Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"toots" - 194 õppematerjali

toots – “Ühiskonnaõpetus”. Gümnaasiumiõpik.
toots

Kasutaja: toots

Faile: 0
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...

Psühholoogia
111 allalaadimist
thumbnail
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...

Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Demokraatia liigid

2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6...

Õigusalane kirjutamine
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos

Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...

Maailma filmikunsti ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Eurointegratsioon

NATO operatsioon väljaspool Euro-Atlandi julgeolekuruumi. 2005. aastal kuulutati Afganistani operatsioon NATO kõige tähtsamaks ülesandeks. 12 Kasutatud materjalid http://ec.europa.eu/economy_finance/international/globalisation/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond „Ühiskonnaõpetuse Gümnaasiumiõpik“ Koostanud: Katrin Olenko ja Anu Toots http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-01-16-14-47-27/ http://www.lvrkk.ee/kristiina/Diana_Tandru/regionaalokonoomika/ro.html http://www.kmin.ee/et/luhiulevaade-nato-st 13...

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
34
odt

Riigi majandusressursid ja majandusprobleemid

Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Rahapoliitika http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahapoliitika http://et.wikipedia.org/wiki/Sisemajanduse_kogutoodang https://www.google.ee/imghp? hl=en&tab=wi&ei=Pg81VbicEMWKsAGHpoTQCg&ved=0CA4Qqi4oAg http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduspoliitika „Ühiskonnaõpetuse Gümnaasiumiõpik“ Koostanud: Katrin Olenko ja Anu Toots http://et.wikipedia.org/wiki/Inflatsioon 17...

Majandusanalüüs
33 allalaadimist
thumbnail
2
odt

JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL

AS RÕIVAS JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 16. aprill 2015 nr 2-5/33 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Priit Kadakas Protokollis Miia Toots Võtsid osa: Mari Murakas, Siret Tamm, Pille Lõvi, Varbo Tuust PÄEVAKORD: 1. Digitaalallkirjastamise koolituse läbiviimist organisatsiooni töötajatele 1. KUULATI P. Puu- rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas allkirjad hõlbustavad organisatsiooni tööd ja kiirendavad dokumentide vahetust eri firmade vahel. Samuti digiallkirja turvalisusest ning ohtudest, mis on seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. Firma muutmine kaasaegsemaks ja turvalisemaks...

Majandus
7 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kevade

Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno andestas Arno haigus. kes käis Arnot poistest vaatamas, kes tüdrukutest? Tõnisson, Lible ja Teele Mis oli Tootsi koera nimi? Pitsu Kuhu käskis õpetaja Tootsil oma ülearused asjad laduda? oma tuppa laua peale Miks ei tahtnud Toots oma asju klassilauale laduda? Teised näevad Kes poistest tuli õpetajate tuppa, ja miks, kui Arno seal jutul oli? Toots, ta tuli oma asjadele järele. Missuguse soovituse andis õpetaja Tootsile õppimise kohta? Tee vähem, aga hästi. Millise tõe avaldas Arno õpetajale? Tõnisson lasi parve põhja. Miks lasi Tõnisson parve põhja? „Mis nad siis tulevad siia meie õue peale kaklema“. Missuguse loomuga oli Arno? tundlik, murelik, vaevlev Arno kojuminek loe lk. 92-93...

Kirjandus
87 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kevade. Oskar Luts

jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri ­ 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali ­ Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots ­ Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir ­ Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik ­ Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible ­ Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust...

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

“Kevade” Oskar Luts

jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega • Lible – Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda...

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Kevade

Kui rkida Oskar Lutsust, siis sndis ta Jrvepera klas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tkk aega oma noorplvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud t...

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

OSKAR LUTS

Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi -lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Riik ja õigus

Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte.  “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle...

Ühinguõigus
13 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Kinnisomand

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTTE JUHTIMINE MAJANDUSARVESTUS Kristiina Toots KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KINNISOMAND...

Õigus alused
23 allalaadimist
thumbnail
67
docx

Uurimismeetodid

Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus ­ reaalsusi on mitmeid Praktiline pool ­ paradigmad Biheiviorism: Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad ... tahad oma tulemusi üldistada Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots , Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine ­ Lepik) Ratsionaalne valik: Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme ­ miks inimesed nii teevad? Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla) Institutsionalism: Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad...

Uurimismeetodid
43 allalaadimist
thumbnail
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena...

Ühiskond
15 allalaadimist
thumbnail
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...

Ühiskond
10 allalaadimist
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised...

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. 20 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Keerukus seisnebki selles, et need eesmärgid on ise mõnevõrra vastuolulised, õigemini – võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas pärsib teise saavutamist. Kasutatud kirjandus 1) „Ühikonnaõpetus“ Gümnaasiumiõpik – Katrin Olenko, Anu Toots 2) http://raulpage.org/koolitus/yhisk12.pdf 21...

Ühiskond
32 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Theodor Luts

augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...

Filmikunst
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun