üksikasjade usutava kujutamisega. · Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel paljufiguurilistel maalidel ülekeev fantaasia ja dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad kehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Põrgates üha uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositsioon tervikuna siiski väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje on toretsev ja jõuline. ,,Leukippose tütarde röövimine" (4. pilt) · Kaunid on ka ta lihtsamad lüürilised maastikud ja portreed. Anthonis van Dick 17. saj.üks kuulsamaid portretiste, loetakse paraadportree (esitab inimest tähtsa ja võimukana) rajajaks. Vabades juhuslikena mõjuvates poosides kasutab iseloomustamisel lisaks näole käte kuju ja asendeid. Mitmeid portreid maalib Inglise kuninga Chareles I õukonnas. 7
Kasutati ka seinamaale ja nizzidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. 3) Vaata illustratsioone õpikus lk 184-188 ja kirjuta välja 3 näidet Prantsuse klassitsistlikust arhitektuurist: * Tähe triumfikaar Pariisis. * Madleine´i kirik Pariisis. * Pantheon Pariisis. 2 näidet Vene klassitsistlikust arhitektuurist: *Aleksandri sammas * Narva väravad Peterburis 1 näide Eesti klassitsistlikust arhitektuurist: * Tartu raekoda. 4) Too välja klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooni:
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
Lossides palju väikseid ruume, paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa tuume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev. Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud. Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad. Populaarne oon viljakust kehastav sõnn. Kreeta hiilgavaim osa on keraamika. Selle arengus on mitu etappi ja igalühele on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Kujutatakse nt. Mereloomi.
väga sarnanes Aasia despotismi süsteemiga, kus ainuvalitseja ja religioon on tihedasti läbipõimunud ning ühiskonnas valitseb ettearvamatus (ükspäev oled ori, järgmisel kuninga nõunik ning ülejärgmisel oled juba peast ilma jäänud). Sellele tulemusena lisandub valitsejate jumaldamine millest tulevneb suur distants despoti ja rahva vahel, mida rõhutab Valitseja ja õukonna hiilgav ja toretsev elustiil ning range tseremoniaalreeglistik. Just sellises lähenemises, nägi keiser lahendust ning ümbritses end toredusega ning jumaldamisena, nagu muistsed Ptolemaiosed Aleksendrias. Diocletianuse loodud süsteem püsis kuni Lääne-Rooma langemiseni 5. Saj. ning Ida-Roomas kuni Araablaste pealetungini. Diocletianusele järgnenud Constantinus I Suur Flavius proovis riiki ühtsust kindlustatda 313. A vastuvõetud Milano ediktiga, millega legaliseeris ristiusku ning
Puudele ja põõsastele anti pügamisega geomeetrilised kujundid. 14.11.2012 · Hispaania: Tekkis omapärane platereskne stiil, puhta hispaanlaslik plaatide stiil. Ornamentaalsed osad plaatidel üksteise peal, iseloomustab kuhjumine ja toretsemine. · Alonso Cano(1601-1667)- Cranada katedraali fasaaad. · Jose Benito de Churriguera(1665-1752)- tema nimest on tulnud Churrigerism, mis on segu kõikidest stiilidest, nii mauride elemendid, kui plateralistlik stiil. Äärmiselt uhke ja toretsev stiil. Toledo katedraali fassaad. · Holland: Eeskujuks oli rohkem Prantsusmaa. Klassitsistliku alatooniga. Jacob van Campen(1595- 1657)- Amsterdami raekoda. · Saksamaa: Saksamaa oli killustatud, üksikud riigid trumpasid vastastiku üksteist üle. Austria- siin kujunes välja baroki variant, mida tuntakse Viini barokina, 1689. aastal oli viimane kord, kui türklased jõudsid nii kaugele ja piirasid Viini
rikastunud uusrikkad vastupidi üritasid omandatud jõukust igati demonstreerida. Tõusikud ei teadnud, kuidas peaks rikas inimene elama. Vana aristokraatiat püüti järele aimata, selleks puudus aga piisav haridus ja kasvatus. Muutus riietus, soengud, kõnepruuk. Aristokraatliku elulaadi eitamise ning kõigi inimeste ühetaolisuse rõhutamiseks hakati kasutama pöördumist "Sina", aupaklikkust väljendav kõnetlusvorm oli "kodanik". Hääbus toretsev rõivastusmood, kasutusele tulid pikad püksid, Rahvuskaardi vorm (sinine kuub, punased reväärid, valged püksid, vest, saablid, mütsimärk = kokard või lint rahvusvärvidega), punane früügia müts, kuub, kaela seotud rätik. Naistemood lihtsustus, pidulik rõivastus võttis eeskuju antiikajast. Kõige rohkem muutusid soengud, kadusid parukad ja kõrged ülespandud soengud. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal moodustusid esimesed poliitilised parteid,
