parameetrid peavad olema hoitud sellisel tasemel, et nad ei ohusta töötaja elu ega tervist. Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töövahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude kontsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalad. Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama neid isikukaitsevahenditega.
1. Mida ulatuslikumad ja komplitseeritumad on kujundamisülesanded, seda rohkem ettevõtteid lülitub turustusahelasse. 2. Pakkumisnappuse ehk tugeva ostuaktsendi korral on turustusahel pikem. Tugeva pakkumissurve juures, kasvava konkurentsi tingimustes paigutub majandussubjektide tähelepanu ostutegevuselt müügi- tegevusele ning vaheliikmeid püütakse välja lülitada. See viib turustusahela lühenemiseni, nende liikmete rangemale valikule. Hulgimüüja vajalikkust tingivad mitmed, eelkõige tootmistegurid. Samas seavad vahelüli seisund ja alternatiivide olemasolu hulgimüüja pidevasse ohtu. Ta võib küllalt kergesti kaotada oma paremad turu- partnerid (tootjad, jaemüüjad) ja osutuda turustusprotsessist väljasurutuks. Seega ei ole hulgimüüjal reserveeritud kindlat kohta majandusprotsessis, vaid ta peab endale selle koha kätte võitma oma eripära ja eeliste tõestamisega, oma aktiivse tulemusliku tegevusega.
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
tegelikult ja milline oli varem loodud lisandunud väärtuse osa, ehk teisi sõnu, kui palju väärtust oli juba enne kulutatud vahetoodangu valmistamiseks. Vahetoodang on ühes ettevõttes valmistatud toodang, mida kasutatakse teiste ettevõtete tootmisprotsessis sisendina. Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. Tulud jagunevad vastavalt sellele, millist tootmistegurit kasutatakse. Klassikaliselt jaotatakse tootmistegurid kolmeks: töö, kapital ja maa (loodusressursid). Sellest lähtuvalt võib jagada sissetuleku neljaks: palk, rent, kasum ja intress. Kasumit võib tinglikult vaadelda intressi erivormina, sest ettevõtja paigutab oma raha äriprojekti, mitte panka, kus talle oleks selle eest intressi makstud. Teisalt, mõnikord vaadeldakse neljanda tootmistegurina ettevõtlust, sellisel juhul on kasum tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks eespool nimetatud tuludele peavad ettevõtted maksma kaudseid makse
Inflatsiooni nähakse inflatsiooni peamiselt hinnatõusus (hinnatõus peab olema üldine ja püsiva iseloomuga). Olukorras, kus hinnad tõusevad näiteks 1% piires, ei oleks õige rääkida inflatsioonist. Teatud erandina võiks sellest kõnelda juhul, kui hindade tõusuga pole kaasnenud kaupade kvaliteedi paranemist ega sortimendi laienemist. Inflatsiooniga ei ole tegemist ka siis, kui näiteks streikide tagajärjel mingis majandusharus suurenevad töötasud või ühekordselt kallinevad tootmistegurid. Tootmiskulude kasv ja liignõudlus põhjustavad üldist hinnatõusu või tekitavad surve selle tõusuks, mis kahandab vältimatult raha väärtust. 2.1 Inflatsiooni liigid Laiendatud käsitluse puhul võime inflatsiooni liigitada avalikuks ja varjatuks. AVALIK INFLATSIOON on turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises. Turumajanduses muutuvad kaupade ja teenuste hinnad pidevalt. See võimaldab
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ma...
maksimeerimine. Tootmisprotsessi sisenditeks on majapidamistelt ostetavad ressursid. Lihtsustatud mudelis vaadeldakse sisendi kahte liiki: töö ja kapital. Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda. Ettevõte toodab vaid ühte produkti, perioodi jooksul toodetav ja realiseeritav kogus on võrdne. Kõik tootmistegurid (sealhulgas ka tooraine ja materjal) on vajalikul hulgal saadaval. Tootmisvõimsus määratakse reaalkapitali alusel. Ettevõte esineb jagamatu allüksusena, siseseid otsustusprotsesse ei vaadelda. Ettevõtja käitub ratsionaalselt, tema tähtsaim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind kujunevad täieliku konkurentsiga turul. Tootmisvõimalused Konkreetset kombinatsiooni erinevate saadaolevate tootmistegurite kogustest nimetatakse
alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) 5) ettevõte käitub ratsionaalselt – lõppeesmärgiks maksimaalse kasumi teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor). Kapitali all mõistame hooneid, seadmeid, transpordivahendeid, tooraineid ja materjale (n-ö „betoon ja metall“). Tööjõu all mõistame hüviste tootmises kasutatavat inimressurssi.
· Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota
võetuna. *Ceteris paribus, ladina keelest “teistel võrdsetel tingimustel”. Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1)Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2)Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3)Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4)Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist.
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
RENT - - JAOTAMATA KASUM TOOTMIS SISENDID+ EELARVE KULUD MAKSUD - = = TOOTMISTEGURID SÄÄST TÖÖ SÄÄST- MAA JAOTAMATA KASUM KAPITAL = SISSETULEK - NELJAS VÄLJAMINEK+ SEKTOR-
valitsusele raha laenata; c) maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks; d) Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks. 54 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 40. Potentsiaalne kogutoodang on toodangu hulk, mida on võimalik toota, kui... Vastus: ...kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. 41. Näitajad, j mis perioodiliselt p kõiguvad g majandustsükli j käigus g on näiteks: Vastus: praktiliselt kõik makroökonoomilised suurused (SKP, tööhõive, tööpuudus, inflatsioon, 42. Tüüpilises majandustsüklis on neli faasi ja need oleksid:
c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? a. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik hinnaindeksit eiarvestata. b. see on hüpoteetiline suurus, millega iseloomustatakse kõikide maailma riikide summaarset SKP c. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud d. potentsiaalne SKP on reaalse ja nominaalse SKP aritmeetiline keskmine Millistel tingimustel on võimalik, tegelik SKP on potentsaiaalsest SKP suurem? a. selline asi pole isegi teoreetiliselt võimalik b. üheks oluliseks faktoriks on nn. tööjõu "ülehõivatus". Tööjõu „ülehõivatus“ tekib siis kui üliõpilased töötavad õhtuti, tehakse massiliselt ületunde, palgatakse lapsehoidjad, et minna tööle jne.
· Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2. ja 3
(piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt) · plaan ettevõtja tahteavaldus, konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid. · plaanimajandus vt. käsimajandus · portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita · potentsiaalne tootmismaht tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud · prognoos objektiivsust taotlev hinnang. · progressiivne maks maksumäär sõltub maksustatavast summast · projekt ühekordne konkreetse eesmärgi ja sellega seotud ülesannete elluviimise kompleks kasutades kindlaksmääratud ressursse. · proportsionaalne maks maksumäär ei sõltu maksustatavast summast · puhas majanduslik heaolu lai mõiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel
6 hõlmab ainult majanduslikku funktsiooni. Globaalne kapitalistlik süsteem koosneb väga paljudest suveräänsetest riikidest. Globaalse kapitalistliku süsteemi kõige iseloomulikumaks jooneks on kapitali vaba liikumine. Rahvusvahelisest kauplemisest kaupade ja teenustega üksi ei piisa globaalse majanduse tekkeks, vahetatavad peavad olema ka tootmistegurid (kapital). Globaalses kapitalistlikus süsteemis on väga tähtsal kohal finantskapital, sest see on kõikidest kapitali liikidest kõige liikuvam. Finantskapitali osa on maailmas pidevalt kasvanud ja praegu on see valitsev osa kapitalist. (Soros 1999: 162-163) Finantskapital liigub sinna, kuhu on tal kõige kasulikum liikuda. (Ibid:157) Riigid hakkavad kapitali pärast konkureerima, sest kapital toob kaasa palju hüvesid, näiteks tootmisvõimsuse suurenemise, tootmistehnoloogia uuendusi ja
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja ees...
tootmisteguri eest. Alternatiivkulu (mõõdetuna rahas) on võrdne ilmutatud kuluga, sest seda raha oleks saanud kasutada muude tootmistegurite ostmiseks, et toota midagi muud. Töö on kõige tähtsam tootmistegur mille puhul ilmutatud kulu ja alternatiivkulu on tavaliselt võrdsed. Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu erinevad, kui mingi tootmisteguri eest makstakse varem kui seda tegelikult kasutama hakatakse. Nii on see füüsilise kapitali puhul. Füüsiliseks kapitaliks on sellised tootmistegurid mida ei kasutata täielikult ühe tootmisperioodi jooksul. Masinaid ja seadmeid ning tootmishooneid ei kasutata lõplikult ühe tootmisperioodi jooksul. Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab
Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et ettevõte peab loobuma kasvavas koguses ühe kauba tootmisest, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Samuti võib tõlgendada, et ettevõtja peab loobuma kasvavas koguses ühest investeerimisvõimalusest, selleks, et vabastada piisavalt ressursse tema omanduses olevas ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed ühe tootmisteguri kõik ühikud pole sama kvaliteediga neid ei kasutata samasuguses proportsioonis neid ei kasutata samasuguse intensiivsusega Eelõige tuleb siin välja tuua just kapitali kahanevuse seadust, mille kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallimiga lisanduv ressursi ühik annab vähem täiendavat toodangut, mis toob omakorda kaasa suuremad kulud. Pakkumist ehk pakkumiskõvera nihkeidmõjutavad tegurid:
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja ...
