1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil. Teadmusühiskond ehk teadmispõhine ühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises
d) ei a ega b ei ole õiged. 59. Tegevdirektor a) on üks aktsionäridest, kes on valitud firma juhtimiseks b) on juhatuse esimees c) on juhatuse poolt palgatud töötaja firma juhtimiseks d) on nõukogu esimees 60. Millised on majanduse põhiküsimused, millele peavad vastama kõik majandussüsteemid? a) Mida toota? Kuidas toota? Kellele jaotada? b) Kes toodab? Kes otsustab? Kes tarbib? c) Kui palju tarbida? Kui palju säästa? Kui palju investeerida? d) Kelle käes on tootmisvahendid? Kes saab kasumi? Kuidas kujunevad hinnad? 61. Ettevõtte obligatsiooni omanik a) on ettevõtte omanik b) loodab aktsiate hinna tõusust saada kasumit c) on ettevõtte juhatuse liige d) on ettevõtte kreeditor 62. Turundustegevuste hulka ei kuulu a) turu-uuringud b) ladustamine c) tarbimine d) hinnakujundus 63. Kommertspank, mille reservimäär on 20% ja hoiused 50 miljonit krooni, võib kokku välja laenata a) 5 000 000 krooni b) 40 000 000 krooni c) 20 000 000 krooni d) 1 200 000 krooni 64
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Erle Maido Tööväärtusteooria tekkimine ning edasiareng Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA....................................................................................................4 1.1. Tööväärtusteooria tekkimine...........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ric...
organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol
osakaal ettevõtete koguarvus. Mikro: 0-9 töötajat – 92% ettevõtetest Väike: 10-49 töötajat – 7% ettevõtetest Kesk: 50-249 töötajat – 0,8% ettevõtetest Suur: 250+ töötajat – 0,2% ettevõtetest 6. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes on leidnud mõne seni kasutamata võimaluse ja on teinud selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuleb kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 7. J. Schumpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Ettevõtja rolliks majanduses on innovatsioonide elluviimine. Innovatsioonide põhiliigid:
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, pi...
peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Tootmisvõimaluse kõver – graafik, mis näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida on võimalik
Selleks, et kogu rahvamajandus tõmmataks uutesse rajadesse ja annaks majanduslikule kogemusele uue kuju, on selliste isikute majanduslik juhtimine vajalik. 4 TÜÜPI ETTEVÕTLUST Turumajandusega seotud majandusliku juhtimise vorm on ettevõtlusfunktsioon. See keskendub isiklikele huvidele, juhtide valimise viisile ja kuidas liider omandab vajaliku tootmisvahendid - nimelt nende ostmine nende vahendite turule. Kapitalimajanduse põhifunktsiooniks on eesmärgi saavutamiseks rahalisi vahendite andmine. 1) Turu domineeriv tüüp, mis on tänapäeval kõige levinum, oli tehase omanik ja kaupmees. Tema isiklikult uhendas ta nii palju heterogeenseid funktsioone - mis tema isikult uhendati tervikuks - nii et kõige olulisem on sageli täiesti kadunud. 2) Tänapäeva tööstuse kapteni tüüpi eristub domeneeritava tuubist lisaseadmete puudumise
Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted. Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja töövahendid); tootmissuhted (kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud astuvad).
Elu tekkimise ja arenguga seoses ka bioloogiaga. Seos geodeesia ning geograafiaga, mis uurivad maa kuju. Peale nende võib nimetada veel klimatoloogiat, hüdroloogiat, okeanograafiat, mullateadust. Kokkuvõttes on geoloogia üheks lüliks loodusteaduses, mis tervikuna uurib meid ümbritseva maailma minevikku, olevikku ja arengut tulevikus. I GEOLOOG1A AJALUGU. Geoloogia areng algas juba kauges minevikus ca 10000 aastat tagasi, kui maast ammutati olulisemad tootmisvahendid või tooraine nende valmistamiseks. Kiviajal otsiti maapõuest primitiivseteks tööriistadeks sobivaid kivimitüüpe. Pronksiajal toodeti neid tinast ja vasest. Rauaajal lisandus raua tootmine. Vanimad, kuni 600 aastat vanad kaevandused on säilinud Kesk-Aasias ja Hiinas. Muinas Egiptuses kasutati püramiidide ehitusel puurimist. Esimene mineraalide klassifikatsioon on koostatud tadziki arsti ja filosoofi Avitsenna poolt 11. sajandl alguses ja see püsis Euroopas kuni 18. sajandini.
Tervisekindlustuse keskse planeerimise mudel põhineb meditsiinipersonali ja ressursside planeerimise ja eraldamise riiklikul kontrollil Tervisekindlustuse professionaalne mudel põhineb arstide võimul ja mõjul meditsiinipraktikas Tervisekindlustuse riiklik mudel paigutab tervishoiu finantseerimise valitsuse kontrolli alla, nii et kindlustussummad tulevad tulumaksudest või teistest riigituludest Tootmisvahendid tööriistad, maa, vabrikud, ettevõtted, teadmised ja inimformatsioon, mis moodustavad ühiskonna baasi Topeltkarjääriga perekond abielupaar, mille mõlemal poole on oma karjäär Topeltteeniv perekond abielupaar, mille mõlemad pooled käivad tööl Totaalne institutsioon koht, kus kontrollitakse ja järgitakse inimeste elu kõiki aspekte Totalitaarne reziim poliitiline kord, kus valitsus püüab ellu viia totaalset kontrolli
Indiaanlaste asemel kasutati · , ... - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). suhkruist.2)Erainvestorite kaasamine-eraettev+valits,Charter Company(, . , Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses 4)W.Petty (P. Boisguillebert). Petty suhtus positiivselt (oli isegi inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste (charter) merkantilistlike vaadetega). Boisguillebert põllumajanduse täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna . . Ch. companies kaitsjana ja raha eitajana oli ta terav merkantilismi kriitik
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1
Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on ...
küsimustes Saksa vürstidele Avati esimene raudteeliin 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Massitootmine, masinate kasutamine, tehnoloogia areng, vabrikud, tööjõu ja kapitali kasv, linnastumine. Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus, vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Suurtootmine toimub masinatega, tootmisvahendid kuuluvad eraomanikele, ettevõtteid juhivad mänedzerid, tootmist ja vahetust reguleerib turg. 12. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi õpetuse põhiideed (vt tööjuhend)? Konservatism: vaenulikkus uuenduste suhtes, konservatiivne maailmavaade, konservatiivsus, alalhoidlus Liberalism: majanduse, poliitika ja ideoloogia suund, mis rõhutab isikuvabadust ja vaba võistlust ühiskonnas. Vabameelsus, sallivus. Valimisõigus ja vabakaubandus.
"; üliinimene. Charles Darwin- ,,Liikide tekkimine" 1859; looduslik valik, kohanemine, evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid, alateadvus, unenäod; id, ego, superego; tsivilisatsioon põhineb instinktide allasurumisel, psühhoanalüüs. Karl Marx- Fr. Engelsiga ,,Kommunistliku partei manifest"; ,,Das Kapital"; materiaalsed muutused on ajaloos otsustavad; kogu ajalugu on klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud, vastutus; vabadus kui needus; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid, vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv kallak, alateadvus, teadvuse vool, maagilis-realistlik, eksistentsialism, võõrandumine, biheiviorism, filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab
Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: a. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel b. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid c. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. o Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse. o Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,5 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 kapital intress ettevõtlikku Vastus 2 s kasum Vastus 3 maa rent
Mõtlemine sõltub sellest, mis töötd ta teeb ja kus ta elab. Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on:
primaarsektor; o keskmise tasemega riigid - enamus inimesi on seotud töötava sektoriga - sekundaarsektor; o kõrgelt arenenud riigid - ülekaalus teenindussektor - tertsiaarsektor. Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid (kihistumusteooriaid). Tuntumad on: o Karl Marxi teooria - siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lahtuvalt on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid - tehased, kaevandused, kaubandusettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäätud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. 12 o Max Webberi teooria - lahtutud on põhimõttest, et ühiskonnas on jaotus märksa kirjum, kui nagi Marx. Webber tõi välja kolm ühiskonna kihistumise mõõdet:
inspireerituna Engels'ist. Noor Max oli radikaalsem, seevastu Engels oli mitu korda rohkem radikaalsem, kui Marx üheski oma elufaasis. - M&E, ‘Püha perekond’, 1844, - M&E,‘Saksa ideoloogia’, 1845, - M&E, ‘Kommunistliku partei manifest’, 1848, - ‘Kapital’, 3 kd., M,1867, M&E1885, M&E, 1894, - E, ‘Perekonna, eraomandi ja riigi tekkimisest’, 1884 o Keskseid mõisteid: - tootmisvahendid, - tootmisviis, - baas ja pealisehitis (tootmisvahendid ja poliitilised ideed), - klass, klassiteadlikkus → proletariaat ja kodanlus; väga marksistlik; klassiõpetus ja omavahelin suhtlus. Seisuste nimetamine teiste nimedega. Kõige rohkem ajas vastu pidanud. Kajastub nö 19. sajandi industrialiseerimine vaim. - ideoloogia, - ajalooline materialism, dialektiline materialism; ajalookäsitus. Ajalugu kui trepiastmed. Iga aste on
normatiivne ettepanek, kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Sellise käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim ratsionaalsusele ja juurutada võrdsust.Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdust seaduse ees ning samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
· julgus kaitsta isiklikku arvamust · võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine · pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele 2) Peamised majandussüsteemid, majanduse põhinäitajad Tavamajandus e naturaalmajandus(vist)- vanim majandussüsteem. Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise. Mida pole võimalik ressurside puudumise või raskesti kättesaadavuse tõttu toota, saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid ja -meetodid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu. Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele.
Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM= TULUD KULUD Tulud= kauba hind x kauba kogus! Kuidas maksimeerida kasumit? Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel Kulud
minevikku vajunud teoorjuse päevad, vabadiku-sulasepoisi kindlusetus, sundkollektiviseerimine. Jätkugu sul nüüdki jõudu, tahet isaisade hoolega haritud põllule truuks jääda! Kolhoos (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikkusel põhineva ühendusega, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile
võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. Industrialiseerimine Tööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED:
Enx on mõjutatud uuspopulaarsest looduslikust teooriast, darvinismist. Meie olemine on eelkõige materiaalne olemine, sellest tuleneb kõik muu. Alati kui toimub muutumine teadvuses, siis esmalt on muutus materiaalses baasis (sotsiaalne staatus nt). X leiab, et teadvus on ühiskondlik produkt. X räägib sotsiaalsest kausaalsusest kui käsikivi andis meile feodaalühiskonna, siis auruveski annab tööstuskapitaliga ühiskonna. Tootmisvahendid kujundavad inimestevahelisi suhteid. Kultuur kõige üldisemas mõttes teenib alati valitseva klassi huve. Valitsevad need, kel on kõige rohkem tootmisvahendeid. Ühiskond on klassiühiskond.Valitsevad klassid ja rõhutud klassid. Ta on seisukohal, et religioon on inimese produkt. Religioon see on oopium rahvale. X räägib ka võõrandumisest. Inimene on võõrandunud tööst. Inimene on looduse osa, kuid inimese tõeline inimlikkus väljendub töös. Töö tegi abezjanast inimese
Marx jaotas seepärast tööpäeva vajalikuks ja lisaajaks. Viimase vältel loobki tööline lisaväärtust. Sellest tuleneb kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse tööliselt tasuta ära tema poolt loodud produkt, teda ekspluateeritakse. Töölise ekspluateerimine sai 10 võimalikuks tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid kui klass oma kätte tohutult vara ning tootmisvahendid said nende monopoolseks omanduseks. Marksism propageerib internatsionalismi ja internatsionalistlikku suurriiki. See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. 22
· 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine
TOOTMINE (toodangu ja/või teenuste materiaalsete komponentide · juhtiv (dispositiivne) töö; valmistamine) on käsitletav kui tootmistegurite kombineerimine. · juhitav (täidesaatev) töö (vahetult tööobjektiga seotud töö); TURUNDUS hõlmab kõik ettevalmistavad ning täitvad tegevused, mille · tootmisvahendid (krunt, hooned, masinad, seadmed, tööriistad jms); eesmärgiks on loodud (või omandatud) hüvede realiseerimine · materjalid (tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus jms). (vahetamine raha vastu) kas (lõpp)tarbija- ja/või tööstusturgudel. Kolm viimast on elementaartegurid, mis on tööobjektiga vahetus seoses, kuid LAOMAJANDUS + TRANSPORT = LOGISTIKA(SÜSTEEM)
elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist – tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja –suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe tootmisvahenditega, st
· 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine
ja ignoreerib tähtsaid kasvuallikaid. --Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) Tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus) - Vahevormid: konkurentsisotsialism – toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on riigi omanduses. korratüüp, kus toimub tsentraliseeritud plaanimine, kuid näiteks käsitöönduslik teenindus või osa toiduainete tootmisest on antud erakätesse. Tegelikult pole olemas ühte puhast majanduskorda, alati on nende mingi kombinatsiooniga ehk segamajandusega. 18. Turumajanduskord Tavapärase käsitluse järgi jaguneb kapitalistlik turumajandus kolmeks. Vabaturumajandus. Riigi minimaalne sekkumine.