Elumajadel olid kaunistustega uksed, reljeefid, laiema küljega tänava poole majad. Säilinud ainult Narva Raekoda, restaureeritud G. Doifeli poolt. Rootsi ajast säilinud Kuressaare Raekoda, väikene, väliselt jätab laohoone mulje, kahekorruseline, valmis 1670. Tallinnasse ilusaid aadlike elumaju, tuntuim Rosenite palee, teinud kivimeister, pole arhitekti, asub Pikal tänaval, praegu Rootsi suursaatkond. Kõrge soklikorrus. ITAALIAPÄRANE BAROKK 18. saj Itaalia toretsev barokk. Kadrioru loss, N. Michetti, valmis 1723, peafassaad 3-korruseline, tagafassaad 2-korruseline, keskrisaliit, läbi 3 korruse pilastrid (kalliskivipunane valgega), lame katus, esialgu suured aknad, tehti väiksemaks, sest Katariina külmetas. Ehitatud Peeter I korraldusel tema naisele Katariina I. Lossi juures väike Peetri maja, suur prantsuse stiilis park, praegu korrastatud ainult lossiäärne pargiala. Lubimördist tehtud suured reljeefid. Peakorruse pidusaalis
Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas, konstruktiivne selgus ja loogika aga vähenes. Alates 15. saj on säilinud kõrge telgitaolise katusega põnevaid puukirikuid nt Kizi saarel. 16. saj ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem sellest on kindlustusarhitektuur. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja teisi linnu. Skulptuur leidis vähe viljelemist. Suuremad saavutused on vanavene maalikunstis. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem
Seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed, keda kui donaatoreid on kujutatud ka altaril. Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid leidub maailma tähtsaimates kunstimuuseumides. Stiililiselt esindab see teos hilisgootika ajutist taastugevnemist Madalmaade kunsti looduslähedaselt maalitud figuurid ruumiline keskkond on toretsev, kuid tinglik. 16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Gootilikult raamitud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nisis lamab surma allegooriana poollagunenud laiba kujutis. 1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN.
Üks suur Luteri toetaja oli Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Tema pakkus talle kaitset Wartburgi lossis. 1522 tõlkis Luter seal lossis Uue Testamendi kreeka keelse algteksti järgi saksa keelde. 1534 oli terve Piibel tõlgitud. Katoliku kirik Luteri kirik Suhtumine usku Vahendaja kirik. Vahendab inimest Vaene kirik. Igapäevane ja ja Jumalat. Toretsev. Paljude lihtne. Vähe sakramente. Usk pühakutega. Tähtpäevade ja Piiblisse. Vajalik isiklik reliikviatega. Seitse sakramendiga. lugemine ja tundmine. Pihil käimisega. Andeks andmisega Pealmiselt Euroopa kultuur ja
13.Barokk- arhitektuur Pariisis Tagasihoidlik barokk, eeskuju renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. Juhtivaks saab profaanarhitektuur- lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille’ loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park. Aiakujunduse abil suurendada hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest,
Sajandi lõpuks tõusis Eesti ala rahvaarv poole miljonini. Linnad & kunst 18.sajandil Põhjasõjas kannatasid paljud Eesti linnad - Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere ja Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el. Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele. Erandiks oli Pärnu, kes eksportsadamana ületas kohati Tallinna. Sajandi algul jõudis Eestisse koos Vene ajaga nn. toretsev Vene barokk (Kadrioru loss). Sajandi lõpul sai Eesti kunstis valitsevaks klassitsism (Tartu vanalinn) Katariina II (1762-1796) – tahtejõuline ja haritud Vene valitsejanna, oli mõjutatud valgustusideedest. Ulatuslik reformaator kuid ka Vene riigi laiendaja. Viib läbi mitmeid reforme ka Balti kubermangudes: 1. Balti kubermangudes viidi sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. – kaasaegse halduskorralduse loomine Eestis 2. Kehtestab pearahamaksu
Värvide põhituumiku moodustasid punane, indigosinine ja kollane. Renessanss oli inspireeritud kõigepealt kreeka ja rooma eeskujudest. See pani aluse paljudele erinevatele stiilimuutustele maalikunstis, arhitektuuris ja dekoratiivkunstis. Kõige olulisemaks sai harmoonia ja proportsiooni ülim hindamine. Moodi läksid erinevate värvide kombinatsioonid õrnad ja heledad, tumedad ja sünged, eredad ja küllastunud. See püsis moes seni kuni 17. saj. toretsev barokkstiil koos grandioossete kaunistustega ja Louis XIV luksuslik sillerdav kullasära, kristalli ja rikkalike pruunide, roheliste ja punaste palett selle välja tõrjus. 18.saj. sellele, mida paljud pidasid barokstiili arhitektuuriliseks ja dekoratiivseks liialduseks, väljendus mitmel viisil. Inglismaal otsiti inspiratsiooni palladionismi eeskujudest. Vähemjõukates kodudes kasutati kivi varjundite ringi kuuluvaid määrdunud mudapruune ja- rohelisi toone ja 18. saj
renessanssiks,mis tähendab prantsuse keeles taassündi. 15 saj.nim vararenessanssiks ja 16 saj.kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal.
Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kisi saarel. 16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida. Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid
Uutmaa ja Lepo Mikko, maastikega Aleksander Vardi, lilledega Kristjan Teder ja Elmar Kits ning portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947. Moskva surve tugevnes järk-järgult ning kriitika läks kurjemaks ja isiklikumaks. Alates 1948. aastast võib rääkida uue, jäigema kultuuripoliitika algusest eestis
luule muutus laulvamaks, sest järgisid rütmi, mida oli lihtsam esitada. Opitzi ideed jõudsid Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu. Fleming peatus mitu korda Tallinnas üsna pikalt, kus ta suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad. Pulmalauludes olid kinnisteemad või järgisid kindlat struktuuri – igas laulus pühendati ühele teemale teatud luuletuse osad. Kohe I stroofis pöördutakse jumala poole: mainitakse eluõnne ja sündmuse raames ka jumalaidee. Ometi ei puuduta pulmalaulud sügavalt religioosseid teemasid, vaid pigem on pühendatud ilmalikke. Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist,
kõnesid ja lauldi isamaalisi laule, pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad), suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, kirikumaad võõrandati, kirik lahutati riigist (riik muutus ilmalikuks), kirik jäeti välja riigieelarvest, dekristianiseerimine f) Eluolu muutmiseks kaotati teietamine ning igasugused tiitlid, asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga, hääbus toretsev rõivastusmood, riietus muutus lihtrahvalikuks, ühine mõõtühikute süsteem, moraalinormide muutumine, tähtsustati igapäevaelus patriotismi 2. Kas pooldad kõiki Suure Prantsuse revolutsiooni aegseid ettevõtmisi? Leia nii poolt kui ka vastuargumente: POOLT: Suurte muutuste nimel, et ühiskonda paremaks muuta, on lubatud ka vägivald, terror, rüüstamised. Kui poleks nii kindlakäeliselt tegutsetud, poleks positiivseid muudatusi saavutatud.
Sellega ta oleks oma suhted oma kõige parema toetaja Karl V ära rikkunud. Kuningas otsustas, et Inglismaa lööb katoliku kirikust lahku ja 1534. aastal ülemvõimu aktiga kuulutati parlamendi poolt kuningas Inglise kirikupeaks. Parlament oli huvitatud sellest, sest kui ei olda enam paavsti alluvuses, siis ei pea talle makse maksma ja katoliku kiriku maad saab omavahel ära jagada. Ülemvõimu aktiga algas anglikaani kiriku kujunemine. Sisuline õpetuslik pool muutus, aga väline toretsev jumalateenistuste pool jäi samaks nagu oli olnud katoliku kiriku ajal. 27. VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon Katoliku kiriku püüe oma kaotatud positsiooni taastada ja ka ennast reformida. Selle edu oli eeskätt nendel feodaalaladel, kus veel feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania. Vastureformatsioon seisnes selles: 1
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · O...
