ÄRIPLAAN MILLINE TEGEVUSALA VALIDA ? Allikaid kust võiks saaada äriideed : · olemasolev töökoht · hobid ja huvialad · küsimus: miks siin ei ole ... · teiste poolt pakutavad tooted/teenused · tavaliste asjade uus või testsugune kasuitamine · uuritud vajadus · tehnoloogia uuendamisest tulenevad vajadused. MILLINE TEGEVUSALA SOBIKS SULLE ? · Sinu huvid? Mida sulle meeldiks teha? · Teadmiste analüüs · erioskused · enese hindamine · oma aja jagamine · miks sa tahad oma äriga alustada ? · Sinu prioriteet ENDA SWOT ANALÜÜS · Tugevused-oskused, teadmised, visadus, enesekindlus, planeerimisoskus, finantsiline stabiilsus. · Nõrkused-aja ja pere toetuse puudumine, kogemuste ja juhuomaduste puudumine, soovimatus töötada inimestega, suhelda avalikkusega. · võimalused- · ohud- TUGEVUSED- NÕRKUSED- AL...
vahetamise) üle. 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena (Majandus)ressursid ((economic) resources) on majandusteaduslikust vaatevinklist ükskõik mis, mida võib ja saab kasutada vajaduste rahuldamiseks vajaminevate toodete ja teenuste loomiseks ning mida tavaliselt jaotatakse nelja suurde alagruppi. Need on: 1) loodusressursid e varad (õhk, vesi, maa, sh taimestik ja maavarad, kalavarud jt); 2) tehisressursid e tehislikud tootmisvahendid või ka kapitalikaubad e investeerimiskaubad (masinad, seadmed, tootmishooned, ehitised, rajatised jne); 3) inimressursid, s.t erinevate oskustega, kogemuste, hariduse ja kvalifikatsiooniga töötajad, sealhulgas ettevõtjad ja palgalised juhtivtöötajad; 4) tehnoloogiad (tootmismeetodid, informatsioon). Teistest erinevas vormis esinevad rahalised ressursid, mis võivad tuua tootmisse vahendeid kõigist eelnimetatud alajaotusgruppidest
mõistuspärasus. toimius Inimsuhete Turg juhib majandust, Kapitalism reformatsioon äärmused ei ole riigil pole tarvis tähendas tema arenes hea edasimineku majandust jaoks kapitalistlik siimulid. reguleerida. tööstusühiskonda, tootmisviis Toetati kuis jõudsamalt Traditsioonilised vabakaubandust. tootmisvahendid Potestantlikud institutsioonid ja toodang väärtused kaotasid oma rolli Tänapäeval nt. USA kuuluvad ühte soosivad normide klassi, kodanluse tööarmastuse, kehtestamisel. eraomandisse. kokkuhoidlikkuse Tööstusühiskonda Töölised on vabad aususe ning ohustas anoomia.
Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis kõik endale ja oma perele eluks vajaliku. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Koos käsitöö spetsialiseerumisega toimus tsunftide killustamine. Eeskirjad keelasid kõrvalalal tegutsemise. Tsunfti kuulumine andis õiguse olla käsitööline. Kes seisi väljaspool tsunfti, see ei tohtinud käsitööd teha.
TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). vajadus on inimese tarve, soov selle tarbe teadvustus mingi toote suhtes. Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, ...
suhtesüsteemi otsustusalaste erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajandus on traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial põhinev majandamise korraldus. Tavamajanduses otsustab selle, mida, kuidas ja kellele toota, perekond (või hõim) oma võimaluste piires. • Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel on suur tähtsus perekonnal (hõimul). • Tootmisvahendid ja -tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähe arenenud. • Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii, nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. • Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis. Tänapäeval võib seda näha arengumaades, kuid sealgi mitte puhtal kujul.
