ja asünkroonsus (erinevad ‘kellad’ – P. Sztompka) -> Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Tehnoloogilised – IT ja kommunikatsioon, transport Õigussüsteem – nii muutuste kinnistaja kui algatajana Personaalne ja sotsiaalne aeg nende sünkroonsus ja asünkroonsus – - Personaalne aeg (nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) ja - Sotsiaalne aeg (nt ühiskondlikud sündmused, perioodid, muutused)
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
grupp Tuleks kaitsta maastikke riigi territooriumil tervikuna, mis tagab maastike ning liikide mitmekesisuse säilimiseks vajalikud tingimused. Tuleks vältida liikide elupaikade hävimist ning vähenemist. 4.1.3 Saastatuse vähendamine Tuleks toota energiat mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust. Tuleks arendada Eesti tarvet rahuldavat energeetikat, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelista- tud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda. Osoonikihi kaitsmiseks tuleks kõrvaldada järk- järgult nii tööstusest kui kodumaja- pidamisest kõik osoonikihti kahandavad tehisained. Transpordi kasutamise puhul tuleks välja arendada keskkonnasõbralik ühistranspordi- süsteem, ohutu kergliiklus ja transpordi vähendamiseks tuleks luua asutus- ja tootmis- struktuur. Tuleks välja töötada regulatsioonid transpordi tarbitava energiakulu ning fosiilkütuste kulu vähendamiseks.
4) MIS ON FÖDERATSIOON ? (TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised . Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ?
põletuspuidu vajak arengumaades kui ka tulla toime osade fossiilkütuste varude vähenemisega. Öeldakse, et ükski energiatootmise viis ei laabu saasteta, kuid kui on võimalik leida vahendeid ja võimalusi taastuvenergia tootmise arendamiseks Eesti ühiskonnas, siis oleks see positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda. 3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole
Keraamikatoote värvus oleneb savi koostisest ja põletuskeskkonnast. Ehituskeraamika tootmine: toormaterjali kaevandamine (mitmekopalised ekskavaatorid), massi ettevalmistus (purustamine, jahvatamine, segamine- homogeniseerimine ehk laagerdamine (hoidmine atmosfääri tingimustes)), toortoote kuivatamine vaba vee lahkumiseni, toortoote põletamine paakumistemperatuurini, toodete jahutamine, toodete sorteerimine ja säilitamine. Tootmisviisid: poolkuiv-sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, millest vormitakse tooted. Plastne menetlus-lihtsaim ja odavaim meetod, kasutatakse telliste valmistamisel. Lobrimenetlus- savi vedelmassi valamist ja valmistamist kasutatakse fajansi ja portselani tootmisel ja keeruka kujuga santehnilise keraamika valmistamisel. Lisandid: lahjendajad on lisandid, mis võimaldavad muuta rasvaseid, kõrge saviaine sisaldusega savisid (mahukahanemise vältimiseks)
Komplekssus- sotsiaalsete muutuste põhifa29ktorite mitmekesisus, vastasmõju Mõjufaktorid- Kultuurilised- nt kollektiivsed käitumismustrid, religioon, domineerimistüübid Füüsilised ja keskkondlikud- ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised- poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud- tootmisviisid ja suhted, tehnoloogia Demograafilised- migratsioon, struktuursed: sündimus/suremus, vanusstruktuur jne *Moderniseerumine ja modernne ühiskond: mõiste- Indrustriaalühiskonnad- ,,arenenud" ühiskonnad; rahvusriigid ja süstemaatiline kapitalistlik tootmine sotsiaalsete suhete (Tönnies) muutus- Gemeinschaft kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus,
käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuulikud, uued tootmisviisid, tulirelvad jne. Hilisindustriaalses(ca 18. saj) tekkisid juba mingid masinad ja asjad ning tootmine koondus ühte kokku ja muutus kiiremaks. Kasutusele võeti aurikud ja aurumasinad ning kivisüsi; tööd hakkasid tegema masinad ja tekkisid vabrikud. Seda ühiskonda iseloomustab see, et hakati tegelema tekstiilitööstusega, energeetikaga, metallurgiaga ja masinatööstusega; tööd tehti masinatega ja töö koondus tehastesse; tööks
omanikeks, ning tunnistas mõningal määral ka tõika, et me oleme nende rollide ―kandjad ja et eri puhkudel võivad avalduda nende rollide eri aspektid. 24) Kirjelda 1930ndate aastate USA Suure Depressiooni tähtsamaid aspekte. Börsikrahh- Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud neid ära tarbida), suur tööpuudus, mis tõi kaasa nälja, vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid. 25) Kuidas tekib J. M. Keynes’i järgi majanduskriis ja kuidas sellest üle saada? Skeem: Inimesed, kes kardavad raskeid aegu, koguvad raha (kappi, sukasäärde)raha ringluses vähenebkahaneb tootminesuureneb tööpuudusväheneb inimeste ostujõudkahaneb kogunõudlus kaupade järgi
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
ja selle piires jätkus tootlike jõudude kasv. Lenin muidugi sellega nõus olla ei saanud, sest Venemaal kapitalism kui selline puudus või oli lapsekingades ja seega polnud kindlasti ammendanud oma tootlike jõudude kasvu potentsiaali. · Ühiskond läbib oma arengus mitu järjestikust tootmisviiisi. Kapitalis on selles reas viimane antagonistlik (seesmiselt konfliktne) tootmisviis. Tootmisviisid järgnevad endale kindlas korras (orjandus feodalism - kapitalism). Marxil oli ka ürgkommunismi idee. Kapitalismikontseptsiooni puhul tuleb rõhutada mõningaid aspekte : · Tootmisekasvul on kapitalismis majanduslikud piirid · Majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Miks see nii on
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
