule, umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.
kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3. tasand- tunnete tasand (armastus) * fundamentaalteadus- kindlad alustalad * rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias kaugseire- andmete kogumine kaugelt (satelliit, lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias, metsatulekahjud, tormid, maavarad, loomaränded asukoha määramine: 1. GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest 2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti) 3. geograafilised koordinaadid (N/S laius, E/N pikkus) näitavad kaugust nurgakraadides ekvaatorist ja algmeridiaanist 4. polaarkoordinaadid- asimuudi (nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel) ja kaugusega. 90* ida, 180* lõuna, 270* lääs, 360* põhi. 5. ristkoordinaadid- kaugust ekvaatorist ja algmeridiaanist (km)
MAAVÄRINAD. Maavärinad tekivad äkki,toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ...
kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille
närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Globaalne soojenemine toob Eestile kaasa järgnevad muutused: Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis Sagenevad talvised tormid ja udud. Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. Et globaalset soojenemist vähendada, ona igal riigil oma saastekood. See näitab kui palju saastavaid gaase iga riik õhku paisata võib. Ülejäägi korral on seda võimalik müüa.
1 Allamaailma üks suurimaid jõgesid . Paadimees Charon pidi hinged üle selle kandma! valmis vastu võtma loendamatuid elanike.Mitte kunagi pole Hades elanikkonna jaoks liiga kitsas ega kurda kiire elanikonna kasvu üle. Loid Styx võtab vastu kõik tulijad ,nagu ookean võtab vastu kõik tormid. Elu käib seal nagu see käis maapeal kõik on tegevuses.Mõni kaupleb turul mõni üritab pääseda valiseja jutule.Seal peetakse ameteid nagu peeti neid maapeal.Kõik elanikud on Hadese ees võrdsed. Hadese paadimees veab nad üle hiiglasliku jõe mida nad hüüdsid Acheroniks
· tõuketegurid · tõmbetegurid (lähtemaa) (sihtmaa) tööpuudus soodne kliima elukohta ei ole perspektiivikas, tasuv töö kehvad õppimisvõimalused parem elukoht halb kliima huvitav kultuur katastroofid (maavärinad, sugulased elavad seal vulkaanid, üleujutused, lastele turvaline (pööris) tormid, tsunami head õppimisvõimalus 7 2) Sundmigratsioon · Enamasti riigi poolt peale sunnitud elukohavahetus Sundrände põhjused · Poliitilised põhjused Iraagi, Afganistani põgenikud · Pagulus. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodust lahkuma rassilise, religioosse või etnilise tagakiusu, sõdade või looduskatastroofide tõttu 8
sümbolismiga o Luulekogu ,,Värsid Kaunist Daamist" (1904) · 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga. · Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. · Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. · Ta nägi oma armastatus kõrget ideaali, uskus ülevatesse tunnetesse, mis suudaksid päästa maailma. Nii lõi ta oma värssides ideaalmaastiku, kuhu ei ulatunud välismaailma tormid. Pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. · Blok ise tõdes, et noorpõlvevärsid mõjutasid kõige enam tema luuletajaks saamist ja jäi oma noorusideaalidele truuks. · Teda vaimustas juhtiva vene sümbolisti Solovjovi filosoofiline idee Igavesest Naiselikkusest. Ajendatuna tema suurest eeskujust, suutis ta luua vene sübolistliku luule kõige kaunimad ja isikupärasemad värsid.
35.Õnnestuskoha ülevaatamine, oma ohutus, hingamistegevuse kontroll, helistamine kiirabise. 36.Kui oled joonud, ei oska ujuda, ja sa ei tea mis on veekogu põhjas. 37.Sobiv veetemperatuur on 20 kuini 24 C. 38.Suits, rikub kopse, alkohol, rikub kogu su organismi. 39. EESTIMAA, MU ISAMAA. Eestimaa, mu isamaa Kuis mull armas oled sa! Murrad ka tormid, tuuled Sinu viimased tammepuud Siiski hüüavad mu huuled: :,:Eestimaa, sull annan suud!:,: Eesti vaprad vanemad Vaimuvallas vaatavad, Peas neil paistavad pärlikroonid, Võidulaulud nende suus. Neil on kuninglikult troonid,
Voltaire Zadig Armastus on nagu tuulest paisutatud õhtupall, kust pääsevad valla tormid, kui seda vaid torgata. Kui sa sööd, siis anna süüa ka koertele, kuigi nad peaksid sind hammustama. Esimene abielukuu on mesikuu ja teine on kibedusekuu. Ei ole õnnelikumat inimest, kui filosoof, kes loeb seda suurt raamatut, mille Jumal meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal nina peast lõikama.