spoori/ml Clostridium tyrobutyricum Pärineb silost ja allapanust; arvukus sõltub aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2. Lisatakse teatud koguses kindla liigilise koosseisuga juuretis defineeritud kultuur 7 3. Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so defineerimata kultuur (nt keefiriseenes) Juuretiste klassifikatsioon:
inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism 3) Uskus, et läbipõimunum toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas kuuluvad ühe kujunemist tööarmastus, induvidualismi klassi- kokkuhoidlikus, ausus, (perekond, kirik, kapitalistide ehk arvepidamine naabruskond kaotasid
(Bergman, 2005, LK 119). Karl Marx on filosoof, kes tuli välja kommunismi ja ideaalse ühiskonna ideega. Ta uskus tõsimeeli, et on võimalik klassiteta ja eraomandita ühiskonnavorm. Ta leidis, et kapitalismi enesehävitus ja seeläbi proletariaadi võimulepääsemine, on ajalooline paratmatus. Tootlikuse tõstmiseks pakkus vahendeid kapitalism. Kapitalism oli 4 vajalik vaheetapp. Kommunismis pidid tootmisvahendid saama ühiseks. Rikkused tuli kõigi vahel võrdselt jagada. Kommunistlik riik oli Marxi käsitluses kapitalistliku vastand ning ühtlasi ajaloolise dialektika viimane ning kogu inimkonnale kasu toov faas (Bergman, 2005, lk 119) 5 2. DIALEKTIKA Dialektika (vanakreeka sõnast dialektik, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning
seisundit säilitada. A: 239-242 /, /AU: 242-244/, / HMS: 112-113/ K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
80 teaduse ja tehnoloogia suur osatähtsus 81 haritud spetsialistid 82 juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud 83 valitsusasutustes peaks olema ka tehnokraate 84 elustiilide lähenemine Heaoluriik 1.2 19 sajandi lõpuks oli kujunenud välja kapitalistlik-, kodanlik- ehk turumajandusühiskond 85 oli toimunud tööstusrevolutsioon 86 olid tekkunud uued klassid: kodanlus kellele kuulusid tootmisvahendid proletariaat müüs oma tööjõudu 87 kodanlikud revolutsioonid võimule oli kõikjal tulnud kodanlus 88 heaoluriik hakkas kujunema 1880. Saksamaal, 1920. Põhja-Euroopas, USAs 1930. 89 Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub vajadusel 90 majandusse ja jaotab tulud ringi. 91 Klassikalise riigi funktsioonid: 1) seadusloome 2) õiguskord 3) riigikaitse
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
terrorit. 1936 algas ,,suur terror". Kohtuprotsess 16 riigitegelase üle. Aasta hiljem mõisteti kohut 17 juhtiva riigitegelase üle. 1938. aastal protsess 21 riigitegelase üle. Enamjuhul süüdistati neid spionaazis, Stalini kõrvaldamise kavandamise eest. Enamik mõisteti surma 10. NSV Liidu ja Hitleri-aegse Saksamaa sarnased jooned ja erinevused a) Majanduses Majanduses: NSVL kõik tootmisvahendid ning kogu majanduse juhtimine riigi ehk parteilis-riikliku bürokraatiaaparaadi kätte. Endised mõisnikud, kapitalistid, jõukad talupojad, väike ettevõtjad, aadlikud, vaimulikud ning peaaegu kogu haritlaskond, kes olid saanud hariduse ENNE revolutsiooni hävitati või saadeti GULAGi. Alguses olid toidutalongid, peale näljahäda need tühistati ning muudeti pisut
Sellest hoolimata armastasid keskajal inimesed palju pidutseda. · Käsitöö ja tsunft Suurema osa linnaelanikest moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketootmisega. Vaatamata sellele, et nad tootsid vahetuse jaoks, valmistasid nad siiski suurema osa eluks vajaminevast ise. Käsitöölise suurimaks varanduseks olid tootmisvahendid, mida pärandati põlvest-põlve. Seetõttu toimusid muutused tootmisprotsessis ja töövõtetes aeglaselt. Käsitöölised olid koondunud kutseühigutesse ehk tsunftidesse. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasti ka nende elu. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Tsunftil oli põhikiri
· tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste) kiirenemine · toodete elutsüklite lühenemine, st. vanad tooted asendatakse uutega järjest kiiremini · tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes (uute lahenduste kõrge hind) · uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv Mikrokeskkond · ettevõte ise koos oma sisekeskkonnaga · finantsressursid ettevõtte rahalised vahendid, ettevõtte laenuvõime · füüsilised ressursid ettevõtte tootmisvahendid, materjalid, kinnisvara; · tehnoloogilised ressursid- patendid, oskusteave, äriprotsessid; · inimressurss ettevõtte töötajad, nende oskused, ka töötajate vahelised suhted, usaldus; · ettevõtte tuntus ja maine · hankijad · konkurendid · tarbijad Innovatsioon · Uudsus · Konkurentsivõimelisus · Toode, teenus, tehnoloogia, meetod või protsess · Patendid! · Turustamine, rakendamine ühiskonnas · Ettevõtja vs leiutaja
Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks: 1. Baas Ühiskonna baas on majandus. Majandus = tootmine e. elatusvahendite hankimine (on kõigist inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem). Majandus määrab ära kõikide teiste ühiskonnasfääride tunnused. Baas koosneb kahest komponendist: a) Tootmisvahendid - tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. b) Tootmissuhted - kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi. 2. Pealisehitus
Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal
Riigid jagunevad: - kõrgelt arenenud riigid - vähem arenenud riigid RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduselu: · MIDA? - Milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada · KELLELE? - Kellele neid kaupu toota ja teenuseid osutada · KUIDAS? - Kuidas neid kaupu toota ja teenuseid osutada TAVAMAJANDUS ajalooliselt vanim majandussüsteem (inimese tekkega algav) . Tavamajanduse aluseks on traditsioon, algelised tootmisvahendid ja primitiivne tehnoloogia. Traditsiooniline tootmisviis, naturaalmajandus. Elatusmajandus jne. kolm majanduse põhiküsimust (mida, kellele ja kuidas toota) lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. KÄSUMAJANDUS - majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim; (kesk võim, tavaliselt riik, kes määrab kellele, kuidas ja mida toota. Käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus. Tekkis puudujääk ja defitsiit.
Näiteks: Firmajuht saadab oma alluvad mingi arvutiprogrammi (täiend)koolitusele. 8. Teadmistepõhises majanduses muutub määravaks panustamine inimkapitalile. Miks? 9. Mis on mitteformaalharidus? Eestis välja kujunenud käsitluse kohaselt tähendab mitteformaalharidus õppimist väljaspool kõiki formaalhariduslikke asutusi (lasteaiast ülikoolini). 10. Sotsiaalkapitali tähendus. Sotsiaalkapital, rahvamajanduse üldhuvides, s.o otseselt mitte kasumi saamise eesmärgil kasutatavad tootmisvahendid, sh maksevahenditena kasutatavad rahatähed. 11. Innovatsioon võluvits tänasele majandusele. Kirjuta pikemalt innovatsioonist - innovatsiooni sammastest, eesmärkidest ja mõjust jne. Too ka näiteid Eestist. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik organisatsioonid saavad
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12 ...
b)Tootmissuhted-kuna inimesed ei saa endale ihuüksi Industriaalne ühiskondon rahumeelne, detsentraliseeritud, elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi. 2.Pealisehitus Sotsiaaldarvinism Sellised nähtused nagu seadused, riigikord, religioon, Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas kehtib ka inimühiskonnas
Selle suurtest kiviplokkidest monumentaalse hoone näol on tegemist Traakia ajaloo uurijate ehk trakoloogide suurima avastusega viimase 150 aasta jooksul. Majandus Bulgaarias on hästik välja arenenud tööstus- ja põllumajandus. Tööstuses ja ehutses on tegev 44% rahavastikust ja nende toodang moodustab 59% tulust, põllu- ja metsamajandus protsendid on 24% tööhõivelisest rahvastikust ja nende toodang moodustab 20% rahvatulust. Tööstus kogutoodangust moodustavad tootmisvahendid ligi 65% ja keemiakaubad umbes 8 %. Juba ammusest aegadest püsib tähtsal kohal toiduainetööstus. Päris suur osa energeerilisi maavarasid imporditakse Venemaalt. Kohalikest maavaradest ja kütustes leidub Bulgaarias ligniit ja pruunsütt. Elektrienergi toodetakse põhiliselt söekaevanduste lähedal või sadamates ja sadamalinnades asuvatest soojuselektrijaamadest. Rumeenia koostööga rajatakse Doonaule, Nikopoli ja Turnu Magarele hüdroelektrijaama piirkonda
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused
vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota? *Omandisuhete (riiklik omand või eraomand),hüviste (toodete/teenuste) ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajandus on: Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel suur tähtsus perekonnal Tootmisvahendid ja tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt Ettevõtlus on algeline, inimesed sageli realiseerivad oma ettevõtlikkust hõimu/kodu tasandil Käsumajandus s. Plaanimajandus: Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik
Selleks aga ei kulu terve päev, ülejäänud aja päevast, mis üle jääb, kulutabki tööline ettevõtte hüvanguks. Sellest ka Marxi tinglik tööpäeva jagamine vajalikuks ja lisaajaks. Sellest lisaajast tekib aga kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse temalt ära tasuta tehtud /loodud produkt, teda kasutatakse ära. See sai üldse võimalikuks aga tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid enda kätte tohutuid varasid ja tootmisvahendid langesid nende monopolseks omandiks. Marx muidugi mõisab, et teatud kapitali kogumine on edasiseks arenguks vajalik. Kasumi jagab Marx kaheks: investeeritavaks osaks ja teenimatuteks tuludeks. Ei ole õige, et kasum koguneb kapitalisti kätte , et ta elab teenimatute tulude abil hästi töölise arvelt. (Puhtal kujul on teenimatu tulu nt. rent). Kapitalistliku ühiskonna üheks suureks miinuseks on pillamine, mis tekib konkurentsi tagajärjel. Nt
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
- 1. Kes on tõeline moslem? - 2. Milline peab olema see ideaalne ühiskond ja riik ning kes peaks seda valitsema? KOMMUNISM Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse (teooria, mis üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele inimühiskonnas) ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. FASISM Poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd
Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Marxi nägemuse kohaselt peab tekkima sotsialism, et tootmisvahendid kuuluvad ühiskondlikku omandisse. Kapitalism vastupidi põhineb eraomandil. Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele(klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). Marxi järgi on kapitalistliku ühiskonna liikumapanev jõud töölisklass. Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). See ei läinud nii kuna Marx ei arvestanud tööstusrevolutsiooniga, tehnoloogilise arenguga
Normide konflikt, huvide konflikt, võimu ja sotsiaalse resursi jaotuse konflikt. K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote
, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel suur tähtsus perekonnal (hõimul). Tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud. Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis. Tänapäeval võib seda näha arengumaades, kuid sealgi mitte puhtal kujul.
Materiaalse elu tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse." Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi teooria erineb selle vulgariseeritud ideoloogilisest variandist, nn. marksismist-lenininismist. Näiteks ennustas Marx, et revolutsioon saab
Sotsialism: (Vasakpoolne) (Robert Owen) 1) Ebavõrdsuse vähendamine 2) Tööliste olukorda tuleb parandada 3) Riik peab sekkuma majandusse 4) Valimisõigus kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist) 1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle sundinud (ettevõtjad – töölisklass) 2) Töölisklass ja kapitalistid on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur 3) Tootmisvahendid – riigi omand 4) Ilma klassideta ja eraomanusteta tulevikuühiskond, mis laieneks igasse riiki, rahvus pole oluline, töölisklass on igal pool 11 solidaarne.
● maa; ● töö; ● ettevõtlikkus; ● kapital Maa ehk loodusressursi all mõistetakse kõike seda mida loodusest saadakse ja majandustegevuses kasutatakse. Töö all mõistetakse inimeste vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi kaupade ja teenuste valmistamisel. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, algatusvõime ning valmisolek riskida. Kapitali, kui ressursi, hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, ehitised, teed, kanalid, tööriistad masinad ja seadmed), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Põhilisteks küsimusteks majanduses millele piiratud ressursside tingimustes osalejatel vastuseid tuleb leida on: ● mida toota; ● kuidas toota; ● kellele toota. Mida toota küsimusele vastuseks tuleb otsustada milliseid tooteid ja teenuseid, kui palju ja millise kvaliteediga ning
jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid -pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline jne); see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxismkui konfliktiteooria 3
Kogu riik külvati üle tema büstide ja portreedega · enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja raketööstus oli täidetud. Tööpuudust ei olnud. Vähe sellest, 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul hakati Nõukogude ettevõtetes ja asutustes laialdaselt kasutama ka naiste tööjõudu. Töötasu vähenes kaks korda. 1933-1939 · Nõukogude Liit vastandas end avalikult ülejäänud, n-ö kapitalistlikule maailmale · Kõik tootmisvahendid ning kogu majanduse juhtimine oli koondatud riigi, s.t tegelikult parteilis- riikliku bürokraatiaaparaadi kätte · Endised mõisnikud ja kapitalistid, jõukad talupojad ja väikeettevõtjad, aadlikud ja vaimulikud ning peaaegu kogu haritlaskond, kes oli saanud hariduse enne revolutsiooni kõik reziimi poliitilised vastased, kõik nn klassivõõrad elemendid hävitati, s.t lasti maha või saadeti GULAG-i
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põ...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks. Tänu referaadi kirjutamisele külastasin mitmeid raamatukogusid ja seega kasutasin paljude erinevate raamatute abi. Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajaloo...