vahe aga kaeti kas ehtsate või seinale maalitud drapeeringutega. Rikkalikult drapeeritud tekstiilide valik ja nende oskuslik kasutamine suurendas ruumide suursugusust ja majesteetlikkust. Põrandaid kattis geomeetriline muster, lagi oli valge, seintelt üleminek uks karniis, nurkades ornament. Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga, mis on hästi jälgitav biidermeieris. Biidermeierlik sisekujundus järgis klassitsismi: seinad värviti heledaks, tihti kasutati tapeeti, millel tagasihoidlik lillmuster. Seinad võisid olla jagatud ka kaheks – alaosa e. lambrii oli oli kaetud heledaks värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti. Seintele armastati riputada väikeseformaadilisi maale, miniatuurseid portreid
Juhuluuletused pulmadeks lasti trükkida. Ilmusid väikeses tiraazis. Trükituna oli neil eeldusi läbi aegade säilida. Käsikirjalisena poleks säilinud juhuluuletuste arv nii suur kui ta on täna. Juhuluuletuste eeskujuks oli Prantsuse kuninga õukond. Andis oma toredusega tooni, kujundas moe Euroopas. Louis XIV - päikesekuningas, armastas kauneid kunste. Prantsuse väikevürstid tahtsid olla ka nagu kuningad. Juhuluule taustaks on barokk kunstistiilina. Priiskav, külluslik, toretsev. Pulmalauludele eelnes alati pühendus autorilt. Pöördumine, üliväärikas, ülilugupidav - ülivõrded on olulised. Ilma nendeta kõlaks matslikult. Enamasti kirjutasid kirikuõpetajad eestikeelset pulmaluulet. Heinrich Gösecken, Daniel Göbel jt õpetatud mehed, kes kirjutasid eestikeelset juhuluulet. Pulmalaulu kirjutamine ei olnud niisama. Eeldas ka teatud reeglite järgimist. Eeskujuks kujunes Saksa luuletaja Martin Opitz. Raamat Saksa poeetikast, ilmus 1624
oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori. Aja jooksul on inimene täiustanud oma orjust, andnud end viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega
tähtsat rolli mängis kodanlus, esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile on omane: a) rahutus b) dünaamilisus c ) kirglik tunneteväljendus d) e m otsionaalsus e ) elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barok kkunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist. Itaalia Arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloo mustavad: k õverad, lainelised vor mid, voluudid, ke erdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldil me, ar mastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roo mas Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist ke erdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur Püha Theresa ekstaas. Mar morist skulptuurigrupp ühes kabelis Roo mas. Skulptor Lorenzo Bernini. Maalikunst Caravaggio. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali
Itallannad kandis 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaleu. Peaehted kaunitati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega. 39 Barokiajastu. Tänapäeval tähistab termin barokk Euroopas 16001750 domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli 3 erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia ja Flandria maitseeelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Roomas rajatud kirikute ülepakutud stiili. Realistliku baroki lõid ja kujundasid suured maaliskunstnikud Caravaggio Itaalias, Velázques Hispaanias ja rembrant Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus nii kunstis kui arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on
Hümn – ülistati jumalaid Ditüramb – ülistati Dionysust Epiniikion – sportmängude võitjate ülistamine 5 Simonides – moraliseeriv mõtleja, aga osav sõnameister. Epiniikionid, epigrammid (pealiskiri ausambale, mälestuskivile, lühikesed, mõnevärsilised, tabavad), epitaafid (hauakiri; tänapäeval pilkav luuletus) Pindaros – päris Teebast. Teostes pidulik, toretsev, raskepärane stiil. Epiniikionid! – tutvustatakse võitja suguvõsa, põimitakse müüte ja õpetlikke mõtteid. „Võit kui vooruse avaldus“ (voorused pärinevad jumalatelt, pärilikud) Agamemnon ja tema lapsed Atreuse kaks poega, Agamemnon, Kreeka vägede juhataja Trooja all, ja Menelaos, Helena mees, lõpetavad oma elu väga erinevalt. Ehkki Menelaos oli esialgu vähem edukas, tegi ta hiljem märgatavat karjääri