pikaajalised vihmasajud. Üleujutuse põhiliike on kaks: siseveekogude üleujutused, mida põhjustab jõgede kõrge veeseis või tammide purunemine; mere tekitatud üleujutused, mida põhjustavad tavaliselt maavärinad või tormituuled. Üleujutus võib tekkida kiiresti või aeglaselt. Enamasti areneb üleujutus pikema perioodi jooksul (rohkem kui ööpäev). Suured ja kiired üleujutused on väga ohtlikud. Äkiliste ja kiirete üleujutuste põhjuseks võivad olla suuremad tormid, maavärinad, samuti veetammide purunemine. Sellised üleujutused toovad kaasa väga palju hävingut. Kiire ja äkilise üleujutusega võivad kaasneda puude, jää ja prügi massiline liikumine, mis seab ohtu inimesed ja nende vara. Harvad ei ole olukorrad, kus vesi ,,pühib" minema hooneid. Üle 60 cm veetõus viib väga lihtsalt auto veevooluga kaasa. Äkilised ja kiired üleujutused võivad tekkida minutitega. Inimene suudab veereziimi muuta:
jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustadaväljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis?
kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Üks keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Transport, eriti linnapiirkondades, on üks peamisi õhu- ja mürasaaste tekitajaid. Kliimamuutused ja osooni lagunemine võivad samuti kahjustada inimtervist. Kliimamuutused aitavad kaasa nakkushaiguste tekkele ja levikule. Inimtervist on alati ohustanud loodusohud, nagu tormid, üleujutused, tulekahjud, maalihked ja põuad. Õhu hea kvaliteet on eluliselt tähtis kõigile elusorganismidele. Kui õhk on saastatud, võib see põhjustada inimestele ja loomadele kõikvõimalikke tervisehädasid. Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast
saaks. Ei ole ühtki orirahvast, kes poleks varem, uhkusest täitunult, end teistest õilsamaks pidanud, sest oli neist vabam; ja kes veel kord oma sõltumatuse nimel ei saaks tegema tegusid, mis kogu ilmamaa teda imetlema, võib-olla ka sajatama panevad." (1796) Tulevikuvisioon "Mu isamaa, armas isamaa! Sulle jõuavad kätte õnnelikud päevad, kuid selle eelkäijaks on hirmuäratavad tormid. Võib-olla kestab märatsemine siin aastasadu..." (1796) Kolm revolutsiooni vormi: natsioon või selle õilsamad liikmed ühe türanni vastu üks osa natsioonist teise natsiooni vastu (rõhutud rõhujate vastu) kogu rahvamass vigase riigikorralduse vastu "Minge tulevikule vastu, ennetage seda. Andke vabatahtlikult, mida Teilt ühel hetkel jõhkralt nõutaks, andke see nõudmisteta ja see võetakse tänulikult vastu kingitusena..."
Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
TOOMPARK Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut
oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri,
Eesti pole kunagi maailmasõdadest ja majanduskriisidest välja jäänud. Alles äsja tabas kogu maailma ränk majanduskriis, kus paljud firmad läksid pankrotti ja seetõttu jäid paljud tööta. Inimesed püüdsid selle aja üle elada, kuid see suurendas uute kodutute teket. Loodan südamest, et aja möödudes muutub kõik paremaks. Samal ajal, kui maailmas toimuvad hiiglaslike kahjudega maavärinad ja vulkaanipursked, tabavad ka Eestit rängad tormid. Juba ammustest aegadest on ennustatud aina suurtemate looduskatastroofide tulekut. Mitte kunagi ei või kindel olla Eesti tuleviku suhtes, kuid usun, et eestlased on oma esivanematelt õppinud ühtehoidmist ja toetavad teinetest igal raskel hetkel. Eestlased on tuntud kui töökas rahvas. Üsna negatiivne on iga riigi jaoks kuritegevus. Eesti põhiseaduses on kirjas, et kuritegevus on raskesti karistatav. Pidevalt saadetakse kedagi vangi ja aina rohkem inimesi sureb õnnetustes
Prints Henrique Meresõitja (1394-1460) valitses Marokos asuvat Ceuta linna ja hakkas seal laevade vastu huvi tundma. Ta rahastas ekspeditsioone ning töid, mis päädisid uut tüüpi laeva karavelli ehitamisega. Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased. Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe...