Sotsiaalse muutuse mõjufaktoreid / valdkondi Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid, domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon Füüsilised ja keskkondlikud – geograafilised ja ökoloogilised aspektid (nt kliima), mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud-tehnoloogilised – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur jm Moderniseerumise avaldumine (ca 18.saj – 20.saj II pool) Tehnoloogia (tootmine, transport, IT – „tehnologiseeritus“) Institutsioonid (rahvusriik, turumajandus) Sotsiaalsed suhted Elulaadid (linnastumine, sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku tasandi kogukonnasuhetest)
Ühiseid uskumusi on vähem. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: a. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel b. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid c. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
8. Riigi korra põhivormid. a. unitaar riik Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustegaüksusi(vabariike, osariike, liidumaidvms). b. Federatsioon Ehk liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. c. konfederatsioon 9. Kohaliku omavalitsuse õigused, ülesanded 10. Mis on maailma majandus? 11. Mis on tootmisviis? 12. Mis on rahvusvaheline tööjaotus? 13. Traditsioonilised tootmisviisid: a. korilus b. varagraarne 14. Mis on elatus majandus? 15. Industriaalse tootmisviisi olemus: a. Vara industriaalne tootmisviis b. Hilis industrial tootmisviis c. Post industrial tootmisviis 16. Iseseisva ja sõltuv industriaaliseerimise olevus. 17. Mis on koloonia? (Ümberasumis kolooniad) 18. Mis on logistika? 19. Poliitilise kaardi muutumine 20 sajandil. a. Mis on põhi? b. Mis on lõuna? 20. Dekoloniseerumine. Rahvastik Mis on rahvastik.
13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad (normide puudumine). Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna (suitsidaalne meeleolu, apaatia, pettumus jne). 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: 1. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel 2. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid 3. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: tootlikud jõud - inimene ja kapital; tootmissuhted - omandisuhted. Seetõttu tekib kaks klassi: kodanlus - tootmisvahendite omaja; proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
294x294x118mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 6...75%, survetugevus vähemalt 4N/mm2 ja soojaerijuhtivus ca 0,4W/mK. Klaasplokkide värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Klaasi valmistamine toorained, põhilised tootmisviisid ja tootmisetapid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist
9) Kui antud tootmisfunktsiooni (isokvantjoonel ehk samatootekõveral) valitakse sisendite hindade muutuse alusel uus kombinatsioon, siis seda nimetatakse indutseeritud ehk esilekutsutud tehniliseks muutuseks. 10) Kui aja jooksul kasutatakse igat ressurssi vähem, kuid säilib sisendite proportsioon, siis samatootekõver nihkub soodsalt ja seda nimetatakse neutraalseks tehnoloogiliseks progressiks. 11) Ühiskonna arenedes võetakse kasutusele uued tootmisviisid, millede puhul väljendub tehnoloogilise progressi kaks tüüpi: 1) sama väljundi kogus toodetakse ühe või enama sisendi väiksema kogusega 12) VÕI 2) sama sisendite kogusega toodetakse endiselt suurem väljundi kogus 13) 5. Tööjõuressursside efektiivsus 14) 5.1. Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis 15) JUHTIMINE - inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu.
· levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem · uute loomatõugude, taimesortide aretamine · vesiveskid · uued metalli sulatusviisid
Ühiseid uskumusi on vähem. 13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja; konfliktiparadigma looja; ,,baas ja pealisehitus", kus ühiskonna aluseks on majandus ning kõik muud institutsioonid pealisehituseks; Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel; Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid; Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi:
majanduse valdkonda kuuluvad tööd · Huvi ühiskonnas toimuvate muutuste vastu · Kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria väljakujundamine 24 Karl Marx sotsioloogina · Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel Karl Marx sotsioloogina · Kapitalism ja klassivõitlus: Karl Marx sotsioloogina · Lähtudes omandijaotusest eksisteerivad järgmised tootmisviisid: · 1) ürgkogukondlik - primitiivsed vahendid ühiskasutuses; · 2) orjanduslik · 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj; · 4) kapitalistlik
globaliseerumine väga aktiivne rahvusvaheline majandus tööjõu aktiive liikumine välisabiprogrammid rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: põhjaks ja lõunaks. Maailmamajanduse arengu üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine. Ajaloolised tootmisviisid võib jagada kahte suurde rühma: traditsioonilised ja industriaalsed. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi: agraar-, industriaal, infoühiskond. 15. LITOSFÄÄR 15.1. Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks
Reoveesette kasutamiseks ja neis sisalduvate toitainete ning raskmetallide mõju vähendamiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestantud määrusega nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ning rekultiveerimisel. Peale selle soovitab Veeseadus põllumajandustootjal järgida head põllumajandustava, mille kohased tootmisvõtted ja tootmisviisid on keskkonnale ohutud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