arvestamine Vabaturg võib viia algsest ideest hoopis teiseks, võivad tekkida monopolid Tüüpilised laissez faire pretensioonid praktikas: vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks
92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid uue või täiustatud toote juurutamine uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus uue turu avamine
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
nähtuse kirjeldamiseks (M.Weber). Weberi organisatsiooni iseloomustab ratsionaalsus, formaalsete reeglite süsteem ja impersonaalsus, nn ,,raudne puur". · Organisatsioonikultuur avalikult ja kollektiivselt tunnustatud tähenduste süsteem (väärtused, normid, sümbolid (ideoloogia), müüdid, lood, asjad, esemed, artefaktid, tehnoloogiad. · Rahvusvahelised korporatsioonid organisatsioonid, mis tegutsevad enam kui ühes riigis. · Kapitalism tootmisvahendid on eraomandis, tegevuse eesmärgiks on kasum, valitseb vaba konkurents ja toimub kapitali akumulatsioon. · Organisatsioon kui võrgustik (Castells) tagab kohanemist ja ellujäämist tihedas konkurentsis. · Töö Tänapäeval iseloomustab tööd paindlikkus (mittestandardsed hõivetingimused), spetsialiseerumine, fragmentaarsus ja ebakindlus (lõhutud karjäärid, identiteedi kadumine),
Erinevalt Lääne-Euroopast ei suutnud Skandinaavia viikingid Eestis kanda kinnitada. Rootsi kuninga Ingvari sõjavägi sai Eestis lüüa ja ta ise tapeti. Saarlased sõitsid oma laevastikuga Peipsile ning Pihkva lähedal purustati vürst Izjaslavi Novgorodi maakaitsevägi. Suurima ulatuse saavutas eestlaste merendus 12. sajandil. 1187. aastal Rootsi tollase pealinna Sigtuna maha põletajad olid tõenäoliselt eestlased. Aastaks 1200 oli Eesti ühiskond kihistunud ning nii võim kui ka maa ja tootmisvahendid olid koondunud väikese hulga ülikute (vanemate) kätte. Koos Läänemere idakalda teiste rahvastega olid eestlased 12. sajandi lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Alates 1208. aastast hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivlaste ja latgalitega tegema sõjaretki Eestisse, esialgu Ugandi ja Sakala maakondadesse. Eestlased osutasid ägedat vastupanu ja
D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Korduvarvestus SKP ja RPP määramisel tekib liites: A. mäe- ja terasetööstuses tekkinud lisandunud väärtused B. jahu- ja pagaritööstuse lisandunud varud C. rauamaagi ja terase tootmise D. pagaritööstuses ja tema müügivõrgus loodud lisandunud väärtus E. kõik ostetud tarbekaubad ja tootmisvahendid ANSWER: C 8. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: A. aktsiaseltsi kasum B. riiklikud siirdemaksed C. ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid D. renditulu E. töötasu ja palk ANSWER: B 9. Riikliku sektori panuse arvestamiseks SKP määramisel tuleb: A. määrata riiklike kulutuste maht kaupade ja teenuste ostmiseks B. määrata riiklike kulutuste maht kaupadele, mis ei kuulu teenuste kategooriasse C
Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil · töö oli korraldatud konveieritel · tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga · tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalü...
92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Руководство предпринимателя по Шемпетеру. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid. Виды инноваций
Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil • töö oli korraldatud konveieritel • tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga • tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle
põhimõtetest kinni peetaks ja et ühe inimese teguvabadus ei hakkaks piirama teise inimese õigusi ega huvisid. Majanduslikult peeti ideaaliks eraomandustel põhinevat tootmis-, ettevõtmis-, kauplemis-, ja konkurentsivabadust. Riigikorralduses pooldati konstitutsioonset monarhiat või ka vabariiki. Sotsialism Ühesugune valimisõigus kõigile, inimese õigused ja vabadused ei tohi varjutada suuremate inimrühmade huvisid. Kõik tootmisvahendid riigi omad ja allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrolli alla. Eraldi ühiskonnakihte ei ole. Võrdsus kõigi inimeste vahel.
majandust teatud ulatuses. Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor, riik ekkub rohkem või vähem majandusellu Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli Kapitalism majandussüsteem, milles tootmisvahendid on erakätes ja toimib turg. Käsu- ehk plaanimajandus majandussüsteem, mille puhul majandust juhib täielikult riik plaanide alusel. Tootmisvahendid (tehased, tööriistad, põllumaa) kuuluvad riigile Eraomandus puudub Riik teeb pikaajalise plaani, mida toota Riik määrab toodete väärtuse ja hinna Miinused Tekib defitsiit ja illegaalne kauplemine Toodete kvaliteet langeb Langeb tootmise efektiivsus * tõstmine ei too kaasa palgatõusu Riik dikteerib hinna ja tootjate palga
RP089 ETTEVÕTTE RAHANDUS Õppejõud V. Arhipov Loengukonspekt 2009 Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul. ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK 21.09.2009 Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa. Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl. ,,constant") näiteks tooraine/seadmed/põhivara ,,V" on varieeruva väärtusega tootmistegur (ingl. ,,variable"); see varieeruv suurus/tegur on, näiteks, p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