Floridas on niiske lähistroopiline kliima. Külmad frondid toovad aegajalt kaasa suuri tuuli ja külmu ilmu kogu osariigis hilissügisel ja talvel. Üks selline front tõi kaasa 25. novembril 1996 poolsaarel külmad temperatuurid ja tuuled, mis ulatusid kuni 150km/h, mis jättis tuhanded majad elektrita. Kõrgeim temperatuur 43°C on mõõdetud 29. juunil 1931 Monticellos. Kõige külmem oli 13.veebruaril 1899, kui mõõdeti -19 °C. 2004. aastal lõi Florida rekordi nelja tormidega. Tormid Charley (13 august), Frances (4-5 september), Ivan (16 september ), ja Jeanne (25-25 september) läkisd osariigi majandusele maksma 42 miljard dollarit. Loomastik Floridas elab väga palju erinevaid loomaliike: · Roomajad: alligaator, krokodill, lõgismaod, kilpkonnad, merikilpkonnad, indigo madu INDIGO MADU Madu on suur ja läikivat sini-musta värvi. Ta on pikim madu USAs , kelle pikkus võib ulatuda üle kahe meetri, pikim madu on olnud 2.6 meetrit. Indigo madu on
kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus, eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Probleemi lahendamine
Organismid on ökosüsteemis seotud toiduahelate ja toiduvõrgu kaudu, kus iga liigi olemasolu ja arvukus sõltub teistest organismidest. Nende seoste kaudu kujunebki ökosüsteemis looduslik tasakaal. Ökosüsteem võib tasakaalust välja minna kui näiteks mõni oluline liik kaob, paljuneb plahvatuslikult või tuuakse sisse mõni võõrliik. Järske suuri muutusi põhjustavad aga mitmesugused välised looduslikud tegurid. Näiteks metsapõlengud, tormid, üleujutused ja vulkaanipursked. Paljud senised liigid kaovad ning aja jooksul tulevad nende asemele uued. Ökoloogilised tegurid Organismide elu mõjutab temperatuur, maakera eri paikades on see erinev ning vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Organismide elu mõjutab õhu liikumine. See mõjutab taimi rohkem, sest taimed ei saa tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ning sellest sõltub ka tema kuju.
reostuse probleemidega. Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest./4/ Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida. Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses./4/ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas Vesi on väga oluline aine ja asendamatu kasvõi juba seetõttu, et elamiseks vajame me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil. /7/
Tallinna Reaalkool Kuulsad maadeuurijad, Iseseisev töö Elise Kaselaid, 8b Maadeuurijad Vasco da Gama Ta sündis 1469. aastal ja oli pärit Portugalist. Ta oli kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees ning oli oma sihtmärkides väga kindel. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Tema avastas meretee Indiasse. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine reis hakkas 1502. aastal. Portugali kuningas saatis 8. juulil 1497. aastal teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, et leida meretee Indiasse. Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ...
Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad? Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine
Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Euroopas on Hispaania pidanud viimase 30 aasta jooksul loobuma hulgast põllumajandusmaast, kõlbmatult kuivaks muutumine ohustab eri andmeil kuni viiendikku riigi pindalast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku ligikaudu Brasiilia-suurune ala. Tagajärjed : Kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Tormid võivad kanda Sahaara kõrbest pärineva tolmu näiteks Põhja- Ameerikasse ning põhjustada sealsetel elanikel hingamisteede haigusi. Hinnanguliselt võib igal aastal Sahaara piirkonnast atmosfääri tõusta umbes miljard tonni tolmu. Tolmuosakesed tekitavad hingamisprobleeme ja kannavad edasi baktereid ning seenhaigusi. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Hävida võivad kuni 2300 taime- ja loomaliiki. Veekogude kuivamine
Harry tuuakse saladuste kamber ja tal tekib Ginny on ikka keha ja Tom Riddle. Tom osutub nooremas versioon Voldemort, kes on lummav Ginny kaudu oma ajakirja. Harry kutsub appi Dumbledore. Phoenix ja maagia müts jõuda. Tom kohtukutse Basilisk, kuid fööniks läbilöökide oma silmad. Müts toodab mõõk, mis Harry kasutab tappa hiiglane madu. Harry jääb Basilisk sõrg läbi päevik, hävitades Tom. Ginny ärkab. Harry selgitab oma seiklust Dumbledore. Lucius Malfoy tormid arvesse ametist tema maja-elf, Dobby ja Harry vabastab Dobby kalduda tricking Lucius arvesse andes Dobby sokk. Kõik on hästi lossi kui õpilased lahkuvad oma suvel puhkusreise.