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
Tootlikkuse pöördväärtust (sisend/väljund) nimetatakse MAHUKUSEKS või ÜHIKKULUKS. Efektiivsuse käsitlus väärtusteooriates TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA tootmise efektiivsuse kujunemise aluseks on tööprotsess, kus väärtust loob tööjõud. Huvi pakub toodang ja selle tootmiseks kulunud tööaeg (elavtöö ja asjastatud töö). TURUVÄÄRTUSTEOORIA kõik sisendid võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Seejuures jaotatakse tootmistegurid aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus) ning passiivseteks (maa, kapital, informatsioon). Efektiivsuse kriteeriumid Milline tootmine on parim? Kas see: 1. mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga? 2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1. Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus 2. Majanduslik efektiivsus 3. Sotsiaalne efektiivsus 4
missugustes kogustes. Samuti otsustavad nad kuidas neid kaupu ja teenuseid toota. Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad
Millest sõltuvad investeeringud? Intressimäär Kasumimäär Ettevõtluskeskkond o Ressursside olemasolu o Laenuressursside kättesaadavus o Infrastruktuur o Regulatiivne raamistik o maksud KOGUNÕUDLS JA KOGUPAKKUMINE. MAJANDUSTSÜKKEL Tulud=kulud potentsiaalne tootmismaht- meil on ressursid, kapital, tehased. Me ei saa teha autotööstust – pole ressurssi. Teeme selle mida saame. Tootmistegurid on täismahus koormatud. Kogupakkumine on vertikaalne joon, sõltub turumajandusest. Jõuab loomulikult potentsiaalsele tootmisemahuni, ei sõltu hinnatasemest. Kogupakkumise (AS) klassikaline käsitlus Pikaajaline tasakaal potentsiaalse täishõive tingimustes Majandus saab ise endaga hakkama, turg annab signaale (tooda seda v toda) Paindlikud hinnad ja palgad Valitsuse piiratud sekkumine majandusprotsessidesse
toota ning missugustes kogustes. Samuti otsustavad nad, kuidas neid kaupu ja teenuseid toota. Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab, missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad
missugustes kogustes. Samuti otsustavad nad kuidas neid kaupu ja teenuseid toota. Oma toodangu müüvad nad majapidamistele ja avalikule sektorile ning saadud tulu eest ostavad nad tootmistegureid. Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: û loodusressursid: (maa, maavarad, mets, hapnik jmt) û inimressursid: (tööjõud) û kapitaliressursid: (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) û ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi
puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandusressursid Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: - Loodusressursid: maa, maavarad, hapnik jmt - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon - ettevõtlikkus: kas omaette ressurss või inimkapitali omadus - kapital - Riik ja majandus Miks peab riik sekkuma majandusse? Turumajandus loob olukorra,
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.5 Tootmistegurid ja tootmissisendid. Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali, muutmine kaupadeks ja teenusteks. Maa tähistab kõik loodusressursse nagu õhk, vesi, maa ja mineraalid. Töö all mõistetakse inimese füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. Üheks eriliseks kapitali liigiks on inimkapital. Inimkapitali
8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2
Küll on aga vaja põhivara uuendamiseks ja kasumimäära tõlgendatakse siis kui rentaabluse kadu, mis õieks aset leidnud kui investeeringut poleks tehtud. Kui ehitusfirma aastane töömaht on 10 milj. kr ehitusremonttöid ja selle töö tegemiseks on tal masinaid ja seadmeid 1 milj. kr väärtuses. Eeldades, et masinate eluiga on 10 aastat, tuleb igal aastal investeerida masinapargi uuendamiseks 0,1 milj. kr. 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 14.1. Üldine Tootmisressursid ehk tootmistegurid, mis on vajalikud kaupade või teenuste tootmiseks, liigitatakse: - maa, mis annab selle omanikule renti, - kapital, mis teenib intresse, - tööjõud, kes müüb iseennast paiga eest, - ettevõtlus (ettevõtjad), kes endale võetud vastutuse ja riski eest teenivad kasumit. Iga ühiskonna liige saab sissetuleku, mis on võrdne tema omanduses olevate tootmisressursside väärtusega, st hinnaga, mille eest ta saab neid müüa
valdkondadega, erinevate majandussubjektide nagu inimene ettevöte valitsus. 2. Inimene kui tarbija, inimene ehk inimressursi oskus tööd teha. 3. Ettevötja, raha paigutaja minimaalsete kuludega saada maksimaalne kasum. 4. Riik kui majanduspoliitika teostaja. Majandusöpetus on öpetus majandussubjektidest, kus tehakse pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Köiki tootmistegurid töö, maa, loodusvarad, kapital. ettevötlus - on ressursid. Aine eesmärk Anda algteadmised majandust käsitlevatest probleemidest, majanduslikust käitumisest, möistetest ning sellest tulenevatest alusteooriatest majanduse algöppe omandamisel. Pearöhk on suunatud ettevötluse algteadmiste omandamisele. 3 1. Tootmistegevus.