maatameestele; ettevalmistati kolhooside rajamist. Kokkuvõttes kogu asi ei õnnestunud. 22. Seleta ühismajandite loomisega seotud mõisteid: 1) sovhoos; 2) kolhoos. Sovhoos-NSV Liidus riiklik põllumajandusettevõte, mille maa ja vara(hooned, masinad, transpordivahendid, istandused, niisutussüsteemid jne) kuulusid riigile Kolhoos- NL'is põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev ühismajand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile, aga sisuliselt määrati kolhoosi esimees kõrgenalt poolt ja määruste abil juhiti kolhoosi riiklikult 23. Mis oli 1949. aasta suurküüditamise eesmärk ning kuivõrd täitis see oma eesmärki? 23. (See oli suunatud metsavendade ja varasemate kultuuritegelaste vastu). NSVL'i sihiks oli Eesti sundkollektiviserrimine, milleks otsustati rahvast sundida
teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused - Ettevõtlikkus Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus - Tootmisvahendid - Tootmishooned - Masinad - Seadmed - Materjalid Mis on finantskapital? Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi. Positivistlik ja normatiivne analüüs 1) Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas
Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks. Marx jaotas seepärast tööpäeva vajalikuks ja lisaajaks. Viimase vältel loobki tööline lisaväärtust. Sellest tuleneb kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse tööliselt tasuta ära tema poolt loodud produkt, teda ekspluateeritakse. Töölise ekspluateerimine sai võimalikuks tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid kui klass oma kätte tohutult vara ning tootmisvahendid said nende monopoolseks omanduseks. Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi, külluse ühiskonda, marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna kõrgeimale arengutasemele. Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi
Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1. Majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg -, kesk- ja alamklassiks. 2. Kihistumine toimub elulaadi,päritolu ning väärtuste järgi. 3. Poliitiline kihistumine.
1 Hinnad palk hinnad 1. Hindade kasv põhjustab palgatõusu kompenseerimaks suurenenud väljaminekuid. Palgatõusuga kaasneb tootmiskulude ja nõudluse kasv, siit hindade tõus. 2. Hinnad vahetuskurss hinnad Riigis, kus hinnatõus on tunduvalt kiirem kui ülejäänud maailmas, võib sellega kaasneda rahvusvaluuta devalveerimine devalveerimine. Importkaubad, Importkaubad ss.h. h ka imporditavad tootmisvahendid kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu. 3. Hinnad intressid hinnad Üldise hinnatõusu osana suurenevad ka intressimäärad, mille tagajärjel säästmine suureneb ja tarbimine (nõudlus) väheneb. Samal ajal suurendab laenuintressi kasv tootmiskulusid jja kogupakkumine g p väheneb. 4. Hinnad hinnad Toorainehindade (energia) kasv põhjustab hinnatõusu töötlevates firmades, siit kandub edasi kogu majandusele. 5
Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1. Majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg -, kesk- ja alamklassiks. 2. Kihistumine toimub elulaadi,päritolu ning väärtuste järgi. 3. Poliitiline kihistumine.
(vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
Tarbijale orienteeritud turumajandus (USA-s, riigi minimaalne sekkumine ettevõtlusse); Administratiivselt juhitav turumajandus (Jaapan, valitsuse, ettevõtete ja töötajate koostöö, riigi aktiivne sekkumine ja ettevõtete toetamine). 9) Majanduslikult arenenud riikide ühised tunnused. Tooge välja ja iseloomustage 1-2 lausega edukatele turumajanduslikele riikidele iseloomulikke ühiseid tunnuseid. Tooge 3 tunnust. Eraomandi suur osatähtsus, teatavad tootmisvahendid kuuluvad riigile - Iseloomustus Siseturul on tugev konkurents - Iseloomustus Infrastruktuur on hästi arenenud (koolid, transport, telekommunikatsioon, keskkonnakaitse) - Iseloomustus 10) Selgitage mõistet ,,Ettevõtte õiguslik ümbrus". Ettevõtete vaheline ja ettevõttesisene tegevus on reguleeritud seaduste ja mitmesuguste normatiivaktidega. Ettevõttesisese korralduse aluseks on põhikiri, kus on sätestatud järgmised küsimused:
valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus +
lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga) Ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