300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Pikne ei ilmu sagedalt talvel, sest siis ei ole ilm nii ebapüsiv ja niiskust on atmosfääris vähem, kui suvel. Need kaks koostisosa töötavad koos, et teha soojusjuhtivaid torme, mis võivad tekitada välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Kaua ta kestab? Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad ...
Tema isa oli elutark ja lahke mees. Ta isa oli tulnud Inglismaalt Bremenisse ja abiellunud ta emaga. Robisonil oli ka kaks vanemat venda; üks neist hukkus lahingus Hispaanlastega ja pole teada mis juhtus teisega. Robinson Crusoe tahtis juba noorest põlvest peale hakata meremeheks. See oli tema elu suurim soov, kuid vanemad polnud sellega rahul. Crusoe sai lõpuks merele ühe oma sõbra kaptenist isaga. Nad olid teel Londonisse. Merel möllasid tormid ja nooruk jäi merehaigeks. Kuid kui pääseti kuivale maale, tahtis Crusoe juba järgmisele reisile minna. Vahepeal juhtusid temaga suured seiklused, kus teda võeti vangi, kuid ta põgenes ja kohtus merel ühe Portugali laevaga, mille kapten aitas teda. Lõpuks pääses ta ta Brasiiliasse, kus ostis endale isikliku suhkrurooistanduse.Kuna sinna oli vaja lisatööjõudu, siis paluti Robinsonil Aafrikast orje ostma minna. Sellel reisil hävitas tugev torm Robinson Crusoe laeva
Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast. Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga. Nagu ikka gaasilised planeedid, on ka Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega ja suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.Voyager'i kohtumise ajal, oli Neptuuni kõige väljapaistvam tunnus Suur Tume Laik lõunapoolkeral. Neptuuni tuuled puhusid Suure Tumeda Laigu lääne poole 300 meetrit/sekundis. Voyager 2 nägi samuti väiksemat tumedat laiku lõunapoolkeral ja väikest ebakorrapärast valget pilve, mis vihises ümber Neptuuni iga 16 tunniga . Selle tõeline olemus jääb saladuseks. 1994
saare kirdeosast ja paljudest väiksematest saartest. Ühendkuningriik on ümbritsetud läänest Iiri mere ja Atland Ookeaniga, Idast Põhjamerega ning lõunast Inglise kanaliga. Suuremad jõed on Thames (läbib pealinna Londonit), Trent, Severn, Great Ouse, Wye. Suurbritannia asub parasvöötmes, kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Kevad on enamasti jahe ning kuiv, suvi on soojem ja ka vihmarohkem, vihma sajab enim mäestike piirkondades. Sügisel on tihti tormid ja sajab väga palju. Talved on pehmemad ja soojemad kui Eestis. Ühendkuningriigis asuvad Sotimaa, Walesi ja Cornwalli mäestikud ning Penniidid. Tähtsamad loodusvarad on kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, plii, tsink, kuld, tina, lubjakivi, sool, savi, kriit, potas (kaaliumkarbonaat), liiv. Loodusvarade rohkus, asend peamiste kaubateede läheduses, ümbritsetus veekogudest ning sademeterohke kliima võimaldavad Suurbritannial olla
o Kõrgeima temperatuuriga kuu on veebruar: 24°C kuni 28°C päevasel ajal. o Madalaima temperatuuriga kuu on august: 14°C kuni 17°C päevasel ajal. o Sajab aasta läbi üsna palju.(umbes 1118 mm aastas).Sademeterohkeim kuu on mai(umbes 153mm) ja sademetevaeseim on oktoober(68mm) o Merevee temperatuur kõigub umbes 18°C ja 25°C vahel. o Orkaane ei esine aga talvekuudel tabavad saart tugevad vihmahood ja tormid. Floora 1.Paschalococos 2. Sophora 3. Thespesia 4.Totora disperta (Rapa Nui toromiro, mida populnea, teise (Schoenoplectus palm või kohalikud nimega ka Portia californicus ssp. Lihavõttesaare kutsuvad puu on väike tatora) on palm) Toromiroks, on põõsataoline hiidpilliroo üks liblikõieliste õitsev puuliik alaliike
Taimed Enamik meretaimi on kohastunud soolase veega ning suudavad taluda ka tugevat lainetust.See vastu mageveele iseloomulikud taimed ei talu suurt lainetust ning see pärast kasvavad magavee taimed lahesoppades,kuhu suubuvad jõed. Madalate lahtede rannavees vohab sageli pilliroog,moodustades suuri roostikke.Pilliroog kasvab seepärast madalate lahtede rannavees, sest ta ei kannata soolast vett ning tugevaid laineid.Ka ujulehtedega taimed ei saa lainetele avatud rannikul kasvada, sest tormid rebivad nad lihtsalt katki. Lainetele avatud rannikul jäävad ellu vaid veesisesed taimed nagu näiteks merehein. Vetikad Erinevad vetikarühmad kasvavad eri sügavusel vöönditena.Suuri silmaga nähtavaid vetikad on meres eri värvi ja kuju.Rohevetikad vajavad kasvamiseks kõige enam valgust ja seepärast on need vetikad kõige kõrgemal vööndis .Pruunvetikad vajavad natuke vähem valgust ja seega on nad rohevetikate vööndist all pool. Pruunvetikatest tuntuim on põisadru.
Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi "Lennuk". Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ja kasumehi. Koidu aeg hakati minema. Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma. Laev oli mitu päeva sõitnud ja tõusid tormid ja udud, siis usuti, et see on Soome sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand
hõljuvaid objekte. Kui näiteks väike lennuk maandub vette või mingil paadil juhtub olema mootoriga hädasid selles piirkonnas, siis need uhutakse oma hetkeliselt positsioonilt kohe minema ning tagasiteed enam ei ole. Ettenägematu Atlandi-Ookeani ilm võib silmapilkselt muutuda äikesetormiks või tekitada vesipükse. Paljud lühiajalised ja pingelised tormid kasvavad ning hajuvad väga kiiresti. Ekvaatori lähedal Atlandi Ookeanis tekivad tihti ülimalt võimsad orkaanid, mis on ajalooliselt olnud vastutavad tuhandete kaduma läinud elude ning biljonite dollarite väärtuses põhjustatud kahjude eest. Bermuda kolmnurk on võtnud rohkem kui 1000 inimelu 20. sajandi jooksul, mis teeb keskmiselt 10 inimest aastas. Teaduslike hinnangute põhjal ei ole Bermuda kolmnurga
2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele. 3. Miljöö Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski tänavaid rahvast täis, kes üksteist ei tundnud. Korterid on lihtsalt laotud üksteise peale, nagu paneelmajas ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast Eero- luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress
kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni 1120km),pikkus u.460km,suurim sügavus 5249m.Sageli tormine, lõunaosas talvel mäed, suvel jäämägesid.Väinas on jahe kliima. Puhuvad tugevad tormid,peamiselt läänest, väina läbib Läänetuulte hoovus.Nimetati F.Drake järgi, kes läbis väina 1578.
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 2.Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrire, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril.
Globaalsed probleemid: Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas. Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Suured tormid ja tornaadod on tapnud tohutult inimesi ja võtnud miljonitelt kodud. Viimased aastad on olnud palju soojemad, kui kunagi varem. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud.
süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri. Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedel ja biopuhastitest. Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Troposfääri osoon ja veeaur. Probleemi tagajärjed * Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda * Muutuvad liikide levialad * Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving * Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed * Üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid,samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses * Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Probleemi lahenduseks tuleks vähendada õhu saastatust. Kasutada taastuvaid energiaallikaid ja elektrienergiat säästlikult; vähendada autokütuste põletamist ja aerosoolide kasutamist; vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Liikide hävimine
Kliimamuutustel on otsenemõju veevarudele. Muutusedjõgedevooluhulgasmõjutavad veekasutusevõimalusi, suurenev auruminevähendabveevarusid, alanebpõhjaveetase, põldude niisutaminesuurendabsoolsust jne. J oogiveepuudusvõibtabadajust arengumaid, seemuutubXXI sajandil veelgi suuremaksprobleemiks. Kasvuhooneef ekt i t agaj är j ed TEMPERATUURI TÕUS Auruminesuureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskusepuudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjuritelevik Üleujutused uutelealadele J oogiveenappus Erosioon, maanihked Vähenevadsaagid soostumine Haigustelevik Majanduseallakäik Ül e uj ut us e d Ee s t i Lääne r anni kul j a
arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest. Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses. 1.1 Kuidas vesi reostub ? 1)Heitveed Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kütuste töötlemisel. Olmeheitveed allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Selle tulemusena satuvad vette orgaanilised ühendid, mis võivad põhjustada vees hapnikupuudust. 2)Õlireostus
neelatava punase valguse tagajärg. Nagu teistel gaasilistel planeetidel, on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on rõngad väga tumedad, aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest Uraanil teatakse 21 kuud, neid võib veel juurde avastada Pilte Uraanist NEPTUUN Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised Ööpäev on 16 tundi ja 7 minutit ja üks Neptuuni aasta on 164,8 Maa aastat Neptuunil on 6 kaaslast Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. k to edit Master text styles Pilte Neptuunist Second level Third level
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4
Unihiirel on väikesed, ümarad silmad, ümbritsetud tumedate ringidega. Unihiir võib kaaluda 2.5 -6oz. Neil on suured, ümarad kõrvad ja lühikesed jalad. Unihiire koon võib ulatuda 2.5 tollini, mis on harjaseline. Vahemereline kliima Vahemerelisel tammevõsal on väga huvitav kliima. Sellel on 4 aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Tammevõsa on oluliselt kuiv ja kuum suvel. Niiske udu merelt on ainuke niiskuse allikas suvel. Talved on karged ja niisked, troopilised tormid toovad vihma. Kevad ja sügis on tavaliselt segatud suve ja talvega, mõõdukalt vihma ja kuumust. Taimestik on enamjaolt moodustunud põõsastest. Need sisaldavad igihaljaid ja heitlehelisi põõsastikke. Lehed ja oksad on tavaliselt ,,karvased", et püüda kinni niiskust ja et eraldada seda kuival ning kuumal suvel. Ka loomastik on huvitav. Mõned loomad on kohastunud elama väga väikese veekogusega. Sellised loomad on tavaliselt väikesed.. Väga väikesed sademed on Vahemerelises kliimas
Inglismaa Gooti stiil levis prantsusmaa eeskujul. Pilt 10. Cantenbury katedraal (I gooti stiilis ehitis) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal(suurmeeste matmispaik) 12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika (early English). Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt, tugiraami ei kasutatud. Puudub roosalus portaali kohal (üldiselt). Endiselt läänefassaad rikkalikult dekoreeritud. Iseloomulik, et tormid kõige kõrgem nelitise kohal. Pilt 12. Salisbury katedraal. 13.-14. saj loodud gootikat nim. dekorenitud stiiliks. u1250-1350 TUNNUSED: avaram siseruum, võõndkaared lamedamad, koori idaseine tehtakse suur aken, rohked ehisdetailid, võlvidele lisanduvad roided (lehvik-, täht- ja võlvikvõlvid). Näiteks york'i katedraal Inglise hilisgootika 1350-1600 (perpendikulaarne stiil) Tunnused: võlvi roiestikust moodustub rikkalik võrgustik. PILT...
uutele sõiduautodele uued heitenormid, mis peaksid heitgaaside hulka tunduvalt vähendama kliima soojenemine- maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus põhjused: energiatootmine energeetika põllumajandus jäätmemajandus ja tööstus ohud: liigid surevad välja (jääkarud, korallrihvid kaovad) tulekahjude suits varjutab päikest merevee tase tõuseb, Antarktika jää sulab ruttu, üleujutused, tormid nakkushaigused levivad kiiremini lahendused: 1. vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 2. kohandada vanu tehnoloogiaid 3. üritada kohaneda kliima soojenemisega osoonikiht- peamiselt stratosfääris paiknev kiht, mis sisaldab osooni, mis neelab Päikeselt lähtuvad violettvalgust osoonikihi hõrenemine, osooniaugu teke- globaalprobleem, mis on seotud osoonikihi vähenemisega stratosfääris polaaraladel põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri
4504449769 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.67125 · Mass (Miljon tonni): 1.024E+14 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.64 · Avastati: 1846 · Kuud: 13 Neptuun Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni laigud Tal on kaks laiku: Suur Tume Laik ja Väike Tume Laik . Need laigud on atmosfäärikeerised, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Pilved koosnevad enamasti tahkunud metaani kristallidest. N Click icon to add picture Click icon to add picture e pt u u n Neptuun Suurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