Itallannad kandis 15. ja 16. sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaleu. Peaehted kaunitati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega. 39 Barokiajastu. Tänapäeval tähistab termin barokk Euroopas 16001750 domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli 3 erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia ja Flandria maitseeelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Roomas rajatud kirikute ülepakutud stiili. Realistliku baroki lõid ja kujundasid suured maaliskunstnikud Caravaggio Itaalias, Velázques Hispaanias ja rembrant Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus nii kunstis kui arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on
kiriku peaks. Inglismaa pääses suurtest rahutustest, Saksamaal algas talurahva sõda. Protestantide ja katol vahel prantsusmaal kodusõda. Reformatsioon langeb kokku LE renessanssi haripunktiga. Reformatsiooni taust talurahvas ja ka väikeaadlid olid rahulolematud. Loodeti, et Luther on nn vabastaja. Lutherit aga tõukas tagant kat kiriku moraalne langus ja patukustutuskirjad, mida sai raha eest osta. Paavsti õukonna toretsev elu, samas kui paljud olid kitsikuses. Teoloogiliselt, religioosselt oli tal oma platvorm olemas . nõudeks oli kahandada kiriku vahendavat osa in ja Jumala suhtes. Usk peab olema isiklik asi. Jumalaga peab ka ise suutma suhelda. Ei tahtnus kirikut kaotada, aga vahendavat rolli vähendada. Põhirõhk nihutati pühakirjale, Piiblile. Kirkuelu käis ldn keeles, võõrdunud laiemast elanikkonnast. ML võttis ette Piibli tõlkimise saksa keelde
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida
vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida
tunnistust ka see asjaolu ,et prantslased nimetavad oma arhitektuuristiile (kuigi need täiesti puhtalt ilmuvad peamiselt sisekujunduses ) valitsejate järgi. Nii on prantsuse varabarokki nimetatud ka Louis XIII e. üleminekustiiliks ( u. 1620-50 ), millele on iseloomulik renessansitraditsioonide jätkamine. Kõrgbarokki ( 1660- 1715 ) tuntakse Louis XIV stiilina, iseloomulikud on suured paraadruumid, plafoonmaalingud, rikkalikult kaunistatud seinapaneelid, peeglid siseruumi kaunistustena, toretsev kurvjate joontega mööbel. Värvidest kasutatakse erksaid kontrasttoone, kullatud ornament on enamasti jõuliselt plastilise vormiga ( põhimotiivideks akantus, kartuss, grotesk ). Täisrokokoo (1725-60 ) nimetatakse Louis XV stiiliks, sellele eelnes veel vararokokoo e. Regendi stiil (1710-25 ). Iseloomulikud on väikesed intiimsed ruumid, mille meelismotiiviks orvand, värvidest eelistatakse kahvatuid pastelseid toone.
Ilmnes teatud hoolimatus geomeetriliste vormide loomisel, ebaregulaarsus planeeringus ja poolnaturalistlike struktuuride kasutamine, mis viisid järk-järgult uude ajastusse, mille maastikuarhitektuuriliseks väljundiks oli maastikuline stiil. Välisarhitektuuris toimus muutus vaid baroksete ja klassitsistlike elementide kergemas kasutamises. Rokokoo oli olemuselt prantsusekeskne ning ilmnes põhiliselt sisekujunduses (õrnad pastelsed toonid, nipsasjakeste rohkus, ornamendi toretsev ja peenutsev laad, kergem ja elegantsem mööbel) ja maalikunstis (tugevneb meelelahutuslik kunst, portreed, galantsed peod jne). Saksa aiakunsti selle ajastu olulisemad rajatised: Herrenhausen, Hannover (1665-1695), Charbonnier. Nymphenburg, München (1715-), Domenique Girard. Ermitage Bayreuthis. Suletud neljatiivalise ehitise lasi krahv Georg Wilhelm 18. sajandil rajada kolmest küljest piiratud metsamaastikku. 1735. a sai Bayreuthi kompleksi valdajaks uus omanik, krahv Friedrich II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