Tootmisruum on täis erinevaid tegurikomplekte, mis võimaldavad toota erineva koguse toodangut. Kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saadakse samatoodangukõver (samakasulikkuskõvera analoog, nimetatakse ka isokvandiks). Samatoodangukõvera kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Viimane omakorda sõltub tehnoloogiast ja tootmise omapärast, näiteks sellest, kas ja mil määral on tegurid omavahel asendatavad. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Siis sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon, sellisel juhul ceteris paribus (kui teiste tegurite kogus ei muutu) ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral Kõik ühel ja samal samatoodangukõveral asuvad punktid võimaldavad toota sama palju. Samas on sama samatoodangukõvera erinevates punktides tegurite proportsioon erinev.
Vahetusefektiivsete jaotuste hulk moodustub nendest punktidest, kus mõlema tarbija hüvistekogused on täpselt sellised, et nende individuaalne kasulikkus oleks maksimaalne. Edgeworth-Bowley kastis vastamisi asetatuna kujuneb vahetusefektiivsete jaotuste hulk omavahel puutuvatest kasulikkuse rajade puutepunktidest. 3 18. Miks on tootmise samamahukõver nõgus? Sellepärast, et tootmistegurid on omavahel osaliselt asendatavad ning asendamise alternatiivkulud on kasvavad. Sisuliselt tuleb arvestada, et tootmismahu samaks jäämise korral saab uue tööjõu ühiku rakendamise puhul loobuda aina vähemast hulgast kapitalist ja vastupidi. 19. Miks saavutab tootja suurima kasumi samamahukõvera ja samakulujoone puutepunktis? Sellepärast, et tootja soovib maksimeerida kasumit ja seega peab ta fikseeritud kogukulu silmas pidades tootma niipalju kui võimalik
Tööpuudus. Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus. Inflatsioon. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted. Sisemajanduse kogutoodang. Välismajanduspoliitika. Eksport-import. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühisraha euro. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus. 1. Ühiskonna majandusressursid. õpik lk.138 Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus - kapital - mis jaguneb omakorda o reaalkapital (tehased, masinad jmt.)
olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja teenuste väärtus? a) õige; b) vale. 34. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmislisandil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. a) õige; b) vale. 35. Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid: a) õige; b) vale. 36. Sisemajanduse koguprodukti võib arvutada, kasutades kas sissetulekute (saadud tulude) või kulutuste meetodit. Millised osad allloetletutest on vajalikud SKP arvutamisel saadud tulu (tähistame tähega S) ja millised kulutuste meetodi (K) kasutamisel: a) eksport; K j) amortisatsioon; S b) rent; S k) import; K c) kaudsed netomaksed; S l) netointressid; S
ümberjagamise vajaduse. Seejuures on riigieelarveliste eraldiste süsteem väga killustunud ja muutub sageli, mis ei võimalda omavalitsustel oma tegevust pikaajaliselt planeerida. 3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis
Majanduse regulatsioon seaduste, maksude ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiksaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosenvad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifiktsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis
Majanduse regulatsioon seaduste, maksude ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis on vajalikud selleks, et mõista vajadust mingi
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
3) Inimkapital (inimesed ja nende oskused) 4) Intellektuaalne kapital (tedmised, mis ei ole seotud konkreetse inimesega, vaid on osa ühiskonna kultuurist) Tootmisfunktsiooni võib väljendada: Q = Q (L, KN, KH) L = tööjõud; KN = looduslik kapital; KH = inimkapital; Kui tegurid ei oleks asendatavad, siis ei tohiks jätkusuutlikkust silmas pidades neist ükski aja jooksul väheneda. Samal ajal väidavad peaaegu kõik ökonomistid, et tootmistegurid on vähemalt mingil määral üksteisega asendatavad. Miks peaks siis rangelt pidama kinni reeglist, et ükski neist ei tohi väheneda. Looduslikke ressursse võib asendada inimese poolt loodud (füüsilise) kapitaliga ja inimkapitaliga. Problemaatiline on see, kas füüsiline kapital suudab asendada loodusliku kapitali poolt pakutavat elutegevust toetavat funktsiooni (ökosüsteemid, kliima). 3. LOODUSLIKU KAPITALI VARUDE MITTEVÄHENEMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
